Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Indrek Soots, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-104125
Tsiviilasi
Enima Trade OÜ hagi Spacelab OÜ vastu võlgnevuse 3 709.50 euro ja viivise väljamõistmiseks. Spacelab OÜ vastuhagi Enima Trade OÜ vastu võlgnevuse 3 469.50 euro ja saamata jäänud tulu 11 288.25 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. märtsi 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Spacelab OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 418.85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) (vastustaja): Enima Trade OÜ (12333557); volitatud esindaja vanemjurist Marge Rebane Kostja (vastuhagis hageja) (apellant): Spacelab OÜ (registrikood 12550800); lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli
Kohtuistungi toimumise aeg
12. oktoober 2018. a
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29. märtsi 2018. a otsus tühistada.
2.Teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse osaliselt ning mõistakse hagejalt kostja kasuks välja 2 635.74 eurot.
Jätta hagi rahuldamata. Rahuldada vastuhagi osaliselt. Välja mõista Enima Trade OÜ-lt Spacelab OÜ kasuks 2 635.74 eurot. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 82% ulatuses hageja, Enima Trade OÜ kanda ja 18% ulatuses kostja, Spacelab OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Enima Trade OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Spacelab OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 3709.50 euro ja seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
Hageja ja kostja pidasid mais 2016 läbirääkimisi köögimööbli ning vannitoamööbli valmistamiseks, tarnimiseks ja paigaldamiseks kostja asukohta aadressil Soolahe tee 29, Tallinn. Läbirääkimiste käigus ja tellimuse aluseks esitas kostja hagejale projektid ja vannitoa joonise, milliste põhjal tegi hageja 20.05.2016 kostjale hinnapakkumise. Kostja nõustus pakkumisega ja esitas tööde teostamiseks tellimuse. 30.05.2016 esitas hageja kostjale tellimuse kinnituse summas 6 939 eurot, millest palus kostjal tasuda 50% ettemaksuna, mida kostja ka 31.05.2016 tegi. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille esemeks oli hageja poolt kostjale köögi- ja vannitoamööbli valmistamine, kohale toomine ja paigaldamine asukohta Soolahe tee 29, Tallinnas.
Hageja alustas mööbli paigaldamistöid 2016 juuli lõpus. Tööde teostamine hakkas venima, kuivõrd kostjale ei meeldinud köögimööbli töötasapind, samuti ei leidnud kostja võimalusi ja aega hageja töömeeste vastuvõtmiseks, kes soovisid mööbli kohale tarnida ja paigaldada.
Hageja on omapoolselt töövõtulepingu täitnud sellises mahus, mis on antud asjaolusid arvestades võimalik. Kuivõrd hageja poolt nõuetekohaselt ja kostja juhiste järgi valmistatud töötasapind kostjale ei meeldinud ja uut töötasapinda ei ole kostja tellinud, siis on hageja poolt tarnimata köögi seinale paigaldatav taust maksumusega 300 eurot, mille saab tellida pärast köögitasapinna paigaldamist.
Hageja esitas kostjale 07.11.2016 arve-saatelehe nr 100530, millest nähtub, et teostatud tööde kogumaksumus oli 7579 eurot (koos käibemaksuga). Sellest 3469.50 eurot oli kostja tasunud hagejale ettemaksuna. Kostja ei ole oma võlgnevust tasunud, vaatamata asjaolule, et arve tasumise tähtaeg oli 12.11.2016.
2(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125
03.01.2017 sai hageja kostja esindajalt nõudekirja, mis sisaldab töö osas pretensioone. Hageja ei tunnista kostja poolt esitatud nõudeid. Hageja on omalt poolt teostanud tööd korrektselt ja kostjaga kokku lepitud tähtaegadel, kuigi köögimööbli lõplikud paigaldustööd vajavad täiendavat lihvimist. Paigaldustöö lõpetamine sõltub kostja valmisolekust lubada hageja enda asukohta köögimööbli ülemisi kappe paika reguleerima. Kõik kostja poolt välja toodud puudused on võimalik kõrvaldada paigalduse ja reguleerimisega. Hageja ei ole mööblit paigaldanud puudustega, kõik vastab täpselt sisearhitekti- ja tootmisjoonistele, mis on kostja poolt heaks kiidetud. Tegemist on väikeste ja mitteoluliste puudustega, mis on kergesti kõrvaldatavad. Köögimööbli lõplik paika reguleerimine saab aga toimuda peale seda, kui on paigaldatud töötasapind, peale mida saab tellida ja paika panna ka seina tausta. Hageja ei ole keeldunud kogu köögi üle vaatamisest ja ebakõlade eemaldamisest peale kogu köögi paika panemist.
Kuna kostja oli töövõtulepingu osas viivituses, millega kostja rikub oluliselt töövõtulepingut, ütles hageja hagiavaldusega töövõtulepingu üles. Ülesütlemise päevaks on seega 10.04.2017.
Toetudes VÕS § 379 lõikele 2 ja võttes arvesse, et hageja ei ole kostjale kostja süü tõttu tarninud köögimööbli ühte tausta maksumusega 300 eurot, vähendab hageja kostja võlgnevust 300 euro võrra. Võttes arvesse, et hageja ei ole saanud lõpetada köögimööbli ülemiste kappide paigaldustöid, vähendab hageja kostja võlgnevust 100 euro võrra. Seega, vähendab hageja kostja võlgnevust kokku 400 euro võrra ning loeb kostja võlgnevuseks 3 709.50 eurot, millelt palub lisaks välja mõista seaduses sätestatud määras viivised alates 13.11.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 121.36 eurot ning edasiulatuvad viivised kuni nõude kohase täitmiseni.
Hageja leiab, et kostja vastuhagi on tervikuna alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja taganemine töövõtulepingust ei ole kehtiv ja on alusetu. Kahjunõue on samuti alusetu.
Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
10.Kostja hagi ei tunnista ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et tellis hagejalt köögi ja vannitoamööbli. Kostja esitas hagejale joonised, palus hinnapakkumist ja aktsepteeris tellimuse. 20.05.2016 saadetud hagejapoolses tellimuse kinnituses selgitas hageja järgmist: esimene võimalik tarneaeg nädal 31.2016. Seega sai kostja eeldada, et tellitud köögi ja vannitoa paigaldus algab 31. nädalale mõistlikult lähedasel ajal ja viiakse lõpuni 31. nädalale mõistliku ja köögi paigaldamiseks tavapäraselt kuluva ajaperioodi jooksul. Tellimuse kinnitusel kinnitati ära köögi lahendus, v.a tööpinna lahendus. Seega asus hageja tootma köögi komponente, kuid hageja ei kooskõlastanud kostjaga köögitasapinna lahendust ja soovis tarnida kostjale tasapinna, milles pooled ei olnud leppinud kokku ja mis ei vastanud kostja vajadustele. Sellisest tasapinnast kostja keeldus. Kuivõrd tasapind ei sobinud, ei saanud kostja aktsepteerida ka hageja poolt tarnitud kraanikaussi, sest kraanikauss eeldab nii kujunduslikku sobivust ja tehnilist ühildumist tasapinnaga. Köök oli sedavõrd ulatuslike puudustega, et tasapinda ja valamut ei olegi võimalik paigaldada. Puudused kappide jms mööbliosadega tulnuks eelnevalt kõrvaldada ja alles seejärel tekiks üldsegi võimalus arutada mööblile töötasapinna ja valamu paigaldamise võimalusi. Hageja asus mööblit küll paigaldama, kuid tehes seda puudulikult 3(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125 ja mitmeid kordi ümber. Tööd olid veel 29.11.2016 seisuga tegemata ning pooled arutasid, kas oleks võimalik vaidlus lahendada kompromissiga. Paraku ei viinud poolte läbirääkimised mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni. Hageja poolt ignoreeriti seniseid puuduseid ja keelduti igasugustest toimingutest ilma, et kostja oleks tasunud hagejale täies ulatuses kogu lepingumaksumuse. Kostja ei näinud võimalust võimaldada hagejal teha osalisi toiminguid olukorras, kus peamised probleemid köögi ja vannitoaga olid senini kõrvaldamata ja puuduste kõrvaldamise eeltingimusena nõuti puudustega teostatud tööde eest täies ulatuses tasumist. 03.01.2017 esitas kostja hagejale pretensiooni. Hageja poolt teostatud töödes olulisi puudusi tõendab 17.03.2017 ekspertiisiakt.
11.04.05.2017 esitas kostja hagejale ekspertiisiakti ja taganes sõlmitud töövõtulepingust. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu alusel üleantud summade tagastamist ja lepingu rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist. Kuivõrd kostja keeldub puudustega töö vastuvõtmisest ja soovib kogu paigaldatud puuduliku mööbli tagastada, saab hageja nõuda kostjalt üksnes mööbli tagastamist, mida on kostja palunud hagejal ka oma 04.05.2017 ekirjaga teha. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu mistahes ulatuses nõuet.
12.Kostja, et ei ole võtnud vastu hageja poolt teostatud töid. Viidatud tööde üleandmist ei ole hageja ka mõistetavalt pakkunud, kuivõrd töödes ilmnenud ulatuslikud puudused on kõrvaldamata ja tööd ei ole lõpetatud. Kuna töö ei ole valminud, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi. Hageja ei ole tõendanud ega saanudki tõendada töö nõuetekohast teostamist sellisel määral, et kostjal oleks tekkinud kohustus töö vastu võtta ja sellest tulenevalt ka kohustus töö eest tasuda.
13.Isegi olukorras, kus eitada kostja õigust lepingust taganeda, puudus hagejal õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks VÕS § 652 lg 2 kohaselt. Hageja ei selgita, kuidas ja/või milline kostjapoolne vastuvõtuviivitus saaks isegi teoreetiliselt takistada hagejal kvaliteetse ja nõuetele vastava töö tegemist. Kõik töös ilmnenud ja seniselt kõrvaldamata puudused on tingitud üksnes ja ainult hageja poolt kohustuste rikkumisest ja olematu kvaliteediga tööde teostamisest. Isegi kui hageja õigust lepingu (osaliseks) ülesütlemiseks jaatada, ei saa hageja endiselt nõuda kostjalt mistahes summade hüvitamist, sest kogu seniselt tehtud töö on oluliste puudustega ja täies ulatuses kõlbmatu. Isegi VÕS § 652 lg 2 kohaldamisel tuleb hagejal tagastada kostjale tasutud ettemaks.
14.Kostja esitas vastuhagi, milles palub mõista hagejalt kostja kasuks välja ettemaks summas 3 469.50 eurot ja saamata jäänud tulu kahjuna summas 11 288.25 eurot. Kostja nõuab hagejalt lepingu alusel tasutud summa 3 469.50 eurot tagastamist. Hageja lubas köögi tarnimisega alustada alates 01.08.2016. Sellest tulenevalt sai kostja eeldada, et paigaldustööd on lõppenud hiljemalt 30.09.2016. Paraku ei lõppenud töö 30.09.2016 ning hageja keeldus järjekindlalt puuduste kõrvaldamisest. Sellega loodi olukord, kus Soolahe tn 29 elamu I korrusel asuvat eraldi sissekäiguga korterit (kuhu köök ja vannituba telliti, eesmärgiga viidatud pinda hakata välja üürima) ei olnud võimalik üürida välja alates 01.10.2016 (st hetk, mil köök ja vannituba pidanuks olema eelduslikult paigaldatud ja kasutusvalmis) kuni hetkeni, mil kostja demonteerib tema poolt puudulikult paigaldatud köögi- ja vannitoamööbli ja pinnale valmib uus mööbel. Seega on hageja poolt kostjale tekitatud kahjuks, mis seisnes selles, et hageja ei valmistanud ja ei paigaldanud
4(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125 kokkulepitud ja nõuetekohast kööki, saamata jäänud renditulu. Sellist renditulu oleks kostja saanud teenida olukorras, kus hageja oleks tööd teostanud nõuetekohaselt ning kostja kaotas üüritulu alates 01.10.2016. Kostja on teinud ulatuslikke investeeringuid selleks, et vaidlusalust pinda anda üürile. Kostja saamata jäänud tulu suuruseks perioodil august 2016 kuni juuli 2017, mil pinda väljaüürida ei saanud, on realistlike prognooside kohaselt 15 051 eurot. Vastuhagi esitamise seisuga on kahjunõude suuruseks perioodil oktoober 2016 – juuni 2017 seega 0,75 (s.o 9 kuu eest) x 15051 = 11 288.25 eurot. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas 29.03.2018 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.
16.Kohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, millise täitmine oli jäänud poolikuks kostjast tulenevatel asjaoludel. Seega kaotas kostja võimaluse nõuda tööde parandamist ning lisaks puudub kostjal õigus keelduda puudustega töö eest tasumiseks. Kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kohtu hinnangul on kehtiv hageja lepingu ülesütlemine ning töötasu nõue on sissenõutavaks muutunud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.
17.Vastuhagi jäi rahuldamata põhjusel, et kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kahjunõude rahuldamiseks puudub samuti alus, sest täitmata on kahju hüvitamise eeldused. Apellatsioonkaebus
18.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Hagi on rahuldatud esiteks asjaolul, et kohus on tuvastanud hageja poolt tööde lõpuleviimise, samas aga on kohus jõudnud teisena järeldusele, et hagejal oli õigus poolte vaheline leping üles öelda, sest kostja vastuvõtuviivituse tõttu ei olnud hagejal võimalik töid lõpetada. Seega on kohtu otsus vastuoluline.
20.Kohtu järeldus töö valmimisest on nõuetekohaselt põhjendamata. Vaidluse all ei ole, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Kohus ei ole tuvastanud, millal hageja on esitanud kostjale töö vastuvõtmiseks, kas kostja on rikkunud töö vastuvõtmise kohustust ja millal ning kas esitatud töö oli lepingujärgne või olid selles puudused, sh kas olulised või väheolulised.
21.Kohtu järeldused ei ole jälgitavad, millistel alustel on kostja õigused lõppenud puudustega töö vastuvõtmisest keeldumiseks.
22.Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 652 lg-s 2 sätestatut, kuna hageja ei ole andnud kostjale eelnevalt tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Täitmata on normi kohaldamise eeldused.
23.Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei ole lepingujärgselt valmis.
24.Kostja jääb vastuhagis esitatud kõikide seisukohtade juurde.
5(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125
25.Maakohus on rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooniõiguse rakendamise põhimõtteid, mistõttu on põhjendamata ka menetluskulude kandmise suuruse vajalikkus. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ning jäi kõikide maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegium saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi osaliselt. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, sest ei ole piisavalt põhjendanud, mille alusel saab vaidlusaluse lepingu esemeks olnud töid pidada valmis olevaiks, jätnud vastava järelduse eelduseks olevad asjaolud tuvastamata ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi asja lahendamisel kaasa ebaõige lõppjärelduse.
29.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja tellis mais 2016 hagejalt eritellimusena köögi- ja vannitoamööbli valmistamise, tarnimise ja paigaldamise, mille kohta esitas hageja kostjale 30.05.2016 dateeringuga tellimuse kinnituse nr 100486 summas 6 939 eurot, mida kostja aktsepteeris tasudes 31.05.2016 hagejale ettemaksu 50%, s.o 3 469.50 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu 4 109.50 eurot koosneb summast, mis jäi arves nr 100530 esitatud 7 579 eurost tasumata. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja on kostja tellitud mööbli valmis teinud ja paigaldanud, kostja jättis aga selle eest tasumata. Hageja on ka ise esile toonud, et paigaldamistöödes on puudused, kuid hageja käsitluse järgi on ta täitnud töövõtulepingu sellises mahus, mis oli asjaolusid arvestades võimalik.
30.Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping (maakohtu otsuse p 27). Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
31.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija
6(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125 alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul ning sellega kaasnevad samad tagajärjed, mis töö vastuvõtmisega.
32.Asjas ei ole esile toodud, et pooltel olnuks kokkulepe töö tehinguliseks vastuvõtmiseks või, et kostja võtnuks töö vastu tehinguliselt (st tellija otsese või kaudse tahteavaldusega), mistõttu on maakohus iseenesest õigesti lähtunud TsMS § 637 lg-st 3, mille järgi tuleb hinnata, kas töövõtja tasunõue on töö valmimisega sissenõutavaks muutunud.
33.Kuigi hageja on menetluses väitnud, et pooltel oli kokkulepe tasu saamiseks enne tööde valmimist ja viidanud poolte e-kirja vahetusele (tl 32 ja tl 32 pöördel, tl 34 pöördel ja tl 35 I kd), ei ole antud tõenditest sellist järeldust võimalik teha. Hageja väitel oli tegemist kompromissilepinguga tööde tegemiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, mille eelduseks oli kostja poolt töövõtulepingu tasu täielik tasumine. Kompromissilepinguga reguleerivad pooled uuesti omavahelised vaieldavad õigussuhted ning kompromissilepingu eesmärgiks on välistada edaspidi vaieldavatele või ebaselgetele õigussuhetele tuginemine (VÕS § 578 lg 1). Kolleegiumi arvates ei nähtu eelnimetatud tõenditest kostja tahteavaldust, millega ta andnuks nõusoleku maksta kogu töövõtulepingu tasu enne mööbli lõplikku paigaldamist ja/või puuduste kõrvaldamist. Asjaolu, et hageja on soovinud kompromissi korras kostjalt vastutulekut arve tasumiseks enne paigaldamise jätkamist ja puuduste kõrvaldamist, kinnitab ringkonnakohtu järeldust, et pooled olid konkludentselt töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppinud, et enne tööde lõplikku valmimist töövõtulepingu tasu terves ulatuses ei maksta (tl 35, I kd). Tõendamist ei ole leidnud, et pooled oleks antud kokkulepet muutnud. See tähendab, et tööde valmimine oli tasu sissenõutavaks muutumise eeldus.
34.Arvestades Riigikohtu suuniseid, mille kohaselt võib tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt RKTKo 28.10.2008, 3-21-80-08, p 22), kontrollib ringkonnakohus hageja töövõtutasu sissenõutavaks muutumise eeldusi lepinguesemeks olnud köögimööbli ja vannitoamööbli osas eraldi. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune leping on selliselt osadeks jagatav, sest tegemist on erinevate töödega, mille resultaadi saavutamine ei ole omavahel teostuslikult ega funktsionaalselt seotud, tööde hind on eraldi määratud ning tööd võinuks iseenesest olla ka iseseisvalt erinevate lepingute esemeks.
35.Ringkonnakohus leiab esmalt lepingu esemeks olnud köögimööbli valmistamise osas, et maakohtu põhjendus töö valmisolevaks lugemise kohta ei ole piisav, sest maakohus on antud järelduse tegemisel vaid üldsõnaliselt märkinud, et töö tuleb lugeda valminuks hageja poolt mööbli valmistamise, kostjale tarnimise ning ka paigaldamisega mööndes, et pooltel on vaidlus mööbli paigaldamise kvaliteedi osas. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asjaolu, kas köögimööbli valmistamiseks kokkulepitud töö saab lugeda valmisolevaks, nõuetekohaselt tuvastanud. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö peab vastama lepingutingimustele nii faktiliste omaduste kui ka õigusliku seisundi poolest (VÕS § 641 lg 1). Maakohus ei ole aga põhjendanud, milliste asjaolude alusel on tuvastatud, et hageja sooritus oli piisav, st et töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd olid teostatud selliselt, et saaks töö valmisolevaks lugeda.
7(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125
36.Kolleegiumi hinnangul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et lisaks kostja vastavasisulisele vastuväitele on ka hageja ise selgesõnaliselt nentinud, et kostja tellitud ja hageja poolt tellimusega võetud kohustus lõpliku töö teostamiseks (st valmistamine, tarnimine ja paigaldamine) ei ole nõuetekohaselt valmis (vt 05.12.2016 e-kiri, tl 35, I kd). Hageja seaduslik esindaja on vande all seletanud mööbli paigaldamisega seonduvat ja kinnitanud, et tööd olid lõpetamata ning puudustega (“... //Loomulikult seal olid lõpetamata tööd ja ka paar puudust.//...“ [tl 169, I kd]). Hageja tehinguline esindaja on ringkonnakohtu istungil avaldanud, et tööd olid valmis, kuid paigaldamises olid puudused (tl 32, II kd). Ringkonnakohus märgib muuhulgas, et põhjendatud ei ole õiguslike tagajärgede sidumine ainuüksi töö valmimisega, vaid töövõtja pidanuks tellijale ka töö valmimisest teatama, et tagada viimasele töö ülevaatamise võimalus. Hageja ei ole ka kostjat tööde valmimisest teavitanud, vaid on väitnud, et kostja pidi tööde valmimisest teadlik olema, kui tellis puuduste kohta asjatundjalt arvamuse (tl 32, II kd).
37.Kostja on 03.01.2017 hagejale adresseeritud, nõudena pealkirjastatud avalduses välja toonud järgmised puudused: parempoolse kapi otsasein on pikem teiste külgedega võrreldes, parempoolse kapi ust ei saa reguleerida, parempoolse riiuli külgede vahed on erineva laiusega, mida võrdeks reguleerida ei saa, vasakpoolse kapi uks ei kata karkassi, nurgariiuli lagi on lühem teistest riiulitest, karkassi mõõdud on ebatäpsed (tl 37 pöördel, I kd). Kostja väitel on köögimööbli paigaldamisel sellised puudused, mis ei võimalda köögi tasapinda ja valamut paigaldada. Vastavate puuduste tõendamiseks on kostja esitanud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ 17.03.2017 ekspertiisiakti (tl 58-64, I kd). Arvestades kohtupraktikas väljakukujunenud seisukohti, on töö eesmärgipärase (sihtotstarbelise) kasutamise võimalikkus ja töö teostatus vähemalt keskmise kvaliteediga kriteeriumiteks, millele tuginedes saab kontrollida töö vastavust VÕS § 77 ja 641 tähenduses (RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 22). Kolleegium leiab, et olukorras, kus kostja on esile toonud mööbli paigaldusvead, mis ei võimalda köögi funktsioneerimiseks oluliste osade, eelkõige kraanikausi paigaldamist, pidi hageja tõendama, et vaatamata nimetatud puudustele oli võimalik tööd eesmärgipäraselt kasutada st et köögimööbel oli kasutuskõlblik. Hageja seda teinud ei ole.
38.Kolleegium kontrollib, kas praegusel juhul saaks puudustega tööd lugeda köögimööbli osas VÕS 637 lg 3 tähenduses valminuks ka juhul, kui töö parandamine on võimalik ning tellija on nõudnud töö lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamist VÕS § 646 alusel. Nagu eespool märgitud, on kostja 03.01.2017 avalduses välja toonud puudused hageja tehtud töös ning andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja leiab, et tal ei olnud kohustust nimetatud puudusi kõrvaldada, sest kostja ei andnud nõusolekut hageja 05.12.2016 ekirjades esitatud ettepanekutele tehtud tööde vastavusse viimiseks (vt hageja 27.07.2017 menetlusdokumendi p 3.3.2, tl 88 ja tl 88 pöördel, I kd). Ringkonnakohus nõustub, et poolte kirjavahetustest (tl 30 pöördel – tl 37, I kd) nähtub, et hageja on üritanud ajavahemikul 03.10.2016 kuni 21.12.2016 kostjaga korduvalt kokku leppida nii teostatavaid töid kui tööde lõpetamise aega ja viivituse osaliseks põhjuseks on olnud tööde teostamise aja edasilükkamine, samuti kostja kahtlused, kas ta soovib ühte või teist eset välja vahetada või mitte (nt köögiriiulit, kraanikaussi, töötasapinda). Siiski ei saa ringkonnakohtu hinnangul pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 30 pöördel - 37, I kd) teha järeldust, et hageja
8(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125 oleks nõustunud enne kostja poolt 07.11.2016 arve nr 100530 teise poole tasumist üldse mingite töös esinevate puuduste kõrvaldamisega. Ringkonnakohus on jõudnud käesoleva kohtuotsuse p-is 33 järeldusele, et poolte kokkulepe tasu saamiseks enne tööde valmimist, tõendatud ei ole. Seega on VÕS § 637 lg 3 kohane eeldus töövõtutasu sissenõutavaks muutumiseks köögimööbli osas täitmata.
39.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas hageja töövõtutasu on VÕS § 637 lg 1 järgi sissenõutavaks muutunud vannitoamööbli osas. Kostja on vannitoamööbli osas välja toonud järgmised puudused: valamukapi alumine väljaulatuv sahtel kisub sulgemisel paremalt poolt viltu, nihe 3 mm; kinnituselementide dekoratiivsed kattepead ei ole fikseeritud ning on värvitooni poolest spoonivärvist erinevad ning seinakapi keskmisel peegliga uksel puuduvad hingede amortisaatorid. Kolleegium leiab, et kuna osundatud puudused on pigem esteetilist laadi ja ei takista töö eesmärgipärase (sihtotstarbelise) kasutamise alustamist st lepingutingimustele mittevastavuse kaasatoonud puudused on ebaolulised, tuleb lugeda vannitoamööbli osas tööd valminuks. Antud järeldust kinnitab ka asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu istungil ei vaielnud kostja vastu hageja väitele, et vannituba on tervikuna kasutuses (tl 31 pöördel, II kd). Seega on hageja töövõtutasu vannitoamööbli osas muutunud sissenõutavaks. Töövõtutasu vannitoamööbli eest tuleb kolleegiumi arvates arvestada lähtudes hageja esitatud tellimuses märgitud vannitoamööbli maksumusest. Nii tellimuse nr 100486 (tl 27, I kd) kui ka arve-saatelehe nr 100530 (tl 28 pöördel, I kd) järgi on köögimööbli maksumus 4612.50 eurot, vannitoamööbli maksumus 630 eurot ja mõlema mööbliosa paigaldus koos transpordiga kokku 540 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Seega nähtub, et vannitoamööbli maksumus ilma käibemaksuta on 630 eurot, millele tuleb juurde arvestada paigalduse ja transpordi maksumus lähtudes arvestusest, kui palju proportsionaalselt kulus paigalduseks koos transpordiga mõlema mööbliosa kohta eraldi. Lähtudes sellest, et vannitoamööbli maksumuse osakaal kogu mööblist on 12%, saab seega arvestada, et ka vannitoamööbli paigalduse ja transpordi maksumus on 12% paigalduse kogumaksumusest s.o 64.80 eurot (540 eurot x 12%). Kokku on vannitoamööbli maksumuseks koos paigalduse ja transpordiga seega 694.80 eurot (630 eurot + 64.80 eurot), millele lisandub käibemaks 20%. Koos käibemaksuga on vannitoamööbli maksumuseks koos paigalduse ja transpordiga 833.76 eurot (694.80 eurot + 20%). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja töövõtutasu nõue summas 833.76 eurot on põhjendatud.
40.Apellatsioonkaebuses esitatud väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 652 lg-s 2 sätestatut ning vaidlustatud on ka maakohtu järeldusi kostja lepingust taganemise kehtivuse osas.
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusest ei ole jälgitav, milliste tuvastatud asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et hagejal oli õiguslik alus 10.04.2017 avaldusega vaidlusalune töövõtuleping üles öelda. Vastavalt VÕS § 652 lg-le 2, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat
9(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125 osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Hageja ülesütlemisavaldus sisaldub 10.04.2017 hagiavalduses, kus hageja tugineb üldsõnaliselt kostja viivitusele konkreetselt märkimata, mis teo, mida kostja pidi töö tegemiseks tegema, tegemisega kostja viivitas. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja seega VÕS § 652 lg 2 tähenduses töövõtulepingu ülesütlemise eeldusi kohtu ette toonud, mistõttu ei ole hageja töövõtulepingu ülesütlemine kehtiv.
42.Ringkonnakohus nõustub ka kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtu järeldus vaidlusalusest lepingust taganemise tühisuse osas ei põhine seadusel. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja on 03.01.2017 avalduses välja toonud köögimööbli puudused ning andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (vt käesoleva otsuse p 38). Samuti on tuvastatud, et hageja ei nõustunud enne kostja poolt 07.11.2016 arve nr 100530 teise poole tasumist üldse mingite töös esinevate puuduste kõrvaldamisega. Hageja on vastuseks kostja 03.01.2017 köögimööbli puudustest teatamise avaldusele 11.01.2017 dateeringuga avalduses teatanud, et kogu toodetud ja paigaldatud mööbel vastab sisekujundaja joonistele ja hageja tööjoonistele ning loetletud puudused on välja mõeldud ja/või asjatundmatud (tl 38, I kd). Arvestades eespool toodud põhjendusi on kostja kolleegiumi arvates õigustamatult köögimööbli osas tööde lõpetamisest ja parandamisest keeldunud, millega on vaidlusalust töövõtulepingut VÕS § 647 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud. Seega oli kostja õigustatud töövõtulepingust osaliselt s.o osas, mis puudutab köögimööbli töid, taganema. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt on kostja kaotanud õiguse lepingust taganeda, sest ei ole taganemise avaldust teinud mõistliku aja jooksul pärast olulisest lepingurikkumisest teada saamist. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kolleegium märgib, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mitte aegumistähtajaga. Viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki – kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus (vt nt RKTKo 23.02.2010, 3-2-1-165-09 p 10). Kuivõrd töövõtulepingust taganemise avaldus on esitatud 04.05.2017 või ka juhul, kui lugeda see hageja poolt kätte saaduks praeguses menetluses, ei olnud TsÜS § 146 lg 1 järgi taganemisavalduse esitamise hetkeks täitmisnõue mittekohase köögimööbli puuduste kõrvaldamiseks aegunud, millega tuleb VÕS § 118 lg-s 2 sätestatut silmas pidades VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaldamise kontekstis arvestada. Ka tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada, et kostja oli võimalik suurimatest
10(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125 puudustest teada saada pärast omapoolse eksperthinnangu saamist 17.03.2017, sest antud arvamuse saamisest alates oli kostjal võimalik hinnata lepingurikkumise olulisust.
43.Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt nt RKTKo 20.06.2011, nr 3-2-1-57-11, p 31; RKTKo 19.04.2006, nr 3-2-1-29-06, p 27), st töövõtulepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama. Seega saab kostja töövõtulepingust kehtivalt taganemisel nõuda hagejalt tagastamata osas juba tasutud töövõtutasu. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et kostja on töövõtulepingu alusel maksnud hagejale 3 469.50 eurot. Kuna ringkonnakohus leidis, et kostja on töövõtulepingust osaliselt s.o osas, mis puudutab köögimööbli töid, õigustatult taganenud, tuleb köögimööbli osas tehtud sooritus tagasi täita. Käesoleva kohtuotsuse p-is 39 toodud arvestust silmas pidades, tuleb makstud töövõtutasust maha arvestada vannitoamööbli töötasu, mistõttu tuleb kostja vastuhagi rahuldada osaliselt, s.o summas 2 635.74 eurot (3 469.50-833.76=2 635.74).
44.Kolleegium leiab, et kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude on maakohus jätnud õigesti rahuldamata. Kostja nõuab kahjuna saamata jäänud renditulu, mida kostja oleks saanud, kui vaidlusalused tööd oleks nõuetekohaselt teostatud. Kohustuse rikkumise korral nii üldine kui ka täitmisnõuet asendav kahju hüvitamise nõue on reguleeritud VÕS § 115, mille 1. lõike kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuigi on tuvastatud, et hageja on vaidlusalust lepingut rikkunud, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on täitmata VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldused, sest esitatud asjaoludel ei saa järeldada, et kostja saamata jäänud tulu näol nõutav kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning et kostja kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Ringkonnakohus leiab, et pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiks oli tagada, et kostja tellijana saaks omapoolse lepingulise soorituse st tema poolt makstava tasu eest mööbli, mis vastaks kavandatud lahendusele ning tal oleks töö resultaati võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Seega on kostja täitmishuviks, et teine pool täidaks lepingu vastavalt lepingu tingimustele selliselt, mööbel sobiks otstarbeks, milleks kostja seda vajas. Kolleegium leiab, et kui kostja ei avaldanud töövõtupingu sõlmimisel, et vajab mööblit majandustegevuses eluruumi välja üürimiseks, ei ole kostja nimetatud saamata jäänud renditasu kahjuks, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga ega pidanud olema hagejale ka ettenähtav. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole ka veenvalt tõendanud, et hageja nõuetekohasel kohustuste täitmisel oleks esinenud tõenäosus sellises ulatuses tulu saamiseks, nagu kostja seda nõuab. Kolleegiumi arvates ei saa kostja esitatud Goodson & Red Tallinn Property RED Group OÜ 07.06.2017 hinnangust (tl 6669, I kd) teha järeldust, et kostjal olnuks esitatud perioodil ka tegelikkuses võimalik sellist tulu teenida olukorras, kus ruume, kuhu mööbel telliti, pole tänaseni üürile antud (tl 32 pöördel, II kd).
45.Käesoleva apellatsioonkaebuse hind on TsMS § 137 lg 2 kohaselt 15 418.85 eurot, milliselt RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 alusel tuli tasuda riigilõivu 700 eurot. Kostja on tasunud 11(12)
Tsiviilasi nr 2-17-104125 riigilõivu 750 eurot (tl 10, II kd). Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda enamtasutud 50 euro riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.
46.Kuna hagi jäi tervikuna rahuldamata ja vastuhagi rahuldati osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta vastuhagi osalise rahuldamisega võrdeliselt poolte kanda. Vastuhagi hind oli 14 757.75 eurot ja vastuhagi rahuldati 2 635.74 euro suuruses summas. Seega jäävad nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud 82% ulatuses hageja kanda ja 18% ulatuses kostja kanda. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole kostja menetluskulusid analüüsinud, määratakse menetluskulud kindlaks maakohtu poolt pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.