Määrata kindlaks, et kostja RL põhjendatud menetluskulu on lepingulise esindaja tasu summas 804 eurot.
4.Välja mõista TU RL kasuks 804 (kaheksasada neli) eurot menetluskulude katteks.
5.Välja mõista TU Eesti Vabariigi kasuks 1329,44 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa eurot ja 44 senti) eurot menetluskulude hüvitamiseks. TU tuleb tasuda hüvitamisele kuuluv summa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste osamaksetena summas 110,79 eurot, viimane osamakse 110,75 eurot, käesoleva kohtulahendi jõustumisest arvates ja käesoleva lahendi lisas oleva makseinfo lehel toodud rekvisiitidele. Nimetatud tähtpäevaks menetluskulu maksmata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Kohtuotsuse ärakiri toimetada kätte pooltele ja pärast lahendi jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-18-2219 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 12.02.2018 esitas TU Pärnu Maakohtule hagiavalduse RL vastu seltsingulepingu lõppemisel rahalise hüvitise saamiseks summas 23 463 eurot. Hageja taotleb seltsingulepingu alusel kinnistule tehtud parendustest pooles ulatuses hüvitist summas 23 463 eurot. Hageja täiendas ja täpsustas hagiavaldust 28.02.2018 ja 21.03.2018 puuduste kõrvaldamise korras ning 16.04.2018 esitas hagi tervikteksti, lisaks esitas 17.09.2018 kohtu selgitamistäitmise korras oma täiendavad selgitused. 16.04.2018 hagiavalduse tervikteksti kohaselt kestis poolte kooselu 16 aastat (xxxx-xxxx). Kostja ostis kooselu ajal maja aadressile xxxxx xx xx xxxx xxxxxx ja võttis maja ostmiseks laenu 6394 eurot. Maja maksis 6074 eurot. Laenulepingutes on hageja laenude käendajaks, viimases laenulepingus laenu kaastaotleja. Kooselu kestel sündisid pooltele ühised lapsed KL ja SL, kes kõik elasid koos ostetud elamus xxxxx xx, xxxxxx. Hageja väitel reguleeris pooltevahelisi rahalisi suhteid kooselu ajal suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli xxxxx xxxxx xxx elamu ja kinnistu parenduste tegemine ühise panustamise tulemusena. Seltsinguvaraks loeb hageja elamule tehtud parendusi ja ümberehitisi. Seltsinguleping sõlmiti hageja väitel siis, kui majja ühiselt koliti ja elama asuti. Leping lõppes xx.xx.xxxx, kui hageja majast välja kolis, lõppes kooselu ja hageja enam varaühisusse ei panustanud. Sellest ajast lõppes ka varaühisus. Hageja avastas ootamatult juulis 2017, et maja on müüdud, väidetav müügihind 53 000 eurot. Poolte tahteavaldus oli suuline ja väljendus ka kaudse tahteavaldusena, sest kooselu ajal tagas hageja käendajana ning kaastaotlejana võetud laene, mis olid suunatud elamu parendamise finantseerimiseks. Hageja on paigutanud rahalisi vahendeid oma lahusvara arvelt ja kolmandatelt isikutelt saadud vahendeid elamu parendamiseks. Nii panustas hageja majja oma emalt saadud 2 238 eurot (35 000 krooni), 27.06.2001 välja makstud lõpparve xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx summas 719 eurot (11 251,55 krooni), mille eest osteti samal suvel 4 akent esimesele korrusele ning 03.12.2004 hagejale makstud elukindlustus summas 800 eurot (12 508 krooni), millest enamus läks sauna ehitamiseks vajalike materjalide ostmiseks. Kooselu ajal toimis poolte vahel sisuline varaühisus, kus vajalikke kohustusi kandsid mõlemad osalised, mistõttu loeb hageja panustamist parendustesse võrdses osas. Kõik elukondlikud kulutused ja xxxx xxxxx xx maja parendused toimusid poolte võrdse panustamise arvelt. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Tõendeid ja taotlusi esitada ei ole. Hageja nõuab hüvitist pooles ulatuses kinnistule tehtud parendustest summas 23 463 eurot. Hageja põhjenduste kohaselt kujuneb nõudesumma, kui elamu müügihinnast 53 000 eurot lahutada elamu ostuhind 6074 eurot, jääb järele 46 926 eurot, mis on hageja hinnangul poolte ühise tegevusena tehtud parendus. Sellest poolele omaks hageja hinnangul õigust TU, so 23 463 eurole. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista nõuet ega hagis esitatud faktilisi ning õiguslikke asjaolusid. Hagiavaldusest võib kaudselt aru saada, et hageja ja kostja on sõlminud seltsingulepingu. Kostja ei võta omaks, et ta oleks hagejaga sõlminud mistahes seltsingulepingu, ei suuliselt, kirjalikult või muus vormis. Kostja ei võta õigeks, et seltsinguleping sõlmiti siis, kui majja ühiselt koliti ja elama asuti ja vaidlustab selle. Kõik
2-18-2219 hageja väited on paljasõnalised, hagi on tõendamata. Pooled ei soovinud abielluda ja ühisvara tekkimist. Pooled soovisid hoida oma vara eraldi. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja pole esile toonud, miks ta soovib kohtult õigussuhte lõpetamise tuvastamist ja kuidas see rikub tema õigusi või huve. Hageja leiab, et tal on õigus saada 23 463 eurot, jättes põhjendamata, kuidas nõue kujuneb. Hageja ei ole tõendanud, et hageja on midagi panustanud kostja kinnistule. Hagiavaldusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit panuste tegemise kohta. Kui hageja pole panuseid teinud, ei ole tekkinud seltsinguvara ega õigust nõuda seltsingulepingu lõpetamist ja seltsingu lõpetamisest tekkinud vara jaotamist. Kohtuistungil jääb kostja oma kirjalike vastuväidete juurde ning esitab taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja märgib, et kohus on andnud viies kohtumääruses hagejale tähtaegu tõendite esitamiseks, mida hageja pole teinud ja seetõttu leiab, et on alus jätta hagi läbi vaatamata viidates TsMS § 423 lg 3 ja TsMS § 3401 lg 2. Kostja hinnangul on asjaolud ebaselged ja pealiskaudsed. Kohtuistungil kohus määras jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, seejärel esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele TsMS 3331 lg 1 alusel. Kuivõrd kohus ei võtnud seisukohta kohtuistungil kostja vastuväite osas, samas aga leidis, et hageja on 17.09.18 kohtumäärusele vastanud, tõendamatus ei ole asja läbi vaatamata jätmise aluseks, lahendab kohus selle käesolevaga, määrates et kostja vastuväide kohtutegevusele tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle: - hageja ja kostja elasid vabaabielulises kooselus xxxx aastast kuni xx.xx.xxxx - kostja ostis 08.12.1999 kinnistu xxxxxxx aadressil xxxxx xx; - kostja võttis maja ostmiseks laenu 6394 eurot, maja maksis 6074 eurot, laenulepingutes oli hageja laenude käendajaks, viimases laenulepingus laenu kaastaotleja; - maja omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja RL;
3.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - kas poolte vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli xxxx xx xxxx elamu ja kinnistu parenduste tegemine ühise panustamise tulemusena, - kas hageja tegi kostja kinnistule panuseid kinnistu ja sellel asuva elamu parendamiseks.
4.VÕS § 580 lg-s 1 sätestatud seltsingulepingu mõiste järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellega kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-14 p 14 leidnud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud Riigikohtu 03.detsembri lahendi nr 3-2-1-109-14 p 16 kohaselt peab seltsingulepingu olemasolu TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama pool, kes sellele tugineb ning p-des 19-20 selgitanud, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu mh vara ühine
2-18-2219 parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine (vt RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 15; RKTKo nr 3-2-1-116-06, p 11). (p 14). Eeltoodust tulenevalt eeldab seltsingulepingu olemasolu poolte kokkulepet saavutada ühine eesmärk ning ka kokkulepet selles osas, milliseid panuseid keegi seltsinglastest teeb. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli kinnistu parenduste tegemine ühise panustamise tulemusena. Praegusel juhul peab seltsingulepingu olemasolu, sealjuures ka poolte kokkulepet saavutada ühine eesmärk, samuti kokkulepet milliseid panuseid keegi seltsinglastest teeb, tõendama hageja, kuna tema tugineb suulisele seltsingulepingule. Kostja ei võta omaks, et ta oleks hagejaga sõlminud mistahes vormis seltsingulepingu, sh suulise. Kohus on seisukohal, et selles tsiviilasjas seltsingu olemasolu TU ja RL vahel tõendamist leidnud ei ole. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatale osundamistele esitanud mitte ühtegi tõendit ei selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud suuline seltsinguleping kui majja koliti ega ka mitte poolte kokkuleppe kohta saavutada ühine eesmärk panuste tegemise kohta kinnistu parendamiseks. Hageja esindaja küll kohtuistungil märkis, et eeldas RL kohaletulekut kohtuistungile, et talle küsimusi esitada. Samas ei ole antud juhul taotletud RL isiklikku kohalolekut ning hageja esindaja nõustus asja sisuliselt arutama. Taotlusi ega tõendeid tal kohtuistungil esitada ei olnud.
5.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-14 p-des 13-15 asunud seisukohale, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Kui abieluvälises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Samuti on Riigikohus on leidnud, et ka abikaasadel võib olla omavahel nõudeid lepingute alusel, mh seltsingulepingu alusel, kui see ei ole vastuolus abikaasade varasuhtega Käesolevas tsiviilasjas on hageja seisukohal, et analoogselt abielu puhul kehtiva varaühisuse põhimõttega kehtis nendevahelistes suhetes elamu ja kinnistu parendamisel seltsinguleping varaühisuse põhimõtteid järgides. Kostja aga väidab, et pooled soovisid hoida oma vara eraldi, pooled ei soovinud abielluda. Kinnistu oli kostja nimel. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et pooled ei olnud abielus, mistõttu saab tuginedes riigikohtu seisukohale eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada varaühisuse kohta sätestatut. Puuduvad tõendid, et vastupidises oleks pooled tahet avaldanud. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et pooltel oli seoses pereeluga kokkulepe panuste tegemise kohta. Seltsingulepingu olemasolu ei saa automaatselt järeldada poolte kooselust kui pooled ei ole selleks tahet avaldanud ega sellest, et elati ühiselt kõnealuses elamus. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et ühist elu ja majapidamist oleks tahetud teha just seltsingu juhtimise ja aruandluse alusel. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks teinud panuseid oma lahusvara arvelt kinnistu ja elamu parendamiseks.
6.Kohus märgib, et on 01.03.2018 puuduste kõrvaldamise määruses mh osundanud, et kulutusi kandnud poolel on võimalik nõuda kulude hüvitamist teiselt poolelt alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028). Samuti märgib kohus ühtlasi, et oma nõude aluse ja eseme saab paika panna üksnes hageja ise. Kohus ei saa sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla hageja nõustajaks selles, kas ja milliseid nõudeid või avaldusi ning kelle vastu võiks olla hagejal mõistlik esitada. Riigikohus on selgitanud, et kvalifitseerimiskohustus ei tähenda kohtu kohustust soovitada poolel esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi
2-18-2219 (Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Samuti on hagimenetluses poole enda kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole esitatud hagiavaldust võimalik seltsingulepingut reguleerivate normide alusel rahuldada ning kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulu koosneb vastavalt RÕA korras määratud esindaja taotlusele kulust õigusabile summas 469,44 eurot. Lisaks hagi esitamisel riigilõivust summas 900 eurot ja hagi tagamise taotluse riigilõivust summas 50 eurot. 31.10.2017 Pärnu Maakohtu määrusega on antud TU (tsiviilasi nr 2-1713057) riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega hüvitada osamaksetena riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 12 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise kohta tehtava kohtulahendi jõustumist. 19.04.2018 kohtumäärusega praeguses tsiviilasjas on rahuldatud hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastatud ta 900 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ja 50 euro riigilõivu tasumisest hagi tagamise eest. Seega ei ole antud tsiviilasjas hageja menetluskulusid kandnud, olles vabastatud riigilõivude tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel ning saades riigi õigusabi hüvitamiskohustusega.
8.13.11.2018 määrusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulu rahalise suuruse summas 379,44 eurot.
9.Kostja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 6,5 tunni ulatuses (12.02.2018 hagiavalduse ja selle 28.02.2018, 21.03.2018 ja 16.04.2018 täiendustega tutvumine, konsultatsioon kliendiga - 1 t 30 min; 19.04.2018 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, 13.06.2018 teade kohtule esindusõigusest, 19.06.2018 hagiavalduse vastuse koostamine ja kohtule esitamine, kohtu poolt menetluses kogutud tõenditega tutvumine - 3 t; hageja 06.08.2018 vastusega tutvumine, Pärnu MK 17.09.2018 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine ja 08.10.2018 hageja vastusega tutvumine - 1 t; Pärnu MK 25.10.2018 kohtuistungiks ette valmistumine - 1 t) tunnihinnaga 120 eurot (lisaks käibemaks), kokku summas 936 eurot. Lisaks 25.10.2018 kohtuistungil osalemise kulu 35 min summas 84 eurot (tl 155). Seega kostja menetluskulud kokku on 1020 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et tegemist on keskmiselt keeruka vaidlusega ning tööühiku hind 120 eurot (lisaks käibemaks) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Hageja on vastu vaielnud kostja menetluskuludele, leides et 3 tundi on üle paisutatud kulu menetlusse võtmise määruse läbilugemiseks, lühisõnalise teate koostamisele kohtule, hagile vastuse koostamisele ja tõenditega tutvumisele. Kohus nõustub hagejaga, arvestades sealjuures kostja vastuse mahtu ja sisu (sisulist osa ca 1 lk), samuti asjaolu, et antud menetluses ei ole hageja tõendeid esitanud, ei saanud kuluda kohtu hinnangul õigusteadmistega professionaalsel lepingulisel esindajal viidatud toimingutele kokku rohkem kui 1,5 tundi, mille kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks.
2-18-2219 Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 3,5 tunni ulatuses. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 5 tunni 35 min ulatuses tunnitasuga 144 eurot (koos käibemaksuga) summas 804 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb aga käesolevas asjas kostja menetluskulud kanda hagejal.
10.TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega tulenevalt TsMS § 190 lg-st 2 tuleb riigilõiv välja mõista hagejalt riigituludesse. Samuti tuleb hagejal kanda talle antud riigi õigusabi tasu ja seda hüvitamiskohustusega (31.10.2017 kohtumäärus). Tulenevalt TsMS § 179 lg-st 5 tuleb menetluskulude tasumise kohustus täita 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Praegusel juhul anti hagejale riigiõigusabi hüvitamiskohustusega vastavalt 31.10.2017 kohtumäärusele 12 kuu jooksul riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest. Hagejalt kuulub Eesti Vabariigile väljamõistmisel ka riigilõiv summas 950 eurot ning arvestades tasumisele kuuluva summa suurust ja asjaolu, et riigi õigusabi määrati T.U kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu osamaksetena, määrab kohus lahendi täitmiseks menetluskulude osas Eesti Vabariigile, tähtaja 12 kuud, seejärel võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata (TsMS § 176 lg 6). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja TUväljamõitmisele riigilõiv summas 950 eurot ja riigi õigusabi kulud summas 379,44 eurot, kokku 1329,44 eurot Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude katteks osamaksetena 12 kuu jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib kohtulahendi peale menetluskulude väljamõistmise osas Eesti Vabariigi kasuks esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.