Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude 1(3)

2-18-112762 hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja pöördus 15.06.2018 avaldusega kohtusse mõista kostjalt kiirmenetluse korras välja 16.09.2014 seisuga põhivõlg 940,97 eurot. Kostja esitas 04.07.2018 vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.07.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse. Kohus võttis hagi menetlusse 03.08.2018 määrusega. Hagiavalduse kohaselt Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna tõendi kohaselt on registriosa xxx asuva korteriomandi omanikuks kantud kostja. Kostja on korteriühistu Narva Linn, Joala tn 11 liige alates oktoobrist 2016. Tema ei täida nõuetekohaselt kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmaksed. Kostja võlgnevus 01.07.2018 seisuga on 1047 eurot. Temaga sõlmiti 2017. a septembris kokkulepe selle kohta, et ta hakkab lisaks jooksvatele maksetele tasuma iga kuu ka mingi osa võlgnevusest. Kahjuks kostja ei ole kokkulepet täitnud ning selle tulemusel on tema võlgnevus kasvanud. Hageja palus mõista T Alt Korteriühistu Narva linn, Joala tn 11 kasuks välja võlgnevus 1047 eurot. Hageja esitas 16.10.2018 avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt peale hageja hagiga kohtusse pöördumist maksis kostja ajavahemikus alates 27.09.2018 kuni 29.09.2018 hagejale 1100 eurot, st kustutas täielikult oma võlgnevuse hagejale. Hageja teatab kohtule, et loobub hagist. Kuna hageja loobub hagist, sest kostja on hageja nõude täitnud peale hagi kohtusse esitamist, palub hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja menetluskulud antud asjas on: riigilõiv 200 eurot; õigusabi kulud 75 eurot, st kokku 275 eurot. Kostja ei esitanud kirjalikku seisukohta hagist loobumise avalduse ega menetluskulude osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

2(3)

2-18-112762 Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega hageja väiteid ümber lükanud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja, et tema on seoses menetlusega kandis menetluskulud summas 275 eurot sellest 200 eurot riigilõiv ja 75 eurot õigusabikulud. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 200 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 sätestatud määrale. Selles osas on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS 144 lg 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud on kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal polnud menetluses lepingulist esindajat. Hagejat esindas menetluses seadusliku esindajana juhatuse liige. Muu õigusabikulude hüvitamist seadus ette ei näe. Sel põhjusel puudub hagejal õigus nõuda kostjalt õigusabi kulude 75 eurot hüvitamist ning selles osas tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot, mis kuuluvad hagejale hüvitamisele kostja poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.