Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.11.2018.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-13774
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagiavaldus I L’i vastu väljamakstud hüvituse 7 390,78 euro tagasinõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (reg.kood: 70001975) Hageja esindaja: Milvi Haitov volikirja alusel Kostja: I L (isikukood: xxxx)
Hagi hind 7 390,78 eurot
Teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada täielikult. Välja mõista I L’ilt Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (reg.kood: 70001975) kasuks 7 390,78 eurot (seitse tuhat kolmsada üheksakümmend eurot ja 78 senti). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.
Menetluskulud jätta täies ulatuses I L’i kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue: Hagi on esitatud Viru Maakohtusse 14.09.2018.a. Hagiavalduses palub hageja kostja I L’ilt välja mõista Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu OAS alusel makstud hüvitis summas 7 390,78 eurot. Riigile regressi korras tagastatava hüvitise summa palutakse üle kanda: Saaja: Sotsiaalkindlustusamet, a/a 1120057958
EE742200001120057958) või a/a 10002033069006 (SEB
EE761010002033069006). Viitenumber mõlemal juhul 5420022414.
kasuks
Jätta menetluskulu kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 06.03.2017.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-9116 (jõustunud 14.03.2017.a.) mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver A S suri. I N esitas Sotsiaalkindlustusametile 26.02.2016.a. ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse ohvri matusekulude ja vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 29.02.2016.a. otsusega nr KTO500 hüvitati kuriteoohvri matuste korraldamisega seotud kulud ja määrati A S ülalpeetavale N S toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis. Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9 590.- eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Ajavahemikul 08.08.2015.a. kuni 31.01.2018.a. on A S ülalpeetavale makstud toitja kaotusest tulenevat hüvitist ja hüvitatud matusekulud kokku summas 7 390,78 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. OAS § 31 lõike 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister
edasivolitamisõigusega. Sotsiaalministri 19.08.2008.a. määruse nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 2 lõike 2 punkti 17 alusel on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks riigi esindamine kohtuvaidlustes oma pädevuse piirides ja § 3 lõike 2 punkti 16 alusel on Sotsiaalkindlustusameti peadirektoril õigus anda ametnikele volitusi ameti nimel toimingute tegemiseks ja haldusaktide andmiseks seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori poolt 03.01.2018.a. väljastatud volikirjaga volitab Sotsiaalkindlustusamet peaspetsialisti Milvi Haitov’it alla kirjutama ja kohtule esitama kuriteoohvri riikliku hüvitise regressnõudega seotud dokumente. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks vastanud. II Kostja vastus: Kostjale väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega kohtukordniku poolt. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks andmata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Materjalid on kostja poolt vastu võetud 12.10.2018.a. Kostja ei ole tähtajaks, milline saabus 26.10.2018.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. III Maakohtu otsuse põhjendused: Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kostjale on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostja kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud. Nõude aluseks on OAS § 31. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse kirjeldav osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 162 lg. 1; 407, 442, 444 lg 3; 467 lg, 468 lg 1 p
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.