XX hagi Osaühingu Saaremaa Raadio ja YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.03.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Saaremaa Raadio ja YY apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Osaühingu Saaremaa Raadio apellatsioonkaebuse 3500 eurot ja YY apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas
hind
Kostja I - II (apellatsioonimenetluses apellant I - II): Osaühing Saaremaa Raadio (registrikood 10372926) ja YY (isikukood XXXXXXXXXX), ühine tehinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kohtuistungi toimumise aeg
17.10.2018.a
Istungil osalenud isikud
Kostjate tehinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld ja hageja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 20.03.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Osaühingu Saaremaa Raadio apellatsioonkaebus rahuldada.
3.YY apellatsioonkaebus rahuldada.
4.XX taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16611
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.11.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu määramisel. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I 19.07.2017.a väljaandes Meie Maa artikli, mille sisus viidati kostja II avaldatule, mh esitati järgmised ebaõiged faktiväited: 1) hageja olevat rikkunud jahieeskirju; 2) kui on vaja jahil käia, siis pole hagejat kusagil ning et 3) hagejale väljastatud jahiloa alusel laskis jahiturist mullu 1. oktoobril metskitse, kuigi loom ei kuulunud nende hulka, keda tohtinuks seltsi kevadise üldkoosoleku otsusega jahituristide poolt kütitavate nimekirja järgi lasta. Jahiseaduse (JahiS) § 47 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet jahiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnainspektsioon, kes pole tuvastanud hageja suhtes ühtegi rikkumist. Saaremaa kogukond on väike ja veelgi piiratum on jahindusega seotud isikute arv. Hageja on jahipidamisega tegelenud aastakümneid ning seni pole tuvastatud hageja tegevuses jahipidamise nõuete rikkumisi. Kuna jahipidamisega tegelemine eeldab tihedat suhtlust maaomanikega ning isikule antud jahitunnistust on võimalik rikkumiste tõttu ära võtta või selle kehtivus peatada, on oluline, et isikul oleks jahipidamisega seotult laitmatu taust. Hagejale on põhjustatud häbi ja kahjustatud hageja usaldusväärsust jahipidamise ja maaomanike ringkonnas, kuna hagejale on viidatud kui jahipidamise nõuete korduvale rikkujale. Hageja on välja hääletatud jahiseltsi üldkoosolekul seltsi liikmete hulgast. Ilmunud artikkel hageja kohta mõjutas jahiseltsi liikmeid otsuse tegemisel. Jahieeskiri sätestab jahipidamise nõuded ja see ei ole jahiseadusega samaväärne õigusakt. Kostjate väljatoodud rikkumistest ei seondu ükski jahieeskirja nõuete rikkumisega. Jahiselts pole metskitsede jahti kõnesoleval ajal keelanud. Selts ise väljastas kitse küttimiseks loa. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hageja kohta artiklis esitatud väidet, et ta olevat rikkunud jahieeskirju tuleb analüüsida lause kui terviku kontekstis. Väide, et hageja kustutati jahiseltsi nimekirjast, sest viimane olevat rikkunud jahieeskirju, vastab tõele. Hageja arvati jahiseltsist välja 03.07.2017.a otsusega, kus on väljaarvamise põhjused põhjalikult esile toodud. Hageja arvati jahiseltsist välja jahiseaduses sätestatud nõuete (eeskirjade) korduva rikkumise tõttu. 11.11.2016.a kütiti metsiga lubamatus kohas ning inspektorid tuvastasid, et seda tegi CC. Kui hageja ise küttis metssea, rikkus ta ikkagi jahiseadust sellega, et tal ei olnud kaasas jahiluba ja ta ei teinud viivitamatult pärast metssea surmamist asjaomast märget jahiloale. Hageja ei esitanud ühisjahi nimekirja jahiaasta lõpuks. Kostja II avaldas ajakirjanikule andmed ja kostja I avaldas 19.07.2017.a ilmunud artiklis väited, mis vastavad jahiseltsi juhatuse ja üldkoosoleku otsuse sisule ning vastavad tõendatult tõele. Teine väide on tõene. Jahiseltsi põhikirja p 5.2.4 järgi on jahiseltsi liige kohustatud võtma aktiivselt osa seltsi poolt organiseeritud ühisjahtidest ja muust tegevusest. 2015.a ja 2016.a
2(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16611 suurulukijahi nimekirjades figureerib hageja ainult kahel korral (19.12.2015.a ja 12.11.2016.a). Kolmas väide on väljavõte artikli lõigust, mis mõttelise tervikuna on sõnastatud järgmiselt: „Meie Maa valduses on 3. juulil toimunud jahimeeste seltsi juhatuse koosoleku salvestis. Seda kuulates selgub, et koosolekul käis tuline vaidlus XX ja seltsi juhatuse esimehe YY vahel. Xle heidetakse koosolekul ette, et talle väljastatud jahiloa alusel laskis jahiturist mullu 1. oktoobril metskitse, kuigi loom ei kuulunud nende hulka, keda tohtinuks seltsi kevadise üldkoosoleku otsusega jahituristide poolt kütitavate nimekirja järgi lastaˮ. 03.07.2017.a jahiseltsi juhatuse koosolekul, kus arutati hageja jahiseltsist väljaarvamise küsimust, seisnes üks etteheide tõepoolest selles, et hagejale väljastati 01.10.2016.a metskitse küttimise luba, aga selle loa alusel ei küttinud hageja metskitse ise, vaid lasi selle loa alusel küttida metskitse jahituristil. Ajakirjanduslikus tekstis kasutatavat keelt ei saa samastada ega pea samastama õiguskeelega. Vaidlusaluses artiklis kajastati hageja jahiseltsist juhatuse otsusega väljaarvamist jahiseaduse ja jahiseltsi enda poolt kehtestatud reeglite rikkumise pärast (jahinduses kui tegevusvaldkonnas üldiselt ja jahiseltsis selle liikmele kehtiva kohustusliku tegutsemisreeglistiku rikkumise pärast), s.o jahieeskirjade rikkumise eest laiemas tähenduses. Jahiseltsi põhikirja p. 5.2.1 järgi on seltsi liige kohustatud täitma seltsi põhikirjast, kodukorra eeskirjadest, jahiseadusest ja jahieeskirjast tulenevaid kohustusi ning seltsi juht- ja kontrollorganite korraldusi ning järgima häid käitumistavasid ja jahieetikat. Jahiselts ei seadnud üldist metskitsede jahi keeldu, vaid otsustas (kõikidele jahiseltsi liikmetele siduvalt), et metskitsede jahiload antakse ainult oma liikmetele, mitte aga jahituristidele. 17.10.2016.a kandis hageja jahiseltsi kontole 40 eurot lisatasu metskitse küttimise eest. Tegemist oli küttimise loa edasimüügiga, millega ta rikkus jahiseadust ja jahiseltsi üldkoosoleku otsust. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus tegi 20.03.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjaid avaldama kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest avaldatud andmetega samal viisil, samas kohas ja nende kulul järgmise sisuga teate: Teade ebaõigete andmete esitamisest. Teatame, et väljaandes Meie Maa 19.07.2017 ilmunud artiklis „Jahiseltsist välja visatud mees otsib abi ministrilt“ on ebaõiged järgmised avaldatud faktiväited: XX olevat rikkunud jahieeskirju; kui on vaja jahil käia, siis pole XX kusagil; XX-le väljastatud jahiloa alusel laskis jahiturist mullu 1. oktoobril metskitse, kuigi loom ei kuulunud nende hulka, keda tohtinuks seltsi kevadise üldkoosoleku otsusega jahituristide poolt kütitavate nimekirja järgi lasta. Kohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitise nõude ning jättis menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostjate kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on kostjate poolt avaldatud esimene väide faktiväide. Tõendatud pole, et tegemist on õige faktiväitega. Keskmine mõistlik lugeja mõistab, et hageja on rikkunud jahindusega seoses jahipidamise nõudeid. Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud 11.11.2016.a kontrolli käigus, et rikkumisi oleks olnud ning seega on kostja esitanud hageja suhtes ebaõige faktiväite. Teine väide on samuti faktiväide. Kuigi kostjad tõid välja, et hageja on seltsi poolt organiseeritud ühisjahtidest võtnud osa kahel korral, peab kohus vajalikuks märkida, et Salme Jahimeeste Seltsi põhikiri ei sätesta, mida tähendab aktiivne osavõtt. Mõiste „jahil käima“ osas ei saa lähtuda ainult osavõtust organiseeritud ühisjahtidest. Hageja poolt esitatud hageja kütitud suuruluki jahilubadest nähtub, et hageja on küttinud metssigu. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega. Kolmas väide on faktiväide. Hageja poolt esitatud jahinimekirjadest nähtub, et teised jahiseltsi liikmed on samal jahiperioodil küttinud metskitsi jahituristidega. Jahinimekirjades on kirjas isikud, kes ei olnud seltsi liikmed vaid Soome kodanikest jahituristid. Järelikult ei ole tõene kostjate väide, et nimetatud perioodil ei kuulunud metskits
3(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16611 nende loomade hulka, keda tohtinuks seltsi kevadise üldkoosoleku otsusega jahituristide poolt kütitavate loomade nimekirja järgi lasta. Kostja poolt eelnimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kahjustatud hageja mainet ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hageja suhtes avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamist. Hageja poolt esitatud taotlus ümberlükkamise viisi osas on mõistlik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebused
4.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebused, milles palusid maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagid rahuldamata, või alternatiivselt tagastatakse asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Kostja I apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus asja läbivaatamisel poolte võrdsuse põhimõtet ja kostja I õigust õiguslikule ärakuulamisele. Maakohus ei andnud kostjatele võimalust avaldada arvamust hagejalt 18.03.2018.a kohtusse saabunud dokumentide kohta. Hageja esitas 18.03.2018.a vastuväited kostjate väidetele ja tõendid pärast kohtu 14.02.2018.a määrusega antud tähtaja möödumist. Kohus tugines otsust tehes ka 18.03.2018.a esitatud dokumentidele. 18.03.2018.a esitas hageja uusi faktilisi väiteid suhtlemise kohta ajalehe Meie Maa ajakirjaniku AA-ga ja e-kirjavahetuse temaga. Kui kostja I oleks teadnud, et kohus menetleb hageja vastuväidet, oleks kostja I võtnud tagasi oma nõusoleku kirjalikuks menetluseks ja avaldanud, et peab vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Vajalik on ajakirjaniku AA tunnistajana ülekuulamine, et küsitleda teda artikli kirjutamise ajendi ja artikli kirjutamise ettevalmistamisel andmete kogumise asjaolude kohta. Maakohus pole kostjate väiteid ja tõendeid analüüsinud. Maakohus pole eristanud kostjate rolli ega vastutuse eripära, vaid on kostjaid käsitlenud ühiselt komplektina. Kostja I puhul on oluline, et artiklis ei kasutatud kindlat kõneviisi, vaid tingivat kõneviisi. Artiklis ei ole antud hagejale hinnangut, et ta rikkus, vaid on kasutatud väljendit „olevat rikkunud“. Kostja I arvates mõistab keskmine mõistlik lugeda esitatud väidet selliselt, et hagejale on esitatud etteheide jahieeskirjade rikkumises, aga artikli autorile ja meediaväljaandele ei ole kindlalt teada, kas ta neid eeskirju rikkus või mitte. Jahieeskirjade all selle sõna kõnekeelses tähenduses mõistetakse kõiki jahipidamiseks kehtestatud reegleid, mille alla kuuluvad ka jahiseaduse normid. Asjaolu alusel, et Keskkonnainspektsioon ei fikseerinud rikkumisi, ei saa järeldada, et hageja ei ole mingeid jahipidamisele kehtestatud reegleid rikkunud. Kostjad tõendasid, et jahipidamise nõuete rikkumise etteheited hagejale polnud alusetud. Teine väide on tsitaat kostjalt II ja kostja I ei saa vastutada kostja II arvamuse avaldamise eest. Maakohus ei analüüsinud vaidlusaluse artikli teksti tervikuna, vaid on hinnanud üksikväiteid kontekstist eraldi. Lugeja saab kolmanda väite osas artiklist aru, et ajakirjanik kirjeldab jahiseltsi juhatuse koosolekut ja seal hagejale tehtud etteheiteid, seejuures omapoolseid hinnanguid andmata. Salvestise kuulamisel on võimalik veenduda, et ajakirjanik on artiklis toimunut tõeselt kajastanud, kuid maakohus ei ole salvestist tõendina hinnanud. Artiklis on toodud hageja versioon toimunust ja tema arvamus, et jahiselts on ebaõigesti käitunud. Seega kajastati teemat tasakaalustatult ja teema käsitlemisega ei rikutud hageja isikuõigusi. Kostja I tõendas, et tema poolt avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Kostja I kontrollis avaldatud väiteid piisava hoolikusega, ajalehes avaldatu vastas hageja poolt artikli autorile ajakirjaniku AA avaldatule ja juhatuse koosoleku salvestisele. Ajakirjanik andis mõlemale konflikti osapoolele võimaluse esitada oma seisukoht. Maakonnaleht Meie Maa kajastab kohalikku elu kõikides tahkudes, st ajalehel oli artikli avaldamise vastu õigustatud huvi. Maakohus pole analüüsinud nõuet sõnavabaduse aspektist lähtuvalt (EIK lahendid asjades Niskasaari ja Otavameedia OY vs
4(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16611 Soome ning Verlagsgruppe News GmbH vs Austria), millest lähtuvalt tuleks arvestada, et hageja ise võttis teda puudutava teema kajastamiseks ajakirjanikuga ühendust ja andis ajalehe toimetusele üle artiklis kirjeldatud koosoleku salvestise, et artiklis esitati tasakaalustatult konflikti osapoolte arvamusi, et artikli avaldamise eesmärk ei olnud hageja isikuõigusi rikkuda, et artikkel avaldati heaukselt ning hageja nõue rahalise hüvitise saamiseks on sanktsiooni iseloomuga.
6.Kostja II tugines apellatsioonkaebuses samuti maakohtu poolt poolte võrdsuse põhimõtte ja ärakuulamise rikkumisele ja tõendite hindamata jätmisele. Täiendavalt märkis kostja II, et maakohus ei analüüsinud kostjate väidet, et hageja ei esitanud jahiseltsi juhatusele jahinimekirja, mis on tõsine rikkumine. Hageja ütles juhatuse 03.07.2018.a koosolekul, et andis nimekirja KK kätte, kes seda aga eitab. Kostja oleks selle asjaolu võimaluse korral juba maakohtus välja toonud, kui oleks antud võimalus hageja 18.03.2018.a dokumentide kohta arvamust avaldada. Mõistlik ei ole nõuda, et jahiseltsi põhikirjas tuleks hakata lahti mõtestama ja sisustama, mitmel korral ühisjahist osavõtt on aktiivne. Aktiivne osavõtt jahiseltsi ühisjahtidest ja muudest tegevustest eeldab osalemist nendes tegevustes rohkem, kui 1 – 2 korda aastas. Jahindustegevus ja jahiseltsi liikme ülesanded hõlmavad mitte ainult oma lõbuks ja isikliku kasu saamiseks jahil käimist, vaid ka teatavates olukordades kohustust jahti pidada, samuti teha jahiulukite seiret, ulukihoolet jmt. Kostja II pidas silmas, et hageja ei ole osalenud jahiseltsi ühistegevuses jahiseltsi liikme kohustuste täitmise tähenduses. Maakohtu otsuses esile toodud jahinimekirjade puhul osalesid liikmete kõrval jahil ka jahituristid, kuid kitse lasid (jahiloa realiseerisid) vastavalt jahiseltsis kokkulepitud reeglitele ikkagi jahiseltsi liikmed ise. Jahijuhataja otsustab, kes jahil osalejatest, mida võib küttida. Maakohtu järeldus, et tõene ei ole kostjate väide, et nimetatud perioodil ei kuulunud metskits nende loomade hulka, keda tohtinuks seltsi kevadise üldkoosoleku otsusega jahituristide poolt kütitavate loomade nimekirja järgi lasta, ei ole õige ega põhjendatud. Keskkonnaministri 28.05.2013.a määrusega nr 32 vastu võetud „Jahieeskirjaˮ § 5 lg 7 järgi võib metskitsele jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini, sealhulgas: 1) sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti
1.juunist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini; 2) kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini. See tähendab, et näiteks juunikuus ei lastud mitte kitse, vaid sokku, mida kajastab ka 1. - 2. juuni 2016.a jahinimekiri. Kui maakohus oleks võimaldanud kostjatel anda hageja viimaste kirjalike seisukohtade osas oma arvamuse, oleks kostja II avaldanud soovi eeltoodud asjaolude tõendamiseks jahiseltsi liikme RR tunnistajana ülekuulamiseks või tema kirjaliku seletuse asja materjalide juurde võtmiseks ning tõenäoliselt oleks see kaasa toonud teistsuguse lahendi tegemise. Hageja ja jahiselts on erineval arvamusel jahiseaduse § 25 osas (jahipiirkonnas jahikeelu seadmise küsimuses). Nendes lepingutes leppis hageja kinnistu omanikega kokku, et kinnistu omanik annab temale jahipidamise ainuõiguse. Jahiseltsi vaatepunktist vaadatuna takistab tema selline tegevus jahiseltsi jahipiirkonna kasutusõiguse mõistlikku realiseerimist. JahiS § 6 p 2 järgi on maaomanikul õigus sõlmida kokkulepe jahindustegevuseks oma kinnisasjal ja JahiS § 25 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping. JahiS §-de 13 – 20 sätete kohaselt saavad sellise kokkuleppe poolteks olla kinnisasja omanik ja jahipiikonna kasutusõigust omav jahiselts, mitte igaüks. Seda kinnitab jahiseaduse eelnõu seletuskiri. Hageja eraisikuna ei vasta jahipiirkonna kasutaja tunnustele, st tema ei olnud õigustatud maaomanikega jahipidamise lepinguid sõlmima. Kui ta aga oli need lepingud sõlminud ja nendele lepingutele tuginedes teavitas jahiseltsi, et keelab
5(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16611 tema lepingupartneriteks olevate kinnistuomanike kinnistutel teistel isikutel jahipidamise, pidi jahiselts selle keeluga arvestama. Jahiselts lähtub oma tegevuses Keskkonnaministeeriumi ametlikust seisukohast, mis maakohtule esitati. Maakohus ei arvestanud seda. Kostja II ei olnud isik, kes asja meediasse viis, vaid seda tegi hageja, kes pidi ette nägema, et ka kostjalt II küsitakse arvamust. Kostja II poolt avaldatu vastab tõendites olevatele andmetele. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Maakohus jättis hagid mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitasid maakohtu otsuse peale üksnes kostjad, kes vaidlustasid maakohtu otsust üksnes osas, milles hagi rahuldati. Seega ei saa käesolev apellatsioonimenetlus mõjutada maakohtu otsuse kehtivust osas, milles kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib käesolevas menetluses seda, kas kostjate kohustamine kolme faktiväite ümberlükkamiseks ajalehes Meie Maa on õiguspärane.
9.Ringkonnakohus käsitleb alljärgnevalt kolme hageja poolt kostjatele ette heidetud avaldust. Esiteks palus hageja ümber lükata eespool viidatud ajaleheartiklis avaldatud väite: „XX olevat rikkunud jahieeskirju“. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et seda lauseosa ei saa vaadelda muust tekstist, kontekstist, artikli pealkirjast ja kogu artiklist eraldivõetuna. Vaidlusalune lause tervikuna on järgmine: „Salme jahimeeste seltsi esimehe YY sõnul kustutati XX jahiseltsi nimekirjast, sest viimane olevat rikkunud jahieeskirju.“ Ringkonnakohtu hinnangul nähtub sellest lausest mitte väide selle kohta, et XX on rikkunud jahieeskirju, vaid see, et kaalutlus, miks XX jahiseltsist välja arvati, oli väljaarvamise otsuse teinud isikute jaoks see, et XX rikkus jahieeskirju. Seda, kas XX jahieeskirju rikkus või mitte, ei väideta. See ei tulene ei lause grammatilisest tekstist ega ka lause mõttest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kõnealusest väitest võiks keskmine lehelugeja järeldada seda, et XX oleks jahieeskirju rikkunud. Esiteks ei saa sellist järeldust teha kõnealuse lause grammatilise teksti alusel, teiseks, kogu artikli eesmärk on käsitleda seda, et üks meesterahvas visati jahiseltsist välja ja tema leiab, et väljaviskamine oli lubamatu ja vale. Artiklis käsitletakse mõlema poole, nii väljavisatud mehe (hageja) kui ka väljaviskajate seisukohti, kuid artiklis ei anta hinnanguid ega eelistata mitte kummagi poole seisukohti ega positsiooni. Seega, isegi artiklit pealiskaudselt lugenud lehelugeja saab artiklist järeldada seda, et üks grupp jahiseltsi liikmeid uskus, et XX rikkus reegleid ja viskas ta sellepärast jahiseltsist välja, kuid XX leiab, et rikkumisi ei olnud ja et väljaviskamine oli ebaõige. Artiklis käsitletakse kahe poole erinevaid seisukohti, kuid ei anta võimalust kujundada muljet, et rikkumine ka tõepoolest aset leidis. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et artiklis avaldatu pinnalt ei saa keskmine lehelugeja teha järeldust, et seal oleks väidetud, et XX rikkus jahieeskirju. Sellest tulenevalt ei saa rahuldamisele kuuluda nõue, milles hagetakse vastavasisulise väite ümberlükkamist.
10.Teisena palub hageja kostjatel ümber lükata väite: „kui on vaja jahil käia, siis pole XX kusagil“. Hageja leidis, et tegemist on faktiväitega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Konkreetse lausega iseloomustatakse XX. Tegemist on hinnanguga. Kõnealune lauseosa ei
6(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16611 sisalda faktiväiteid. Faktiväited oleksid näiteks väited, et XX ei ole kunagi jahil käinud või ei tule kunagi jahile või on kahe viimase aasta jooksul nõutud jahtidest osa võtnud vaid kahel korral. Etteheidetavast lauseosast nähtub üldiselt, et kui on vaja jahil käia, siis ei ole XX kusagil. Tegemist on selge hinnanguga, mille osas saab esitada küsimuse, millistel faktiväidetel inimese kohta antud hinnang põhineb. Kõnealuse hinnangu kohasust saabki kontrollida vaid selle aluseks olevate faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kontrollimisega. Kõnealuse hinnangu enda paikapidavust ei saa aga kontrollida. Kontrollida võiks, kas minevikus on jätnud XX mingil perioodil mingitele jahtidele ilmumata või on ta kinnitanud, et ta tulevikus keeldub mingitele jahtidele tulemast või esineb mingi muu põhjus järeldada, et ta ei kavatse jahtidele ilmuda. Eespool toodust tulenevalt ei ole kõnealuse lauseosa puhul tegemist faktiväitega vaid hinnanguga. Hinnangu ümberlükkamist aga nõuda ei saa. Rahalise hüvitise nõudes jättis maakohus hagi rahuldamata ja hageja maakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi teisena etteheidetud avalduse ümberlükkamise osas rahuldamata.
11.Kolmandana palus hageja lükata ümber väite: „XX-le väljastatud jahiloa alusel laskis jahiturist mullu 1. oktoobril metskitse, kuigi loom ei kuulunud nende hulka, keda tohtinuks seltsi kevadise üldkoosoleku otsusega jahituristide poolt kütitavate nimekirja järgi lasta“. Ringkonnakohus rõhutab, et ka seda väidet ei saa vaadata kontekstiväliselt. Hageja poolt esile toodud lausele eelnesid laused: „Meie Maa valduses on 3. juulil toimunud Salme jahimeeste seltsi juhatuse koosoleku salvestis. Seda kuulates selgub, et koosolekul käis tuline vaidlus XX ja seltsi juhatuse esimehe YY vahel.“ Seega saab hageja poolt etteheidetud lauset mõista selliselt, et konkreetsel kuupäeval, piiritletud isikute ringis heitis YY XX-le ette jahituristi poolt lubamatut metskitse laskmist. Seega ei väitnud ajaleht mitte seda, et XX-le väljastatud jahiloa alusel oleks jahiturist lubamatult metskitse lasknud, vaid seda, et YY konkreetsel juhatuse koosolekul sellised etteheited XX osas esitas. Oluline on eristada seda, kui ajaleht kellegi osas faktiväiteid avaldab ja seda, kui ajaleht refereerib kellegi teise avaldusi. Ka mõistlik lehelugeja ei saa vaidlusalusest ajaleheartiklist järeldada, et ajaleht oleks XX-le jahituristi poolt lubamatut metskitse laskmist ette heitnud, sest artiklis tuuakse välja jahiseltsi ja selle juhatuse esimehe poolt XX-le esitatud etteheited ja XX seisukoht, et etteheited on alusetud. Ajaleht enda seisukohta ei esita. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluses artiklis ei ole avaldatud faktiväidet, et XX-le väljastatud jahiloa alusel laskis jahiturist lubamatult metskitse. Ringkonnakohus märgib veel, et 17.10.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et juhatuse koosoleku salvestise, millelt on kuulda, kuidas YY XX süüdistab, edastas ajalehele XX. Seega ei saa väita, et YY oleks ajalehes XX kohta käesolevas lõigus käsitletud süüdistusi avaldanud. YY avaldas kõnealuse faktiväite jahiseltsi juhatuse koosolekul. Seega võiks YY-lt nõuda viidatud faktiväite ümberlükkamist jahiseltsi juhatuse koosolekul, st selle auditooriumi ees, kus YY faktiväite avaldas, aga mitte ajalehes Meie Maa. Faktiväite ümberlükkamist saaks YY-lt nõuda siiski vaid juhul, kui avaldatud faktiväide osutuks ebaõigeks. Kuna hageja ei ole nõudnud faktiväite ümberlükkamist jahiseltsi juhatuse koosolekul, ei saaks nõue rahuldamisele kuuluda ka siis, kui väide osutuks ebaõigeks. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi ka selle faktiväite ümberlükkamise nõudes rahuldamata.
12.Kuna hagi jääb rahuldamata ja apellatsioonkaebused rahuldatakse, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
13.Hageja esitas 17.10.2018.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, milles palus täiendada hageja esindaja poolt väljendatut. Ringkonnakohus, tutvunud protokolli
7(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16611 parandamise taotlusega, leiab, et selle rahuldamiseks alust ei ole. Istungiprotokoll kajastab istungil toimunut tegelikkusele vastavalt. Protokoll peab kajastama seda, mis istungil toimus ja mitte seda, kuidas oleks võinud esindaja sõnavõtt olla. Protokolli parandamise taotlus lisatakse toimikusse.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.