Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-4642
Tsiviilasi
Maaküte OÜ hagi Stelling Kinnisvara OÜ vastu töövõtulepingu alusel tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Stelling Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 452.35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Maaküte OÜ (registrikood 11468373), lepinguline esindaja v/adv Indrek Naur Kostja/apellant Stelling Kinnisvara OÜ (registrikood 10948935), juhatuse liige VV, lepinguline esindaja v/adv Eerik Entsik
Kohtuistungi toimumise aeg
29.11.2017
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.04.2017 otsus tühistada hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 2795.25 eurot väljamõistmise osas ja menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 2795.25 eurot ning jaotada uuesti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt;
2) Mõista Stelling Kinnisvara OÜ-lt välja Maaküte OÜ kasuks põhivõlgnevus 6918 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2795.25 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitis 40 eurot; 3) Mõista Stelling Kinnisvara OÜ-lt välja Maaküte OÜ kasuks sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 25.03.2015 põhivõlgnevuse summalt 6918 eurot määras 0,5% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni; 4) Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta 82% ulatuses Stelling Kinnisvara OÜ kanda ja 18% ulatuses Maaküte OÜ kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.25.03.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt põhivõlgnevuse 6918 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 6761.03 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 29.05.2014 töövõtulepingu, mille objektiks oli Muuga tee 25, Äigrumäe külas, Viimsi vallas asuva eramu maaküttel rajaneva soojuspumba küttesüsteemi ehitamine. Lepingu hinnaks lepiti kokku 13 149 eurot (käibemaksuga). Lepingu punktis 6 oli välja toodud tööde loetelu ning maksete kord. Kaevetööde tähtajaks oli 06.06.2013 ja ülejäänud tööde tähtajaks 30.06.2014. Tööde teostamise lõpptähtaega pikendati kuni 02.09.2014.
3.Kostja tasus hagejale esimese osamakse 1000 eurot ja kolmanda osamakse 5549 eurot, kuid jättis tasumata 04.06.2014 arve nr 140147 3600 eurot (teise osamakse). Kostja soovis 06.06.2014 kaetud tööde akti, kuid see oli allkirjastatud juba 05.06.2014. Samas aktis kinnitas kostja, et tal ei ole pretensioone teostatud töödele. Pärast tööde valmimist 02.09.2014 saadeti kostjale arve nr 140258 3180 eurot (viimane osamakse), kus oli märgitud ka suuliselt kokkulepitud tasu tsirkulatsioonipumba eest 150 eurot. Kostja jättis arved tasumata. Hageja esitas kostjale 19.09.2014 ka arve nr 140305 vee eest 138 eurot, millest kostja aktsepteeris 80.59 eurot, kuid jättis sellele vaatamata tervikuna tasumata.
4.24.10.2014 saatis hageja kostjale garantiiakti, mille kostja esindaja oli allkirjastanud 06.09.2014. Hageja tavaline praktika on, et pärast seadme tööle panemist allkirjastatakse garantiiakt ja seda loetakse tööde üleandmise aktiks ning sellega loetakse tööd üleantuks. Hoolimata hageja selgitustest nõudis kostja eraldi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja hageja saatis 05.01.2015 akti, milles sisaldusid eelnevalt saadetud kaetud tööde akt, garantiitalong, kaetud tööde akt, maakontuuriala ja sertifikaadid seadmetele. Samas ekirjas oli tõend kostjale dokumentide esitamise kohta.
5.Kostja saatis hagejale 12.01.2015 esimese pretensiooni, millele hageja vastas. Pretensiooni esitamise hetkeks olid tööd kostja poolt ammu vastu võetud ning kostja oli pretensioonide esitamise õiguse kaotanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lõike 3 alusel. Kuivõrd hageja ei tunnistanud esimest pretensiooni, edastas kostja 15.03.2015 teise pretensiooni. Kostja asus töödes vigu otsima alles pärast seda, kui kõik tööd olid valmis ja kostjale üleandmiseks esitatud. Kostja ei järginud VÕS § 644 lõigetes 1, 2 ja 3 toodud kohustust esitada pretensioonid mõistliku aja jooksul pärast väidetavate puuduste avastamist.
6.Tööd on kostja poolt vastu võetud ja tasunõue muutus sissenõutavaks. Kostja allkirjastas garantiiakti ning talle saadeti 05.01.2015 kaetud tööde akt. Kostja oli VÕS § 638 alusel kohustatud tööd vastu võtma. Lepingu punkti 6 järgi olid tööd jagatud etappideks ja iga etapi lõpetamisel oli ette nähtud esitada arve. Tasumata on arve nr 140147 3600 eurot, mis oli esitatud kaevetööde eest 04.06.2014. Samuti on täies ulatuses tasumata arve nr 140258 3180 eurot, mis esitati kolmanda etapi lõpus. Garantiiakti allkirjastamisel ei esitanud kostja pretensioone tööde kvaliteedi osas. Tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks ning puuduste olemasolu töödes tuleb tõendada kostjal.
7.Kostja jättis täitmata talle seadusega pandud kohustused. Kostja kui tellija ei lasknud koostada ehitusprojekti, vastavalt millele oleks hageja saanud küttesüsteemi ehitada. Hagejale teadaolevalt ei olnud kostjal küttesüsteemi ehitamiseks vajalikku ehitusluba. Kostja ei taganud omanikujärelevalve teostamist.
8.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Lepingu punkti 9.8 järgi on arvete tasumisega hilinemisel töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% arve summast iga hilinenud päeva eest. 04.06.2014 arve nr 140147 3600 eurot maksetähtaeg oli 12.06.2014. Viivis ajavahemikus 13.06.2014-30.06.2014 on 3600 x 18 päeva x 0,5% päevas = 324 eurot. Viivis ajavahemikus 01.07.2014-31.12.2014 on 3600 x 184 x 0,5% = 3312 eurot. Viivis ajavahemikus 01.01.2015-25.03.2015 on 3600 x 84 x 0,5% = 1512 eurot. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet arve summani. 08.09.2014 arve nr 140258 3180 eurot maksetähtajaks oli 15.09.2014. Viivis ajavahemikus 16.09.2014-31.12.2014 on 3180x107x0,5%=1701.33 eurot. Viivis ajavahemikus 01.01.2015-23.03.2015 on 3180x84x0,5%=1335.50 eurot. 19.09.2014 arve nr 140305 138 eurot maksetähtaeg oli 26.09.2014. Viivis ajavahemikus 27.09.201431.12.2014 on 138x96x0,5%=66.24 eurot. Viivis ajavahemikus 01.01.2015-23.03.2015 on 138x84x0,5%=57.96 eurot. Kogumis on hageja viivisenõude suuruseks 6761.03 eurot.
9.Hageja palus VÕS § 1131 lõike 1 alusel kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmise kuludena 40 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel palus hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja ka viivise 0,5% päevas (lepingu punkt 9.8) alates hagi esitamisest kuni põhinõude (6918 eurot) täitmiseni.
10.Seda, et pooled saavutasid kokkuleppe tähtaja pikendamises, näitab kostja käitumine, sest ta ei nõudnud kostjalt tööde üleandmist 06.06.2014 ja 30.06.2014. Kostja hakkas tähtaja rikkumisele esimest korda viitama 12.01.2015. Kostja ei teatanud hageja väidetavast tähtaja rikkumisest mõistliku aja jooksul pärast seda, mil ta rikkumisest teada sai. Asjakohatud on kostja viited kuni 08.03.2015 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“. Pooled ei leppinud kokku, et võtavad dokumentide koostamise aluseks selle määruse. Lepingus ei olnud sätestatud vormi tööde üleandmisevastuvõtmise aktile. Hagejal oli võimatu esitada teostusjooniseid, sest ehitamine toimus projektita. Dokumentide esitamise kohustus ei ole töövõtja lepinguline põhi-, vaid lisakohustus. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tööde vastuvõtmisest keeldumine tellija poolt ainult ebaoluliste puuduste tõttu. Kostja õigusi ei kahjustanud, et ta võttis vastu soojuspumba küttesüsteemi ning seejärel esitas töövõtja lepingu punktis 5.4 loetletud dokumendid. Hageja ei nõustu kostja viivisenõudega, sest 12.01.2015 pretensioon oli esimene kord, kus kostja viitas tähtaja ületamisele ja viivisele. Kostja esitas oma nõude hilinenult, mistõttu tal puudus alus tasaarvestuse tegemiseks 23.05.2015.
11.09.11.2015 seisukohtades esitas hageja vastuväited Ein&Ko OÜ 19.08.2015 asjatundja aktile. EE tegeleb vastavalt majandustegevusteatele üksnes ehitusprojektidele ekspertiiside teostamisega ning tegemist ei ole ehitustehnilisele ekspertiisile spetsialiseerunud eksperdiga.
12.Hageja ei nõustunud kostja 01.10.2015 nõudega tööde parandamiseks või uue töö tegemiseks. Kostja ei esitanud pretensiooni mõistliku aja jooksul ega toonud välja, millist lepingu sätet on hageja rikkunud. Mõistlik aeg puudustest teavitamiseks hakkas kulgema tööde vastuvõtmisest. Kui kostja tuvastas 2015.a talvel jahedad toad, oleks ta pidanud sellest hagejat viivitamatult teavitama ja hageja oleks saanud kontrollida, kas viga on seadmes, paigalduses või kasutamises. Kostja ei pidanud väidetavate puuduste kirjeldamiseks teostama ekspertiise. Kostja asus ekspertiisi tellima tasu maksmise kohustuse vältimiseks. Igas uues menetlusdokumendis on kostja kirjeldanud uusi väidetavaid rikkumisi. Viide VÕS §-le 111 on alusetu ja kostjal puudub alus kohustuse täitmisest keelduda. Isegi kui mingi lepingu rikkumine olekski toime pandud, ei ole see nii suur, et annaks kostjale õiguse raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda.
13.Hageja ei nõustunud, et antud vaidluses tuleks analüüsida lepingueelseid läbirääkimisi. Pooled sõlmisid kirjaliku lepingu ning vaidlus käib lepingust tulenevate kohustuste täitmise üle. Väide, et eramu küttekulu on väga suur, on paljasõnaline. Ebaselgeks jääb, miks on kostja arvates elektrikulu ca 245-300 eurot kuus liialt suur. Iga eramu või korteri elektriarve sõltub sellest, kui suur on pindala ja tarbimine ning samuti sellest, milline elektripakett on tarbijal valitud. Isegi juhul, kui kulu on suur, ei tõenda see lepingu rikkumist hageja poolt. Paljasõnaline on väide, et eramus talvel 2014/2015 ei elatud, mistõttu ei saanud kostja tuvastada, et küttesüsteem ei tööta. Kostja väited 03.01.2016 pretensioonis, et soojuspump töötab tsükliliselt ning lülitab end ise automaatselt välja, on paljasõnalised. Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, mis eramus jahedust põhjustab. On võimalik, et eramu jahedust põhjustab asjaolu, et see on halvasti soojustatud ja et eramu ei vasta tänapäevastele energiatõhususe normidele. Hagejale ei ole teada, kuidas mõõtis kostja väidetavaid andmeid, mille kohaselt tarbis soojuspump detsembris 2015 soojuse tootmiseks elektrienergiat keskmiselt 88,4kWh päevas, kuid jaanuari 2016 esimestel päevadel juba 160-170kWh elektrienergiat päevas. Hagejale ei ole teada, et kostjal oleks soojuspumba elektritarbimiseks eraldi elektrimõõtja ja
soojustarbimist mõõtev soojusmõõtja. Kui kostja oli enda hinnangul juba 13.11.2015 lepingust kehtivalt taganenud, jääb arusaamatuks, miks ta esitas hagejale jätkuvalt lepingust tulenevaid nõudeid. Kuni lepingust taganemiseni oleks kostja pidanud hagejale tasuma töötasu.
14.13.02.2017 seisukohtades esitas hageja vastuväited ÜL arvamusele. Tegemist ei ole asjatundja arvamusega, vaid ÜL kirjeldab esitatud arvamuses ekspert MS väidetavaid vigu ekspertiisi teostamisel, kuid vaidlus ei ole eksperdi vigade üle, vaid väidetavate puuduste üle tehtud töös. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on pooltevahelise lepingu alusel jätnud maksed tasumata, sest esitas hagejale korduvalt pretensioone ja tasaarvestamise avalduse. 12.01.2015 pretensioonis tõi tellija välja, et tööd lõpetati 30.06.2014 asemel alles detsembris 2014. Seega teostati hilinemisega. Hageja ei suutnud koostada korralike akte ega dokumente, mille alusel saaks teostatud tööd vastu võtta ning nende eest tasuda. Puuduvad kaetud tööde aktid, maakollektori teostusmõõdistused ja –joonised ning maakollektori torustiku survetestid ja –aktid. Ehitustööde üleandmisevastuvõtmise akt on puudustega. Samuti puuduvad garantiidokumendid või on need puudustega. 15.03.2015 pretensioonis leidis tellija, et tööd ja dokumentatsioon on puudulikud. 24.03.2015 esitati tasaarvestuse avalduse, milles kostja tasaarvestas oma 17 093.70 euro suuruse nõude hageja 6780 euro suuruse nõudega. 11.05.2015 pretensioonis selgitas hageja, et ei saa vastu võtta töid, mille kvaliteedis ja nõuetekohasuses ei ole võimalik tal veenduda.
16.Kuna hageja teostas tööd hilinemisega, oli kostjal õigus esitada tasaarvestuse avaldus. Maakollektori tööd sai hageja tähtaegselt valmis, aga ei koostanud tööde lõpetamisel kaetud tööde akti ega lasknud enne kraavide kinniajamist kostjal tehtud töid üle vaadata. Kostja teatas hagejale 06.06.2014, et ootab kaetud tööde akte. Hageja pidi seejärel paigaldama objektile soojuspumba, kuid teatas alles 19.08.2014, et saab paigalduse teostada 02.09.2014. Kostja e-kirjale ei vastanud, kuid lepinguline tähtaeg ei pikenenud. Kiri oli saadetud kaks kuud pärast kokkulepitud tööde teostamise tähtaega. Ka võis lepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingus oli kokku lepitud, et tööde lõppvalmimisel koostatakse soojuspumba küttesüsteemi ekspluatatsiooni andmise kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktiga samaaegselt tuli anda üle kaetud tööde aktid, maakollektori kontuurala teostusjoonis, paigaldusjuhendid, sertifikaadid ja muu vajalik dokumentatsioon. Esmakordselt edastas hagejale kostjale akti alles 05.01.2015, kuid antud dokument ei vasta nõuetele. Garantiiakti allkirjastamisega ei võtnud kostja töid vastu. Lepingus oli garantiiaja kehtivuse algus seotud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega, mitte garantiitalongi allkirjastamisega. Hageja ise oli dokumendid allkirjastanud alles 18.12.2014. Kuna kostja pidas talle 05.01.2015 saadetud dokumente puudulikuks, ta neile alla ei kirjutanud ja saatis pretensiooni. Kuivõrd hageja oli endiselt viivituses ning pretensioonile ei reageerinud, esitas kostja 24.03.2015 tasaarvestusavalduse, milles nõudis 260 päevase viivituse alusel viivist 13 149x0,5%x260 päeva=17 093.70 eurot. Kostja tasaarvestas hageja arved nr 140147 ja 140258, kokku 6780 eurot.
17.Kostja vaidles vastu hageja viivisenõudele ja selle arvestusele. Hageja saatis arve nr 140147 3600 eurot 04.06.2014 e-kirjaga. Kostja vastas 06.06.2014 e-kirjaga, milles soovis täiendavaid dokumente. Hageja vastas sellele 06.06.2014 ning kostja nõudis samal päeval uuesti kaetud tööde akte. Hageja kaetud tööde akti ei esitanud.
Esmakordselt esitas hageja kaetud tööde akti 05.01.2015. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Lepingu punkt 6 nägi ette, et teine osamakse 3600 eurot maakollektori ehitustööde eest tuli tasuda 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise akti allakirjutamist. Pooled leppisid kokku erinevalt võrreldes VÕS § 637 lõikega 3. Hageja allkirjastas ise akti alles 18.12.2014. Lepingust tulenevalt sai kostjal kõige varem tekkida arve tasumise kohustus 25.12.2014 ja hageja viivisearve alates 13.06.2014 on põhjendamatu. Arve nr 140258 (viimase osamakse) esitas hageja summas 3180 eurot, kuigi lepingu kohalt oli viimase osamakse suuruseks on 3000 eurot. Arve oli suurem, sest objektile paigaldati tsirkulatsioonipump, mille paigaldamine ei olnud lepingus ette nähtud. Seega ei toimunud tsirkulatsioonipumba paigaldamine poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, vaid eraldi kokkuleppe alusel, mistõttu selle mittetasumisele (180 eurot) ei kohaldu lepingujärgne viivis. Lepingu punkt 6 nägi ette, et viimane osamakse tuleb tasuda 7 päeva jooksul peale tööde teostamise lõppu ja tellijale akti alusel tööde üleandmist. Kuna akti saatis hageja alles 05.01.2015, sai kostjal tekkida tasumsie kohustus kõige varem 12.01.2015. Kuna hageja 05.01.2015 dokumentatsioon oli puudulik, ei saa töid lugeda seni lõpetatuteks. Kostja esitas 24.03.2015 tasaarvestuse avalduse summas 6780 eurot. Täiendavalt esitas kostja tasaarvestuse avalduse ka 138 euro ja viivise kohta.
18.Hageja tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid ei vasta lepingutingimustele. Hageja kasutas lepinguliste tööde täitmiseks alltöövõttu ega soovi vastutada viimase poolt teostatud ebakvaliteetse töö eest. Maakollektori ehitustööd teostas hageja alltöövõtjana Kraavihall OÜ, kes jättis koostamata kaetud tööde akti ning täielikult fikseerimata, kus maaküttetorustik täpselt asub, milles osas ja kus kohast on see isoleeritud, kus ristub teiste kaablite või torustikega. Hageja esitatud kontuurala plaan on suvaliselt koostatud. Kostjale ei ole teada, kus torud täpselt asuvad. Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel. Kaetud tööde akt tuli koostada enne kraavide kinni ajamist. Seda hageja ei teinud ja seetõttu ei saa tänaseni koostada nõuetekohast kaetud tööde akti. Kostjal oli õigus nõuda hagejalt kaetud tööde avamist. Hageja paigaldas lühema torustiku, kui lepingus oli kokku lepitud. Maakontuuri torude vundamendist läbi viimisel on torud ära lõigatud. Äralõigatud torujupid jäid objektile. Nendelt torujuppidelt leiab ühelt numbri 199 ja kahelt numbri 399, mis kinnitab, et hageja tõi objektile kaks 400m torurulli ja ühe 200m torurulli. Kostja pidas tõenäoliseks, et maasse paigaldatud torustiku pikkus oli 989m, kuigi pidi lepingu punkti 3 alusel olema 1200m. Hageja ei ole selgitanud, kui suures ulatuses ja kus on torustik isoleeritud. Kui maaküttetorustik ei ole nõutava pikkusega või ei ole ehitatud nõuetekohaselt, kaasneb sellega maaküttesüsteemi efektiivsuse oluline langus.
19.Hageja esitas kostjale 20.05.2014 pakkumise, mille kohaselt eramule suurusega 450m2 ja krundile suurusega 20 000m2 tuleb paigaldada maaküttel rajanev küttesüsteem järgmistel tingimustel: soojuspump Buderus Logatherm WPS 17kW+9kW elektritenn ja maakollektori toru 1200m (3x400m kontuuri). Hageja kinnitas pakkumises, et soojuspump võimsusega 17kW ja maakollektori toru pikkus 3x400m tagavad eramule pindalaga 450m2 kütte- ja tarbevee tootmise. Kuna hageja pöördus nõudega kohtusse ja paigaldatud süsteem ei taganud elamus sooja, tellis kostja ekspertiisi Ein&KO OÜ-lt. Ekspert tuvastas, et paigaldatud soojuspump ei olnud piisava võimsusega ning maakollektoril esines mitmeid puudusi; et küttesüsteem ei taga sihtotstarvet ja tuleb uuesti ehitada; et hageja ei täitnud kohustust ehitada nõuetele vastav ja töötav maaküttesüsteem. Juhindudes VÕS § 646 lõikest 1 ning ekspertiisiaktist esitas kostja 01.10.2015 nõude parandada töö või teha uus töö hiljemalt 21.10.2015. Kostja leidis, et
tal on õigus oma kohustuste täitmisest keelduda. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, pöördus kostja teiste ettevõtete poole sooviga tellida neilt puuduste kõrvaldamine, kuid keegi praaktööd kõrvaldada ei soovinud ja ainsaks võimaluseks peeti töö uuesti tegemist. Seetõttu esitas kostja 13.11.2015 lepingust taganemise avalduse.
20.Kostja nõustus, et tema esindaja allkiri on survetööde aktil, kuid ei nõustunud, et tegemist on kaetud tööde aktiga. Kui kostja aktile allkirja andis, ei olnud see pealkirjastatud kaetud tööde aktina. Survetest viidi läbi 3 baariga, mitte 3,5 baariga. Nii üleandmisaktis kui ka kaetud tööde aktis on märgitud, et paigaldas Reflex 500L tarbeveeboileri ja Reflex 500L akumulatsioonipaagi. Tegelikkuses paigaldati Stora AH500/1 ja Stora HF 500/R. Kostjale ei ole teada, kas tegemist on samaväärsete toodetega. Samuti on hageja esitanud kostjale kaks täiesti erinevat kontuurala plaani. Lepingust taganemise avaldus on kehtiv ja hagejal ei ole õigust tasu nõuda, vaid tal tuleb tagastada lepingu järgi saadu. Kui kohtu hinnangul oli kostja avaldus hinnatav lepingu ülesütlemise avaldusena, jäi kostja tasaarvestamise avalduse juurde.
21.Hageja rikkumise tõttu jäi kostja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigusatult lootis. Selleks, et selgitada välja lepingu eset ehk eesmärki, tuleb analüüsida poolte lepingueelseid läbirääkimisi kooskõlas VÕS § 14 lõikega 2. Hageja ja kostja lepingueelne suhtlus sai alguse hageja 05.05.2014 e-kirjast, milles oli märgitud, et kogu lahendus on kliendile „võtmed kätte“ ja millega mh saadeti kostjale kuluprognoos edasiste kulude kohta. Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pakkus kostjale lahenduse, arvestades eramu suuruseks 450m2. Hageja 19.05.2014 e-kirjaga saadeti kostjale uus „võtmed kätte“ lahendusega pakkumine koos kõikide lisadega. 21.05.2014 saadeti kostjale uuendatud pakkumine. Hageja 21.05.2014 lepingu projektis oli märgitud, et paigaldatav süsteem tagab hoone kütte- ja tarbevee tootmise. Sama kinnitus sisaldus allkirjastatud lepingus. Järelikult oli hageja kohustuseks rajada eramule suurusega 450m2 reaalselt toimiv küttesüsteemi lahendus, mis tagaks talvel normaalsed elamistingimused. Hageja seda eesmärki ei saavutanud. Elamu on talvel külm vaatamata suurtele küttekuludele.
22.29.12.2015 õhtul tuli AH koos ühe töömehega objektile ning vahetas tarbeveeboileri survepaagi poole suurema vastu välja. 30.12.2015 hommikuks oli eramu II korruse tubades sooja vaid 8°C. Soojuspump küttis temperatuurini 22°C ja siis lülitus 5-6 minutiks välja. Selle ajaga tablool temperatuur langes 18°C-ni ja siis lülitus pump uueti tööle. Sellises tsüklis soojuspump jätkas tööd tunde. Sama päeva õhtul tuli objektile AH ja avastas, et eelmisel päeval oli soojaveeboileri andur jäänud boileriga ühendamata, mis tingiski pumba tsüklilise töö. 31.12.2015 soojuspump töötas jälle, kuid ruumid olid jätkuvalt külmad - I korrusel 13 kraadi sooja ja II korrusel vaid 10 kraadi sooja. Kostja helistas AH-le, kes soovitas tõsta menüüs soojuse graafikut senise 31,3/40,0 pealt 31,3/45,0 peale. Kuigi soojuspumba lisaküte elektriga oli pidevalt 100%, siis ruumides soojust juurde ei tulnud. 03.01.2016 öösel kella 1:00 paiku soojuspump lülitas end ise automaatselt välja. Järgnevalt töötas pump tsükliliselt ja elamu oli külm. Soojuspump ei taganud elamus vajalikku soojust. Elamu oli väga külm vaatamata sellele, et küttekulu oli suur. Kuna hageja paigaldatud süsteemi tõttu oli talvel tubades sooja vaid +6 kuni +8°C sooja, on ilmne, et paigaldatud soojuspump ei taga piisava kütte- ja tarbevee tootmist ega ei sobi otstarbeks, milleks kostja seda vajas ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kuna töö ei vastanud nõuetele, ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks.
23.Kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja see vabastas teda lepingu täitmise kohustusest. Poolte vahel on tagasitäitmise suhe. Kostja tugines esmase õiguskaitsevahendina lepingust taganemisele ning alternatiivselt sellele, et töö ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Lisaks oli kostjal õigus peatada oma kohustuste täitmine ning kostja esitas hageja nõudele tasaarvestusavalduse. Mõistlik aeg puudustest teavitamiseks ja lepingust taganemiseks hakkas kulgema alates puudustest teadasaamisest ja/või taganemise alusest teadasaamisest, kusjuures see ei tohiks olla lühem kui 6 kuud. Kostja viitas juba 12.01.2015 kirjas, et ei saa puuduliku dokumentatsiooni tõttu töid vastu võtta. 15.03.2015 kirjas aga märkis, et talvisel kütteperioodil oli tubade sisetemperatuur liiga madal. 11.05.2015 kirjas viitas kostja, et maakollektori kontuure on paigaldatud ettenähtust vähem. Järelikult oli kostja edastanud teabe avastatud puuduste kohta õigeaegselt. Esimese astme kohtu otsus
24.27.04.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 11 827 eurot, millest 6918 eurot on põhivõlg, 4869 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitis. Samuti mõistis kohus kostjalt välja lisanduva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast põhivõlalt 6918 eurot määras 0,5% päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1892.03 euro ulatuses. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hagejale menetluskuludena välja 7129.90 eurot, millest 1000 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 6129.90 eurot lepingulise esindaja kulu. Samuti mõistis kohus välja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
25.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid 29.05.2014 töövõtulepingu, mille objektiks oli Muuga tee 25, Äigrumäe külas, Viimsi vallas asuva eramu maaküttel rajaneva soojuspumba küttesüsteemi ehitamine; lepingu punkti 4 järgi oli lepingu hinnaks 13 149 eurot koos käibemaksuga; lepingu järgi tuli kostjal tasuda esimene osamakse 1000 eurot lepingu sõlmimisel; teine osamakse 3600 eurot tuli kostjal tasuda maakollektori ehitustööde eest 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise akti allakirjutamist; kolmas osamakse 5549 eurot tuli kostjal tasuda ettemaksuna soojuspumba küttesüsteemi eest koos materjalidega; neljas osamakse 3000 eurot tuli kostjal tasuda 7 päeva jooksul peale tööde teostamise lõppu ja tellijale akti alusel tööde üleandmist; kostja tasus hagejale esimese osamakse 1000 eurot ja kolmanda osamakse 5549 eurot ehk kokku 6549 eurot; kostja jättis hagejale tasumata 04.06.2014 esitatud arve nr 140147 3600 eurot (teise osamakse) ning 02.09.2014 esitatud arve nr 140258 3180 eurot (neljanda osamakse); kostjale 02.09.2014 saadetud arve sisaldas tasu tsirkulatsioonipumba eest 150 eurot; hageja esitas kostjale 19.09.2014 arve nr 140305 vee tarnimise eest 138 eurot, mille kostja jättis tasumata; lepingu kohaselt oli kaevetööde teostamise tähtaeg 06.06.2013 ja ülejäänud tööde tähtaeg 30.06.2014.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töövõtu tasunõue on tervikuna muutunud sissenõutavaks ning kas hageja teostatud tööd ja töödele lisatud dokumendid vastasid
lepingule. Samuti selle üle, kas kostjal on õigus jätta hagejale lepingust tulenev tasu tasumata seetõttu, et kostja on lepingust taganenud või seetõttu, et ta on tasaarvestanud hageja nõudega oma nõude või seetõttu, et tal on õigus oma lepinguliste kohustuste täitmine peatada. Samuti selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist.
27.Vaidluse lahendamisel pidas kohus vajalikuks esmalt hinnata, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, mida hageja tegelikult tegi ning kas hageja tööd ja töödega koos esitatud dokumendid vastasid lepingule. Samuti hindas kohus esmalt, kas kostja on töödes esinenud puudustest hagejat õigeaegselt teavitanud. Seejärel asus kohus analüüsima, kas kostja lepingust taganemise avaldus, tasaarvestuse avaldus ning tema poolt lepinguliste kohustuste täitmise peatamine oli põhjendatud.
28.Kostja väited, mille kohaselt ei ole hageja töövõtutasu muutunud sissenõutavaks, sest töid ei tehtud nõuetekohaselt, ei ole põhjendatud. Iseenesest on õiged ja põhistatud väited, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude esitamisel peab töövõtja tõendama, et tehtud töö oli nõuetekohane ning töö oli tellija poolt vastu võetud või tuleb lugeda vastuvõetuks. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet piisavalt tõendanud. Kohus viitas VÕS § 637 lõigetele 3 ja 4 ning §-le 638. Kostja on iseenesest põhjendatult viidanud VÕS § 641 lõikele 1, mille kohaselt pidi töö vastama lepingutingimustele. Kohus viitas sama paragrahvi lõike 2 punktidele 1 ja 2, samuti §-le 643 ning § 644 lõigetele 1-3. Kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohtadele lahendites nr 3-2-1-18-16 (punkt 14) ja nr 3-2-1145-14 (punkt 12, 14, 15). Samas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, kus töö on jaotatav osadeks ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi, kuid tellija keeldub vastuvõtmisest (lahendid nr 3-2-1-80-08 (punkt 22); nr 3-2-1-145-14 (punkt 21)). Tööde ülevaatamisel ja puudustest teavitamisel tuleb eristada, kas tegemist on varjatud puudustega või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-15 (punkt 13)). Samuti ei pea tellija puudustest teavitamisel välja tooma puuduse põhjust, kuid ta peab selle iseloomu kirjeldama ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-15 (punkt 14)).
29.Antud juhul tuleb kostja lugeda tööd tervikuna vastuvõtnuks ning kostja kui majandusja kutsetegevuses tegutsenud isik ei teatanud hagejale väidetavatest töös esinenud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest pidi teada saama. Kohus ei nõustunud kostjaga, et viimane on kahes kohtueelselt saadetud pretensioonis viidanud kõigile puudustele, millele asus tuginema kohtumenetluses. Kostja on kohtumenetluse käigus pidevalt täiendanud väiteid selle kohta, milles väidetavad puudused seisnesid, kuid seejuures on kostja kõige olulisem väide, mille kohaselt ei taganud maaküttesüsteem elamu soojusvajadust, jäänud tõendamata.
30.Kohus nõustus kostjaga, et poolte lepingueelseid läbirääkimisi saab arvestada lepingu sisu tõlgendamisel (VÕS § 29 lõiked 1 ja 5). Kuigi kohus nõustus kostjaga, et hageja pidi lepingu alusel tegema elamule sobiva küttesüsteemi, leppisid pooled vastava küttesüsteemi konkreetsetes parameetrites kokku ning kostja ei ole tõendanud, et hageja rajatud süsteemist on tingitud elamu soojuse probleemid. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta teavitas hagejat õigeaegselt kõige olulisemast väidetavast puudusest ehk sellest, et hageja rajatud ja lepingule vastav küttesüsteem ei suuda elamut soojaks kütta. Kuna lepingus sisaldus kokkulepe selle kohta, millise võimsusega soojuspump tuli paigaldada, ei saa põhjendatud olla väide, et hageja rikkus lepingut, kui ei paigaldanud võimsamat pumpa.
31.Paigaldatud küttesüsteemi vastavust elamu vajadustele saab eeskätt hinnata vastavalt ehitusprojektile, mille olemasolu tagamise kohustus lasub elamu omanikul. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja oma vastuväiteid. Kohtule kostja ehitusprojekti ei esitanud, vaid esitas 05.11.2008 koostatud Muuga tee 25 ülesmõõtmisprojekti (t II kd lk 183-201). Ülesmõõtmisprojektis puudub küttesüsteemi projekti osa. Küttesüsteemi osas on kirjeldava osa punktis 6 märgitud, et ehitist köetakse lokaalse keskküttega, majapidamisruumi paigaldatakse ioonkatel. Seega ei näinud projekt ette elamu kütmist maaküttesüsteemiga. Ülesmõõtmisprojekti kohaselt oli hoone suletud netopinna suuruseks 583,9m2, mis pidi olema köetava pinna suuruseks.
32.Kohtu hinnangul omab vaidluse lahendamisel olulist tähtsust, et vaidlusalusel elamul puudus ehitusprojekt, mis oleks reguleerinud, millised peavad olema elamu kandvad konstruktsioonid ja milline peab olema elamu vajadusele vastav küttesüsteem. Kohus ei nõustunud kostjaga, et projekti puudumisele vaatamata on hageja vastutav elamu soojuse probleemide eest sõltumata sellest, et põrandaküttesüsteemi ja kandvaid konstruktsioone ei ole ehitatud nõuetekohase projekti järgi.
33.Kohus viitas pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal 29.05.2014 kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 12 lõikele 1, § 18 lõigetele 1-3, § 29 lõike 1 punktidele 3 ja 7 ning § 31 lõikele
2.Seega tulenes eelviidatud õigusaktidest, et ehitamisel, sh elamu küttesüsteemi rajamisel, pidi ehitise omanik tagama ehitusprojekti olemasolu. Nõuetekohane ehitusprojekt oleks kirjeldanud seda, milline on elamu soojusvajadus, lähtuvalt kandvatest konstruktsioonidest, ning millistele nõuetele oleks pidanud vastama küttesüsteem. Kogutud tõenditest nähtub, et elamul puudus nõuetekohane ehitusprojekt, mis oleks reguleerinud küttesüsteemi parameetreid ja selle võimsust. Faktiliselt oli elamu küttesüsteem rajatud põrandakütte süsteemile, kuid põrandakütte ehitamine ei toimunud kooskõlas ehitusprojektiga. Kostja ei viidanud kohtueelsetes pretensioonides hageja tasunõudele ega kohtumenetluse käigus esitatud vastuväidetes sellele, et hageja oleks pidanud juhtima tema tähelepanu ehitusprojekti koostamise vajadusele. Alles 31.03.2017 esitatud kohtuvaidluse seisukohtades viitas kostja esmakordselt uue vastuväitena sellele, et hageja ei kontrollinud VÕS § 641 lõike 3 alusel piisavalt kostja juhiseid ehk hageja ei kontrollinud, et erinevalt kostja poolt hagejale avaldatud köetava pinna suurusest 450m2 oli elamu tegelikuks köetava pinna suuruseks ülesmõõdistamise projekti järgi 583,9m2. Kostja asus väitma, et kuna hageja võttis soojuspumba võimsuse arvutamisel aluseks valed, kuigi kostja avaldatud, andmed, tingis see soojuspumba aladimensioneerimise.
34.Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus, kus pooltel tuleb esitada kõik oma väited ja tõendid õigeaegselt eelmenetluses kohtu määratud tähtaegade jooksul. Eelviidatud vastuväiteid ei esitanud kostja õigeaegselt. Kostja sai menetluse käigus korduvalt täiendavat aega seisukohtade ning tõendite esitamiseks. Kostjal oli piisavalt aega järele mõelda, millistele vastuväidetele ta soovib tugineda. 20.02.2017 istungil lõpetas kohus sisulise arutelu ja avas kohtuvaidlused. Kohtuvaidluse lõplike seisukohtadega koos esitas kostja uusi väiteid ja täiendavaid tõendeid, esitamata seejuures taotlust hilinenud tõendite vastuvõtmiseks ning põhistamata hilinemist tinginud mõjuva põhjuse olemasolu. Kohus viitas TsMS § 200 lõikele 1 ja leidis, et kostja ei ole oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud, kui ta esitas pärast eelmenetluse lõppemist ja kohtuvaidluste staadiumis uusi vastuväiteid ja uusi tõendeid. Kohus viitas ka TsMS § 329 lõikele 1 ja § 331 lõikele 1 ning jättis 31.03.2017 esitatud kostja uued vastuväited (et hageja rikkus lepingut, kuna ei kontrollinud enne töö tegemist piisavalt kostja
juhiseid, mh ei kontrollinud hageja kostja avaldatud andmeid, mille kohaselt oli elamu köetava pinna suuruseks 450m2; et hageja töötaja RK sisestas soojuspumba võimsuse arvutamisel ebaõigesti tootja arvutiprogrammi vale pinnase tüübi, mis tõi kaasa soojuspumba aladimensioneerimise; et soojuspumba Buderus Logatherm WSP 17-1 garantiitalongil oli märgitud toote koodiks 8738204501, kuid tegelikult paigaldatud soojuspumba sildil on toote koodiks 87337019133) tähelepanuta.
35.Kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid 29.05.2014 töövõtulepingu (t I kd lk 8-12), mille objektiks oli Äigrumäe külas Viimsi vallas asuva Muuga tee 25 elamu maaküttel rajaneva soojuspumba küttesüsteemi ehitamine. Leping nägi ette, et selle dokumentide hulka kuulub hageja 22.05.2014 pakkumine ja soojuspumba Buderus WPS paigaldusjuhend. Lepingu kohaselt pidi hageja paigaldama Buderus Logatherm WPS 171 soojuspumba võimsusega 17kW + 9kW elektritenni. Soojuspumba küttevõimsus pidi olema 16,98kW. Lisaks tuli paigaldada 500L tarbeveeboiler Reflex WPS ja 500L akumulatsioonipaak Reflex PFHF. Lepingu järgi pidi soojuspumba süsteemi paigaldus sisaldama maakontuuri täitmist 30% etanooliga ja õhutust, soojuspumba montaaži, elektrikaabli ühendust, soojuspumba liitmist soojusjagajaga ja tarbeveeringi ühendust, isolatsioonitöid ja soojuspumba häälestust. Kaevetööd pidid sisaldama maakollektori toru PEM 40 x 2,4 mm 1200 meetrit, kaevetöid, maakollektori paigaldust, survestamist, maakollektori torude soojustamist ja isoleerimist läbiviikudest, läbipuurimisi, hülsimaterjali ning kraavide kinniajamist ja tasandamist. Lepingu hinnaks oli 13 149 eurot (käibemaksuga), kusjuures soojuspumba küttesüsteemi hind oli 10 380 eurot ja kaevetööde hind 3600 eurot. Ehitustöid tuli alustada 30.03.2014 ja lõpetada hiljemalt 06.06.2014. Leping nägi ette, et ehitustööde lõpetamisel koostatakse kaetud tööde akt. Kõigi tööde lõpetamise tähtajaks oli 30.06.2014. Lepingu punkt 5.4 nägi ette, et tööde lõppvalmimisel koostatakse küttesüsteemi ekspluatatsiooni andmise kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning aktiga samaaegselt antakse üle töövõtja poolt kaetud tööde aktid, maakollektori kontuuriala teostusjoonis, paigaldusjuhendid, sertifikaadid ja muu vajalik dokumentatsioon. Kostja tellijana pidi hagejale lepingu punkti 6 alusel tasuma lepingu sõlmimisel ettemaksu 1000 eurot, seejärel maakollektori ehitustööde eest 3600 eurot 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise akti alla kirjutamist. Kolmas osamakse 5549 eurot tuli teha soojuspumba küttesüsteemi ja materjalide ettemaksuna. Viimane osamakse 3000 eurot tuli tasuda 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise lõppu ja tellijale akti alusel tööde üleandmist. Iga osamakse kohta tuli hagejal koostada kostjale arve. Lepingu punkti 9.1 kohaselt pidid tööd vastama kehtivatele ehitusnormidele, kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. Ehitustööde kvaliteet pidi vastama 2000.a Ehitustööde Üldisele Kvaliteedinõuete (RYL 2000) teisele klassile. Lepingu punkti 10.1 kohaselt pidi tellija tagama töövõtjale tööde alustamiseks vajaliku tööfrondi.
36.Seega võib lepingust järeldada, et pooled leppisid kokku konkreetsetes soojuspumba võimsuse parameetrites. Hagejal oli kohustus paigaldada lepingu hinna eest lepingus toodud parameetritele vastav soojuspump. Leping ei näinud hagejale ette määratlemata kohustust paigaldada mistahes võimsusega soojuspump, mis vastaks elamu vajadustele. Leping reguleeris tööde lõpetamise tähtaega ning nägi ühtlasi ette, et tööd antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Leping viitas kaetud tööde akti koostamisele, kuid ei reguleerinud, millistele vorminõuetele pidi akt vastama.
37.Lepingueelsest e-kirjavahetusest nähtub, et hageja saatis kostjale hinnapakkumise esimese variandi 05.05.2014 (t II kd lk 52). Hageja pakkumine sisaldas 17kW võimsusega Buderuse maasoojuspumpa, millel oli integreeritud 9kW elektritenn, lisadena 500L tarbeveeboilerit ja 500L akumulatsiooni paaki. Kaevatööde osas hindas
hageja reaalseks vajaduseks 1200m, kuid märkis, et suurem kontuuripikkus tagaks efektiivsema maapinna taastumise karmima talve järel. Kogu lahendus pidi kostjale olema „võtmed kätte“. Samuti saatis hageja kostjale edasiste kulude prognoosi, arvestades maja tippsoojuskoormusega 20kW. E-kirjale oli lisatud hageja algne hinnapakkumine (t II kd lk 53-55 lk 61-64), samuti arvutused soojuspumba tootja arvutusprogrammis (t II kd lk 56-60). Algne hinnapakkumine sisaldas võrreldes hilisema muudetud ja lepingule lisatud hinnapakkumisega maakollektori toru pikkusega 1350m (3x450m), mille hinnaks oleks olnud 4480 eurot. 21.05.2014 e-kirjaga saatis hageja kostjale ka lepingu projekti (t II kd lk 68). Lepingule lisatud ja uuendatud hinnapakkumisest (t I kd lk 126-128, II kd lk 65-67) nähtub, et selle koostamisel eeldas hageja, et objekt on soojuspumba paigalduseks ette valmistatud. Soe ja külm vesi pidid paiknema soojuspumba vahetus läheduses ning objektil pidi olema piisavalt vett küttesüsteemi täitmiseks. Kaevetööde osas eeldas hageja, et kõik krunti läbivad kommunikatsioonid on märgitud 0,5m täpsusega.
38.Kostja ei ole kohtule selgitanud ega tõendanud, kas või milliseid ettepanekuid tegi tema lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus ning millest tulenevalt lepiti allkirjastatud lepingus kokku väiksemas maakollektori torustiku pikkuses võrreldes hageja algse hinnapakkumisega. Kohtu hinnangul nähtub lepingueelsetest läbirääkimistest, et poolte ühiseks tahteks oli sõlmida leping, milles fikseeritakse ära konkreetse paigaldatava seadme võimsus ja maakollektori torustiku pikkus. Hageja ei ole võtnud endale lepingulist kohustust tagada elamule mistahes võimsusega soojuspumba paigaldamine. Samas on hageja kostjale kinnitanud, et paigaldatav soojuspump peaks kostja avaldatud köetava pinna suurust (450m2) arvestades tagama elamule kütte arvutustes toodud prognoosidele vastama kuluga.
39.04.06.2014 esitas hageja kostjale arve 3600 eurot (t I kd lk 14) kaevetööde eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja jättis arve tasumata. E-kirjavahetusest ajavahemikul 04.06.2014-06.06.2014 (t I kd lk 15-17) nähtub, et arve saadeti kostjale 04.06.2014. Kostja esindaja keeldus tööde vastuvõtmisest põhjendusel, et ootab hagejalt maakontuuri teostusjoonist ning kaetud tööde akti kaevetööde kohta. Hageja selgitas, et saab kontuuriala joonise saata järgmisel nädalal. Kostja kordas 06.06.2014, et soovib kaetud tööde akti. Kohus osundas, et leping ei näinud ette, millistele vorminõuetele pidi vastama teostusjoonis või kaetud tööde akt. 05.06.2014 allkirjastas kostja pinnasekollektori üleandmise surve akti (t I kd lk 18). Aktis on märgitud, et töövõtja on Muuga tee 25 objektile paigaldanud soojuspumba süsteemi vastavalt tellija antud juhendile pikkuses 3x400m ja isoleerinud sellest 108x108m ning puurinud sisseviigud 6x80cm. Töövõtja oli pinnasekollektori tellijale üle andnud, teostades kollektori surveproovi 3 bar rõhu all. Kostja kinnitas tellijana, et tal ei ole pretensioone teostatud tööle. Hageja andis pinnasekollektorile kaheaastase garantii. Kostja väitis, et toimikus olev surveakt erineb tema valduses olevast aktist (t II kd lk 17), kuhu ei olnud käsitsi peale märgitud sõnu „kaetud tööde akt“. Kohus leidis, et vaatamata kostja etteheitele võib aktist järeldada, et see koostati enne maakollektori torustiku pinnasega katmist. Akt kajastab torustiku parameetreid ning aktiga on kostja selgelt võtnud vastu pinnasekollektori tööd, kinnitades seejuures pretensioonide puudumist. Järelikult võttis kostja aktiga osa töödest vastu ja vastuvõetud tööde osas muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Tööde osalise vastuvõtmisega läks kostjale üle kohustus tõendada töödes esinevate puuduste olemasolu. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kuivõrd akt ei vastanud tema soovitud vorminõuetele, ei olnud tegemist kaetud tööde aktiga ning kostja ei ole maakollektori töid vastu võtnud.
40.Kostja on läbivalt viidanud, et tal oli õigus keelduda tööde eest tasumisest eeskätt põhjendusel, et kaetud tööde akt ja teostusjoonis ei vastanud nõuetele. Kostja ei ole sisuliselt suutnud põhistada, millised olid 05.06.2014 akti vormistuslikud puudused, mille tõttu ei saanud akti lugeda kaetud tööde aktiks. Kostja viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 71 kehtestatud „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavate nõuete“ (antud määrus kehtis kuni 09.03.2015) § 7 reguleeris, millised andmed pidid sisalduma kaetud tööde aktis. Määruse § 7 lõige 1 sätestas, et kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu nt hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid ja raudbetooni armatuur. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et 05.06.2014 akt koostati enne maakollektori torustiku kinni katmist ning kostja vaatas enne akti alla kirjutamist kaetavad tööd üle, kinnitades pretensioonide puudumist. Määruse § 7 lõige 2 sätestas, et kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Antud juhul akt faktiliselt koostati. Määruse § 7 lõige 3 näeb ette, et kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded ehitusprojektist ja antakse hinnang üle vaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib alustada järgmise etapi töödega. Kostjal puudus elamu ehitamiseks nõuetekohane ehitusprojekt, mistõttu ei saanud aktis kajastada, kas esines kõrvalekaldeid projektist. Tööde kvaliteeti on aktis hinnatud. Määruse § 7 lõige 4 sätestab, et vajadusel lisatakse aktile muud andmed tehtud töö kohta, nagu nt fotod olulisemate detailide kohta ja ülesmõõtmise joonised. Antud säte näeb ette võimaluse, mitte kohustuse lisada kaetud tööde aktile fotod. RK selgitas tunnistajana, et antud juhul ei pidanud pooled fotode lisamist vajalikuks. Mistahes muid vorminõudeid akti koostamise ajal kehtinud määrus ei sisaldanud. Teostusjooniste koostamisele viidatud määrus vorminõudeid ette ei näinud.
41.Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja allkirjastatud pinnasekollektori üleandmise surve akt 05.06.2014 kujutas endast sisuliselt kaetud tööde akti ning asjas ei oma tähtsust, et hageja kirjutas akti oma versioonile hiljem käsikirjaliselt peale „kaetud tööde akt“. Kostja võttis maakollektori tööd nimetatud aktiga vastu. Kostja viited majandus- ja taristuministri 02.03.2015 määrusega nr 19 kehtestatud „Ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavatele üldnõuetele“ on asjakohatud, sest nimetatud määrus hakkas kehtima alates 09.03.2015, mil vaidlusalused kaetud tööd olid juba kostja poolt vastu võetud ja akt koostatud. Samuti oli selleks ajaks juba koostatud ja kostjale esitatud teostusjoonis.
42.Tõenditest nähtub, et 08.09.2014 esitas hageja kostjale arve 3180 eurot WPS 17 kolmanda osamakse ning tsirkulatsioonipumba eest. Vaidlus puudub, et ka antud arvet kostja ei tasunud. 24.10.2014 saatis hageja kostjale digitaalse allkirjaga garantiiakti ning palus kostjal arve tasuda (t I kd lk 21). Kohtule esitatud garantiitalongist (t I kd lk 22) nähtub, et see on esitatud soojuspumbale WPS 17 Muuga tee 25 objektile. Kostja on garantiitalongi allkirjastanud. Täiendavalt saatis hageja kostjale kogu maaküttesüsteemi üleandmise akti 08.09.2014 kuupäevaga ning kaetud tööde akti (t I kd lk 27-28), kuid kostja neid dokumente ei allkirjastanud. Hageja koostas ka 05.01.2015 tõendi (t I kd lk 29), mille kohaselt oli ta kostjale esitanud maaküttesüsteemi üleandmise akti, kaetud tööde akti, maakontuuriala joonise, mõlemapoolselt allkirjastatud garantiiakti ning sertifikaadid seadmetele. Hageja kinnitas, et viidatud dokumendid olid kostjale esitatud allkirjastatuna kaustas ja saadetud 18.12.2014 digitaalselt. Kostja esitatud dokumentidest
nähtub, et hageja saatis talle 28.11.2014 maakollektori kontuuriala plaani (t I kd lk 87). 05.01.2015 e-kirjaga (t I kd lk 23-26) saatis hageja kostjale maakütte paigalduse dokumendid. Täiendavalt saatis hageja kostjale uuesti mõlema poole allkirjastatud garantiitalongi 06.09.2014. Hageja palus kostjal hiljemalt 07.01.2015 teatada, kui dokumendid ei sobi koos sisuliste põhistustega. Hageja selgitas kostjale, et ta on objektil teostanud kõik lepingulised tööd.
43.Eelviidatud tõenditest kogumis järeldas kohus, et hageja soovis kostjale tervikuna kõiki töid üle anda 05.01.2015, mil ta saatis kostjale lepingule vastava tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Sellele eelnevalt oli hageja kostjale üle andnud muu lepingulise dokumentatsiooni, sh kaetud tööde akti ja teostusjoonise. Kostja nõudmisele vastu tulles vormistas hageja kaetud tööde akti ümber, kuigi kostja ümber vormistatud akti endiselt sisulisi põhjendusi esitamata ei allkirjastanud. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kõik tööd tervikuna anti kostjale üle 06.09.2014 garantiitalongiga, sest leping nägi selgelt ette üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist. Hageja väide, mille kohaselt ta oma töö praktikas tavaliselt üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostanud, on asjakohatu, sest antud juhul nägi leping akti koostamise ette. Sellele vaatamata leidis kohus, et hiljemalt 05.01.2015 oli hageja saatnud kostjale akti ning oli edastanud kõik viimase soovitud dokumendid.
44.Leping ei reguleerinud, millise aja jooksul pärast tööde vastuvõtmiseks esitamist pidi kostja esitama hagejale pretensiooni. Tõenditest nähtub, et kostja esitas esimese pretensiooni 12.01.2015 (t I kd lk 30-34). Pretensioonis leidis kostja: 1) hageja on tööde teostamisega viivitanud, sest lõpptähtajaks oli kokku lepitud 30.06.2014; 2) hageja ei ole talle esitanud kõiki dokumente, mis tõendaksid lepinguliste tööde tegemist; saamata on kaetud tööde aktid, survestusaktid, teostusmõõdistused ja -joonised ning garantiidokumendid; hageja seni esitatud dokumendid on üldsõnalised. Kostja pretensioonist ei ole võimalik järeldada, millised dokumendid ja millistele nõuetele konkreetselt kostja hinnangul ei vastanud. Kostja ei viidanud esimeses pretensioonis ühelegi sisulisele töös esinevale puudusele. E-kirjavahetusest 2015.a jaanuaris (t I kd lk 77-79) nähtub, et pooled tasu maksmise ja tööde vastuvõtmise osas kompromissini ei jõudnud.
45.Kohus leidis, et kostja esimene pretensioon ei võimaldanud tal jätta töid tervikuna vastu võtmata ja keeldumine tööde tervikuna vastuvõtmisest oli vastuolus hea usu põhimõttega. Leping ei kehtestatud ühelegi hageja esitatavale dokumendile vorminõudeid, mistõttu on alusetu kostja viide VÕS § 641 lõikele 1. 05.06.2014 akt vastas õigusaktis kaetud tööde aktidele kehtestatud nõuetele ning kostja oli kaetud tööd sellega juba vastu võtnud. Muus osas ei ole kostja ka kohtumenetluse käigus suutnud välja tuua ühtegi konkreetset õigusaktist või lepingust tulenevat nõuet, millele hageja koostatud dokumendid ei vastanud. Kohus nõustus hagejaga, et isegi juhul kui mõni esitatud dokument ei olnud kooskõlas ehituse hea tavaga, oli dokumentide koostamise näol tegemist hageja kõrvalkohustuse, mitte lepingulise põhikohustusega. Kuivõrd kostjal puudus alus keelduda tööde vastuvõtmisest tervikuna ning kostja oli pinnasekollektori tööd vastu võtnud juba 05.06.2014, tuleb tööd lugeda kostja poolt tervikuna vastuvõetuteks alates 05.01.2015. Hageja tasunõue muutus tervikuna sissenõutavaks. Kohus selgitas, et osaliselt ehk maakollektori tööde osas oli tasunõue sissenõutavaks muutunud juba 05.06.2014.
46.15.03.2015 saatis kostja hagejale teise pretensiooni (t I kd lk 35-42). Selles viitas kostja puudustele töödes, kuid pretensiooni sisust nähtub, et puudusteks pidas ta endiselt
puudulikku dokumentatsiooni. Lisaks väitis kostja esimest korda, et maakollektori kontuuriala olevat ettenähtust väiksem. Kostja leidis, et kuna lepingu kohaselt pidi hageja paigaldama 1200m torustikku, peaks „üldtunnustatud rusikareegli“ järgi maakollektori kontuuriala suurus olema vähemalt 1440m2. Millele kostja tugines, ei ole pretensioonist võimalik järeldada. Hageja esitatud joonisest järeldas kostja, et kontuuriala suurus oli u 1100m2. Kohus leidis, et pretensioonis viidatud kostja vastuväited ei ole sisuliselt põhistatud ning kostja ei viidanud, millistele andmetele tuginedes ja kuidas ta nimelt 15.03.2015 pretensiooni esitamise ajaks kollektori torustiku pikkust puudutavast puudusest teada sai. Kuivõrd kostja võttis maakollektori tööd vastu juba 05.06.2014, on pretensiooni esitamisel kostja hilinenud puudustele viitamisega. 15.03.2015 pretensioonis viitas kostja ka sellele, et esines probleeme tsirkulatsioonipumba töös, kuid poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et viidatud probleem sai hageja alltöövõtja poolt kõrvaldatud. Kostja viitas kaudselt pretensioonis sellele, et talvisel perioodil oli elamu temperatuur vaid +15 kuni +16°C, kuid kostja on tööde vastuvõtmisest keeldumisel taas peamiselt tuginenud talle edastatud dokumentatsiooni puudulikkusele. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele puudusele töös peale maakollektori väidetava vale pikkuse.
47.Kohus leidis, et 15.03.2015 pretensiooni esitas kostja hagejale hilinemisega. Maakollektori torustiku pikkuse oleks kostja saanud tuvastada selle ülevaatusel enne 05.06.2014 akti alla kirjutamist. Kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostjal lasus kohustus töö üle vaadata ja teavitada hagejat selgelt töös esinevatest puudustest. Maakollektori torustiku pikkuse ülevaatamine ei eeldanud kostjalt eriteadmisi.
48.Kohtumenetluse käigus on kostja etteheiteid hageja töödele muutnud ning on peamise vastuväitena asunud tuginema sellele, et paigaldatud küttesüsteem tervikuna ei taganud elamu kütmist ega vastanud elamu vajadustele. Kohus iseenesest nõustus kostja väitega, et erialast pädevust mitteomav tellija ei pidanud teatama hagejale, millisest konkreetsest põhjusest võis see tingitud olla, kuid ta pidi elamu soojusega seotud probleemidele viitama arusaadavalt ja õigeaegselt. Kohtu hinnangul pidid elamu kütmisega seotud probleemid ilmnema koheselt pärast küttesüsteemi paigaldamist ja tööle lülitamist 2014.a sügisel. Ekspert MS on kinnitanud, et probleemid elamu soojusega ilmnesid koheselt kütteperioodi alguses. Kostja teatas esimest korda elamu soojusega seotud probleemidest alles 2015.a märtsis, mil mõistlik aeg selleks oli möödunud. Seejuures ei ole 15.03.2015 pretensioonist võimalik selgelt järeldada, et kostja oleks keeldunud tasu maksmisest nimelt elamu soojusega seotud probleemide tõttu. Ühtlasi on kostja menetluse käigus asunud vastuolus 15.03.2015 pretensiooniga väitma, et ta ei saanud teada elamu soojustamisega seotud probleemidest talvel 2014/2015, sest sel perioodil elamus ei elatud. Kostja väide on ebausutav, sest see on otseses vastuolus tema 15.03.2015 pretensiooniga.
49.Hageja vastas kostjale 19.03.2015 (t I kd lk 43-46), leides, et kostja ei ole puudusi töödes selgelt kirjeldanud ega esitanud väiteid õigeaegselt. Hageja selgitas, et kaetud tööde aktidele ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. 11.05.2015 pretensioonis (t I kd lk 84-86, 170-172) väitis kostja, et vähemalt 108m maakollektori pikkusest on isoleeritud ega tooda sooja. Kostja tegi etteheiteid maakollektori torustiku pikkuse osas. Kostja leidis, et talle ei ole vastuvõetav maakollektori torustiku suures ulatuses ja temaga kooskõlastamata omavoliline isoleerimine, mida kostja pidas praaktööks. Kostja ei viidanud pretensioonis muudele töödes esinevatele puudustele, millele ta hakkas viitama kohtumenetluse käigus. Samuti ei väitnud kostja 11.05.2015 pretensioonis, et ainuüksi
küttesüsteemi puuduste tõttu ei olnud elamut võimalik soojaks kütta. Kostja on küll elamu soojusega seotud probleemidele viidanud, kuid üksnes väitnud, et maakollektori puudustega töö olevat elamu soojuse „üheks põhjuseks“. Järelikult ei arvanud kostja veel 2015 mais, et tema elamu soojusega seotud probleemid on tervikuna tingitud hageja puudustega tööst. Millele kostja tugines uue pretensiooni esitamisel ja kuidas ta 11.05.2015 pretensiooni esitamise ajaks sai teada väidetavatest torustiku isoleerimist puudutavatest puudustest, pretensioonist järeldada ei ole võimalik. Kostja etteheited olid pigem oletuslikud. Kohus leidis, et kostja esitas 11.05.2015 pretensiooni seoses torustiku pikkuse ja isoleerimisega hilinenult, sest viidatud puudused oleks kostja saanud tuvastada torustiku ülevaatamisel enne torustiku katmist ehk enne 05.06.2014 akti allkirjastamist. Kostja ei esitanud pretensiooni mõistliku aja jooksul pärast kaetud tööde allkirjastamist. Kohtu hinnangul oleks mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks olnud kõige enam 14 päeva pärast akti allkirjastamist, sest torustiku pikkust ja isoleerimist puudutavad puudused oleksid kostjale olnud visuaalselt kergesti tajutavad ajal, mil torustik ei olnud veel kinni kaetud.
50.Kostja esitas kohtule fotod torujuppidest (t I kd lk 88-89) ning väitis, et kuna ühel torul oli number 199 ja kahel number 399, oli hageja paigaldanud lühema torustiku, kui leping ette nägi. Viidatud fotod kostja väiteid ei tõenda, sest nendelt ei ole võimalik näha, kus ja millest ning millal on fotod tehtud. Samuti ei saa ainuüksi torujuppidele kantud numbritest kohtu hinnangul järeldada, et maasse paigaldatud torude pikkus ei vastanud lepingule. Ebaselgeks jääb, miks ei saanud kostja torustikule kantud numbrite pinnalt tuvastada torustiku pikkuse väidetavat puudust 05.06.2014 akti allkirjastamisel.
51.19.08.2015 koostati kostja tellimusel maaküttesüsteemi ülevaatuse akt (t I kd lk 110115), mille on allkirjastanud ehitusekspert EE ja kostja esindaja. Kuigi hageja esindaja viibis ülevaatuse juures, ei nõustunud ta aktis märgituga (t I kd lk 116). Ülevaatus viidi akti kohaselt läbi 19.08.2015 ja selle käigus kaevati maakütte torustik osaliselt lahti. Kokku kaevati lahti 150-160m torustikku ehk mitte kogu torustik. Hoonest väljuva torustiku osas leiti torude ühe- või mitmekordne ristumine. Tee alt läbiviigul olid torud soojustuseta ja hülsita. Ühes lahtikaevatud kohas tuvastati, et torude vahekaugus oli 48cm. Teistes lahtikaevatud kohtades oli torude vahekaugus väiksem kui 1m, enamasti 85-90cm. Torude kogupikkusi ei suudetud lahtikaevamisel tuvastada ning üksnes järgi jäänud juppide pinnalt on asutud aktis järeldusele, et need pidid olema lühemad kui 400m.
52.Viidatud ülevaatuse akti alusel koostati Ein&Ko OÜ poolt ehitustehnilise ekspertiisi akt (koos lisadega t I kd, lk 129a-173), milles hinnati elamu maaküttesüsteemi paigaldist. Hinnangus asuti seisukohale, et paigaldatud torustiku sügavus maapinnast ja torude omavaheline kaugus ei vasta üldtunnustatud maakütte kollektori paigaldusjuhendile, kuna torustiku sügavus maapinnast on enamasti 10-20cm alla 1m ning torude omavaheline kaugus on enamasti 10-15cm, mõnes kohas isegi 25-50cm alla 1m. Üldtunnustatud paigaldusjuhendina viitasid ekspert ja kostja Eesti Soojuspumba Liidu ühtsetele soojuspumpade paigaldusnormidele (t I kd lk 191-192), mis näevad üldiste parameetrite osas ette, et pinnasekollektori kaevesügavus peaks olema 1m +/- 20cm ning torustike minimaalne vahekaugus 1m. Kostja esitatud väljavõtte kohaselt kuulub hageja Eesti Soojuspumba Liitu (t I kd lk 129). Hageja iseenesest nõustus, et viidatud paigaldusnormid on hinnatavad maakütte kollektori torude paigaldamisel hea ehitustava normidena.
53.Vaatamata sellele leidis kohus, et EE arvamuses toodud järeldused ei ole sisulises kooskõlas 19.08.2015 ülevaatuse aktiga, kus arvamuses märgitud andmeid kogu torustiku osas ei tuvastatud ning kus torustik kaevati lahti vaid üksikutes piiratud osades. EE asus järeldusele, et kuna torustik oleks juhendi kohaselt tulnud paigaldada 1,2m sügavusele, vähemalt 1m sügavusele, ning 1m vahedega, ei ammutanud kollektortorustik piisavalt soojust. Ekspert leidis, et kui torude kaugus üksteisest või teistest objektidest oli vähem kui 1m, tuli torustik isoleerida ning torustiku täpne asukoht tuli määrata teostusmõõdistusega hilisemate vaidluste vältimiseks. Arvamusest ei ole aga võimalik tuvastada, milliste andmete või tõendite alusel on ekspert järeldused teinud. Ekspert ei ole põhistanud, kuidas ta tuvastas maaküttekollektori ja soojuspumba poolt toodetava soojusenergia koguse ning kuidas täpselt mõjutasid süsteemi tööd üksikud tuvastatud puudused. Tõendamata on hinnangus toodud väited, et kostja soovis hagejalt tellida maakütte projekti, mida hageja vajalikuks ei pidanud. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks hagejalt soovinud saada projekti ning selle üle vaidlus puudub.
54.Tuginedes HU ja ML arvamustele on EE sisuliste põhistusteta pidanud paigaldatud soojuspumba võimsust ebapiisavaks. HU ja ML on leidnud, et eramu vajas vähemalt 25kW võimsusega soojuspumpa ning paigaldatud pump tuli asendada. EE on eelviidatud seisukohtadega nõustunud, esitamata täiendavaid põhistusi. Ühtlasi märkis ekspert, et hageja oli ilma tellijat teavitamata paigaldanud objektile tarbeveeboileri Stora AH500/1 ja akumulatsioonipaagi Stora HF 500/R.
55.Maakollektori paigalduse osas heitis ekspert hagejale ette kaetud tööde aktide koostamata jätmist ning seda, et kollektori torude vahekaugused ning paigaldussügavus ei vastanud normidele. Kuigi torustikku ei kaevatud täies ulatuses lahti ega tehtud ka muid uuringuid, on ekspert asunud seisukohale, et torude vahekaugus oli kõikjal väiksem kui 1m ja sügavus enamasti alla 1m. Ekspert on asunud seisukohale, et hageja on kostjat pahatahtlikult petnud. Kohus pidas neid eksperdi järeldusi põhjendamatuteks ja meelevaldseteks, sest kogu torustikku lahti ei kaevatud ning ekspert on üksikutes kohtades tuvastatud puudusi laiendanud alusetult kogu torustiku suhtes, tegemata mistahes täiendavaid analüüse või uuringuid.
56.Ekspert leidis, et ka maakontuuri pikkus oli nõutavast palju lühem ja torustik valesti isoleeritud või isoleerimata. Ekspert on väitnud, et torustiku pikkus oli lepingus toodust 120-150m lühem, kuid seejuures ei ole ekspert tuginenud mitte tegelikele andmetele, vaid ML oletuslikele järeldustele. Ekspert on ML arvamusele tuginedes leidnud, et torustiku pikkus 1200m ei olnud vastavale eramule sobiv. Puudusi torustiku isoleerimisel on ekspert pidanud praaktööks. Ühtlasi heitis ekspert hagejale ette puuduliku dokumentatsiooni koostamist, millega olevat hageja soovinud varjata praaktöö tegemist.
57.EE arvamusele lisatud Inseneribüroo Reaal OÜ esindaja ML koostatud eksperthinnangust (t I kd lk 160-162) nähtub, et selle koostamisel oli aluseks võetud hoone arhitektuursed joonised, maaküttetorustiku ülesmõõtmisjoonised ja tellija antud kirjeldus. Kohtule ei ole teada, millistest arhitektuursetest joonistest on lähtutud, sest elamul puudus nõuetekohane projekt. ML on leidnud, et „maakollektori pikkus on ligikaudu 1200 m, millest töötav isoleerimata osa on ligikaudu 1050 m“. EE on oma järelduste tegemisel tuginenud ainult viidatud ML lausele. Samas ei ole ML isegi üldsõnaliselt põhistanud, milliste mõõdistamise tulemuste või ülevaatusel tuvastatud andmete pinnalt ta oma järeldused tegi. ML on leidnud, et „antud hoone küttekoormus
on 26 kW“, kuid tema arvamusest ei nähtu, milliste arvandmete alusel on see koostatud ja millisest köetava pinna suurusest lähtutud. Arvamus on jäänud täielikult põhistamata. Hageja on viidanud, et Inseneribürool Reaal OÜ puudus majandustegevuse registris eksperthinnangute andmist võimaldav registreering. ML osales 20.02.2017 istungil kostja nõustajana (t IV kd kd lk 139-147), millest tulenevalt ei olnud tegemist erapooletu arvamuse andjaga. Kohtule esitatud kutsetunnistusest (t IV kd lk 148) nähtub, et tegemist on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneriga, kellel on pädevus projekteerimises ja sellealases juhtimises, mitte ekspertarvamuste koostamise ehituste auditite tegemisel.
58.EE arvamusele oli ka lisatud allkirjastamata HU kui Movek Grupp OÜ esindaja arvamus (t I kd lk 163-164). HU on märkinud: „Jooniste järgi ja konstruktsioonide kirjelduse järgi, mis vastavad praegu kehtivatele normidele 0,18W/m2K Akende soojuskaoks võtsin 1,2W/MsK sai kütte ja ventilatsiooni soojuskoormuseks kokku 29,8 kW“. Taas ei ole võimalik tõendist järeldada, milliseid jooniseid on arvesse võetud ning millisest köetava pinna suurusest on lähtutud. Arvamuse andnud isiku pädevust ei ole kostja tõendanud.
59.Kokkuvõttes leidis kohus, et EE järeldused on põhjendamatud ega tugine tegelikele andmetele või uuringutele, mistõttu ei saanud kohus EE arvamuse alusel lugeda tõendatuks maaküttekollektori torustiku puudusi või soojuspumba ebapiisavat võimsust. EE on oma arvamuse esitamisel sisulises osas valdavalt tuginenud pädevust mitteomavate isikute põhistamata arvamustele, sh kostja enda nõustajaks olnud isiku arvamusele. EE ei ole ka arvestanud, et pooled leppisid lepingus soojuspumba võimsuse parameetrites kokku.
60.Hageja esitas kohtule väljavõtte majandustegevuse registrist (t I kd lk 189-190, 196197), mille kohaselt on EE-l pädevus üksnes ehitusprojektidele ekspertiiside teostamiseks. Ehitiste auditi tegemise õigust eksperdil ei ole. Tegemist ei ole riiklikult tunnustatud ehituseksperdiga. Kohus leidis, et järelikult puudus EE-l pädevus kohtule esitatud ekspertarvamuse koostamiseks ning maaküttekollektori nõuetekohase paigaldamise ja soojuspumba võimsuse hindamiseks. EE ei ole oma arvamuses ühtlasi arvestanud asjaoluga, et vaidlusalusel elamul puudus nõuetekohane projekt, milles oleksid olnud kajastatud sobiva küttesüsteemi parameetrid. Kohus ei nõustunud kostjaga, et EE oli pädev ekspertarvamust andma, sest õigus teostada ehitusprojekti ekspertiise hõlmas endas õigust teha mistahes ehitustehnilisi ekspertiise. Kostja väited ei ole põhistatud. Kohus viitas alates 01.07.2015 kehtiva EhS § 18 lõigetele 1 ja 3, § 22 lõikele 1, § 23 lõikele 2, § 24 lõike 2 punktidele 7 ja 8. Antud juhul on EE sisuliselt koostanud ekspertarvamusena ehitise auditi, milleks tal aga pädevus puudus ja mida ta EhS § 23 kohaselt ei oleks saanud teha. Kuna EE-l puudus pädevus arvamuse andmiseks vaidlusaluses valdkonnas, ei lugenud kohus tema arvamust usaldusväärseks tõendiks, mis tõendaks puuduste olemasolu hageja teostatud töödes.
61.01.10.2015 saatis kostja hagejale nõude töö parandamiseks või uue töö teostamiseks (t I kd lk 174-178). Antud nõudes asus kostja esmakordselt seisukohale, et töövõtulepingu eesmärgiks oli tagada hoonele piisav kütte- ja tarbevee tootmine. Kostja tugines EE arvamusele ning leidis, et hageja peab lepingu alusel paigaldatud soojuspumba vahetama vähemalt 25kW võimsusega pumba vastu, viima maakollektori torustiku täies ulatuses vähemalt 1m sügavusele ja tagama torustike vahekauguse vähemalt 1m, isoleerima torud nõuetekohaselt, tagama töötava kollektori pikkuseks vähemalt 1600m ja koostama nõuetekohase dokumentatsiooni. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega
kuni 21.10.2015. Kuigi EE tuvastas ka lepingus märgitud akumulatsioonipaakide asemel teiste nimetustega paakide paigaldamise hageja poolt, ei viidanud kostja antud asjaolule 01.10.2015 pöördumises kui puudusele ega nõudnud paakide asendamist. Kohus leidis, et paigaldatud soojuspumba võimsuse ja maaküttekollektori torustiku pikkuse osas ei olnud kostja nõuded kooskõlas pooltevahelises lepingus kokkulepituga. Alles 01.10.2015 viitas kostja esimest korda, et elamul esinevad kütmisprobleemid, mis olid tema arvates tervikuna ja ainult tingitud hageja paigaldatud küttesüsteemist. Kuigi kostja ei olnud kohustatud teavitama hagejat töödes esinevatest puudustest viisil, kus kostja pidi tehniliselt selgitama puuduste põhjuseid, oleks kostjal olnud kohustus teavitada hagejat elamu soojusega seotud probleemidest koheselt pärast nende ilmnemist. Probleemid elamu kütmisega ei saanud kostjale ootamatult ilmneda 2015 augustis kui teostati torustiku ülevaatust. Probleem ehk väidetav oluline puudus pidi kostjale saama teatavaks koheselt 2014/2015 kütteperioodi alguses, mis nähtub tegelikult kostja 15.03.2015 pretensioonist. 01.10.2015 puudusele viitamine toimus hilinemisega.
62.Kostja väited, mille kohaselt olid elamu soojuse ja kütmisega seotud probleemid tingitud hageja töös esinevatest puudustest, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Kohtu määratud riiklikult tunnustatud ekspert MS ei ole arvamuses (koos lisadega t II kd lk 140-158) nõustunud kostja etteheidetega ega jõudnud sellistele järeldustele nagu EE . MS kaasas arvamuse koostamisele hoone soojuskoormuse määramisel PL, soojuspumba paigalduse ja tehniliste seadmete kontrolli osas KT ning maaküttekontuuri pikkuse määramise osas AS. Kohus ei nõustunud kostja etteheidetega, et täiendavate vastaval erialal pädevust omavate isikute kaasamine ja nendelt nõu küsimine oleks olnud vastuolus menetlusnormidega ja muudaks ekspertarvamuse tervikuna ebausaldusväärseks. TsMS § 302 lõige 3 paneb eksperdile üksnes kohustuse avaldada kohtule teda abistanud isikute nimed ja abi ulatuse, mida ekspert on antud juhul ka teinud.
63.MS arvamuse kohaselt objektil konstruktsioone ei avatud, sest varasemalt olid lahtikaevamised tehtud EE poolt ja olukord fikseeritud pädeva geodeesiaettevõtte Ankord OÜ poolt. Lisaks visuaalsele vaatlusele tegi ekspert pistelisi vaatlusi küttesüsteemi termokaameraga ja määras temperatuure distants-lasertermomeetriga. Hoone arvutuslik soojuskoormus määrati tarkvaraga RIUSKA. Maaküttekontuuride pikkuse määramiseks tühjendati maaküttekontuurid alkoholist, mõõtes ära väljutatud vedelike kogused. Teades torustiku sisemist mõõtu, arvutati kontuuri eeldatav pikkus. Seega nähtub ekspertarvamusest, et MS hindas torustiku kogupikkuse ära täiendavate meetoditega, mis kõrvaldasid varasematest EE lahtikaevamistest tulenevad puudused. MS tõi arvamuses välja, et elamut oli järjepidevalt ehitatud 20a. Ehitusregistris elamu andmed puudusid. Kuigi elamu ei olnud ülevaatuse ajaks valmis, kasutati seda elamiseks. Akende paigalduse osas tuvastas ekspert, et esines sügavaid auke ja ebatihedusi. Hoone ventilatsioonisüsteem ei olnud tööle lülitatud. Hoone kütmine oli lahendatud põrandakütete baasil ning soojusallikaks oli maasoojuspump. Ekspert osundas, et maaküttesüsteemi paigaldamist õigusaktid ega ükski standard ei reguleeri, vaid on olemas mõningad tavad, sh ESPL-i kodulehel olevad. Kostja ei esitanud eksperdile elamu küttesüsteemi ega maaküttesüsteemi ehitusprojekti (eksperdi pöördumisest kostja esindajate poole t II kd lk 181-182. Seega on otseselt eksitavad kostja etteheited, mille kohaselt ei olevat ekspert arvestanud talle esitatud projekti, sest nõuetekohast projekti kostja eksperdile ei esitanud.
64.MS viitas Ankord OÜ tehtud mõõtmistele ja leidis, et maaküttekontuuride paigaldussügavus oli valdavalt 0,8-1m, vastates ESPL-i soovitustele. Samuti viitas
ekspert, et reeglina haljastuse rajamisel ja loodusliku huumuse tekkel maapinna kõrgusmärgid kasvavad, millest tulenevalt ei ole soovitatav kontuuri paigaldamine liiga sügavale maasse. Lähtuvalt Ankord OÜ mõõtmistest leidis ekspert, et maaküttekontuuride omavaheline kaugus oli valdavalt 0,8-1m, mis oli 20% väiksem ESPL-i soovitustest, kus minimaalne vahekaugus peab olema 1m. Samas leidis ekspert, et kuna hoone soojuse defitsiit ilmnes juba esimeste külmemate ilmade saabudes, mil pinnases sisalduv soojusressurss ei saanud olla veel ära kasutatud, ei saanud liialt väikesed vahekaugused olla probleemi põhjuseks. Ekspert viitas kostja esindaja VVu märkustele, mille kohaselt ei langenud maapinnast soojusenergiat ammutava soojuskandja temperatuurid allapoole soojuspumba tööks vajalikku. Kuna soojuspump sai maa seest vajaliku soojusenergia kätte ka külmal perioodil, ei saanud maaküttekollektori paigalduse sügavus ja vahekaugus oluliselt mõjutada soojuspumba töötamist.
65.MS osundas, et kuigi lepingu kohaselt pidi pinnasekollektori pikkuseks olema 1200m, ei täpsustanud leping, kas tegeliku pikkuse määramisel tuli arvestada paigaldatud hülsside ja soojustusse paigaldatud kontuuri osa, sest hülssi paigaldatud või soojustusse paigaldatud osa sooja ei ammuta. Kohus nõustus eksperdi järeldusega, mis on kooskõlas lepingu tekstiga. Katselis-arvutuslike mõõtmiste tulemusena tuvastas ekspert, et pinnasekollektori kogupikkus oli 1184m +/- 5% ehk 1124-1243m, mis vastas ligikaudu lepingulisele pikkusele. MS osundas, et ka EE hinnangul võis torustiku pikkuseks olla ca 1200m ehk 1189m. MS leidis, et kuna hoone soojuse defitsiit ilmnes juba esimeste külmadega, ei saanud pinnasekollektori osaline paigaldus soojustusse või hülssi olla määrava tähtsusega. Lõppastmes leidis MS, et kuigi maaküttesüsteemi puhul esines mõningaid ebaolulisi kõrvalekaldeid üldtunnustatud reeglitest, ei olnud need esmaseks hoone soojusega seotud probleemi põhjuseks.
66.RIUSKA programmis tehtud arvutuste tulemusena leidis ekspert, et vajalik võimsus hoone kütte jaoks oli 27,1kW ja vajalik võimsus sooja vee valmistamiseks 5kW. Ekspert leidis erialakirjandusele tuginedes, et soovituslik soojuspumba süsteemi võimsus on ca 55-65% hoone arvutuslikust soojakaost ning see katab ära ca 90-95% hoone energiavajadusest. Antud juhul oli soojuspumba võimsuseks 17kW, mis kattis ära 62,7% küttevõimsusest. Koos elektrilise lisatenniga, mille võimsus oli 9kW, oli kaetud 17kW + 9 kW = 26 kW ehk 96% hoone küttevõimsusest, mida ekspert pidas sobivaks.
67.Ekspert leidis täiendavalt, et kuigi ehitusprojekt puudus, oli soojuspump paigaldatud korrektselt ning automaatika häälestatud loogiliselt. Samas puudus info põrandakütte kollektorite reguleerimise kohta ja puudusid põrandakütte kontuuride ehitusprojekt ning teostusjoonised. Nõuetekohaste dokumentide puudumise tõttu ei saanud ekspert anda hinnangut põrandaküttekontuuride soojusväljastusele ruumidesse. Soojuspumba käivituslogi andmetest aga järeldas ekspert, et soojuspumbaga toodeti 97% hoone energiavajadusest ning ainult 3% elektriküttega. Järelikult rahuldas soojuspump enamuse hoone energiavajadusest ning elektrilist lisakütet kasutati optimaalselt. VV käsitsi tehtud märkmetes toodud temperatuuride kõikumist pidas ekspert seotuks soojuspumba töötsükliga, mistõttu oli tegemist märkmete süstemaatilise veaga.
68.Soojusaudit OÜ termograafilise aruande põhjal leidis ekspert, et hoone piirdekonstruktsioonid olid kehvas seisus ning esines ulatuslikke punkt- ja joonkülmasildu. Lisaks viitas MS aruande juurde lisatud fotodele, millest nähtusid ebaühtlased tagasivoolu temperatuurid põrandakütte kollektorite juures. Ruumide sisetemperatuurid olid madalad ning ekspert osundas, et põranda temperatuurid sõltuvad
põrandaküttekontuuride pikkusest ja teistest põrandaküttesüsteemiga seotud asjaoludest. Ekspert järeldas eeltoodu pinnalt, et kuigi soojuspump tootis 97% põrandakütte tarnitud energiast, ei katnud paigaldatud põrandaküttesüsteem hoone tegelikke soojuskadusid. MS leidis, et madalad temperatuurid hoones olid tingitud põrandakütte mitteküllaldasest soojuseritusest ruumidesse ning soojakadudest läbi hoone välispiirete. Probleemi kõrvaldamiseks pidas ekspert vajalikuks viia läbi pikaajaline kontrollmõõdistus külmal perioodil ja koostada vastavad arvutused.
69.MS nõudmisel esitas kostja kohtule ja eksperdile väljavõtte Soojusaudit OÜ termograafilise ülevaatuse aruandest (t II kd lk 124-132). Aruande kohaselt viidi elamu pildistamine läbi 06.01.2016 välistemperatuuri -15°C juures. Soojusaudit OÜ keeldus kohtule edastamast terviklikku dokumenti (t II kd lk 136-137). Täiendavalt esitas kostja kohtule Soojusaudit OÜ 18.01.2016 hinnangu eramu piirete seisukorrale (t III kd lk 8182), milles on märgitud, et põrandakütte temperatuurid varieerusid 07.01.2016 uuringu tegemise ajal 18 kraadist esimesel korrusel kuni 8 kraadini teisel korrusel. Samas leidis Soojusaudit OÜ, et põranda temperatuur peaks põrandakütte puhul olema umbes 24 kraadi. Vaatamata puudustele, mis tuvastati nimelt põranda temperatuuride osas, asus Soojusaudit OÜ seisukohale, et ruumide jaheduse põhjuseks on aladimensioneeritud küttesüsteem ehk ebapiisava võimsusega maakollektor ja soojuspump. Kohus osundas, et antud järeldus on täielikult põhistamata. Soojusaudit OÜ seisukohast ei ole võimalik järeldada, miks juhul kui põrandaküte toimib erinevates ruumides erinevalt ega taga ruumides piisavat soojust, ei ole probleemiks mitte põrandaküte, vaid ebapiisava võimsusega maakollektor ja soojuspump. Maakollektori ja soojuspumba võimsuse analüüsi Soojusaudit OÜ ei teinud. Soojusaudit OÜ koostas kostja soovil vastuse MS arvamusele 07.09.2016 (t III kd lk 83-85), milles leiti, et MS on termograafilise ülevaatuse aruannet moonutanud ja jätnud tähelepanuta Soojusaudit OÜ 18.01.2016 hinnangu, mille kohaselt oli maakollektor ja soojuspump ebapiisavad. Soojusaudit OÜ leidis, et nad ei ole oma aruandes kuskil märkinud hoone piirdekonstruktsioonide halba seisu ning ulatuslike punkt- ja joonkülmasildade olemasolu. Kohus osundas, et Soojusaudit OÜ 18.01.2016 hinnangut ei pidanudki riiklikult tunnustatud ekspert MS arvesse võtma, sest tegemist oli täielikult põhistamata ja Soojusaudit OÜ vastutavate spetsialistide pädevust ületava arvamusega. Milliseid andmeid on ekspert Soojusaudit OÜ hinnangus eiranud, ei ole kohtul võimalik järeldada, sest terviklikku hinnangut keeldus Soojusaudito OÜ kohtule esitamast.
70.Kohus leidis, et riiklikult tunnustatud eksperdi MS arvamusega on pädeva isiku poolt usaldusväärselt tõendatud, et maaküttekollektor ja soojuspump vastasid vaatamata üksikutele ebakohasustele lepingu nõuetele ning hageja töödes ei esinenud selliseid puudusi, mis oleksid kaasa toonud kostja viidatud probleemid elamu kütmisel. Vaatamata kostja etteheidetele puudub kohtul alus kahelda MS arvamuse usaldusväärsuses. Kostja väited MS väidetava erapoolikuse kohta ei ole tõendamist leidnud. Kuigi MS-le kuulub osalus ettevõttes Acto Consult OÜ (äriregistri väljavõte t III kd lk 140-144), ei tegutse ta ettevõttes juhatuse liikmena. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et MS oleks isiklikult osalenud Lahmuse mõisa objektil mõne töö tegemisel ja puutunud seal kokku hagejaga (t III kd lk 145-152). MS selgitas, et Acto Consult OÜ valiti Lahmuse mõisa projekteerimistööde tegijaks välja riigihanke tulemusena (t III kd lk 164-167). Kuna projekteerimistöid teostati ehitustöödega võrreldes oluliselt varem, puudusid kokkupuuted Acto Consult OÜ esindajate ja hageja esindajate vahel objektil.
71.20.02.2017 istungil ütlusi andes selgitas ekspert MS täiendavalt, et lähtus varasematest lahtikaevamise andmetest, sest olukord oli fikseeritud fotodega, millel olid mõõdulatid.
Ekspert hindas praktiliselt seda, kas olemasolev ja paigaldatud süsteem töötab vajalikul määral, mille tulemusena ta tuvastas, et talve soojusvajadusest kattis soojuspump 97% ja vaid 3% tuli elektrienergia arvelt. Probleemi põhjuseks oli asjaolu, et maa seest ammutatavat sooja ei suudetud hoonesse põrandakütte kaudu ära anda. Ekspert viitas, et probleemid küttega ilmnesid juba sügisel, kuid sügiseks ei oleks veel saanud olla ammendunud maamassi soojus. Ekspert kinnitas, et kostja ei esitanud talle nõuetekohast ehitusprojekti ning see elamul puudus, kuigi põrandaküttesüsteem oleks tulnud projektis kajastada. Soojuspumba võimsuse arvutuste osas selgitas ekspert, et kui elamu kolm dušši ja mullivann on aktiivses tarbimises, lülitatakse kogu soojuspump soojavee tootmisele, aga samal ajal ei jää elamu kohe külmaks, sest tegemist on suure soojusinertsiga kivist elamuga. Ekspert selgitas, et soojuspump töötabki tsükliliselt kokku umbes veerandi ajast. Ekspert ei pidanud tavapäraseks ja majanduslikult mõistlikuks dimensioneerida soojuspumpa maksimaalsele tarbimisele, vaid erialakirjandusele tuginedes pidas mõistlikuks, et soojuspumba maast ammutatav soojuse kogus peaks katma 55-65% hoone arvutuslikust soojakaost. Soojuspumba võimsuse määratlemisel tuleb lähtuda hoone soojuskadudest. Ekspert selgitas, et elamu soojuspidavuse probleemide tuvastamisel kasutas ta Soojusaudit OÜ dokumendist termografeerimise pilte, mitte tekstilist osa. Kuna põrandakütted olid külmad, otsis kostja eksperdi hinnangul probleemi valest kohast. Termoauditi piltidele tuginedes väitis MS, et esines probleeme hoone piiretes. Kokkuvõttes leidis ekspert, et kuigi maaküttekollektoril esines kontuuride vahelises osas mõningaid rikkumisi, ei toonud see kaasa probleeme küttevõimsuse tagamisel, sest kõrvalekaldumised ei mõjutanud süsteemi tööd. Ekspert ka leidis, et kuigi torud ei olnud kõikjal isoleeritud, ei mõjutanud see puudus süsteemi tööd ja igikeltsa tekkimist ei ilmnenud. Teostusjoonise osas leidis ekspert, et see ei vastanud tehnilistele hea tava nõuetele, kuigi õigusaktid teostusjoonisele vorminõudeid ette ei näinud.
72.Kohus leidis, et istungil antud täiendavate ütlustega on ekspert MS ammendavalt selgitanud kirjalikus arvamuses toodud järeldusi ning kohtul puudub alus kahelda järelduste usaldusväärsuses. Kostja etteheited eksperdi arvamusele ei ole põhjendatud. Alusetud on etteheited MS poolt täiendavate lahtikaevamiste tegemata jätmisele, sest ekspert tugines kostja enda esitatud varasematele andmetele, kasutades seejuures täiendavaid mõõtmismeetodeid. Kostja etteheited, mille kohaselt ei arvestanud ekspert kostja viidatud erinevate teoreetiliste andmetega, ei ole põhjendatud, sest ekspert selgitas, et ta hindas reaalselt töötavat süsteemi tegelike parameetrite alusel. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ekspert ei põhjendanud, miks oli elamus vajalik võimsus kütte ja sooja vee jaoks arvamuses märgitud 27,1kW ja 5kW, sest ekspert on oma arvutusi istungil täiendavalt selgitanud. Kostja etteheited, mille kohaselt ei olevat ekspert arvestanud põrandakütte osas elamu projektdokumentatsioonis toodud põrandaküttetorustiku läbimõõduga, on otseselt kohut eksitavad, sest sellist projektdokumentatsiooni ei ole kostja kohtule ega eksperdile üle andnud.
73.Kostja esitas kohtule ESPL-i soovitused maasoojuspumba valimiseks (t II kd lk 205-211; III kd lk 67-76), mille kohaselt peaks 1m2 eramu köetavat pinda vajama vähemalt 3m maakollektorit ning vähemalt 3,6m2 vaba maapinda. Maaküttekollektori torustik paigaldatakse 1m sügavusele ja torude vahekaugus peab olema vähemalt 1m. Ühe kontuuri pikkus on maksimaalselt 400m. Kui torude vahekaugus on üksteisest või teistest objektidest väiksem kui 1m, tuleb need isoleerida. Samuti oli soovitustes toodud, et soojuspump dimensioneeritakse 60-75% maksimaalsest vajatavast küttevõimsusest, mis katab sõltuvalt valitud soojusallikast ligikaudu 70-95% aastasest kütteenergiavajadusest. Antud soovitus ei lükka kohtu hinnangul ümber MS järeldusi, et
vaatamata üksikutele puudustele maaküttekollektori torustiku paigaldamisel töötab süsteem nõuetekohaselt.
74.Kostja esitas Eesti Ehitusteabe Fondi juhendkaardi RT 50-10755-et (t II kd lk 212-215; III kd lk 63-66) maakütte kohta. Antud kaardi punkti 2 kohaselt kasutatakse maasoojuspumba võimsuse dimensioneerimisel osa- ja täisvõimsust. Osavõimsusele dimensioneerimisel arvutatakse soojuspumba tippvõimsus vastavaks 50-70% hoone küttevõimsuse maksimumvajadusest, mil soojuspump siiski toodab 80-95% kütteenergia aastasest vajadusest. Täisvõimsusele dimensioneerimisel arvutatakse soojuspump maksimaalsele vajadusele, mis puhul toodab süsteem kogu vajamineva energia soojuspumba abil. Ka antud tõend ei lükka ümber MS järeldusi, et soojuspumba võimsus vastas elamu vajadustele ja tootiski tegelikult 97% elamu kütteenergiast.
75.Inseneribüroo Reaal nimel ML koostatud hinnangust (t II kd lk 216-218) nähtub, et selles on omakorda hinnatud MS eksperthinnangut. Kohus osundas, et ekspertarvamuste koostamiseks ML-l pädevus puudus ning kuna ML osales menetluses kostja nõustajana, ei ole tegemist erapooletu asjatundjaga. ML lähtus arvamuses märgitu kohaselt hoone arhitektuursetest joonistest, kuid kuna vastavaid jooniseid ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, millele on ML tuginenud. ML on asunud seisukohale, et kooskõlas soojuspumpade valiku tarkvaraga pidi isoleerimata kollektori pikkuseks olema 1880m niiske liiva puhul ning kuiva liiva puhul veel 30-50% pikem. Arvamusest ei nähtu, millist tarkvara on viidatud arvutuste puhul aluseks võetud ja millele on MLi tuginenud arvutustes kasutatud algandmete leidmisel. ML on asunud seisukohale, et pinnasekollektori pikkus oli ebapiisav ega vasta ESPL-i nõuetele. Kohus osundas, et pinnasekollektori pikkuses olid pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Samuti on MLi leidnud, et kuna sooja tarbevee kuumutamise ajal hoone kütmist ei toimu, peab hoone soojakadude kompenseerimiseks olema soojuspumbasüsteemi arvutuslik võimsus soojakao suurusest suurem. ML on arvestanud soojuspumba ja lisaküttekeha koguvõimsuseks 28,4kW, lähtudes sooja tarbevee ja basseinivee aastasest kuumutamise vajadusest. Kohus osundas, et ka antud juhul ei nähtu arvamusest, millele tuginedes on ML saanud algandmed, mille alusel ta arvutuse tegi. Erinevalt riiklikult tunnustatud eksperdist MSst ei ole ML oma arvamust põhjendanud. Kokkuvõttes leidis kohus, et MLi arvamus ei lükka ümber riiklikult tunnustatud eksperdi MS arvamust ega ole kohtu jaoks ka usaldusväärne.
76.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule ühtlasi ÜL ehitise erakorralise auditi (koos lisadega t IV kd lk 81-118). Ka ÜL-le esitati hoone projektdokumentatsioonist üksnes ülesmõõtmisprojekt, mille kohaselt oli ehitise köetava pinna suuruseks 585,9m2. Auditi punktis 3.6.5 on ÜL asunud järeldusele, et paigaldatud maakollektori pikkus oli ebapiisav ja aladimensioneeritud, arvestades köetava pinna suurust 583,9m2 (mitte 450m2), kuiva liivapinnast, kontuuri isoleerimist vajava osa mõõtmeid ja muid paigaldamistingimustest tulenevaid nõudeid. ÜL leidis, et maakollektori pikkuseks oleks pidanud olema 2200-2400m ning oleks pidanud teostama tehnilisi arvutusi pikkuse hindamiseks, mida hageja ei teinud. Kohus leidis, et ÜL järeldused on olulises osas põhistamata. ÜL auditis ei ole teostatud ühtegi hinnangut ega analüüsi seoses sellega, kui palju soojust tootis olemasolev maaküttekollektor ning soojuspump elamule. Arvamuses ei ole arvestatud, et hageja ja kostja leppisid omavahelises lepingus maaküttekollektori pikkuses kokku ning hageja lähtus seejuures kostja esitatud andmetest köetava pinna suuruse kohta. Samuti ei ole ÜL põhistanud, miks oli Eesti tingimustes pinnase liigiks nimelt kuiv liiv ning millised olid muud tema arvamuses nimetamata nõuded, mida järgides oleks kollektori pikkus pidanud olema oluliselt
suurem. Arvestatud ei ole asjaolu, et oluliselt ehk ligi kaks korda pikema maaküttekollektori rajamine oleks olnud rahaliselt kulukam ega oleks mahtunud kokkulepitud hinna piiridesse. Reaalseid maaküttekollektori toimimise hindamiseks vajalikke toiminguid ÜL ei teinud. Arvamuse punktis 3.7.4 on ÜL sisuliselt korranud ML arvamust ning on sõna-sõnalt ja põhistusteta jõudnud järeldusele, et elamu arvutuslik soojavajadus, mida soojuspump pidi katma, oli 28,4kW. Seejuures on ÜL viidanud samadele põhistamata arvandmetele, mida kasutas ML. Kuivõrd ÜL on tuginenud põhistamata ja kohtu hinnangul ebausaldusväärsele arvamusele, ei saa ÜL järeldused olla kohtu jaoks usaldusväärsed.
77.Järgnevalt on ÜL asunud seisukohale, et paigaldatud soojuspumba maksimaalne küttevõimsus oli 15,7kW, mitte 17kW. Antud seisukoht on jäänud põhistuseta. Tuvastamata algandmetele tuginedes on ÜL jõudnud põhistamata järeldusele, et paigaldatud soojuspump ei olnud piisava võimsusega. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et paigaldatava soojuspumba võimsuses olid pooled eelnevalt kokku leppinud. Millele tuginedes on ÜL oma arvamuse punktis 3.7.6 väitnud, et kostja kui tellija soovis hagejalt ka maakütte projekti koostamist, mida hageja ei teinud, auditist järeldada ei ole võimalik. Tähelepanuta on jäetud, et ehitusprojekti olemasolu tagamise kohustus lasub ehitise omanikul ning pooled projekti koostamises hageja poolt kokku ei leppinud.
78.ÜL ei nõustunud MS järeldusega, et hoone sisesed põrandakontuurid olid vajaliku kütterežiimi saavutamiseks aladimensioneeritud. Väide on põhistamata. Arvamuses on täielikult hindamata ja analüüsimata, kas elamu põrandaküttesüsteem oli ehitatud nõuetekohaselt ning tagas piisava soojuse edastamise ruumidesse. ÜL on viidanud üksnes sellele, et Soojusaudit OÜ hinnangul ei tuvastatud elamus soojuskadusid. Kohus osundas, et ainuüksi soojuskadude puudumisest ei saa järeldada, et projekti olemasoluta rajatud põrandaküte vastas ehituslikele ja elamu vajadustele vastavatele nõuetele. MS selgitas samas kohtule, et elamul tegelikult esinesid soojuskaod, mis on nähtavad termoauditi fotodest, kuid mitte kirjaliku hinnangu tekstist.
79.ÜL arvamuses on hagejale kui töövõtjale ette heidetud maakollektori torude pikkuse arvutuste puudumist ning seda, et hageja arvestas küttetorustiku pikkuse puhul kostja antud andmeid köetava pinna suuruse kohta, mitte ülesmõõdistusprojektis toodud andmeid. Kohtu hinnangul on need etteheited alusetud, sest oma majandus- ja kutsetegevuse raames lepingu sõlminud kostja pidi ise tagama hagejale õigete andmete esitamise.
80.Maakollektori torustiku nõuetele vastavuse hindamisel on ÜL korranud EE väiteid, neid sisuliselt ning põhistuste osas täiendamata. Kuna kohus ei lugenud EE arvamust usaldusväärseks, ei saanud kohus pidada samal arvamusel põhinevaid ÜL järeldusi usaldusväärseteks. Auditi punktis 5.1 leidis ÜL, et torustiku jätkukohtadest oleks tulnud tellijat teavitada, kuid auditist ei nähtu, millele on ekspert seejuures tuginenud. Etteheited hageja poolt ehitamist puudutava dokumentatsiooni korrektse vormistamata jätmise osas võivad olla iseenesest põhjendatud, kuid ei ole seotud töödes endis puuduste esinemisega.
81.Kokkuvõttes leidis kohus, et ÜL arvamus ei tõenda kostja väidetud puudusi hageja töös. ÜL ei ole ise teostanud ühtegi sisulist uuringut ega analüüsi, vaid on täiendavate põhistusteta korranud varasemaid arvamusi. Sisuliste põhistuste puudumise tõttu ei ole ÜL arvamus kohtu jaoks usaldusväärne vaatamata sellele, et tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga.
82.Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja oli teostanud lepingukohase töö, millel ei esinenud selliseid sisulisi puudusi, mis oleksid kostjale andnud õiguse tööde vastuvõtmisest tervikuna keelduda. Kostja võttis maakollektori tööd vastu 05.06.2014 aktiga. Tervikuna tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks 05.01.2015. Kostja ei ole tõendanud töödes oluliste puuduste olemasolu. Üksnes teostusjoonise osas on ekspert MS arvamusega tõendatud, et see ei vastanud tehnilistele hea tava nõuetele. Samas ei ole tõendatud kostja väide, et teostusjoonis ei vastanud mõnele õigusaktist tulenevale nõudele. Muude dokumentatsiooni lepingule või õigusaktidele mittevastavust ei ole kostja tõendanud. Tõendamata on jäänud väited maakollektori torustiku lepingule mittevastava pikkuse ning tervikuna nõuetele mittevastava paigalduse kohta. MS arvamusega luges kohus tõendatuks, et kuigi torustiku osas esines üksikuid nõuetele mittevastavusi, ei mõjutanud need maakollektori tööd tervikuna. Seega leidis kohus, et isegi juhul kui kostja oleks töödes esinenud puudustest teavitanud hagejat õigeaegselt, ei ole kostja väited põhjendatud, sest puuduste olemasolu ei ole tõendamist leidnud.
83.Ühtlasi esitas hageja kohtule Seven Tehnika OÜ esindaja koostatud objekti ülevaatuse akti 30.09.2015 (t I kd lk 198), mille kohaselt töötasid ülevaatuse ajal soojuspump ja muud seadmed. Samuti nähtub aktist, et tellija ei osanud soojuspumba kasutamisel tõsta selle temperatuuri. Eeltoodud tõendist ei saa järeldada, et soojuspump ei oleks taganud elamule vajalikku kütet, vaid probleem võis olla elamu kasutaja oskustes.
84.Pärast ÜL arvamuse esitamist asus kostja kohtumenetluse käigus väitma, et hageja rikkus lepingut ka sellega, et elamusse paigaldatud soojuspumba tegelik võimsus ei vastanud nõuetele ning paigaldatud akumulatsioonipaagi ja tarbeveeboileri nimetused ning mahud ei vastanud lepingus toodule. ÜL arvamuses on märgitud, et tegelikult paigaldatud boiler oli mahtuvusega 400 liitrit ja akumulatsioonipaak 300 liitrit (t IV kd lk 94). Samuti on arvamuses märgitud, et paigaldatud soojuspumba maksimaalne võimsus oli 15,7kW, mitte 17kW. Oma järelduste põhistamisel on ÜL viidanud vastavatest seadmetest tehtud fotodele, mitte aga nende tehnilistele dokumentidele. Samuti viitas paakide nimetuste muutumisele varasemas arvamuses EE , kuid pärast seda ei teatanud kostja hagejale, et peab erinevusi paakide nimetustes lepingulise töö puudusteks. 20.02.2017 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja RK (t IV kd lk 144-146) selgitas, et paakide tootjal toimus toodete nimetuste muudatus, mistõttu paigaldati objektile uute nimedega tooted, kuigi tooted ise olid samaväärsed. ÜL ekspertarvamuses toodud väiteid pidas tunnistaja valeks. Tunnistaja osundas, et pumba peal olev tähis 15,7kW ei tähistanud mitte küttevõimsust, vaid saksa keeles oli tootele märgitud sisendvõimsus. Väljundvõimsus oli tootel 17kW ehk täpsemalt 16,98kW. Ekspertarvamusele lisatud foto nr 7 on sellises resolutsioonis, et sellelt ei ole võimalik kohtul järeldada, millest ÜL lähtunud on ja mis täpselt oli paagile märgitud. Veeboileri mahu osas selgitas tunnistaja, et ekspert oleks pidanud lähtuma konkreetse toote infost, milles on kirjeldatud, kuidas arvestatakse boileri mahtu, mille puhul tuleb kokku arvutada soojusvaheti maht ja boileri sisemine maht. Tunnistaja sõnul paigaldati objektile faktiliselt lepingule vastava mahuga paagid. Arvamusele lisatud fotodest nr 16 ja 17 ei ole võimalik järeldada, kas ÜL arvamuses väidetud andmed vastavad tõele või mitte. Fotolt nbr 17 nähtub tähis „300 liter“, kuid ei ole võimalik aru saada, mida sellega tähistatud on. Seega ei olnud kohtul põhjust kahelda tunnistaja ütlustes, et objektile paigaldati nõuetele vastavad seadmed, ning ÜL on alusetult teinud oma järeldused üksnes toodetel peal olnud märgetest, mitte muust tooteid puudutanud infost.
85.Isegi juhul kui kostja väited soojuspumba vale võimsuse ning paigaldatud paakide mahtuvuse osas vastaksid tõele, on kostja viited nendele puudustele esitatud hilinemisega ning kostja ei saa kohtumenetluse käigus enam nendele väidetavatele puudustele tugineda. Hageja on tõendanud, et ta andis kogu vajaliku dokumentatsiooni kostjale üle 05.01.2015. Kostjal oli alates nimetatud ajast võimalik tooteid puudutavate dokumentide ja toodetele kantud nimetuste ning andmete alusel visuaalselt eriteadmisi omamata tuvastada, kas talle on paigaldatud lepingule vastavad seadmed. Vaatamata sellele ei teavitanud kostja hagejat väidetavast puudusest 12.01.2015, 15.03.2015 ega ka hiljem saadetud pretensioonides. Viidatud puudustele asus kostja viitama alles pärast ÜL arvamuse koostamist 2017.a jaanuaris, kuid nimetatud ajaks oli kostja minetanud oma õiguse puudustele tugineda.
86.Hageja nõudis kostjalt tasu lisaks lepingus kokkulepitule ka paigaldatud tsirkulatsioonipumba eest 150 eurot ning objektile tarnitud vee eest 138 eurot. Tsirkulatsioonipumba paigaldamise kokkuleppe ja maksumuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Lisaks on tunnistaja RK kinnitanud poolte kokkulepet tsirkulatsioonipumba paigaldamise kohta ja selle eest tasumise kohta. Kostja vaidles vastu kohustusele tasuda vee tarnimise eest objektile, mille eest esitas hageja kostjale arve (t I kd lk 20). Vastuseks arve saatmisele küsis kostja hagejalt aga üksnes seda, miks on arve esitatud summas 138 eurot, kui vee eest tuli hagejal endal tasuda 80.59 eurot. Tunnistaja RK selgitas (t IV kd lk 144-146), et kostja pidi tagama vee olemasolu objektil, kuid paigaldamisel teatas, et kaevus on liivasete põhjas. Kuna see oleks soojuspumpa kahjustanud, tellis hageja AS-st Tallinna Vesi paakauto, mille kohta sõlmiti kostjaga telefoni teel kokkulepe. Kostja nõustus tasuma vee tellimise eest. Tunnistaja selgitas, et kostjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi viimane tasuma vee toomise eest objektile 138 eurot, mis lisaks vee enda hinnale sisaldas tasu objektile toodud paagist süsteemi veega täitmise eest hageja töötajate poolt. Kohtuvaidluses asus kostja eitama kokkulepet hagejaga vee tarnimise kohta, kuid kostja seisukohad ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 10.1 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tööfrondi ning lepingu kohaselt pidi soe ja külm vesi paiknema soojuspumba vahetus läheduses. Objektil pidi olema piisavalt vett küttesüsteemi täitmiseks. 23.09.2014 e-kirjas (t I kd lk 20) vaidles kostja vastu üksnes veearve suurusele, mitte kohustusele tasuda objektile tarnitud vee eest. Seega luges kohus kogumis kõigi tõendite, sh tunnistaja RK ütluste, alusel tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt tuli viimasel tasuda vee tarnimise eest objektile 138 eurot.
87.Kuivõrd kohus on lugenud tõendatuks, et hageja tööd vastasid lepingule, nendes ei esinenud kostja viidatud olulisi puudusi, luges kohus tõendatuks, et kogu hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates 05.01.2015, mil tööd tervikuna tuleb kostja poolt vastuvõetuteks lugeda. Kohus luges samuti tõendatuks, et kostja ei teavitanud hagejat töödes väidetavalt esinenud puudustest mõistliku aja jooksul. Maaküttetorustiku pikkust, torude vahekaugusi ja isoleerimist puudutavate puuduste osas oleks olnud mõistlik aeg teavitamiseks 2 nädalat pärast tööde vastuvõtmist. Seadmete mittevastavusest lepingule oleks kostja samuti saanud teavitada hiljemalt 2 nädala jooksul pärast kogu dokumentatsiooni üleandmist. Elamu kütmisega seotud puudustele oleks kostja saanud viidata hiljemalt 2 nädala jooksul pärast kütteperioodi algust ja probleemide ilmnemist. Seetõttu ei nõustunud kohus kostja väitega, et hageja tasunõue ei saa rahuldamisele kuuluda ainuüksi seetõttu, et see ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus selgitas kostjale menetluse käigus korduvalt (16.11.2015 eelistungil, t I kd lk 20-22 ja 17.10.2016 eelistungil, t III kd lk 153-157) vajadust tõendada, et kostja teavitas hagejat õigeaegselt nendest puudustest, millele ta tugines kohtumenetluses. Vaatamata kohtu selgitustele
jäid kostja väited mõistliku aja jooksul teavitamisest paljasõnalisteks. Järgnevalt asus kohus hindama, kas kostja saab hageja tasunõudele vastu vaielda tema viidatud õiguskaitsevahendite kasutamisel.
88.Kostja leidis, et tal ei ole kohustust töö eest tasuda, sest ta on lepingust taganenud. Kuna hageja puudusi töös ei kõrvaldanud, soovis kostja puuduste kõrvaldamist tellida teistelt ettevõtetelt, mis ei õnnestunud. Seetõttu tegi kostja 13.11.2015 hagejale lepingust taganemise avalduse. Hagejal ei ole õigust tasu nõuda ja hagejal tuleb kostjale saadu tagastada. Kostja jäi lepingu alusel olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis. Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja viitas sellele, et vaatamata lepingust taganemise avaldusele esitas kostja hagejale jätkuvalt pärast seda lepingust tulenevaid nõudeid. Kuni lepingust taganemiseni oleks kostjal tulnud hagejale tasu maksta.
89.Kohus leidis, et kostjal puudus õiguslik alus lepingust taganeda. Kohus viitas VÕS § 116 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1 ning § 189 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1. Eelnevalt kohus tuvastas, et kogu töö tervikuna tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks 05.01.2015. Hageja töövõtu tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Seejuures tuli kostjal tasuda maakollektori ehitustööde eest juba 7 päeva jooksul pärast vastavate tööde vastuvõtmist. Järelikult muutus hageja tasunõue maakollektori tööde eest sissenõutavaks 7 päeva möödumisel pärast nimetatud tööde vastuvõtmist 05.06.2014 ning ülejäänud tasunõue 7 päeva jooksul pärast tööde lõplikku vastuvõtmist. VÕS § 188 lõikest 2 tulenevalt oleks kostjal tulnud hagejale tasu maksta tasunõude sissenõutavaks muutumisel juba enne taganemise avalduse esitamist. Samuti ei saanud taganemise avalduse esitamine kostjat vabastada täielikult mistahes tasu maksmise kohustusest, sest kui taganemine oleks olnud õigustatud, oleks kostjal tulnud hüvitada hagejale seni üleantu väärtus, sest maaküttekollektori eemaldamine kinnistult koos paigaldatud seadmetega oleks kohtu hinnangul olnud ebamõistlik. Riigikohus on rõhutanud, et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (lahend nr 3-2-157-11 (punkt 31), 3-2-1-90-12 (punkt 15)).
90.Vaatamata eeltoodule leidis kohus, et kostjal puudus seaduslik alus lepingust taganeda, sest hageja ei olnud oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning kostja ei olnud oluliselt ilma jäänud sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Lepingust taganemise eelduseks on oluline lepingu rikkumine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10 (punkt 21)). Kuivõrd kostja väited hageja olulisest lepingu rikkumisest tõendamist ei leidnud, puudub taganemiseks õiguslik alus. Kohus selgitas kostjale 16.11.2015 eelistungil (t I kd lk 2022), et tal tuleb selgelt välja tuua, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab ja milline õiguslik alus võimaldab tal jätta hagejale tasu täielikult maksmata. Kohus selgitas, et kostja ei saa samaaegselt tugineda tasunõude tasaarvestamisele leppetrahvinõudega ja lepingust taganemisele. Kohus selgitas kostjale vajadust välja tuua, milliste puuduste tõttu oli tal õigus lepingust taganeda. Kohus selgitas lepingust taganemise tagajärgi. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei põhistanud ega tõendanud.
91.Kostja tõenditest nähtub, et ta pöördus Soojuspumba Kodu OÜ ja ALK Pipes OÜ poole maaküttesüsteemi ümberehitamise ettepaneku saamiseks, kuid Soojuspumba Kodu OÜ hinnangul puudus ettevõttel selleks pädevus ja ALK Pipes OÜ ei olnud töö tegemisest huvitatud (e-kirjad t II kd lk 8-11). Seejärel saatis kostja 13.11.2015 hagejale lepingust taganemise avalduse (t II kd lk 12-15). Avalduses leidis kostja, et tal ei olnud võimalik dokumentatsiooni puudumise tõttu kontrollida töö nõuetele vastavust. Samuti väitis kostja esimest korda, et paigalduse järgsel talvel ilmnes, et süsteem ei anna piisavalt soojust. Kuivõrd hageja ei rajanud uut küttesüsteemi hiljemalt 21.10.2015, taganes
kostja lepingust. Taganemise avaldusest järeldas kohus, et kostja tugines puudusena sellele, et küttesüsteem ei taganud elamule piisavalt soojust, kuid sellise puuduse olemasolu kohtumenetluse käigus tõendamist ei leidnud. Tagamise avalduses toodud väide, mille kohaselt ilmnes kostjale juba 2014.a sügisel toimunud paigaldamisele järgnenud talvel elamu soojusega seotud probleemid, on vastuolus kostja menetluses esitatud väidetega, mille kohaselt ei saanud ta soojusega seotud puudustest koheselt teada, sest elamut alles ehitati ja seal ei elatud. Kogutud tõenditest ka ei nähtu, et kostja oleks hagejat puudusest teavitanud 2014/2015 talvel. Kostja väited, mille kohaselt ei saanud ta töö nõuetele vastavust varem kontrollida dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu, ei ole tõendite pinnalt põhjendatud. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu rikkumist, puudus kostjal õigus lepingust taganeda.
92.Kohtu hinnangul ilmestab kostja väidete ja käitumise vastuolulisust asjaolu, et pärast lepingust taganemise avaldust saatis kostja hagejale 03.01.2016 järjekordse pretensiooni (t II kd lk 75-77), milles heitis hagejale ette garantiiremondi aktide vormistamata jätmist. Samuti väitis kostja pretensioonis, et soojuspump töötas tsükliliselt, lülitades end aegajalt välja. Kostja nõudis hagejalt viivitamatult puuduste kõrvaldamist, et soojuspumbasüsteem tagaks elamu normaalse kütte. Eelviidatud pretensioonist võib järeldada, et kostja tegelikuks tahteks ei olnud lepingust taganemine, sest taganemine oleks välistanud hageja kohustuse lepingut edaspidi täita ja kõrvaldada väidetavalt ilmnevaid puudusi. Kostja tegelikuks tahteks oli välistada tööde eest tasumise kohustuse täitmine, kuid ainuüksi sel eesmärgil ei võimalda seadus taganemise avaldust esitada.
93.Järgmisena hindas kohus, kas kostja tasaarvestuse avalduse esitamine võimaldab kohtul jätta hageja nõuet osaliselt või täielikult rahuldamata. Kostja leidis, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja hilines lepinguliste töödega, lõpetades need lepingus toodud tähtaja 30.06.2014 asemel 2014.a detsembris. Kostja leidis, et kuigi maakollektori tööd said tähtaegselt valmis, ei esitanud hageja talle nõuetekohast kaetud tööde akti. Soojuspumba paigaldust alustati alles 02.09.2014. Hageja ei saanud e-kirjaga lepingut muuta, sest lepingu kohaselt oleks seda tulnud teha kirjaliku kokkuleppega. Tööde üleandmise akti saatis hageja esimest korda alles 05.01.2015, kuid see ei vastanud nõuetele. 24.03.2015 esitas kostja hagejale tasaarvestusvalduse 17 093.70 euro ulatuses. Kostja nõudis hagejalt viivist lepingu punkti 10.4 alusel, lähtudes arvestusest 13 149x 0,5%x260päeva=17 093.70 eurot. Täiendavalt esitas kostja uue tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas hageja arvest nr 140305 tuleneva 138 eurot koos viivisega enda nõudega kattuvas osas. Hageja vaidles tasaarvestusavaldusele vastu ja leidis, et kostja käitumisest nähtub, et ta nõustus tähtaja pikendamisega, sest esimest korda viitas ta tähtaja rikkumisele alles 12.01.2015 pretensioonis.
94.Kohus viitas VÕS § 197 lõigetele 1 ja 2 ning § 200 lõikele 4. Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde lepinguliseks lõplikuks valmimise tähtajaks oli 30.06.2014. Lepingu punkti 12.5 kohaselt võis lepingut muuta kirjaliku kokkuleppe alusel (t I kd lk 8-12). Tõenditest nähtub, et 19.08.2014 saatis hageja kostjale e-kirja (t I kd lk 13), milles avaldas, et saab paigalduse panna graafikusse 02.09.2014. Hageja küsis kostjalt, kas viimasele on see sobiv. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja pöördumisele esitanud vastuväiteid. Tunnistaja RK selgitas (t IV kd lk 144-146), et teine osa töödest pidi valmis saama 30.06.2014, kuid kostjaga lepiti kokku, et tähtaega pikendatakse, sest tehnoruumis olid tegemata siseviimistlustööd ja tarbimise torustik ei olnud valmis; lepiti kokku, et hageja paigaldab soojuspumba siis, kui need tööd saavad tehtud; kostja helistas hagejale 19.08.2014 ja teatas, et eelnevad tööd on tehtud ja küsis, millal hageja tuleb pumpa paigaldama; seetõttu saadeti talle e-kiri ja teatati, et töö saab graafikusse panna
02.09.2014, mis sai kostjaga täiendavalt telefoni teel kokku lepitud; paigaldustööd anti üle tootja garantiiaktiga, milles on kirjas soojuspumba number.
95.Kohus osundas, et lepingu punkti 10.1 järgi oli tellija kohustatud tagama vajaliku tööfrondi. Tunnistaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et lepingu tähtaeg pikenes kostjast olenevatel põhjustel. Kohus viitas VÕS § 13 lõikele 3. Kostja ei esitanud kuni 12.01.2015 hagejale ühtegi vastuväidet tähtaja pikenemisele. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks pärast lepingus ettenähtud tähtaja möödumist või pärast 02.09.2014 e-kirja pöördunud hageja poole nõudega täita leping tähtaegselt või et kostja oleks ühelgi muul moel väljendanud mittenõustumist tähtaja pikenemisega. Seetõttu leidis kohus, et hageja võis kostja käitumisest aru saada, et viimane oli lepingu tähtaja muutmisega e-kirja teel nõus. Kostja ei saa enam tugineda väitele, et lepingu tähtaja muutmiseks oleks tulnud sõlmida kirjalik leping.
96.Kohus luges tõendite pinnalt tuvastatuks, et kostja võttis maakollektori tööd vastu 05.06.2014 ning kõik tööd tervikuna tuleb lugeda vastuvõetuks 05.01.2015. Kostja 23.03.2015 tasaarvestusavaldusest (t I kd lk 81-83) nähtub, et kostja on arvestanud viivist lepingu kogusummalt 13 149 eurot. Lepingu punkti 10.4 kohaselt oleks aga kostjal olnud õigus nõuda viivist vaid hilinenud tööde maksumuselt. Seisuga 05.06.2014 oli kostja vastu võtnud maakollektori tööd ning isegi juhul kui muus osas oleksid kostja vastuväited olnud põhjendatud, ei oleks kostjal olnud õigust nõuda viivist lepingu kogusummalt. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et sisuliselt said soojuspumba paigaldustööd valmis 2014.a septembri alguses. Arve soojuspumba paigaldamise eest saatis hageja kostjale 08.09.2014 (t I kd lk 19). Arve saamisel ei viidanud kostja tööde tähtaja ületamisele ega soovile nõuda hagejalt viivist. Kostja ühtlasi ei avaldanud, et ta ei ole nõus töid vastu võtma enne, kui hageja saadab talle lepingus viidatud üleandmisevastuvõtmise akti ning et ta soovib kuni selle ajani hagejalt viivise tasumist. Kohus leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus oli tervikuna põhjendamatu, sest pooled leppisid kokku tööde tähtaja pikendamises. Kuigi hageja edastas kostjale viimase soovitud üleandmise-vastuvõtmise akti 05.01.2015, puudusid kostjal takistused tööde vastuvõtmiseks varem, sest kostja etteheited dokumentatsioonile ei olnud põhjendatud. Kostja asus dokumentatsiooni puudutavaid etteheiteid tegema 12.01.2015 ehk pärast akti saatmist.
97.Isegi juhul kui kostjal oleks õigus nõuda hagejalt viivist ajavahemiku 02.09.201405.01.2015 eest seetõttu, et enne 05.01.2015 ei saatnud hageja lepingus viidatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, ei ole kostja viivisenõue kooskõlas VÕS § 6 lõikest 1 tuleneva hea usu põhimõttega. Kostja ei avaldanud hagejale, et ta loeb viimast viivitanuks ainuüksi seetõttu, et talle ei ole esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja ei avaldanud hagejale, et soovib viivist nõuda. Isegi juhul kui kostjal oleks olnud õigus nõuda hagejalt viivist kuni 05.01.2015, esitas kostja tegeliku viivisenõude alles 23.03.2015 tasaarvestusavalduses, mis oli kohtu hinnangul esitatud ebamõistlikult hilja. Kohus viitas VÕS § 159 lõikele 2 leides, et mõistlik aeg viivise nõudest teatamiseks oleks olnud 2 nädalat pärast tööde tähtaja möödumist. Eelviidatud põhjustel luges kohus kostja 23.03.2015 tasaarvestusavalduse ning hilisema täiendava tasaarvestusavalduse põhjendamatuks. Täiendav tasaarvestusavaldus on alusetu ka seetõttu, et lepingulised tööd tuleb lugeda tervikuna vastuvõetuks 05.01.2015 ning kostjal puudus alus nõuda hagejalt viivist sellele järgneva aja eest.
98.Alternatiivselt eelnevalt käsitletud vastuväidetele leidis kostja, et kuna hageja ei täitnud lepingulist kohustust ehitada nõuetele vastav ja töötav maaküttesüsteem ning kostja
esitas hagejale 01.10.2015 nõude töö parandada või teha uus töö, oli tal VÕS § 111 lõigete 1 ja 7 alusel õigus oma kohustuste täitmisest keelduda.
99.Kohus viitas VÕS § 111 lõigetele 1 ja 7. VÕS §-s 111 toodu on ajutine õiguskaitsevahend, mille alusel võib tellija keelduda oma kohustuste täitmisest töövõtja eest ajutiselt, mitte lõplikult või püsivalt. Praeguses asjas ei ole leidnud tõendamist kostja väited, et lepinguline töö oli oluliste puudustega. Kostjal puudus õigus nõuda hagejalt töö tervikuna parandamist või uue töö tegemist. Seetõttu ei ole asjas tõendatud VÕS § 111 lõike 1 kohaldamiseks olulise eelduse olemasolu ehk hagejal ja kostjal vastastikuste kohustuste olemasolu. Hageja täitis oma lepingulised kohustused kostja ees, teostades töö ja andes selle kostjale üle. Kostjal lasus tellijana töö eest tasumise kohustus. Kostja keeldumine tööde eest tasumisest VÕS § 111 lõike 1 alusel ei ole põhjendatud. 100.Kuivõrd ükski kostja vastuväidetest hageja tasunõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hagejale tasumata lepingulise põhivõlgnevusena välja mõista 6918 eurot, mis sisaldab lepingulist tasu arve nr 140147 alusel 3600 eurot, arve nr 140258 alusel 3180 eurot ning arve nr 140305 alusel 138 eurot. 101.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise, tuginedes VÕS § 113 lõikele 1 ja lepingu punktis 9.8 toodud määrale 0,5% arve summast iga hilinenud päeva eest. Hageja esitas viivise arvestuse lähtuvalt kostjale arvete esitamise ajast. Kostja vaidles vastu hageja viivisenõudele ja selle arvestusele. Kohus pidas kostja vastuväiteid viivise nõudele osaliselt põhjendamatuteks. Kuigi tsirkulatsioonipumba paigaldamises leppisid pooled kokku täiendavalt ja suuliselt, oli kohtu hinnangul tegemist siiski lepingulise objekti täiendamisega, sest tsirkulatsioonipump oli vajalik küttesüsteemi kui terviku töö parandamiseks ega omanud iseseisvat tähendust või väärtust. Samuti lasus kostjal lepinguline kohustus tagada objektil vee olemasolu ning poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma vee tarnimise eest objektile, oli sõlmitud viidatud lepingulise kohustuse raames. Seetõttu ei nõustunud kohus kostjaga, et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt lepingus toodud määras viivist tsirkulatsioonipumba paigaldamise ja vee toomise tasude eest. 102.Küll aga nõustus kohus, et lepingu punkti 9.8 sõnastusele vaatamata oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates ajast, mil vastav tasunõue lepingu kohaselt sissenõutavaks muutus, mitte alates arvel märgitud maksetähtajast. Lepingu punkti 6 järgi tuli kostjal tasuda teine osamakse maakollektori tööde eest 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise akti alla kirjutamist. Viidatud tööd võeti aktiga vastu 05.06.2014 ning viidatud tööde osas kajastab arve õigesti tasumise tähtaega. Kostjal tuli viimane osamakse tasuda 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise lõppu ja tellijale akti alusel üleandmist. Kohus tuvastas, et hageja töövõtu tasunõue muutus lõplikult sissenõutavaks 05.01.2015, mil kostjale esitati akt ning kostja tuli lugeda tööd vastuvõtnuks. Seega tekkis kostjal arve nr 140258 (3180 eurot) tasumise kohustus alates 05.01.2015 ja arve tuli tasuda hiljemalt 12.01.2015. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt lepingulist viivist alates 13.01.2015. Eeltoodu alusel on arve nr 140258 alusel hagejal õigus nõuda viivist enne hagi esitamist ajavahemiku 12.01.2015-25.03.2015 eest. Seega tuli kostjal tasuda enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisena 3180 eurot x 72 päeva eest x 0,5% päevas = 1144.80 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 2014.a eest summas 1701.33 eurot ja 12 päeva eest 2015.a jaanuaris summas 190.70 eurot ehk kokku summas 1892.03 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hagejale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks
muutunud viivisena välja mõista arve nr 140147 alusel 3600 eurot, arve nr 140258 alusel 1144.80 eurot ning arve nr 140305 alusel 124.20 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hagejale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 4869 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb vastavalt hageja taotlusele mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 25.03.2015 põhivõlgnevuse summalt 6918 eurot määras 0,5% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 103.Võla sissenõudmise kulude nõudele kostja vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 1131 lõike 1 alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista võla sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot. 104.Menetluskulude osas viitas kohus TsMS § 163 lõigetele 1 ja 2. Kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu osaliselt, jättes osaliselt rahuldamata viivisenõude. Hageja põhinõue, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja võla sissenõudmise kulu nõue olid kokku esitatud summas 13 719.03 eurot, sellest jättis kohus rahuldamata viivisenõude summas 1892.03 eurot. Järelikult rahuldas kohus hagi 86,7% osas. 16.11.2015 istungil pakkus hageja kostjale kompromissi sõlmimist, milles ta tegi ettepaneku tasuda kokku 10 000 eurot. Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud. 17.10.2016 eelistungil (t III kd lk 153-157) selgitas kohus veel kord pooltele kompromissi sõlmimise mõistlikkust, kuid kostja välistas taas sisuliselt kompromissi sõlmimise. Seega on hageja pakkunud kostjale kompromissi sõlmimist isegi väiksemas ulatuses võrreldes hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kostja ei nõustunud mistahes ulatuses hagejaga kompromissi sõlmima, tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. 105.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ning lepingulise esindaja kulud 6129.90 eurot (käibemaksuta). Hageja tasus õigusabi ühe tunni eest 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja palus õigusabikulud kostjalt välja mõista käibemaksuta. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja sisu. Hageja esitas kohtule arvestuse selle kohta, kui palju aega kulus lepingulisel esindajal asjas menetlustoimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide esitamiseks. Kohus ei nõustunud paljasõnalise ja põhistamata kostja väitega, et hageja ei ole detailselt välja toonud, milliseid toiminguid tema esindaja tegi. Hageja lepingulise esindaja toimingud on piisava sisulise detailsusega välja toodud. Tutvunud hageja esindaja toodud arvestusega, leidis kohus, et see on tervikuna kooskõlas, mõistlik ning vastavuses menetlustoimingute keerukuse, ajalise kestvuse, samuti kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seetõttu tuleb kostjalt hagejale menetluskuludena välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kuludena 6129.90 eurot ehk kokku 7129.90 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lõike 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 7129.90 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Apellatsioonkaebus
106.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
107.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt ning et hageja töö tulemus vastab lepingule ja küttesüsteemi tavalisele kasutusotstarbele. Kohus ei ole nõuetekohaselt kontrollinud ega tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolusid, s.o asjaolu, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju selle eest tasu saama ega ka seda, mida hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle tasunud. Kostja huviks ja eesmärgiks oli saada endale sobivate parameetritega nõuetekohaselt töötav küttesüsteem, mis tagaks eramu kütte ja sooja vee saamise vajaduse täieliku rahuldamise. Väär on kohtu seisukoht, et pooled leppisid küttesüsteemi konkreetsetes parameetrites lepingus kokku ning et lepingus toodud parameetritega küttesüsteemi rajamisega on kokkulepitud töö tulemus saavutatud. Samuti on väär kohtu väide, et kuivõrd lepingus sisaldus kokkulepe selle kohta, millise võimsusega soojuspump tuli paigaldada, ei saa põhjendatud olla kostja väide, et hageja rikkus lepingut, kui ei paigaldanud võimsamat pumpa. Kuna kokkulepitud töö tulemuseks oli eramule piisavate ja sobivate parameetritega nõuetekohaselt töötava küttesüsteemi rajamine, on hageja lepingut rikkunud mh juhul, kui hageja väljavalitud ja paigaldatud küttesüsteem (s.o küttesüsteemi parameetrid) ei taga eramu kütmist talvel madalatel välitemperatuuridel. Riigikohus on korduvalt lugenud vääraks materiaalõiguse normi kohaldamiseks seda, kui kohtud ei ole selgeks teinud, milline tulemus tuli kostjal hagejaga sõlmitud lepingu alusel saavutada.
108.Riigikohtu praktikast tulenevalt pidi maakohus esimese küsimusena kontrollima ja analüüsima, mis oli pooltevahelise töövõtulepingu eesmärgiks - kas kokkulepitud tulemuse saavutamine või lepingus viidatud tööde tegemine. Kostja hinnangul tuleneb lepingust selgelt, et kokkulepitud töö soovitud tulemuseks oli saada terviklik ja töötav eramu maaküttesüsteemi lahendus, mis tagab kogu hoone vajaliku kütte- ja tarbevee tootmise. Lepingu eesmärgi väljaselgitamiseks tuleb analüüsida mh pooltevahelisi lepingueelseid läbirääkimisi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lõike 2 punktist 2. Kuivõrd küttesüsteemi rajamise otstarbeks on vajadus tagada eramu kütmine selliselt, et eramus oleks ka talvel külmade ilmadega normaalne sisetemperatuur ja on ilmne, et töövõtja peab vastavat asjaolu teadma, ei vasta lepingutingimustele küttesüsteemi paigaldamise töö juhul, kui töövõtja väljavalitud ja paigaldatud küttesüsteem ei taga eramu kütmist talvel madalatel välitemperatuuridel. Vaidlus puudub, et talvisel perioodil madalatel välitemperatuuridel on eramu sisetemperatuur vaid +15 kuni +16C, st hageja paigaldatud küttesüsteem ei taga eramu kütmist Eestis eksisteerivatel tavatingimustel.
109.Maakohus jättis arvestamata, et eramule sobivate ja piisavate parameetritega küttesüsteemi mittevalimine on põhjustatud hageja esindajate poolse hooletuse tõttu. Hageja on jätnud nõuetekohaselt täitmata kohustuse kindlaks teha ja üle kontrollida kõik töö tegemisega seotud olulised asjaolud ja algandmed (sh tellija esitatud andmed, juhised, kolmandate isikute eeltöö), mis on olnud põhjuslikus seoses sellega, et valitud on valede parameetritega küttesüsteem ning saavutamata on jäänud kokkulepitud töö tulemus. Asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest tuleneb, et hageja jättis töötaja RK kaudu eramu maaküttesüsteemi võimsuse kindlaksmääramisel arvestamata asjaolu, et tegelikuks köetava pinna suuruseks on 583,9m2 ning mitte RK poolt arvestuste aluseks võetud 450m2. Selline hageja esindaja hooletus ja algandmete mittekontrollimine on toonud kaasa kogu maaküttesüsteemi võimsuse aladimensioneerimise ja ebapiisavuse. Samuti on asjas leidnud tõendamist, et hageja ei lasknud arvutiprogrammil välja arvestada eramu kui renoveeritava maja tippsoojuskoormust, lähtudes hoone tegelikust soojavajadusest ja soojuskadudest, vaid hageja töötaja määras selle ise, tuginedes oma kogemusele, lähtudes vääratest algandmetest, s.o valest köetava pinna suurusest. Ka on
asjas leidnud tõendamist, et RK sisestas arvutiprogrammi maapinna tüübina „normaalne kalju/normaalne pinnas“, samas kui kõik eksperdid on välja toonud, et õigeks pinnase tüübiks oleks pidanud valima „liiv“. Ülaltoodud asjaoludest tuleneb selgelt, et hageja valis eramu jaoks arvutusi tehes vajaliku tippsoojuskoormuse (20kW) liiga väikese, jättis arvestamata, et tegemist ei ole uusehitisega, vaid renoveeritava majaga ja kasutas vale pinnase tüüpi, millest tulenevalt on valitud maaküttesüsteem aladimensioneeritud ja puudulik. Kirjeldatud rikkumised on kaasa toonud selle, et hageja välja valitud, tellijale soovitatud ja paigaldatud maaküttesüsteem ei ole tegelikult võimeline ära kütma eramut külmal ajal. Kuivõrd töövõtulepingust tulenevalt oli kostja selgeks huviks ja eesmärgiks saada toimiv ja piisava võimsusega eramu maaküttesüsteem, mis tagab ka talvel elamus normaalsed elamistingimused, on ilmne, et kostja jaoks on jäänud saavutamata kokkulepitud töö tulemus ja eesmärk.
110.Maakohus jättis tähelepanuta, et teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna sellel ei olnud lepingus kokkulepitud omadusi. Hageja paigaldatud soojuspumbal Buderus Logatherm WPS 17-1 puuduvad mh ka töövõtulepingus sõnaselgelt kokkulepitud omadused, s.o soojuspumbal puudub lepingus sätestatud maksimaalne küttevõimsus 17kW. Töövõtulepingus oli kokku lepitud, et seadme küttevõimsus on 0/35C = 16,98kW (25,98kW)). Riiklikult tunnustatud eksperdi ÜL 30.01.2017 arvamuse kohaselt on soojuspumba maksimaalne küttevõimsus 15,7kW ning paigaldatud soojuspumbasüsteemi arvutuslik soojusvõimsus on koos lisaküttega kokku 24,7kW (mitte 26kW), mis on väiksem kui vajalik 28,4kW. Ka on tõendatud, et seadmel puudub garantii, mis on samuti hagejapoolne oluline töövõtulepingu rikkumine. Teiseks on tõendatud, et hageja ei paigaldanud kokkulepitud teisi seadmeid, s.o 500L tarbeveeboilerit Reflex WPS ja 500L akumulatsioonipaaki Reflex PFHF. ÜL arvamuse kohaselt on hageja tegelikult paigaldanud tarbeveeboileri Reflex STORA AH 500/1 mahutavusega 440ltr ja akumulatsioonipaagi Reflex STORA HF 500/R nominaalse mahuga 300ltr. Vastavale asjaolule on viidanud ka EE 30.09.2015 arvamuses. Hageja ei informeerinud kostjat seadmete asendamisest. Ülaltoodu kinnitab, et hageja ei ole nõuetekohaselt täitnud isegi töövõtulepingust tulenevaid selgelt kokkulepitud kohustusi. Vastavad asjaolud tõendavad, et hageja on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Tõendamist leidis, et hageja ei paigaldanud maakollektori torusid kokkulepitud pikkuses. Töövõtulepingu punktis 3 oli kokku lepitud, et kaevetööd sisaldavad maakollektori toru PEM 40×2,4mm (tootja – Hakaplast OÜ) 1200m (3×400m kontuuri). Hageja paigaldatud töötava maakollektoritoru pikkuseks on ca 984m, kusjuures ka sellest osa on praaktöö, kuna torustik on hoolimatult isoleeritud, osaliselt soojustamata ja hülsita. Ka oli kollektorile tehtud õigusvastaselt jätkukoht, kusjuures erinevad eksperdid on välja toonud ka teisi olulisi puudusi. Tõendamist leidis, et hageja on maakollektoritoru paigaldamisel rikkunud head ehitustava, mille järgimine oli nii seaduse kui ka töövõtulepingu järgi kohustuslik. Samuti puudub vaidlus, et konkreetsel juhul väljendavad ESPL-i sisesed ühtsed soojuspumpade paigaldusnormid head ehitustava. Tõendatud on, et hageja ei koostanud lepingutingimustele ning seaduse nõuetele vastavaid dokumente, mida tuleb samuti lugeda oluliseks lepingurikkumiseks. Hageja jättis koostamata ja tellijale esitamata õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastava kaetud tööde akti ja maakollektori kontuuriala teostusjoonise. Seega on arusaamatu kaevatava otsuse lause: „Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et 05.06.2014 akt koostati enne maakollektori torustiku kinni katmist ning kostja vaatas enne akti alla kirjutamist kaetavad tööd üle, kinnitades pretensioonide puudumist“. Toodud kohtu seisukoht on otseses vastuolus RK ja kostja juhatuse liikme VV vahelises 06.06.2014 kirjavahetuses kajastatuga, samuti eksperdi MS kohtuistungil antud ütlustega. Samuti on kohtu seisukoht otseses vastuolus mh tunnistaja RK istungil antud ütlustega. Eeltoodust
tulenevalt on väär kohtu seisukoht, et hageja oli teostanud lepingukohase töö, millel ei esinenud selliseid sisulisi puuduseid, mis oleksid kostjale andnud õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest tervikuna.
111.Kostja on õigeaegselt teavitanud hagejat avastatud puudustest. Arvestama peab ka asjaoluga, et enamiku puuduste osas on tegemist varjatud puudustega, mida ei saanud avastada tavapärase ülevaatuse käigus. Väär on kohtu seisukoht, et väidetavalt ei ole kostja viidanud koheselt peale talle tööde vastuvõtmiseks esitamist olulisematele puudustele, et kostja vastuväited on esitatud hilinemisega ning et need ei ole sisuliselt põhistatud. Kohus tuvastas, et hageja soovis tervikuna kõiki töid üle anda 05.01.2015, mil saatis lepingule vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Asjaolu, et hageja tegi kostjale ettepaneku tööde vastuvõtmiseks 05.01.2016, on möönnud ka hageja lepinguline esindaja. Kostja seaduslik esindaja VV esitas 12.01.2015 ja 15.03.2015 hagejale kirjalikud pretensioonid, milles tõi välja sisuliselt kõik puudused, millele kostja tugineb kohtumenetluses: et maakollektori ehitustööd on puudustega ning kaetud tööd akteerimata, geodeetilised teostusmõõdistused ja -joonised tegemata, kontuuriala ettenähtust oluliselt väiksem ja suur osa kontuuridest isoleeritud; et paigaldatud maaküttesüsteem ei suuda elamut kütta, mistõttu talvisel kütteperioodil, kui välistemperatuur langes alla -10C, oli eramu sisetemperatuur vaid +15–16C (kohati isegi vähem); et teostatud ehitustööd on puudustega; et töö juurde kuuluvad dokumendid ei vasta lepingutingimustele. Samuti esitati viivise (leppetrahvi) tasumise nõue ning paluti võtta tarvitusele abinõud, et puudused ja vaegtööd saaks kiirelt kõrvaldatud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et puudustest teavitamiseks ning lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik aeg hakkab kulgema alates puudustest teadasaamisest ja/või taganemise alusest teadasaamisest, kusjuures see ei tohiks üldjuhul olla lühem kui kuus kuud alates puudustest teadasaamisest ja/või taganemise alusest teadasaamisest. Riigikohus on rõhutanud, et puudustest teavitamiseks ning lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus, st see sõltub eelkõige vaidlusega seotud faktilistest asjaoludest (millal tellija sai või pidi teada saama töös esinenud puudustest).
112.Tuleb arvestada, et konkreetse eramu tarbeks paigaldatud maakütte kollektortorustik asub maa sees, mistõttu kostjal ei olnud objektiivselt võimalik seda visuaalselt üle vaadata. Seega on tegemist varjatud puudusega. Samuti toimusid eramus 2014/2015 talvel ehitustööd ning kuna sel hetkel eramus ei elatud, ei olnud võimalik selgelt tuvastada, et küttesüsteem ei tööta selliselt, et tagatud oleks elamu piisav kütte- ja tarbevee tootmine. Järelikult ei olnud kostjal objektiivselt võimalik kõikidest puudustest ning lepingust taganemise alustest teada saada enne 2015.a suvel torustiku lahtikaevamist ja Ein & KO OÜ ehitusinsener-ekspert EE poolt 2015.a septembris koostatud ekspertiisiga tutvumist. Kuna tegemist on väga keerulise tehnilise süsteemiga, siis tellija võib mitte aru saada, mis on maaküttesüsteemi mittetoimimise põhjuseks. Seega piisab antud juhul puudustest teavitamiseks sellest, kui tellija toob välja, et maaküttesüsteem ei tööta nõuetekohaselt. Tellija ei pea esmastes pretensioonides välja tooma kõiki põhjuseid, miks süsteem ei tööta nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja ebamõistlikult viivitanud puudustest teavitamisega ega lepingust taganemise avalduse koostamise ja esitamisega.
113.Asjas on tõendatud, et hageja teostatud tööd ei vasta lepingus kokku lepitud omadustele. Samuti ei vastanud töö lepingutingimustele VÕS § 641 lõike 2 punktide 1 ja 2 tähenduses. 13.11.2015 avalduse alusel taganes kostja töövõtulepingust. Kuivõrd lepingust taganemine vabastab pooled lepinguliste kohustuste täitmisest, ei saa hageja kostjalt nõuda töövõtulepingu täitmist ega arvestada lepingu alusel viiviseid. Kuivõrd
kostjal eksisteeris selge sisuline alus lepingust taganemiseks, oli kostja taganemisavaldus kehtiv ja selle alusel töövõtuleping lõppes.
114.Vaatamata asjaolule, et kohus tuvastas, et hageja soovis tervikuna kõiki töövõtulepingu esemeks olnud töid üle anda alles 05.01.2015, ei ole kohus kaevatavas lahendis üldse käsitlenud hagejapoolsest tööde üleandmisega hilinemisest tuleneva leppetrahvi küsimust.
115.Apellatsioonkaebuse esitamise päeva seisuga on maakohtu väljamõistetud viivise suuruseks 32 541 eurot, mis ületab põhivõlga kokku ca 4,7 korda. Nimetatud viivis ei ole ka lõplik, vaid suureneb iga päevaga. Riigikohtu praktikast ja erialases kirjanduses märgitust tulenevalt tuleb lugeda selline viivis ebamõistlikuks. Viivise arvestuses ei ole arvestatud, et peale hageja poolt 05.01.2015 töö üleandmise pakkumist keeldus kostja oma 12.01.2015 ja 15.03.2015 pretensioonidega töö vastuvõtmisest ning osundas puudustele, ega asjaoluga, et 24.03.2015 tasaarvestusavaldusega tasaarvestas kostja vastastikused rahalised nõuded. Samuti ei ole viivisenõude lahendamisel arvestatud, et 13.11.2015 avaldusega taganes kostja lepingust.
116.Kostja täpsustab, et esimesena tugineb ta lepingust taganemisele, mis VÕS § 188 lõike 2 kohaselt vabastab pooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Alternatiivselt tugineb kostja üheaegselt kasutatavtele järgmistele õiguskaitsevahenditele: a) hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lõike 2 punktide 1 ja 2 tähenduses, kuna eramus ei ole võimalik koheselt kasutada soojuspumba küttesüsteemi, mis tagaks hoone piisava kütteja tarbevee tootmise ning küttesüsteem ei sobi otstarbeks, milleks kostja seda vajas ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma; lepingule mittevastava töö puhul ei muutu töövõtja tasunõue tellija vastu sissenõutavaks; b) lepingule mittevastava töö puhul on tellijal õigus peatada omapoolsete kohustuste täitmine; c) kostjal oli vastunõue hageja vastu summas 17 093.70 eurot ning 24.03.2015 tasaarvestusavaldusega kostja tasaarvestas vastastikused rahalised vastunõuded. Vastustaja seisukoht
117.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele ja taotlustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
118.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus rahuldas täielikult hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse, millega rahuldab nimetatud nõude osaliselt. Samuti jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Muus osas puuduvad alused otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus nõustub maakohtuga, vaidlustatud otsuse põhjendusi ei korrata (TsMS § 654 lõige 6).
119.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kohus esmalt otsuses kõik seni lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata vastustaja 06.12.2017 taotlus 29.11.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustaja palub täpsustada lepingulise esindaja seletust protokolli 3. lehel viimase lõigu viimases lauses sõnadega „Kohtuekspertiis on tuvastanud ...“. Apellant vaidleb taotlusele vastu. Kolleegium taotluse rahuldamiseks alust ei näe. Ringkonnakohtu istung on protokollis kajastatud TsMS § 50 lõikes 1
sätestatud ulatuses ja puudub vajadus menetlusosalise esindaja sõnavõtu täpsemaks kajastamiseks. Protokollis on kajastatud istungi oluline käik ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluline menetluslik teave. Kaebuse sisuline lahendamine toimub maakohtus esitatud menetlusdokumentide ja kogutud tõendite alusel, võttes aluseks maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses vaidlustamise ulatust.
120.Maakohtu lahendit ei ole vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas poolte vahel vaidluse all mitteolevad faktilised asjaolud otsuse punktis 123. TsMS § 651 lõike 1 alusel lähtub kolleegium kaebuse kontrollimisel nimetatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse punkt 27).
121.Tellija taganemisavalduse kehtivuse kontrollimiseks tuli maakohtul lisaks taganemise formaalsetele eeldustele tulenevalt VÕS § 647 lõigetest 1 ja 3 tuvastada, kas töövõtja rikkus lepingut oluliselt. Viidatud sätte lõike 3 kohaselt võib tellija mh lepingust taganeda, kui töövõtja rikkus lepingut oluliselt. 13.11.2015 lepingust taganemise avalduses (t II kd lk 12-15) tõi tellija esile, et töövõtja ei ehitanud nõuetekohast ja töötavat maaküttesüsteemi, mis tagaks hoone kütte- ja tarbevee tootmise, ning et puudub nõuetekohane dokumentatsioon. Samuti tõi tellija esile, et andis töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks või uue töö tegemiseks täiendava tähtaja, kuid töövõtja puudusi ei kõrvaldanud ega uut tööd ei teinud. Seega tuli taganemisavalduse materiaalsete eelduste kontrollimiseks võtta kohtul seisukoht, kas tellija poolt väidetud rikkumised on tõendatud.
122.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille alusel jõudis kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud töövõtja poolt lepingu oluline rikkumine, mis oleks andnud aluse lepingust taganeda või keelduda 05.01.2015 pakutud tööde vastuvõtmisest. TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda kolleegium maakohtu põhjendusi, millega kohus tuvastas lepingus kokkulepitud töö iseloomu ja selle, et vaatamata üksikutele ebaolulistele puudustele töös vastas tehtud töö lepingutingimustele ning et tuvastatud rikkumised ei saanud tuua kaasa probleeme elamu kütmisel. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega näe alust selles osas ka tõendite ümberhindamiseks. Maakohus põhjendas kooskõlas TsMS § 232 lõigetega 1 ja 2 ning § 442 lõikega 8 oma järeldusi. Mh selgitas maakohus põhjalikult, miks ta lähtus asjaolude tuvastamisel eelkõige kohtu poolt määratud eksperdi arvamusest, mitte aga kostja tellitud asjatundjate arvamustest. Kostja väidetega kohtu määratud eksperdi ebausaldusväärsuse kohta ei nõustunud ka ringkonnakohus 28.11.2017 korralduslikus määruses esiletoodud põhjendustel.
123.Vastuseks apellandile märgib kolleegium järgmist. Vastavalt lepingudokumendile oli lepingu lisaks 23.05.2014 pakkumine (t I kd lk 12), mitte 22.05.2014 pakkumine, nagu väidab apellant kaebuses. Lepingu lisana 1 märgitud pakkumist tsiviilasja materjalides ei ole ja ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et kuna pakkumise sisu sisaldub lepingu tingimustes, siis kohtule pakkumist esitada ei soovita. Sellest tulenevalt ei ole ka vajadust käesolevas asjas tõlgendada lepingu sisu lepingueelsete läbirääkimiste kaudu VÕS § 29 lõike 5 punkti 1 mõttes ega ole alust lugeda kokkulepitud tingimuseks 05.05.2014 töövõtja e-kirjas sisalduvat märget „Kogu lahendus on kliendile „võtmed kätte““ (kaaskiri sama kuupäeva pakkumisele t II kd lk 52).
124.Lepingu kohaselt võttis töövõtja kohustuse ehitada maaküttel põhinev soojuspumba süsteem, mis tagab hoone kütte- ja tarbevee tootmise (vt lepingudokumendis „lepingu objekt“ ja punkti 2 viimane lause). Lepingudokumendist ega muudest kogutud tõenditest ei saa järeldada, et töövõtja oleks võtnud kohustuse rajada elamu kogu küttesüsteem, st
ka põrandaküttesüsteem, mille baasil on vastavalt eksperdiaktile lahendatud hoone kütmine (t II kd lk 142 punkti G viimane lause). Puudub vaidlus, et põrandaküttesüsteemi ei rajanud vastustaja. Ka ei anna kogutud tõendid alust nõustuda apellandiga, nagu oleks töövõtja teinud vaidlusaluse lepingu alusel tööd varem tehtud tööde jätkuna VÕS § 641 lõike 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei põhine kogutud tõenditel apellandi väide, et vaidlusaluse lepingu eesmärgiks oli tagada, et elamus on soe mh talvel madalatel välistemperatuuridel. Kuna maakohus jõudis tõendite kogumi asjakohase hindamise tulemusena veenvalt seisukohale, et tuvastatud töövõtja rikkumised (osalised puudused dokumentides, kontuurtorute vahekauguste kõikumine) ei saanud tuua kaasa probleeme elamu kütmisel, ei leidnud ka tõendamist, et rajatud maaküttesüsteem ei vastaks otstarbele VÕS § 641 lõike 2 punkti 2 mõttes ega keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lõike 1 mõttes või et tegemist oleks olulise lepingurikkumisega VÕS § 647 kohaselt, mis oleks andnud tellijale aluse lepingust taganeda. Kaebuses kordab apellant ka seisukohta, nagu vabastaks lepingust taganemine igal juhul mõlemad pooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Maakohus vastas sellele väitele otsuse punktides 242-244, viidates VÕS §-dele 188 ja 189. Kolleegium nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi siinkohal korrata.
125.TsMS § 329 lõigetest 1 ja 2, § 330 lõigetest 1-3, § 331 lõikest 1 ning § 652 lõigetest 2 ja 4 tulenevalt jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited, millised tuginevad töövõtja poolt soojuspumba võimsuse ja kollektori pikkuse arvutamisel ebaõigetest faktilistest algandmetest (elamu köetav pind 450m2, uus ehitus, normaalne pinnas) lähtumisele. Apellandi hilinenult (alles kohtuvaidlustes 31.03.2017) esitatud faktilised asjaolud jättis maakohus asjakohaselt tähelepanuta, põhjendades otsustust otsuse punktides 146-149. Kolleegium nõustub maakohtuga. Kaebus ei sisalda uute asjaolude ringkonnakohtus esitamise lubatavuse põhistust. Asjaolu, et alles ÜL juhtis 31.01.2017 arvamuses tellija tähelepanu nendele faktidele, ei saa olla asjaolude hilinenult esitamise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 331 lõike 1 mõttes. Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et arvutiekraani tõmmis, millest ÜL lähtus (t IV kd lk 108), oli majandustegevuses tegutseva tellija seadusjärgsele esindajale teada juba enne lepingu allkirjastamist, kuna saadeti töövõtja poolt tellijale lepingueelsete läbirääkimiste käigus 05.05.2014 e-kirja lisana. Selle saamist kinnitas apellandi esindaja ringkonnakohtu istungil. Kohtueelselt ega maakohtus enne kohtukõnet kostja neile faktilistele asjaoludele ei tuginenud.
126.Seonduvalt apellandi väidetega töö juurde kuuluvate dokumentide mittevastavusest lepingule (koostamata jätmist) või õigusaktile vastab kolleegium järgmist. Apellant toob esile, et töövõtja ei ole koostanud nõuetele vastavat kaetud tööde akti ja maakollektori kontuurala teostusjoonist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega otsuse punktides 161-165 ja 171, mille kohaselt ei olnud pooled lepingus kokku leppinud kaetud tööde akti vormi ning et 05.06.2014 tellija poolt allkirjastatud akt vastas sõltumata selle nimetusest tol ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse § 7 lõigetele 1-3. TsMS § 654 lõike 6 alusel kolleegium käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi ei korda. Kaebuses viitab tellija taaskord sama ministri 02.03.2015 määrusele nr 19, kuigi ei lükka ümber maakohtu põhjendust, mille kohaselt hakkas viidatud õigusakt kehtima oluliselt peale vaidlusaluste kaetud tööde tegemist, s.o 09.03.2015, mistõttu käesolevas vaidluses see ei kohaldu. Puudub vaidlus, et 05.06.2014 kuupäeva kandvale aktile kirjutas majandustegevuses tegutseva tellija esindaja alla aktil märgitud kuupäeval (t I kd lk 18). Akti tekstist nähtuvalt andis VV allkirja mh tekstile, kus oli kirjas paigaldatud pinnasekollektori pikkus, sellest isoleeritud osa pikkus ning puuritud sisseviikude arv ja suurus. Samuti teave surveproovi teostamisest 3bar rõhu all,
kollektori juhusliku hävimise ja kahjustumise riski üleminekust tellijale, kahe aasta pikkusest garantiist ning kinnitus, et tellijal ei ole teostatud tööle pretensioone. Seega sisaldas tellija allkirjastatud dokument määrusega nr 71 kehtestatud kaetud tööde akti kohustuslikku sisu, s.o hinnangut ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Fotode ja muude andmete lisamine ei olnud vastavalt määruse § 7 lõikele 3 kohustuslik, vaid võis toimuda vajadusel. Puuduvad tõendid, et tellija oleks enne akti allkirjastamist nõudnud fotode tegemist. Lepingus vastavat kokkulepet samuti ei sisaldu. Töövõtja 04.06.2014 e-kirjast (t I kd lk 14) nähtub, et tellijale teatati järgmisel päeval kaeve lõpetamisest. Isegi kui akti allkirjastamise ajahetkel olid kraavid kinni aetud, on tellija esindaja poolt akti allkirjastamine nimelt selles fikseeritud tekstile ka eluliselt usutav, sest tunnistaja RK ütlustega (t IV kd lk 144-146 pöördel) on tõendatud, et VV viibis tööde tegemise perioodil (4-5 päeva) korduvalt kohal ja nägi reaalselt tööde teostamist, suhtles paigaldajatega; et tööde valmimisel oli VV kohal ja allkirjastas akti; et VV näitas ette ala, kuhu torustik paigaldada ja kus ristub kollektor veel ehitamata kõnnitee või sõiduteega; et fotosid ei tehtud, kuna klient oli ise kohapeal. Tõendamata on VV ringkonnakohtu istungil esitatud väited, et ta kirjutas heas usus alla tühjale lehele selle kohta, et surve püsis; et ta ütles, et ei ole kaetud töid näinud, mille peale alltöövõtja ütles, et kõik materjalid ja pildid on olemas. Kolleegium märgib, et 05.06.2014 seisuga kehtinud määrus nr 71 ei kohustanud akti koostama enne tööde katmist (erinevalt alates 09.03.2015 kehtiva määruse § 9 lõikest 1). Enne akti allkirjastamist kraavide avamist tellija ei taotlenud, millest saab järeldada, et kui kraavid olidki juba kinni, oli tellijal piisav veendumus tööde kvaliteedi kohta, et esimene etapp (maakollektori ehitustööd) vastu võtta. Kaebaja viide tunnistaja ütlustele selle kohta, et kaetud tööde aktid tehti tagantjärgi, ei kinnita kostja arusaama, et ka töövõtja ise ei käsitlenud 05.06.2014 akti kaetud tööde aktina. Tunnistaja ütluste kui tõendi analüüsimisel ei saa üksikuid lauseid tekstist välja rebida, vaid tõendit tuleb käsitleda tervikuna. Vastavalt maakohtu 20.02.2017 istungi protokollile ütles RK mh, et „...esimene akt, millega klient võttis torustiku vastu, oli juba allkirjastatud... Mina tegin tagantjärgi kaetud tööde aktid sel vormil, nagu VV nõudis, aga lõpuks ei sobinud talle ka see kaetud tööde akti vorm...“ Seega ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud, et töövõtja vormistas kaevetööde kohta kaetud tööde akti alles oktoobrikuus 2014.
127.Samas on eeltoodust tulenevalt põhjendatud apellandi etteheide maakohtu järeldusele otsuse punkti 163 viimases lauses. Kuigi viidatud lause vaidlustatud otsuses ei väära maakohtu muude järelduste asjakohasest ega muuda lahendit tervikuna ebaõigeks, ei haaku see asjas esitatud tõendite ja poolte väidetega. Otsuse punkti 163 viimases lauses maakohus sedastas, et „Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et 05.06.2014 akt koostati enne maakollektori torustiku kinni katmist ning kostja vaatas enne akti alla kirjutamist kaevatavad tööd üle, kinnitades pretensioonide puudumist.“ Viidatud lause tuleb maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta, sest tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli vaidluse all, kas kostja vaatas või sai vaadata enne akti allkirjastamist kaetavad tööd üle ja kas vaidlusaluse akti näol oli tegemist lepingu punktis 5.1 kokkulepitud kaetud tööde aktiga.
128.Kuna asjas ei leidnud tõendamist muu töövõtja rikkumine kui teostusjooniste puudumine, mis aga ei ole oluline rikkumine ja on kõrvaldatav puuduste kõrvaldamise toiminguna, ei oma tsiviilasja lahendamisel tähtsust võtta seisukohta iga tellija väidetud puudusest teatamise aja mõistlikkuse kohta VÕS § 644 kontekstis. Menetlusökonoomiast lähtudes kolleegium apellandi vastavate väidetele ei vasta, vaid nõustub maakohtu vastavate põhjendustega.
129.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha apellandi väite kohta, et maakohus ei käsitlenud üldse töövõtja poolt tööde üleandmisega hilinemisest tulenevat leppetrahvi küsimust. Kolleegium sellise väitega nõustuda ei saa. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et viidatud küsimus tuli kohtul lahendada tulenevalt kostja 23.05.2015 ja 15.06.2015 tasaarvestuse avaldustest (t II kd lk 81-82, 71-72). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt käsitles maakohus kostja tasaarvestuse avalduse põhjendatust lahendi punktides 250-258.
130.Lisaks on apellant seisukohal, et maakohus ei võtnud tema tasaarvestuse vastuväite lahendamisel arvesse, et oli ise eelnevalt tuvastanud, et töövõtja soovis kõiki töid üle anda alles 05.01.2015 ning et sellest tulenevalt ei ole õige ka järeldus, et leppetrahvi nõudest ei teatatud mõistliku aja jooksul. Selles osas kolleegium nõustub apellandiga. Maakohus, järeldades, et tellija kaotas VÕS § 159 lõike 2 alusel õiguse nõuda lepingu lõpptähtaja rikkumisest tulenevalt leppetrahvi lepingu punkti 10.4 alusel, kuna ei teatanud töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast lepingutähtaja rikkumise avastamist, et ta leppetrahvi nõuab, jättis tähelepanuta asjaolu, et eelnevalt oli kohus tuvastanud tööde lõpliku üleandmise alles 05.01.2015. Samuti jättis maakohus tähelepanuta tasaarvestatava leppetrahvi iseloomu, s.o selle suuruse muutumise ajas. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-142-11 (punktis 17), et mõistlik ja täitmist kiirendav ei pruugi olla leppetrahvi nõude esitamine enne kohustuse täitmist, kas või juba põhjusel, et see võib kaasa tuua uue vaidluse; kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on selle nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus; eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid; seega ei ole VÕS § 159 lõike 2 kohaldamisel oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid: kuna kostja esitas leppetrahvi nõude hagejale viivitamata pärast tagatud kohustuse täitmist (valduse üleandmist), ei ole määrav, et hageja viivitus oli kestnud juba üle kuue kuu; ebaõiglane oleks tulemus, kus müüja või töövõtja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on n-ö piisavalt kaua viivitanud. Apellatsioonkaebuses ei lükka kostja ümber maakohtu poolt tuvastatut, et pooled olid esialgset lepingutähtaega VÕS § 13 lõike 3 mõttes pikendanud ning et uueks tähtajaks sai töövõtja, arvestades tellija käitumist, lugeda 02.09.2014. Samas ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega maakohtu poolt tuvastatu, et tellija teatas leppetrahvi nõudmisest esmakordselt alles 23.03.2015 avalduses. 12.01.2015 pretensioonist (t I kd lk 31-34) nähtub leppetrahvi arvestus ja seeläbi nõude esitamisest teatamine. Eelnevalt esiletoodud Riigikohtu praktikast tulenevalt oli tellija teatanud leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Ka ei nõustu kolleegium maakohtuga, et leppetrahvi nõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Töövõtja oli võtnud lepinguga kohustuse anda peale tööde lõppu need tellijale akti alusel üle. Maakohus tuvastas kooskõlas tõenditega, et üleandmise-vastuvõtu akti esitas töövõtja tellijale alles 05.01.2015. Asjaolu, et töövõtja lähtus väidetavalt oma varasemast praktikast ja arvas, et 06.09.2014 tellija ja paigaldaja poolt allkirjastatud garantiitalongist piisab tööde üleandmiseks, ei vabanda tööde üleandmisega tekkinud neljakuulist viivitust.
131.Eeltoodust tulenevalt menetleb kolleegium järgnevalt kostja tasaarvestuse vastuväidet ja leiab, et vastuväide on põhjendatud osaliselt. Puudub vaidlus, et kohtumenetluse kestel esitatud vastavasisulised avaldused sai hageja kätte. Eelnevalt kolleegium nõustus maakohtu poolt tuvastatuga, et pooled pikendasid tööde üleandmise lõplikku tähtaega kuni 02.09.2014, kuid töövõtja andis tööd üle alles 05.01.2015. Arvestades hilinenult üleantud tööde maksumust (vastavalt 02.09.2014 ja 19.09.2014 arvetele kokku 3318
eurot) ja viivitatud päevi (125), oli 05.01.2015 seisuga, st tasaarvestuse olukorra tekkimise seisuga VÕS § 197 lõigete 1 ja 2 mõttes, tellijal leppetrahvi nõue summas (0,5%x125)x3318=2073.75 eurot. 05.01.2015 seisuga oli juba sissenõutavaks muutunud töövõtja 04.06.2014 arve summas 3600 eurot (muutus sissenõutavaks 13.06.2014) ja tasaarvestuse õiguse tekkimise seisuga oli selle tasumisega viivitamisega seotud arvestuslik viivis 207 päeva eest (0,5%x207)x3600=3726 eurot. Arvestades võlausaldajat kaitsvat VÕS § 201 lõiget 2, tuleb tasaarvestus lugeda toimuks sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Seega lõppes tasaarvestuse tulemusena hageja viivisenõue kostja vastu 2073.75 euro ulatuses ja vastava summa võrra tuleb vähendada maakohtu poolt väljamõistetud hagi esitamise ajaks 25.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivise suurust. Seega tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise summas 4869-2073.75=2795.25 eurot.
132.Apellant on vaidlustanud ka väljamõistetud viivise suurust põhjendusega, et see ületab põhivõla suuruse. Samuti põhjusel, et lepingu punktist 9.8 tulenev viivise määr 0,5% päevas on tühine, kuna ületab seadusjärgset viivist enam kui 22 korda. Apellant taotleb viivise vähendamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on apellant vaidlustanud viivisenõude, lähtudes selle määrast, esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Maakohtus viivise vähendamise (alternatiivset) taotlust VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 lõike 1 alusel kostja ei esitanud. Ka ei ole kaebuses põhjendatud mõjuvat põhjust, miks vastavasisulist vastuväidet hageja nõudele ei saanud kostja õigeaegselt esitada. Seega jätab kolleegium apellandi taotluse TsMS § 329 lõigetest 1 ja 2, § 330 lõigetest 1-3, § 331 lõikest 1 ning § 652 lõigetest 2 ja 4 tulenevalt tähelepanuta.
133.Vastuseks viivisemäärale selgitab kolleegium, et selle tühisuse alusena saaks kõne alla tulla VÕS-i tüüptingimuste regulatsiooni § 42 lõike 3 punkt 5. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale tuleb tüüptingimuse kehtivust kontrollida kohtul õiguse kohaldamise raames sõltumata menetlusosaliste väidetest. Maakohus kontrolli ei teostanud, kuid ringkonnakohtul on võimalik vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Kolleegium on seisukohal, et kui eeldada, et pooltevahelise lepingu punkti 9.8 näol on tegemist VÕS § 35 mõttes tüüptingimusega, on tüüptingimuseks ka lepingu punkt 10.4, st tingimus, mille kohaselt on tellijal õigus nõuda tööde tähtaja hilinemisel samas määras leppetrahvi iga viivitatud päeva eest. Puudub alus eeldada, et viidatud tingimused ei oleks saanud lepingu osaks. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-139-14 (punktis 12), et VÕS § 44 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul tuleb § 42 punktis 3 nimetatud tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad ning kohtumenetluses tuleb majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. Samas selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus nimetatud eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. Vaid sellisel juhul saaks tekkida eeldus, mille tüüptingimuste kasutaja peaks ümber lükkama. Eeldust ei saa tekkida, kui tüüptingimus ei saa ilmselgelt olla ebamõistlikult kahjustav. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kostja viivisemäära sisaldava tüüptingimuse tühisusele viidates toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et konkreetne viivisemäär saaks olla ebamõistlikult kahjustav. Taotluses viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-16 käsitleb tarbijalepingut. Käesoleval juhul on tegemist mõlema poole poolt majandustegevuses sõlmitud töövõtulepinguga, kus ka teise poole kahjuks on kokku lepitud samas suuruses leppetrahvi määras. Taotluses ei ole esitatud andmeid, milline oli aastal 2014 sarnases
ehitussektoris tavapäraselt kasutatav viivise (leppetrahvi) määr. Kolleegium on seisukohal, et pooltevahelised kokkulepped viivise ja leppetrahvi määra kohta ei vasta VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 tunnustele ega ole seega tühised.
134.Kuigi kostja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses, ei sisalda kaebus (alternatiivseid) vastuväiteid võla sissenõudmise kulude väljamõistmise ja VÕS § 111 kohaldumise osas, mistõttu ei saa kolleegium nendes osades apellandile ka vastata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lõige 6).
135.Arvestades maakohtu otsuse osalist tühistamist ja apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, jaotab ringkonnakohus uuesti maakohtus kantud menetluskulud. Kolleegium võtab TsMS § 163 lõike 1 mõttes hagi rahuldamise proportsiooni arvestamisel aluseks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamise ulatuse, s.o 6918 (põhivõlnevus) + 2795.25 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 40 (võla sissenõudmise kulu) = 9753.25 eurot, mis moodustab vastavast hagetavast nõudest 11 827 eurost 82%. Seega jäävad menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. Sama proportsiooni alusel tuleb jaotada ka apellatsioonimenetluse kulud.
136.Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust, määrab maakohus mõlema poole menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.