Leili Sunne hagi Made Uue vastu alusetult saadud 7835,50 USA dollari, 530,24 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1456,06 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
Made Uue apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I / vastustaja II (kostja): Made Uus (isikukood XXXX), esindaja Harri Paabo
6009,79 eurot
Leili Sunne apellatsioonkaebus
Apellant II / vastustaja I (hageja): Leili Sunne (isikukood XXXX), esindaja Ain Laansalu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2018. a otsus hagi osalise rahuldamise ulatuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja põhinõue summas 4714,32 USD (kohustuse sissenõutavaks muutumise aja kursiga 4179,73 eurot). Põhivõlgnevusele lisandub 14.11.2018 seisuga
sissenõutavaks muutunud viivis 469,11 USD ning alates 15.11.2018 täiendav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni.
3.1.Rahuldada Leili Sunne hagi Made Uue (Uus) vastu osaliselt.
3.2.Mõista Made Uuelt (Uus) välja Leili Sunne kasuks 4714,32 USD põhinõude katteks, 469,11 USD ringkonnakohtu otsuse tegemise aja (14.11.2018) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja alates 15.11.2018 lisanduv viivis tagastamata võlalt (4714,32 USD) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni.
3.3.Jätta ülejäänud ulatuses Leili Sunne hagi Made Uue vastu rahuldamata.
4.Jätta Made Uue apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Rahuldada Leili Sunne apellatsioonkaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
6.Tühistada maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta muutmata maakohtu otsuses menetluskulude kindlaksmääramise ja jaotuse punktis 7 märgitu osas, mille kohaselt Made Uuele tuleb tagastada tunnistaja tasu ja kulude katteks enam tasutud 62,69 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Leili Sunne (hageja) esitas Made Uue (kostja) vastu hagi alusetult saadu tagastamiseks. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 7835,50 USA dollarit, 530,24 eurot ning viivise seaduses
sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt veensid kostja ja tema elukaaslane hagejat andma hageja raha kostjale ja tema elukaaslasele hoiule. Kostja lubas hagejat igati aidata. 23.08.2012 kanti hageja kontolt Krediidipangas (praegune Coop Pank AS) kostja kontole 7835,5 USA dollarit ja 1935,35 eurot. Lisaks sellele andis hageja kostjale samal päeval sularahas välja võetud 552 USA dollarit ja 1500 eurot. Oma abikaasa matusepäeval mais 2013 andis hageja kostja kätte nn matuseraha 3000 eurot. Selle kostja 2016 juunis ka tagastas. Väide, et matuseraha sisaldunuks juba üleantud dollarites on hageja arvates vastuolus kostja enda väidetega ja eluliselt ebausutav. 03.07.2013 viis kostja hageja notari juurde, kus hageja koostas kostja ja tema elukaaslase kasuks testamendi. Kokku sai kostja hagejalt raha hagi esitamise päeva (18.08.2017) kurssi arvestades 13 579,73 euro väärtuses. 2016. a kevadel tühistas hageja kostja ja tema elukaaslase kasuks tehtud testamendi ja nõudis kostjalt talle antud raha tagastamist. 03.06.2016 kandis kostja hagejale tagasi matuseraha 3000 eurot ja 400 eurot, mis ülekande teksti järgi pidanuks vastama 552 USA dollarile. Ülejäänud raha tagastamisest on kostja keeldunud, viidates mingitele teenetele. Hageja rõhutas, et mistahes teenused on hageja poolt igakordselt tasustatud. Üleantud raha kohta möönis hageja, et tema poolt sularahas antud 1500 eurot on raskesti tõendatav ning hageja selle tasumist kostjalt ei nõua. Sularahas üleantud USA dollarite ja tagastatud summa (400 eurot) kursivahe (94,89 eurot) hüvitamist nõuab hageja 03.06.2016 kursi alusel eurodes. Poolte vahel puudub mistahes kokkulepe, mis õigustaks kostjal nimetatud raha saamist ja mittetagastamist. Tegemist ei saa olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 573 ja pärimisseaduse (PärS) § 100 kohase ülalpidamislepingu ega pärimislepinguga, sellised tehingud peaksid olema notariaalselt tõestatud ja on selleta tühised. Tühise tehingu alusel saadu tuleks TsÜS § 84 lg 2 alusel või VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastada. Käsunduslepingut ega töövõtulepingut poolte vahel ei ole. Kõik teenused on kostjale juba tasustatud. Kui midagi on veel tasustamata, siis selle katteks teeb hageja 1500 eurose järeleandmise (lisaks 1500 eurosele summale, mille üleandmise tõendamist peab keeruliseks) ega nõua kogu kostjale antud raha. Kostja esitatud teenuste hindade arvestus on absurdne. Kõik teenused ja asjad, mida hageja ei ole hüvitanud, sisalduvad selles 1500 euros, millest hageja on hagi esitamisel loobunud. Hageja arvestuste kohaselt on tema nõue 1935,35 + 94,89 - 1500 = 530,24 eurot ja 7835,50 USA dollarit.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja esitas hagejale osutatud teenuste loetelu perioodil 2012-2016. Kostja väitel tegi hageja temale 2012. a augustis ettepaneku, et kostja hakkaks hooldama hageja perekonna kaht hauaplatsi nii hageja eluajal kui ka pärast hageja surma, korraldaks hageja elukohas vajalike majapidamistööde tegemist, annaks hagejale transpordiabi ja aitaks vajadusel ka muis asjus kuni hageja elu lõpuni. Hageja pakkus selle kõige eest kostjale tasuna kokku 1935,35 eurot ja 7835,50 USA dollarit, millega kostja nõustus. Poolte vahel ei ole ülalpidamislepingut, pärimislepingut ega hoiulepingut. Kostjale üle kantud ja hagejale tagastamata summat tuleb vähendada restitutsiooni korras hageja poolt kostjalt vastu võetud tööde ja kostja poolt hagejale osutatud teenuste hariliku väärtuse võrra.
Kostja väitel on pooled sõlminud 2012. a augustis kokkuleppe, mis vastab käsunduslepingu tunnustele. Pooled olid saavutanud kokkuleppe osutatavate teenuste eest ühekordselt makstava tasu suuruses. Hageja täitis tasumise kohustuse 23.08.2012, makstes kostjale 8177,78 eurot (arvestades raha ülekandmise päeva kurssi). 2013. a mais sõlmisid pooled teise kokkuleppe hageja abikaasa urni muldasängitamise kohta, kokkulepe kujutas endast töövõtulepingut (VÕS § 635). 2013. a juunis sõlmisid pooled kolmanda suulise kokkuleppe selle kohta, et 2012. a augustis saadud raha eest võtab kostja enda kanda hageja matusega seotud korraldamise ja kulud, ka see oli töövõtuleping. Selle kohustuse eest makstav tasu sisaldus 2012. a augustis kostjale ülekantud rahasummas. Töövõtulepingu täitmine oli määratletud edasilükkava tähtajaga (hageja surma saabumine), hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Kostja nõustus sellega ja tagastas hagejale 06.06.2013 (mitte 03.06.2013) matusekuludeks mõeldud rahasumma. Nii teine kui kolmas kokkulepe ja raha tagastamine kostja poolt vähendas esimese kokkuleppe (käsundusleping) alusel makstud ja saadud teenustasu suurust. Kuna kostja on täitnud 2016. a aprillini esimese kokkuleppe alusel võetud kohustusi, siis ei ole hageja nõudel raha tagastada õiguslikku alust. Hagejal ei olnud põhjust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda tagasi kostjale 2012. aastal makstud teenustasu. Kokkulepet ei saa hageja ühepoolselt lõpetada, kostja ei ole selleks põhjust andnud ja kokkulepe on osaliselt ka juba täidetud. Kostja on tagastanud saadud 552 USA dollarit saamise aja valuutakursiga. Kostja esitas tema poolt hagejale osutatud teenuste ja tehtud tööde loetelu, sisu ja mahu arvestuse koos hinnaarvestusega, mille kohaselt on kostjal hageja vastu nõudeõigus 10 171,75 eurot. Kostja arvestas oma nõude tasa hageja nõudega selles ulatuses, milles kohus selle rahuldab ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus ei pea võimalikuks lähtuda turuhindadel põhinevast arvestusest. Alternatiivse arvestuse järgi on hageja juba saanud teenuseid vähemalt 5815,47 euro ulatuses. Kostja hinnangul on hageja tõenditena esitatud aastaraamatud võltsitud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1701,11 USA dollarit (kohustuse sissenõutavaks muutumise aja kursiga 1508,21 eurot) käsunduslepingu alusel osutamata jäänud teenuste tasuna ja 73,1 USA dollarit sissenõutavaks muutunud viivisena seisuga 22.03.2018. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 23.03.2018 viivise tagastamata võlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda võrdsetes osades ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1289,16 eurot ja kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 487,50 eurot.
4.Maakohus tuvastas, et hageja kandis kostjale 20.08.2012 üle 7835,50 USA dollarit ja 1935,35 eurot. Lisaks tuvastas kohus, et hageja andis 2013. aasta detsembris 552 USA dollarit. Kostja kandis 400 eurot hageja pangakontole 03.06.2016 selgitusega „552 USA dollari tagastamine Eesti Panga valuutakursiga 1,37 (dets. 2013)“ ja 6.06.2016 3000 eurot selgitusega „Leili Sunne matusekuludeks eraldatud rahaliste vahendite tagastamine“. Pooled vaidlevad, kas hageja matusekuludeks ettenähtud 3000 eurot on hageja andnud kostjale üle eraldi summana sularahas (hageja väide) või sisaldus see 23.08.2012 kostja pangakontole üle kantud raha (7835,5 USA dollarit ja 1935,35 eurot) hulgas (kostja väide).
Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjale andnud 3000 eurot. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid 3000 euro liikumist hageja sugulase Merike Moksi käest hageja kätte, kuid selle rahasumma üleandmist sularahas kostjale ei saa kohus lugeda usaldusväärselt tõendatuks. On õige, et hageja testamendi p-is 2.3.3 on kirjas, et matusekuludeks ettenähtud raha on kostjale jäetud, kuid selline tekst ei erista, kas matusekuludeks jäetud raha sisaldub 23.08.2012 tehtud pangaülekannetes või milleski muus. Tunnistaja Helle-Mai Zõbina raha üleandmist ei näinud. Ka hageja aastaraamatus kirjutatu ei võimalda ka see tekst selgesõnaliselt väita, et 3000 euro üleandmine toimus või kellele toimus. Kohtule ei ole esitatud kirjalikke kokkuleppeid selle kohta, millisel eesmärgil, otstarbel ja tingimustel hageja kostja pangakontole raha üle kandis ja sularahas 552 USA dollarit üle andis. Kohus luges tõendatuks, et hageja saab alates 2013. aastast majapidamistöödes abi kostjalt ja tema pereliikmetelt. Uuritud tõenditest nähtub, et pooled olid saavutanud ühetaolise arusaamise sellest, et kostja (ja tema pereliikmed) osutab hagejale vastavalt hageja vajadustele erinevaid teenuseid hageja majapidamises. Hageja poolt kostjale ülekantud (ja üle antud) raha oli ettemaks kostjale tema poolt osutatavate teenuste eest. Hageja tahe oli tagada kostja abil endale toimetulek ja abi kuni tema surmani, tema matuste korraldamine ja hauaplatsi hooldus ka pärast hageja surma. Kostja on oma kirjalikes seisukohtades ja suuliselt väljendanud sellist arusaamist hageja tahtest. Et ka hageja sellist käitumist kostjalt ootas, nähtub selgelt hageja poolt kostja kasuks koostatud testamendist. Samasugust arusaamist väljendab ka tunnistaja Helle-Mai Zõbina. Selline teenuste soovimise ja osutamise suhe on käsundusleping. Käsundusleping poolte vahel oli määratletud tähtajaga kuni hageja surmani ja peale tema surma. Pooled ei olnud kindlaks määranud ega leppinud kokku kostja poolt hagejale osutatavate teenuste mahtu ega kvaliteeti. Kohus ei võtnud tõendina arvesse ega hinnanud poolte esitatud tõendeid hageja majapidamise õueala suuruse kohta ega lähtunud kostja esitatud arvutustest tema poolt osutatud teenuste loetelu, sisu, mahu ja hinnaarvestuse kohta (I kd, tl 64-71, 86-94, 139-145, 148158, 160). Kohus ei lugenud tõendatuks, et kõik kostja poolt hagejale osutatud teenused on hageja poolt igakordselt tasustatud. Arvestades olukorda, milles kostja hagejale teenuseid osutas (kostja oli eelnevalt saanud hagejalt ettemaksuna suure summa raha), puudus põhjus hagejal kostjale eraldi makseid teha. Kohtu hinnangul ei ole hageja märkmed Maalehe aastaraamatutes piisav tõend, et tõendada tasu igakordset maksmist osutatud teenuste eest. Hageja möönis hagiavalduses, et tema poolt võib olla tasustamata kostja ja tema perekonna poolt osutatud teenuseid 1500 euro ulatuses. Hageja selgituskiri (I kd, tl 44-46) sisaldab selgitust, et katusevahetuse raha tuli kostjal võtta hageja hoiusest, pidi olema 850 eurot, külmik läks katki ja hageja ütles Veikole, et makske teie käes hoiul olevast summast, esitasid hinna 258,20 eurot. Kostja on esitanud tõendid külmkapi maksumuse kohta 258 eurot ja katuse vahetamise kulude kohta kokku summas 1185 eurot. VÕS § 628 lg 2 mõttega on kooskõlas hageja otsustus, et käsunduslepingu raames osutatud ja tellitud kulukas teenus, näiteks laudakatuse vahetus, tuleb kanda käsundiandjal. Käsundiandjale vara soetamist või temale kuuluva vara parendamist ei saa nõuda käsundisaaja vahendite arvel, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Samas eeldatakse, et käsundisaaja tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud. Käsundi täitmise raames tehtud kulutused, mis on seni tasustamata, tuleb hüvitada. Hageja hindas selliseid kulutusi summale 1500 eurot. Hageja märkmed isiklikus märkmikus on käsitletavad dokumentaalse tõendina. Sellisele tõendile ei saa ette heita ei sisulist ega vormilist võltsitust ega ilmset ebausaldusväärsust.
Hageja võis lepingu üles öelda ilma põhjuseta (VÕS § 630 lg 1). 20.04.2016 tühistas hageja kostja kasuks tehtud testamendi ja aprilli lõpus teatas hageja kostjale, et ei soovi enam kostjalt teenuseid. seega on käsundusleping öeldud üles ennetähtaegselt ja enne selle lõplikku täitmist. Kuivõrd kostjale üleantud raha oli määratud katma hagejale teenuse osutamise kulusid hageja eluaja kestel ja pärast tema surma, oli tegemist ajatasuga, mis jagunes kogu teenuse osutamise ajale. Teenuse osutamine pidanuks toimuma vähemalt kuue aasta kestel ja kostja valdusesse läinud raha jagunes käsunduslepingu tasuna vähemalt kuuele aastale. Käsunduslepingu tasuna ette makstud 6079,73 eurot jaguneb vähemalt kuuele aastale, millest teenuseid on kostja osutanud umbes 3,5 aasta kestel ja periood pärast lepingu ülesütlemist, mille kestel teenuseid ei osutata, on umbes 2,5 aastat. Kostjalt tuleb välja mõista osa tasust, mis on proportsionaalne ajaga, mil ta hagejale teenust ei osutanud. Hageja on arvutanud rahalise nõude eurodes, arvestades hagi esitamise aja vahetuskurssi (seisuga 18.08.2017 kurss 1,12740 USA dollarit/eurot). Hageja poolt hüvitamata kulu, millega hageja on arvestanud juba hagis, on 1500 eurot. See kulu kuulub teenuse ettemaksust mahaarvamisele, mistõttu teenuse kogutasu on 4579,73 eurot (6079,73 -1500 = 4579,73). Ühe aasta teenuse tasuks kujuneb 763,29 eurot (4579,73 ÷ 6). Kostja on osutanud teenust umbes 3,5 aasta kestel ehk 2671,52 euro ulatuses ja periood, mille kestel teenust ei osutata, on umbes 2,5 aastat ja tasu sellel eest 1908,23 eurot. Kostja on hagejale maksnud tagasi 400 eurot 03.06.2016, mis tuleb tagastatavast summast maha arvata, seega jääb kostja poolt osutamata teenuse eest tagastatavaks proportsionaalseks summaks 1508,21 eurot. Hagi osalise rahuldamise tõttu jaotas kohus menetluskulud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt ja jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, s.o 1⁄2 menetluskuludest hageja kanda ja 1⁄2 menetluskuludest kostja kanda.
HAGEJA JA KOSTJA APELLATSIOONKAEBUSED
5.Kostja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ekslikult tuvastatud, et pooltevaheline käsundusleping on vahetähtajaga määratud kestvusleping, mis pidanuks pärast hageja surma jätkuma tähtajatuna. On arusaamatu, millele tuginedes kohus järeldas, et pärast hageja surma pidi poolte vahel käsundusleping jätkuma. Sellest tulenevalt on ebaõige kohtu seisukoht, et hageja võis lepingu üles öelda, omamata selleks kaalukat põhjust. Kohus on ekslikult tuvastanud, et käsundusleping põhines erilisel usaldussuhtel, mistõttu ei kohaldu teenuste turuhinnad. Samuti tuvastas kohus ekslikult, et poolte vahel sõlmitud käsundusleping on hageja poolt üles öeldud. Hageja teatas, et ei soovi enam teenuseid, kuid sellest ei saa tuletada lepingu ülesütlemist. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et leping kehtib. Ka hageja ise ei ole tuginenud lepingu ülesütlemisele. Kohus on ebaõigesti tuvastanud lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kohus on otsuse rajanud üksnes hageja subjektiivsetele arvamustele ja kujutlustele ülesütlemise eelduste osas. Samuti on täitmata lepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed eeldused. Puuduvad tõendid, mis tõendaks, et kostjale oleks esitatud ülesütlemisavaldus. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et käsundusleping on erakorraliselt üles öeldud, siis tuleb kohaldada VÕS §-i 629. Kostja poolt lepingutasu juba saadud ulatuses endale jätmine on kostja arvates asjas tuvastatud asjaoludel õiglane.
Maakohus on ebaõigesti jaotanud ja kindlaks määranud menetluskulud. Maakohus rahuldas hagi 20,93 % ulatuses, kuid jättis kummagi poole menetluskulud 50 % ulatuses kummagi poole kanda. Kohus on ebakohaselt hinnanud kostja esindaja menetluses kostja esindamiseks kulunud ajamahtu ning ebaõigesti hinnanud kostja esindaja tasumäära suurust ülemääraseks.
6.Hageja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osaliselt, s.o osas, millega jäeti hagi rahuldamata 6134,39 USA dollari, 530,24 eurot ning eelnimetatud summadelt arvestatud viivise osas. Hageja palub teha uus otsus, millega mõista lisaks maakohtu poolt väljamõistetud summadelt kostjalt hageja kasuks välja 6134,39 USA dollarit, 530,24 eurot ning eelnimetatud summadelt seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on oluliselt eksinud tõendite kogumis hindamisel, kui tuvastas, et hageja ei andnud kostjale 2013. a mais matuseraha 3000 eurot. Nimetatu nähtub eelkõige kostja 18.05.2016 kirjast, kus kostja kinnitab raha saamist. Maakohtul oli võimalus hinnata kostja ausust, kuivõrd kostja väitis, et oli 12.03.2015 haige, kuid osales järgmisel päeval vallavolikogu istungil. Kohus on jätnud tähelepanuta, et oletuslik leping oleks pidanud olema VÕS § 573 ja/või PärS § 100 alusel notariaalselt tõestatud. Isegi, kui sellist lepingut on võimalik suuliselt sõlmida, siis puuduvad sellel kokkuleppel VÕS § 2 lg-s 1 sätestatud tunnused. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hoiuleping. Hageja on kostjalt ja tema perekonnaliikmetelt tellitud teenuste eest eraldi tasunud. Tasustamata tegusid tuleb pidada kõlbelistest viisakussuhetest tehtud teeneteks, mille täitmist kui ka selle eest tasu maksmist ei saa nõuda ega eeldada. Kohtu järeldus, et käsunduslepingu tasuks on 6079,73 eurot või et ühe aasta tasuks kujuneb 763,29 eurot, pole ühegi seadusliku ega loogilise selgitusega põhistatud. Ühelgi isikul pole õigus eeldada hageja eluaja pikkust. Kohus on eksinud rahalise vääringu arvestamisel, s.o 552 USA dollari tagastamist 400 euroga. Kohtu arvestatud kursi (18.05.2016 seisuga 1,1279) ja hagis väljendatud kursi (03.06.2016 seisuga 1,1154) vahe on 2,3 %. Kostja kinnitas kohustust raha tagastamiseks 18.05.2016, kuid tasus oluliselt hiljem. Kohus on ebaõigesti jaganud menetluskulud. Kogu vaidluse sisuliseks väärtuseks kujunes ca 21 000 eurot, kuivõrd kostja esitas väited enam kui 10 000 euro eest osutatud teenuste osas. Õiglane proportsioon oleks olnud jagada menetluskulud proportsioonis 1/3 ja 2/3 hageja kasuks.
VASTUSED APELLATSIOONKAEBUSTELE
7.Hageja (vastustaja I) palus jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja väide, et pooled sõlmisid käsunduslepingu on ainetu ja väär. Hageja on jätkuvalt seisukoht, et tegemist oli raha hoiulepinguga. Hageja andis raha hoiule, kuna usaldas kostjat. Ebaõige on ka kostja väide, et vaidlust ei ole kokkulepe olemuse, sh tähtaja osas, on ebaõige. Hageja ainus soov kostjale kajastus testamendis, mis on tühistatud. Kostja õigustused usaldussuhte katkemise ja nn teenuste osutamise võimatuse kohta on vastuolulised. Alates 2016. aasta kevadest ei ole kostja osutanud hagejale ühtegi teenust. Kostja oletatud käsunduslepingut tuleb pidada heade kommetega vastuolus olevaks.
8.Kostja (vastustaja II) palus jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus ei ole eksinud matuseraha maksmist puudutavate tõendite kogumis hindamisel. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud kõiki tõendeid.
Kostja ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus ei hinnanud kostja ausust. Tegemist on ainetu väitega. Hageja väide, et kohus pidanuks tuvastama õigussuhte ülalpidamislepinguna, on vastuolus hageja enda poolt esitatud väidetega. Asjas puudub vaidlus, et hageja ei vajanud ülalpidamist, vaid üksnes abistamist, mida kostja ka tegi. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel oli võlasuhe. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks peab hageja poolt raha ülekandmist ettemaksuks. Hageja faktiväide, et 2012. aastal niitis hageja õue muru ja tõi puid tuppa tema sel ajal elus olnud abikaasa, on uus faktiväide, mis tuleks jätta tähelepanuta. Samuti on hageja alles apellatsiooniastmes esitanud väited, et kostja ja tema pereliikmete poolt tasustamata jäänud tegusid tuleks pidada viisakussuhtest tehtud teeneteks, mille tasustamist ei saa nõuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu hagi rahuldamise ulatuse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi maakohtu otsusega võrreldes erinevas ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4179,73 eurot. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja esitatud apellatsioonkaebus jääb täies ulatuses rahuldamata.
10.Pooled vaidlevad esmajoones selle üle, missugusel õiguslikul alusel andis hageja kostjale 2012. a augusti raha (pangaülekannetega 7835,50 USD ja 1935,35 eurot, lisaks 552 USD sularahas ja väidetavalt mais 2013 veel 3000 eurot nn matuseraha). Hageja on raha tagasinõudmisel tuginenud esmajoones sellele, et kostja on saanud raha ilma õigusliku aluseta, kuivõrd poolte vahel puudus konkretiseeritud sisuga lepinguline suhe. Kostja väidete kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu teenuste osutamiseks ning hageja poolt kostjale üleantud raha tuleb käsitada ettemaksuna kostjale kui käsundisaajale tema osutatavate teenuste eest. Hageja on menetluses tuginenud seisukohale (nt hageja 28.11.2017 menetlusdokument), et raha üleandmise eesmärgi ja aluse osas puudus poolte vahel üldse lepinguline suhe, kuna niisuguse lepingu sõlmimisele suunatud tahe ei olnud piisavalt konkretiseeritud. Lisaks on hageja osas menetlusdokumentides möönnud, et raha üleandmise lepingulise alusena võib kõne alla tulla hoiuleping.
11.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asja materjalide põhjal ei ole võimalik lugeda tõendatuks poolte vahel selgelt määratletava õigusliku sisuga lepingu sõlmimist. VÕS § 9 lõike 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lõike 1 järgi mõistetakse pakkumusena ehk oferdina lepingu sõlmimise ettepanekut, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Praegusel juhul ei ole kohtule veenvalt tõendatud, et hageja ja kostja oleksid seoses raha kostjale üleandmisega jõudnud ühisele õiguslikule arusaamisele selles, missugusel eesmärgil kostja hagejalt raha sai. Samuti ei ole tõendatud, et pooltel oleks olnud kokkulangev ettekujutus sellest, kas ja missugused õiguslikult siduvad tagajärjed toob kummalegi poolele kaasa hagejapoolne raha
kostjale üleandmine. Üksnes raha üleandmise fakti põhjal ei ole veel võimalik järeldada poolte ühist tahet kohustuda õiguslikult siduvalt millegi tegemiseks või tegemata jätmiseks VÕS § 8 lg 1 mõttes. Raha hageja poolt kostjale üleandmine ei väljenda selget hagejapoolset pakkumust, et kostja võiks seda raha asuda omal äranägemisel hagejale osutatavate teenuste raames kasutama ning et hagejal puuduks põhimõtteliselt võimalus raha uuesti kostjalt enda kätte tagasi saada. Arvestades hageja isikut, rahasumma suurust ja asjaolu, et hageja kinnitusel oli tegemist pika aja vältel kogutud säästudega, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud mistahes kujul tahte väljendamine hageja poolt selliselt, et hageja sooviks oli luua enda jaoks õiguslikult siduv olukord, kus raha kasutamise üle otsustab kostja ning hagejal oleks võimalik raha tagasi saada üksnes äärmiselt erandlikul juhul, st kui esineks mõjuv põhjus tähtajalise käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
12.Ka maakohus on oma otsuse põhjendamisel möönnud (otsuse p 6), et kirjalikke kokkuleppeid kohtule esitatud ei ole ning ka kirjalikes menetlusdokumentides esitatud poolte selgitused raha ülekandmise eesmärgi kohta ei ole ühetaolised. Samuti on kohus märkinud, et pooled ei olnud kindlaks määranud kostja poolt hagejale osutatavate teenuste mahtu (hulka) ega kvaliteeti. Maakohus on küll õigesti viidanud, et kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Samas puudub kohtuotsuses põhjendus, kas mõistliku isiku arusaamisele vastab tõlgendus, et eakas isik annab korraga suure summa raha oma naabruses elavale usaldusväärseks peetavale isikule, loobudes ise raha kasutamise otstarbe ja täpsema eesmärgi osas kaasarääkimisest ning jättes sisuliselt rahaga ümberkäimise täielikult raha saaja otsustada. Ringkonnakohtu arvates niisugune lähenemine tavapärase mõistliku ning hagejaga sarnase isiku arusaamisele ei vasta. Tavapärasele arusaamale võinuks vastata see, kui hageja oleks soovinud kostjalt tasulisi teenuseid, siis oleks jõutud kokkuleppele perioodilises tasustamises (nt oleks hageja tasunud kostjale teatud mõistliku summa igal aastal) või siis pidanuks hageja tasuma kostjale iga teenuse eest eraldi, mida hageja on ka menetluses väitnud. Tavapärasele mõistlikule arusaamisele ei vasta ka käsitlus, et kui hageja andis väidetava käsunduslepingu tasu ettemaksuna kostjale üle 6079,73 eurot ja leping kuulus eelduslikult täitmisele vähemalt 6 aasta vältel, siis kujuneks ühe aasta lepingutasuks üle 1000 euro. Ringkonnakohtu arvates tuleb muuhulgas arvestada, et hageja oli teinud kostja ja tema elukaaslase nimele testamendi ning ühiskonnas saab tavapäraseks pidada pigem seda, et testamendis märgitud pärija osutab pärandajale tolle eluajal võimaluste piires abi ilma selle eest eraldi rahalist tasu ootamata. Ca 1000 euro suurune aastatasu erinevatel majapidamistöödel abistamise eest väljub tavapäraseks peetavatest mõistlikest piiridest, arvestades tööde võrdlemisi lihtsat iseloomu ja väikest mahtu (muru niitmine, lume koristamine, hauaplatside hooldamine, aeg-ajalt sõidutamine).
13.Asjaolu, et hageja tegi kostja kasuks testamendi ja avaldas seejuures soovi, et kostja korraldaks hageja matused ning kannaks matusekulud (hageja poolt selleks eraldatud raha arvel), ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul millegagi väidetavat tahet sõlmida veel lisaks ka käsundusleping. Maakohus on piirdunud lepingupoolte ühise tahte hindamisel sellega, kuidas sai kostja oma menetluses avaldatud seisukohtade järgi aru hageja tahtest ja kuidas mõistis seda tunnistaja („kui testament on tehtud, siis tuleb ka abistada“). Käsitlemata on aga jäänud see, mida väljendas oma ettekujutuse kohta hageja ise. Ka asjaolu, et hageja soovis ja aktsepteeris kostja poolt teatud abi osutamist, ei anna veel alust järeldada, et hageja on väljendanud tahet sõlmida kostjaga taganemist sisuliselt mittevõimaldav käsundusleping kuni oma surmani, tasudes selle eest ettemaksuna suure summa raha. Hageja on läbivalt väitnud, et väiksemate teenete eest tasus ta üldjuhul eraldi (nt linnasõitudel jne), samas suuremad väljaminekud räägiti eraldi läbi (muruniiduki mootor, külmkapp, lauda katus). Asjaolu, kas hageja on tõendanud igakordselt pisiteenete eest eraldi tasumist, ei oma siinkohal määravat tähendust, vaid see väljendab hageja arusaamist õiguslikest suhetest kostjaga.
Põhjendamatu on tuletada ühist tahet käsunduslepingu sõlmimiseks ka hageja poolt 2013. a tehtud ja hiljem tühistatud testamendist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, nagu väljendaks testament üheselt hageja tahet selles, et hageja ei oota kostjalt raha tagasi maksmist. Testamendis teeb pärandaja korraldused oma surma puhuks, kuid testaatoril on oma eluajal õigus igal ajal testament tühistada koos kõigi seal sisalduvate korraldustega (PärS § 88). Testamendis väljendus hageja soov (eeldades testamendi kehtivust), et kostja korraldaks hageja matused hageja poolt selleks eraldatud raha arvel. Testamendi p 2.1 viimase lause kohaselt pidi pärast matusekulude kandmist jääma hageja pangakontol olev raha kostjale. See lause ei ole aga samuti mingil viisil seostatav hageja poolt kostjale 2012. aasta augustis üle kantud rahaga, kuivõrd see raha ei olnud enam hageja pangakontol.
14.Ringkonnakohus nõustub hageja poolt menetluses väljendatud seisukohaga, et olukorras, kus puudub ühine arusaam sellest, missuguseid õiguslikult kohustavaid tagajärgi soovivad pooled oma tegevusega saavutada ning millega nad soovivad olla VÕS § 8 lg 2 mõttes õiguslikult seotud, ei ole alust lugeda lepingut sõlmituks. Ka juhul, kui lugeda hageja käitumist (raha ülekandmine) hoiulepingu sõlmimisele suunatuks ja kostja käitumist käsunduslepingu sõlmimisele suunatuks, puuduvad kokkulangeva sisuga tahteavaldused ning ei ole piisavalt selge, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe. Samuti puuduvad kokkulepped lepingu olulistes tingimustes. Isegi kui lugeda, et hageja soovis kostjalt ja/või tema pereliikmetelt saada tuge ja abi majapidamistöödes ning oli nõus nende eest igakordselt tasu maksma, ei võimalda see lugeda tõendatuks, et hageja poolt kostjale üle kantud suur rahasumma oli mõeldud ettemaksuna teenuste eest.
15.Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et poolte vahel puudus kindlaksmääratud sisuga lepinguline suhe, millega pooled oleksid õiguslikult seotud ja mille täitmist oleks kummalgi poolel alust teineteiselt nõuda. Sellises olukorras on hagejal võimalik nõuda üleantud raha tagastamist VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praegusel juhul on tegemist esimese alternatiiviga (kohustust ei ole/olnud olemas). Hageja on menetluses korduvalt tuginenud alusetu rikastumise sätetele, sh VÕS §-le 1028 leides, et kui hageja arvates oli tegemist suulise hoiulepinguga ja kostja arvates käsundussuhtega, siis ei ole kehtivat kohustust, mille alusel võiks kostja saadud raha endale jätta (nt hageja 28.11.2017. a menetlusdokument). Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue VÕS § 1028 lõike 1 alusel on põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu tagasinõuet välistavaid asjaolusid. Kuna õigusliku aluseta saaduks oli rahasumma, siis puudub vajadus käsitleda ka rikastumise äralangemise küsimust. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas kinnitust leidnud niisuguse sisuga ja tingimustel käsunduslepingu sõlmimine, millele soovis tugineda kostja, siis ei pea ringkonnakohus asjakohasteks kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja põhjendusi selle kohta, kas hagejal oli või ei olnud alust tähtajalisena sõlmitud käsunduslepingut erakorraliselt üles öelda. Kuna puudus õiguslikult kohustav kestvusvõlasuhe, siis ei teki ka küsimust selle ülesütlemise võimalikkusest. Asjakohane ei ole ka kostja apellatsioonkaebuses toodud viide VÕS §-le 629. Nimetatud säte käsitleb olukordi, kus poolte kokkuleppel tuleb käsundisaajale maksta tasu pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ning käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist. Niisugusele kokkuleppele ei ole menetluses tuginenud kumbki pooltest, sh on kostja ise olnud seisukohal, et tasu maksti kogu käsundussuhte aja eest ette.
16.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõude ulatust. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja 7835,50 USD, 530,24 eurot ja lisanduvad viivised. Maakohus rahuldas hagi summas 1701,11 USD ja sellele lisanduva viivise. Apellatsioonkaebuses palub hageja rahuldada hagi kogu ulatuses, s.o mõista kostjalt välja lisaks maakohtu otsusega rahuldatud hagi osale ka ülejäänud 6134,39 USD ja 530,24 euro osas. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja pangakontolt kanti 23.08.2012. a kostja kontole üle 7835,50 USD ja 1935,35 eurot. Lisaks on hageja andnud 2013. a detsembris kostjale üle 552 USD. Kostja on juunis 2016 tasunud (tagastanud) hagejale 400 eurot (selgitusega „552 USA dollari tagastamine“) ning ka 3000 eurot selgitusega „Leili Sunne matusekuludeks eraldatud rahaliste vahendite tagastamine“. Pooled vaidlevad ka apellatsiooniastmes asjaolu üle, kas hageja matusekuludeks ettenähtud 3000 eurot sisaldus hageja pangakontolt kostjale 23.08.2012 tehtud ülekandes või anti see üle eraldi sularahas. Hageja ei nõustunud maakohtu hinnanguga tõenditele, mille kohaselt maakohus asus seisukohale, et täiendava 3000 euro üleandmine sularahas ei ole tõendatud.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtule ei ole alust heita ette tõendite ebaõiget hindamist või mõne tõendi arvestamata jätmist. Maakohus on täiendava 3000 euro üleandmist ja sellega seotud tõendeid oma otsuse p-s 5 (lk 7-8) põhjalikult käsitlenud. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on jätnud tõendite hulgas käsitlemata kostja enda poolsed kirjalikus vormis kinnitused, mille kohaselt hageja andis raha matusekulude katteks eraldi. 18.05.2016 dateeringuga kostja kirjalikus selgituses (I kd tl 14) on märgitud järgmist: „Lisaks on Leili Sunne eraldanud minule rahalised vahendid tema matusekulude katteks, mille kohta on notariaalselt kinnitatud dokument. Minule teadaolevalt on antud dokument kehtiv. Kui mulle edastatakse info, et antud dokument on tühistatud, olen nõus matusekuludeks eraldatud vahendid tagastama.“ Lisaks on hageja viidanud kostja 13.02.2014. a e-kirjale (adresseeritud Renee Paap’ile; I kd tl 123), kus märgitakse järgmist: „Minu kätte hoiule antud rahasumma suurus on väiksem Sulle lubatud 500 eurost ja selle raha kasutamise eesmärgiks on etteplaneerimatute suuremate kulutuste tarvis Leili majapidamises. Eraldi on mul veel notariaalse kinnitusega 3000 eurot Leililt saadud tema matuse ja hauahooldamise raha, mida kasutan samuti ainult selleks ettenähtud otstarbel.“ Notariaalseks dokumendiks, millele kostja sai eeltoodud selgituses ja kirjas viidata, sai asja materjalide kohaselt olla üksnes hageja poolt 03.07.2013. a tehtud ning 2016. a kevadel tühistatud testament. Maakohus on käsitlenud nii tl 14 oleva kostja selgituse kui testamendi punktist 2.3.3 tulenevat. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud kõiki tõendeid arvestades põhjendatult järeldusele, et tõendatuks ei saa lugeda 3000 euro eraldi üleandmist hagejalt kostjale sularahas nn matuserahana. Seega, kuna 2016. a juunis on kostja hagejale tagastanud 3000 eurot, siis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud arvestada see summa maha summast, mis tuleb kostjal hagejale tagastada, kuna vastavas osas on kostja kohustuse hageja ees juba täitnud.
18.Ringkonnakohus lähtub maakohu otsuse p-s 6.3 (lk 12-13) märgitust, mille kohaselt oli hageja poolt kostjale üleantud kogu summa 18.08.2017. a kursiga arvestatuna kokku 9079,73 eurot (s.o 7835,50 USD + 1935,35 eurot + 552 eurot). Kuna sellest 3000 eurot on kostja hagejale tagastanud, jääb täiendavalt vaidlusaluseks 6079,73 eurot. Lisaks on kostja tagastanud veel 400 eurot selgitusega „552 USD tagastamine“. Hageja leiab, et maakohus eksis selle rahasumma puhul vahetuskursi arvestamisel.
Maakohus on vahetuskursi kuupäeva valikut oma otsuses (lk 17 alt teine lõik) põhjendanud, lähtudes VÕS § 93 lõikest 4. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb lähtuda kohustuse sissenõutavaks muutumise aja, s.o 18.05.2016 päevakurssi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Seega tuleb ka kostja poolt tagastatud 400 eurot (552 USD katteks) arvestada maha hageja nõudest. Hageja nõudeks jääb 6079,73 – 400 = 5679,73 eurot.
19.Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt on kostjal hageja vastu nõudeõigus 10 171,75 euro saamiseks või alternatiivselt vähemalt 5815,47 euro saamiseks seoses teenustega, mida kostja on hagejale aastate vältel osutanud. Hageja on hagiavalduses ja ka hilisemas menetluses möönnud, et kuna kostja ja tema pereliikmed on hagejat aidanud ja osutanud talle teenuseid, mis võivad olla veel hüvitamata, siis hageja hindab niisuguste teenuste väärtuseks 1500 eurot. Selles osas on hageja valmis tegema järeleandmise ja loobub vastavas osas nõude esitamisest. Kuna kõne all on ühed ja samad teenused, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks käsitleda hageja mööndust 1500 euro osas kostja tasaarvestuse vastuväite raamides. Hageja oli menetluses seisukohal, et kui kostja osutas hagejale majapidamises jm toimingutel abi, siis oli tegemist igakordselt n-ö ühekordsete väikesemahuliste käsunduslepingutega. Ringkonnakohus nõustub selle käsitlusega. Poolte vahel võis sellele lisaks olla ka üldine (õiguslikult kvalifitseerimata) n-ö raamkokkulepe, mille järgi kostja nõustus hagejale vajaduse korral abi osutama, arvestades nii esialgseid usalduslikke suhteid kui ka hageja poolt kostja kasuks tehtud testamenti. Kostja selgituste kohaselt ei olnud ta valmis tasuta hageja huvides tegutsema, kuid ka hageja seisukohtadest saab järeldada, et ta ei eeldanud tasuta abi ning oli valmis ka sellega seotud kulutused hüvitama.
20.Maakohus on leidnud, et hageja ei ole asjas tõendanud, et ta iga kostjalt saadud teenuse eest oleks eraldi tasunud. Samas ei ole ka kostja tõendanud ükshaaval kõiki konkreetseid osutatud teenuseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et arvestades pooltevahelise suhte iseloomu ei ole põhjendatud ega ka võimalik asuda tuvastama kuupäevaliselt ja täpses mahus iga konkreetset abiosutamist hagejale kostja ja/või tema pereliikmete poolt. Hageja esitatud kirjalike märkmetega (I kd tl 166-170) ja Maalehe aastaraamatute väljavõtetega (I kd tl 176-178) on põhistatud, et vähemalt osaliselt tasus hageja temale abi osutamise eest kostjale jooksvalt. Märkmetes kajastub nii teenuste ligikaudne maht kui osaliselt ka tasu maksmine. Nii on hageja 7.03.2014 kohta märkinud, et kostja „küsib juba 120 eurot hooaja eest. Maksan ära“. See märge võimaldab järeldada, et iga üksiku abiosutamise eest ei pruukinud hageja kostjale ka eraldi tasuda, vaid toimuski perioodiline arveldamine. Samalaadne märge on ka 12.03.2015. a kohta, kus on toodud, et hageja maksis kostjale surnuaia haudade hooldamise tasu 120 eurot, et ostaks lilli ka. Kostja on küll hagejalt sularahas eraldi maksete saamist eitanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei muuda see hageja märkmeid ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohtadega, mille kohaselt ei ole kostja esitatud n-ö turuhindade põhised arvestused tõsiselt võetavad. Millegagi ei ole põhistatud, et hageja oleks soovinud tellida n-ö kinnisvara haldamise, transpordi- jm teenuseid tingimustel, mida pakuvad suuremates linnades tegutsevad äriühingud oma majandus- ja kutsetegevuses. Muuhulgas on näiteks kostja arvestanud hageja sõiduautoga Tartusse või Alatskivile sõidutamise korral tasu suurust vastavalt takso hinnakirjale (sh sõidu ettevalmistus, sõidu alustamise tasu, ootetunni tasu, kilomeetritasu). Selline arvestus ei vasta pooltevahelise suhte olemusele.
Põhjendatuks ei saa pidada ka kostja alternatiivset arvestust (I kt dl 160-160p). Hageja on esitanud selles osas oma vastuväited 14.01.2018 menetlusdokumendis ning ringkonnakohus arvestab nende vastuväidetega.
21.Kokkuvõtvalt ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et tal oleks hageja vastu nõudeõigus tasustamata teenuste ja abi osutamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks suuremas ulatuses kui hageja poolt mööndud 1500 eurot. Arvestades asja materjalidest nähtuvat teenuste osutamise sagedust ja mahtu ning teenuste olemust, samuti pooltevahelisi suhteid jm asjaolusid, saab ka VÕS § 627 lõike 2 alusel asuda seisukohale, et 1500 eurot on mõistlik täiendav tasu, mis katab kostja võimalikud veel tasustamata ja hüvitamata kulud hagejale abi osutamisel aastatel 2012 – 2016. Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada summas 4179,73 eurot (5679,73 - 1500). Kuna hageja nõuab raha tagastamist Ameerika Ühendriikide dollarites, arvestades kurssi VÕS § 93 lg 4 alusel, tuleb lähtuda kohustuse sissenõutavaks muutumise aja vahetuskursist, s.o 18.05.2016 avaldatud Eesti Panga päevakursist. Selle kursi järgi vastas 1 eurole 1,1279 USD. 4179,73 eurole vastab seega 4714,32 USD, milline summa tulebki kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus välja mõista ka viivise VÕS § 113 ja TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Alates hagi esitamisest (18.08.2017) on põhinõudelt 4714,32 USD ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga (14.11.2018) muutunud sissenõutavaks viivis summas 469,11 USD. Alates 15.11.2018 tuleb kostjal tasuda viivist tagastamata võlalt (4714,32 USD) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni.
22.Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud üldreegli ehk esimese alternatiivi kohaselt, jättes menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu otsuse kohaselt rahuldatakse hagi maakohtuga võrreldes suuremas ulatuses (maakohtu otsusega rahuldati hagi ca 22 % ulatuses, kuid ringkonnakohtu otsuse kohaselt ca 46 % ulatuses), peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda TsMS § 163 lg 1 kolmandast alternatiivist, s.o jätta kummagi menetlusosalise kantud menetluskulud tema enda kanda. Seejuures arvestab ringkonnakohus ka asjaolu, et maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse mõlemad pooled.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.