Kohtla-Järve linn, Estonia pst 34 korteriühistu hagi Tatjana Neostuse vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
537,43 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. juuni 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Kohtla-Järve linn, Estonia pst 34 korteriühistu (rk: 80008582), esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja): Tatjana Neostus (ik: XXXX)
Estonia
pst
korteriühistu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. juuni 2018 otsus osas, millega hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Tatjana Neostuselt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 34 korteriühistu kasuks välja perioodi 1. mai 2015 kuni
16. mai 2017 eest võlgnevus kokku 448,24 eurot, sh põhivõlgnevus 342,16 eurot ja viivis 106,08 eurot, ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 83% ulatuses Tatjana Neostuse ja 17% ulatuses Kohtla-Järve linn, Estonia pst 34 korteriühistu kanda.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada hagi osaliselt ning mõista Tatjana Neostuselt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 34 korteriühistu kasuks välja perioodi 1. mai 2015 kuni 16. mai 2017 eest võlgnevus kokku 448,24 eurot, sh põhivõlgnevus 342,16 eurot ja viivis 106,08 eurot.
3.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 83% ulatuses Tatjana Neostuse ja 17% ulatuses Kohtla-Järve linn, Estonia pst 34 korteriühistu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.“
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kohtla-Järve linn, Estonia pst 34 korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas 22.05.2017 Tatjana Neostuse (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 27.06.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 587,43 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.07.2017 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.05.2017 põhivõlg 431,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 106,08 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja Kohtla-Järvel XXX korteriomandi omanik. Korteriühistu põhikirja järgi on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt temale osutatud kommunaalteenuste (vesi, kanalisatsioon, soojusenergia, vee soojendamine, üldelekter, prügivedu, soojuskaod) eest ja kandma korteriühistu tegevusega seotud kulud (hooldustasu, remondifond, remondifond 2, Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) maksed). Kostja on esitatud arved tasunud osaliselt. Hageja nõuab võlgnevust perioodist 2015. a mai kuni 2017. a mai.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal maksmata õigusliku aluseta nõutud remondifondi maksed perioodil 2015. a mai kuni 2016. a mai tariifiga 0,43 eurot/m2. Hageja ei ole esitanud üldkoosolekute protokolle, millega oleks kehtestatud täiendava remondifondi maksete suurus ja suurendatud remondifondi makseid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 12. juuni 2018 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 87,40 eurot.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele selgelt välja toonud, mis maksed, mis summas ja mis ajal on kostja jätnud maksmata ning kuidas on maksete suurus arvestatud. Välja on toodud üldsõnaliselt, et kostja võlgnevus 16.05.2017 seisuga on 431,35 eurot, millele lisandub viivis 106,08 eurot. Arvetest nähtub, et alates 30.06.2016 kuni 30.04.2017 on põhiosa võlgnevus muutumatu, 342,16 eurot. Eeltoodust järeldub, et perioodil 01.07.2016 kuni 30.04.2017 on kostja tasunud arved täies ulatuses, mida kinnitab kostja konto väljavõte. Järelikult ei vasta hagis märgitud võlgnevuse periood tegelikkusele. Hageja on kasutanud mõisteid „kogumisfond“, mille all peeti silmas „hooldustasu“, ja „korteriüür“, mis on käsitletav kui „remondifond“, ning täiendav remondifond on arvetel märgitud kui „remondifond 2“. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 kohaselt võetakse arvestuse aluseks mh „remondifond“, „halduskulud“ ja „reservfond“ vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1 m2 kohta. Põhikirjas ei ole sätestatud, et korteriomanik peaks tasuma kogumisfondi, hooldustasu, korteriüüri, täiendava remondifondi ja EKÜL makseid. Hageja on küll selgitanud, et kogumisfondi maksed on käsitletavad hooldustasuna, kuid põhikirjas ei ole ka sellist kululiiki. Lisaks ei kattu hageja väljatoodu arvetel kajastatuga ning hagis väljatoodu omakorda suuremalt osalt selgituste ja täpsustustega, v.a hooldustasu ja remondifond. Kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid tõenditega. Samuti ei pea kohus ise tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab konkreetselt viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega millist asjaolu tõendab.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. juuni 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kohtukulud kostja kanda, või saata asi tagasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja esitanud kohtule ammendavad andmed kostja võlgnevuse suuruse, koosseisu ja kujunemise kohta. Hageja on esitanud raamatupidamisdokumendid, kostjale esitatud arved, korteriühistu põhikirja, kinnistusraamatu väljavõtte ning üldkoosolekute protokollid; 2) hageja selgitas, et korteriühistu üldkoosolekute otsustes peeti „kogumisfondi“ all silmas „hooldustasu“ ja „korteriüüri“ all „remondifondi“. Kostja vastusest nähtuvalt mõistis kostja maksete „kogumisfond“ ja „korteriüür“ tähendust; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja ei saanud aru, milliseid makseid pidi ta tasuma. Põhikirja järgi võtavad korteriomanikud (korteriühistu liikmed) üldkoosolekul vastu otsuseid, mis puudutavad kommunaalteenuste ja maja ülalpidamiskulude tasumise korda. Seejuures võivad korteriühistu liikmed üldkoosolekul võtta vastu otsuseid nendes küsimustes, mis on kirjas põhikirjas. 31.05.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et remondifondi makse on 0,3 eurot/m2. 21.11.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et alates 2012. a novembrist tõstetakse remondifondi makset 0,13 euro võrra m2 kohta. Seega oli remondifondi makse alates 2012. a novembrist 0,43 eurot/m2. Samal üldkoosolekul võeti vastu otsused korteriühistu EKÜL-i astumise ja liikmemaksu suuruse kohta. 21.05.2015 üldkoosolekul võeti vastu otsus täiendavatest maksetest remondifondi. Muu hulgas otsustati, et iga korteriomanik maksab ajavahemikus 2015. a maist kuni septembrini täiendavalt 0,3 eurot/m2. Arvetel kajastati täiendavad maksed eraldi real „remondifond 2“. Vastavalt põhikirjale (p-d 4.2.6; 7.2.10), korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-le 1; § 15 lg-le 3, lg-le 6; §-le 16, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-le 8, korteriühistuseaduse
(KÜS) § 8 lg-le 2 ja §-le 151 oli korteriühistu liikmetel õigus selliseid otsuseid vastu võtta. Juhul kui kostja ei olnud otsustega nõus, oli tal õigus need kohtus vaidlustada; 4) ei saa nõustuda kohtu järeldustega, mis puudutavad kostja võlgnevuse perioodi. Hageja palus kostjalt välja mõista mitte ainult põhivõla, vaid ka viivise. Kostja ei täitnud 21.05.2015 üldkoosoleku otsust, mistõttu hakkas tekkima võlgnevus. Kooskõlas põhikirja p-ga 4.2.7 ja KÜS § 7 lg-ga 4 hakkas hageja arvestama viivist. Seejärel hakkas kostja maksma arveid täies ulatuses, kuid võlga ei kustutanud. Seetõttu jätkus ka viivise arvestamine.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt suurendas korteriühistu juhatuse liige A. Mooses 21.05.2015 üldkoosolekul ilma seadusliku aluseta korteriühistu remondifondi makset 0,3 eurolt 0,43 euroni/m2. Kuna A. Mooses ei esitanud üldkoosoleku protokolli korteriühistu liikmetele tutvumiseks, ei saanud liikmed seda kohtus vaidlustada. Tegemist on korteriühistuseaduse rikkumisega. Hageja on esitanud 21.05.2015 üldkoosoleku protokolli kohtule ilma lisade ja osalejate nimekirjata. Sellest lähtub arvamus, et üldkoosolekul ei olnud kvoorumit. Kostja on tasunud kõik arved, v.a ebaseaduslikult suurendatud remondifondi maksed alates 2015. a maist kuni 2016. a maini suuruses 0,43 eurot/m2, sest arvetel puudub õiguslik alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 12.06.2018 otsus tuleb osaliselt tühistada osas, millega hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.05.2015 kuni 16.05.2017 eest võlgnevuse kokku 448,24 eurot, sh põhivõlgnevus 342,16 eurot ja viivis 106,08 eurot, ning muudab ka menetluskulude jaotust.
7.Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt hagejal puudub alus nõuda korteriühistu remondifondi makset suuruses 0,43 eurot/m2, kuna korteriühistu juhatuse liige A. Mooses väidetavalt suurendas 21.05.2015 üldkoosolekul remondifondi makse 0,3 eurolt 0,43 euroni/m2 ilma seadusliku aluseta. Hageja on kohtule esitanud korteriühistu 21.05.2015 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 23–26), millest nähtub, et üldkoosoleku päevakorras on olnud 2015. a majandustegevuse plaani arutelu ja selle kinnitamine ning üldkoosolekul on võetud vastu otsus tõsta renti 15 senti m2 eest alates maikuust ja koguda täiendavalt maist kuni septembrini 30 senti m2 eest. 21.05.2015 üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Viidatud sättest tulenevalt on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses määrata kindlaks majandamiskulude hulka kuuluvate kululiikude suurused (tariifid). Hageja on kohtule selgitanud, et korteriühistu üldkoosolekute otsustes on „korteriüüri“ all silmas peetud „remondifondi“ ja „kogumisfondi“ all „hooldustasu“ ning 21.05.2015 üldkoosolekul otsustatud täiendavad maksed remondifondi ajavahemikus 2015. a maist kuni septembrini määraga 0,3 eurot/m2 on arvetel kajastatud eraldi real „remondi fond 2“. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et korteriühistu üldkoosolekute protokollid on kasutatud mõistetest tulenevalt ebaselged ning hageja kohtumenetluses esitatud selgitused on omakorda osaliselt vastuolus üldkoosolekute protokollidest ja arvetest nähtuvaga (nt väidab
hageja, et remondifondi makse oli juba alates 2012. a novembrist 0,43 eurot/m2, samas kostjale esitatud arvetel on nõutud remondifondi makse tasumist kuni 2015. a maini tariifiga 0,3 eurot/m2). Samas ei ole see ringkonnakohtu arvates praegusel juhul siiski aluseks jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjale hageja poolt 2015. a jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli eest esitatud arvetelt (II kd, tl 81–84) nähtuvalt on sel ajal olnud remondifondi makse tariif 0,3 eurot/m2 ning hooldustasu tariif 0,15 eurot/m2. Kostjale perioodi 2015. a mai kuni 2017. a aprilli eest (vaidlusalune periood) esitatud arvetel (I kd, tl 32–53; II kd, tl 85–97) on nõutud makseid järgmiselt: makse remondifondi igakuiselt tariifiga 0,43 eurot/m2 ja lisaks 2015. a mai kuni septembri arvetel makse nimetusega „remondi fond 2“ tariifiga 0,3 eurot/m2 ning hooldustasu makse igakuiselt tariifiga 0,17 eurot/m2. Kostja vastuväidetest nähtuvalt on kostja aru saanud, milliste maksete tasumist ja mis alusel temalt nõutakse: kostja on teadlikult jätnud maksmata 21.05.2015 üldkoosoleku otsusega kehtestatud remondifondi maksed tariifiga 0,43 eurot/m2, leides, et sellises suuruses maksete nõudmiseks puudub korteriühistul alus. Ringkonnakohtu arvates saab kostjale esitatud arvete, hageja selgituste, kostja vastuväidete ja korteriühistu 21.05.2015 üldkoosoleku protokolliga kogumis lugeda tõendatuks, et 21.05.2015 üldkoosolekul otsustati tõsta alates 2015. a maikuust nn renti 0,15 eurot/m2 järgmiselt: remondifondi tariifi 0,13 eurot m2 kohta (varasem tariif 0,3 eurot/m2, uus tariif 0,43 eurot/m2), hooldustasu tariifi 0,02 eurot m2 kohta (varasem tariif 0,15 eurot/m2, uus tariif 0,17 eurot/m2) ning koguda täiendavalt 2015. a maist kuni septembrini remondifondi 0,3 eurot m2 kohta (arvetel nimetatud „remondi fond 2“). See, et korteriühistu liikmetel tuleb muu hulgas teha makseid elamu remondifondi, on selgelt kirjas ka korteriühistu põhikirjas (p 4.2.6.4). Kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja ei ole korteriühistu 21.05.2015 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. Kostja väide, et vaidlustamist takistas asjaolu, et A. Mooses ei esitanud üldkoosoleku protokolli korteriühistu liikmetele tutvumiseks, ei ole praeguses menetluses asjakohane ega ka tõsiseltvõetav. Kostja on hagi vastuses (II kd, tl 73) märkinud, et 2015. aastal väljastati talle 21.05.2015 üldkoosoleku käsikirjaline protokoll, mille ta on ka oma vastusele lisanud (I kd, tl 75–77). Kostja on praeguses menetluses avaldanud ka kahtlust, et 21.05.2015 üldkoosolekul ei olnud kvoorumit. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolekul hääletanud 16 osalejat. Hageja on selgitanud, et Estonia pst 34 elamus on 30 korteriomandit (väidet kinnitab kinnistusraamatu väljavõte – I kd, tl 21). Seega osales koosolekul üle poole korteriühistu liikmetest ja põhikirja p 7.7.1 järgi oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Järelikult ei ole tegemist ka tühise otsusega MTÜS § 241 lg 1 alusel. Seega on 21.05.2015 üldkoosoleku otsused kehtivad ja kuuluvad täitmisele ning kostja seisukoht, et hageja nõue remondifondi maksete tasumiseks on alusetu, ei ole põhjendatud.
8.Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlg 16.05.2017 seisuga 431,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 106,08 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses esitatud võlgnevuse arvestus on üldsõnaline ja ebakonkreetne, kuid ringkonnakohtu arvates on poolte seisukohtade ja asja materjalide põhjal võimalik tuvastada, millise summa kostja hagejale hagis toodud perioodi, s.o mai 2015 kuni 16.05.2017 eest võlgneb.
Hageja esitatud võlgnevuse arvestuse, kostjale esitatud arvete ja kostja esitatud pangakonto väljavõtte, mis kajastab perioodil 21.06.2015 kuni 19.06.2017 hagejale tasutud summasid, alusel nõustub ringkonnakohus kostja väitega, et tal on hagejale tasumata remondifondi maksed perioodi 2015. a mai kuni 2016. a mai eest tariifiga 0,43 eurot/m2. Seega jäi kostja nimetatud ajavahemiku arvete alusel hagejale võlgu kokku 342,16 eurot (13 × 26,32 eurot). Sellises summas võlgnevus on muutumatuna kajastatud ka kostjale perioodi 2016. a juuni kuni 2017. a aprill eest esitatud arvetel. Alates 2016. a juuni eest esitatud arvest on kostja igakuiselt tasunud hagejale kogu nõutud summa. Samas on hageja kostja võlgnevuse koosseisu arvestanud ka 2017. a aprillikuu eest esitatud arve summas 89,19 eurot, leides, et kostja põhivõlgnevus 16.05.2017 seisuga on 431,35 eurot. 2017. a aprilli arve esitati kostjale 05.05.2017 ja arve tasumise tähtaeg oli 22.05.2017 (I kd, tl 53). Kostja pangakonto väljavõte (II kd, tl 98) tõendab, et kostja on arve tasunud hagejale 16.05.2017. Hageja esitatud võlgnevuse arvestus (I kd, tl 22) nimetatud tasumist ei kajasta. Seega nõuab hageja hagis kostjalt 2017. a aprilli arve summas 89,19 eurot tasumist alusetult, kuivõrd esiteks ei olnud arve maksetähtaeg 16.05.2017 veel saabunud ja teiseks oli kostja arve 16.05.2017 juba tasunud. Kuna ringkonnakohus leidis eespool, et kostja keeldumine remondifondi maksete tariifiga 0,43 eurot/m2 tasumisest ei olnud põhjendatud, tuleb kostjalt tasumata remondifondi maksed kokku summas 342,16 eurot hageja kasuks välja mõista.
9.Hageja nõuab kostjalt ka 16.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 106,08 eurot. Arvetelt nähtub, et viivisemääraks on 0,07% päevas. Selline viivisemäär on kooskõlas viivise arvestamise ajal kehtinud KÜS § 7 lg-ga 4 ja korteriühistu põhikirja p-ga 4.2.7, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Ringkonnakohus leiab, et hageja arvestatud viivis 16.05.2017 seisuga 106,08 eurot ei ületa seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatut.
10.Hageja nõudis kostjalt 537,43 euro väljamõistmist ja hageja nõue rahuldatakse 448,24 euro, s.o ca 83% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel on õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist (Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21, 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.