Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Vastuhagi kohaselt Portlif Grupp OÜ (edaspidi hageja) ja Jõelähtme Naftabaas OÜ (edaspidi kostja) sõlmisid 01.05.2015. a ostu-müügilepingu nr 1505, mille kohaselt hageja kohustus müüma ja kostja ostma naftatooteid, sealhulgas õlisid ja nende segusid. Vastavalt lepingu punktile 4.2. pidi müüdav kaup vastama Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele. Vastavalt lepingu lisale, leppisid pooled kokku, et iga kauba partii peab olema varustatud laborianalüüsiga, mis muuhulgas kinnitab vastavust Eestis kehtestatud keskkonnanormidele. 2015. aasta maikuus tarnis hageja kostjale kaupa, mida vastavalt lisatud dokumentidele nimetati tööstusõlide seguks. Kaup soetati eesmärgiga segada tööstuslikud õlid diislikütusega ja valmistada raske kütteõli edasimüügi eesmärgil. Küttesegu valmistamiseks transporditi kaup edasi aktsiisiladudesse, milleks olid xxx ja xxx. Peale nimetatud aktsiisiladudes küttesegude valmistamist teostati küttesegu katseprotokollid selleks, et sertifitseerida valmistatud kütus. Nimetatud katseprotokollidest selgus, et hageja tarnitud õlis oli kõrgendatud polüklooritud bifenüülide (PCB) sisaldus, mille sisaldus Eesti Vabariigi normide järgi ei ole lubatud. Valmistatud küttesegude partiid osutusid rikutuks, sest PCB-de sisaldus xxx aktsiisilao mahutis oli 300 mg/kg ja xxx aktsiisilao mahutis oli 402 mg/kg. Sealjuures on oluline märkida, et hageja poolt koos kaubaga esitatud protokollis ei ole tehtud PCB analüüse, mistõttu nende alusel ei saanudki hinnata kauba vastavust kehtestatud nõuetele. Kostja on teinud ainuvõimaliku järelduse, st, et hageja ajavahemikul 22.-26. mai 2015. a tarnitud õlisegude partiides oli väga kõrge PCB-de sisaldus, hinnanguliselt enam kui 2000 mg/kg, sest isegi väike kogus tarnitud õlisegu rikkus kaubapartiisid, mille maht oli üle kütteseguna 100 000 kg. Kostja täpsustab, et kogu kostja poolt toodetud kaup sisaldas endas PCB-ühendeid, vaatamata sellele, et hageja tarned 1-3 neid ei sisaldanud. Kostja selgitab, et jagas viimase tarne oma mõlema mahuti vahel ära ja sellega riknes nii kostja mahutis nr. 1 paiknenud kaup kui ka kostja mahutis nr. 3 paiknenud kaup. Võttes arvesse, et kostja mahutitest seejärel pumbati hageja kaup xxx mahutisse ning xxx mahutisse nr. 2, siis sellega riknes ka seal asuv/sinna suunduv kaup. Seetõttu on kostja kandnud kahju. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 2.8. sätestas, et mittekvaliteetse ja Eestis kehtivatele normidele mittevastava kütuse tarnimisel on hageja kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates pretensiooni esitamisest tasuma leppetrahvi 10% kauba maksumusest ja vahetama oma kulul mittevastava kauba, normidele vastavaks kaubaks kostja poolt määratud tähtaja jooksul. Tulenevalt eelnevast teatas kostja 11.09.2015, et keeldub tasumast hageja arvet nr. 15-2905/03 ja nõuab vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 2.8., arvel näidatud koguses Eesti kvaliteedinõuetele vastava kauba tarnimist, mitte hiljem kui 30.09.2015, misjärel oleks võimalik olnud tasuda ka kvaliteetse ja tarnitud kauba eest esitatud arve. Kostja nõudis hagejalt vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 2.8. leppetrahvi tasumist 10% summa ulatuses tarnitud ebakvaliteetse kauba maksumusest. Kostja kahjunõue hageja vastu on 226 158,05 eurot, millest 86 065,57 eurot on otsene varaline kahju, 133 288,50 eurot on saamata jäänud tulu ja 6 803,98 eurot on leppetrahv. Lisaks esitatud põhinõudele, nõuab kostja hagejalt ka viivist alates vastuhagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendused

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on seisukohal, et ta ei ole müügilepingut rikkunud ning ei ole rikkunud ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on VÕS § 100 tähenduses müügilepingut rikkunud. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sellisel juhul saab ostja kasutada lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab ostja nõuda müüjalt lepingu kohast täitmist VÕS § 222 järgi, kuid lepingu olulise rikkumise või täitmise tähtaja möödumise korral saab ostja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist VÕS §-de 115 ja 225 alusel, arvestades VÕS §-s 127 sätestatut. Sellise kahju hüvitamise nõude peamiseks eesmärgiks on hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud puudustega asja väärtuse vahe. Arvestades ülalmärgitut, saab ostja esitada müüja vastu kahju hüvitamise nõude, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele.

(naftatoode/õlisegu) peab vastama kehtivatele kvaliteedinõuetele. Lepingu punktis 4.2 on reklamatsioonina kirjas, et kauba kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele ning tellimuses fikseeritud kvaliteedinäitajatele. Menetluses on tuvastatud, et poolte vahelise lepingu koostas kostja oma tüüplepingu alusel. Hageja on selgitanud, et hageja ei tooda vedelkütust vaid naftatoodet, mis ei ole kütus ning hagejal puudub kütuse tootmiseks ja müümiseks luba. Kostja hageja poolt avaldatut vaidlustanud ei ole. Seega, leiab kohus sarnaselt hagejaga, et lepingu p 4.2 on eksitav, kuna see ei käi hageja kohta, kuna hageja ei tooda vedelkütust, mistõttu ei saa hageja toode vastata ka vedelkütuse kvaliteedinõuetele Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määruse nr 45 mõttes, st nimetatud määrus hageja tootele ei kohaldunud (kehtiv määrus on Keskkonnaministri 20.12.2016 määrus nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika”). Kostja on menetluses avaldanud, et hagejalt osteti kaup eesmärgiga segada tööstuslikud õlid diislikütusega ja valmistada raske kütteõli edasimüügi eesmärgil. Seega kehtivad kostja tootele vedelkütuse kvaliteedinõuded. Kuna aga hageja toode on kostja toote üks komponente, mis iseseisvalt ei saa olla vedelkütuseks, siis ei saa see ka alluda vedelkütuse kvaliteedinõuetele. Seoses asjaoluga, et pooled kasutasid lepinguna kostja vedelkütuse müügi tüüplepingut, on see kvaliteedi nõuete osas vastuoluline. Kohtu hinnangul ei saa naftatoode (lepingu punkt 1.1) oma olemuselt olla vastav vedelkütuse kvaliteedinõuetele (lepingu punkt 4.2). Kuna lepingu p 4.2 ei ole kohaldatav hageja suhtes, tuleb lähtuda lepingu p-st 1.1. Kohtu hinnangul on pooled selles punktis kokku leppinud, et kaup peab vastama kvaliteedile, mis on kaubale lisatud katseprotokollis. Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli kaubale lisatud sertifitseeritud labori xxx katseprotokoll (kauba sertifikaat lepingu p 2.3 mõttes), so sertifikaat toote omadustele (katseprotokoll nr E19283, tl 16 I kd, kinnitus kohtuistungil, tl 150 ja 181 II kd). Viidatud katseprotokollis on välja toodud analüüsi tulemusel kauba keemilised ja füüsikalised kvaliteediosised, milles ei ole tuvastatud ebakvaliteetseid osi. Kostja võttis sellest ka proovid ning oli lepingu sõlmimisel nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et hageja toode ei vastaks viidatud katseprotokollile. Kostja on pidanud 4 tarnet üheks kaubaks. Toote nimetus, kvaliteedi nõuded ning nendele vastavus on märgitud lisaks ka toote saatelehtedes (KN kood, tl 12-15 I kd). Kohtu hinnangul, müüs hageja naftatoodet, mille omadused olid kostja poolt eelnevalt kindlakstehtud ning vastasid toote katseprotokollile, so kauba kvaliteet vastas poolte vahel kokkulepitud lepingu punktile 1.1. Vaatamata sellele, et kostja on ise kinnitanud, et võttis hageja kaubast näidise, tegi selle osas endale vajalikud ekspertiisid, veendus kauba kvaliteedi sobivuses, sh PCB puudumises (kostja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 159p II kd), on kostja siiski seisukohal, et kuna hageja kauba katseprotokollis ei mõõdetud PCB-d, siis selle alusel ei saanudki hinnata kauba vastavust kehtestatud nõuetele. Kohtule jääb kostja lähenemine arusaamatuks, st kostja on esitanud enda seisukohti vastuoluliselt. Kui kostja enne kauba ostmist ise tuvastas, et hageja tootes PCB puudus, siis asuda seisukohale, et nõuetele vastavust hageja toote katseprotokolli alusel tuvastada ei ole võimalik, on asjakohatu. Täiendavalt märgib kohus, et kuna hageja toode ei ole vedelkütus, ei olnudki hagejal vajalik oma tootele teha PCB analüüsi ning kuna kostja on avaldanud, et tema ise enne kauba ostmist veendus kauba kvaliteedi sobivuses, sh PCB puudumises, siis on võimalik asuda ka seisukohale, et hageja kaubas ei sisaldunud PCB-d. Siinkohal võiks kohus lõpetada vaidluse analüüsimise, kuid kuna poolte vahel on peamine vaidlus selles, et siiski mingis osas hageja tootest on PCB sisaldusega (konkreetsemalt 26.05.2015 tarnitud toode saatelehe nr 2605/01 alusel, tl 15 I kd), mis väidetavalt rikkus kostja toote ja tekitas kostjale kahju, analüüsib kohus poolte seisukohti ka nimetatu valguses.

lepingutingimustele mittevastavuses olevat kaupa, so hageja 26.05.2015 tarnes oli kõrgendatud polüklooritud bifenüülide (PCB) sisaldus, mille sisaldus Eesti Vabariigi normide järgi ei ole lubatud. Kostja leiab ka, et seonduvalt lepingutingimustele mittevastava kauba tarnimisega, on kostjal tekkinud kahju. Eksperdiarvamusest nähtub, et vastavalt Keskkonnaministri 20.12.2016 määrusele nr 73 loetakse kerge ja raske kütteõli PCB sisaldus nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“ (09.03.2017 ekspertiisiakt, tl 43 II kd). Kohtuliku ekspertiisiga on tuvastatud, et hageja tarned 1-3 (2 tarnet 22.05.2015 ja üks tarne 25.05.2015) PCB-d ei sisaldanud, kostja on selles osas enda vastuväitest menetluse kestel loobunud ja jäänud selle juurde, et hageja 4-s ehk viimane tarne, so 26.05.2015, oli reostatud PCB ühendiga, mille olemasolu tarnitud kaubas rikkus kostja jaoks kogu tarnitud kaubast toodetud kütusesegu. Seega, seisneb poolte vaidlus selles, kas PCB ühendid olid olemas hageja kaubas (viimases tarnes) selle tarnimise hetkel või sattusid sinna hiljem muul põhjusel. Kostja on seisukohal, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmisel hagejalt kostjale, ehk hetkel kui hageja tarnis kauba kostjale. Kostja on väitnud, et küttesegu valmistamiseks transporditi kaup edasi aktsiisiladudesse, milleks olid xxx ja xxx. Peale nimetatud aktsiisiladudes küttesegude valmistamist teostati küttesegu katseprotokollid selleks, et sertifitseerida valmistatud kütus. Nimetatud katseprotokollidest selgus, et hageja tarnitud õlis oli kõrgendatud PCB sisaldus. Kostja on esitanud eelnimetatud väidete osas ka tõendid. Kohtu hinnangul on kostja tõendid ebausaldusväärsed selles osas, mis viidatud väidet tõendavad, kuna asjas on kohtuliku ekspertiisiga ümber lükatud asjaolu, et hageja kaubas, so kolmes esimeses tarnes oli PCB sisaldus. Kohus peab seda asjaolu oluliseks hindamaks kostja poolt teisi esitatud tõendeid. Peale kohtulike ekspertiiside tegemist (09.03.2017 ekspertiisiakt, tl 39-51 II kd ja 16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123 II kd) tugineb kostja sellele, et ekspertiisiga on tuvastatud, et PCB-ga reostatud tarne oli teostatud 26.05.2015 tarnega. Hageja väidab, et tema tootes puudus PCB sisaldus. Pooled on esitanud oma 02.05.2018 menetlusdokumentide lisadena toimingute koondtabeli/kauba liikumise skeemi (tl 156-157, 163-164 II kd), milles sisalduvat on vastastikku aktsepteeritud (kinnitus kohtuistungil, tl 180-180p II kd). Seega saab kohus eelviidatu alusel koostoimes tabelis/skeemis viidatud tõenditega ning tunnistajate ütlustega, tuvastada asjaolud, mis vaidluse lahendamiseks on olulised. Kohus alustab sellest, et hageja on tõendanud, et hagejal oli pädevus vastaval alal tegutseda, kuid kostjaga tehingu toimumise ajal, ei saanud hageja uut toodet valmistada, kuna vastav tegevusluba oli lõppenud ja kestis uue loa väljastamise protsess (tl 55-57, 58-74 II kd). Seega, on oluline, et hageja tootmine vaidlusaluste tehingute ajal seisis seoses tegevusloa pikendamise menetlusega, st tootmine seisis 25.03.201510.07.2015.a. Hageja on selgitanud, et hageja tegevus on Keskkonnaameti järelevalve all ning antud ajal sai hageja müüa ainult valmistoodangut. Kostja hageja väidet ümber lükanud ei ole. Asjakohased ei ole selles osas kostja tõendid, millega kostja soovib tõendada, et hageja on litsentsi tühistanud ning nimetatud tõenditest ei nähtu ka, et hageja tarnis kostjale kokkulepitud kauba asemel midagi muud, so jäätmeid (kostja tõendid, tl 109 I kd, tl 37 II kd).

Nimetatud proov oli võetud 02.06.2015. a xxx mahutist nr 3 (tl 116-117 I kd). Kostja on avaldanud, et hageja kaup jõudis xxx mahutisse nr 3 hageja laost kostja lattu ja sealt edasi xxx lattu. PCB reostusega proov võeti kauba tarnimise ja liikumise järgselt xxx mahutist nr 3 kuupäeval 02.06.2015. Kostja väidab, et kostja mahutitest ei olnud varasemalt muud kaupa kui hageja enda poolt varem tarnitud kaup, mis nähtub kostja hinnangul hagile lisatud saatelehtedelt (tl 12-15 I kd). Kohtu hinnangul viidatud saatelehtedelt kostja väide ei nähtu. Viidatud saatelehtedelt nähtub üksnes, et kogu kaup laaditi maha kostja asukohas. Muus osas analüüsib kohus väiteid allpool. Kostja on ka väitnud, et arvesse võttes, et kõik hageja poolt 4 tarnega veetud kaup jagunes pidevalt kostja mahuti 1 ja 3, xxx mahuti 2 ja xx mahuti 3 vahel, kuhu tarniti ka hageja poolt viimane 26.05.2015 kaup, siis sellega riknes sisuliselt kogu hageja tellitud ja varasemalt tarnitud partii. Seega, kuivõrd kohtuliku ekspertiisiga (09.03.2017 ekspertiisiakt) on tuvastatud, et hageja kolm tarnet olid PCB reostuseta, siis on oluline tuvastada vastav asjaolu hageja 26.05.2015 tarne osas. Tuvastatud on, et küttesegu valmistamiseks transporditi kostja ja hageja kaupa edasi aktsiisiladudesse, milleks olid xxx ja xxx. Pooled nimetatu üle ei vaidle. Vastavalt hageja poolt esitatud koondtabelile ja kostja poolt esitatud kauba liikumise skeemile, milles on viited asjas olemasolevatele asjakohastele tõenditele (tl 156-157, 163-164 II kd), on tuvastatav hageja, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine xxx terminali/lattu ja toodete müük terminalist, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine xxx terminali/lattu ja toodete müük terminalist. Tuvastatav on, et 22.05.2015.a vedas kostja hageja toote hageja mahutist nr 3 xxx mahutisse koguses 26300 kg ja mahutisse nr 2 (nähtub järgnevast tõendist, so akt nr 14, tl 39 I kd) koguses 26200 kg (katseprotokoll, millest nähtub, et kütusepartii oli mahutis nr 3, tl 16 I kd, saatelehed, tl 12, 13 I kd, kusjuures saatelehelt nr 2205/01 ei nähtu mahuti numbrit, kuhu hageja kaup läks). Etteruttavalt märgib kohus, et ka hageja 25.05.2015 ja 26.05.2015 tarnete liikumist kostja mahutisse nr 1 ja jagunemist mahutite 1 ja 3 vahel kostja poolt viidatud saatelehed (tl 14 ja 15 I kd) ei näita. Muid tõendeid enda väite tõendamiseks kostja esitanud ei ole. 22.05.2015.a akti nr 14 (tl 39 I kd) alusel on tuvastatav ka, et hageja kaup on hoiule võetud xxx laos koguses 26215 kg. Eelnevast nähtub, et mahuti jäägiks on märgitud 26215 kg, st eelduslikult võisid mahutis olla eelnevate toodete jäägid ca 15 kg ulatuses. Tulenevalt kohtulikust ekspertiisist kostja esitatud toote proovis PCB sisaldus tootes puudus. Järgnevalt 27.05.2015.a akti nr 15 (tl 41 I kd) alusel on tuvastatav, et kostja tõi oma laost kaupa koguses 11526 kg (viide katseprotokollile QAR 27 15-0501/ 27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ 27.05.2015, tl 160 I kd). Viidatud tõendist nähtub, et kostja tellitud katseprotokoll QAR 27 15-0501/27.05.2015 nõuetele mittevastavust ei tuvastanud. 30.05.2015.a akti nr 16 (tl 42 I kd) alusel on tuvastatav, et kostja tõi oma laost kaupa koguses 13899 kg (viide katseprotokollile QAR 27 15-0501/ 27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ 27.05.2015). Vaidlust ei ole, et kokku sissetulnud kauba kogus moodustas 250 571 kg (tl 156 II kd). Aktsiisilao käitlemise aktist nr 7 nähtub, et 30.06.2015.a toimus xxx laos toodete segamine, segati 3 komponenti, st hageja toodet, kostja toodet ja suvediislikütust (tl 43 I kd). Peale toimingut on kostja tootele (raske kütteõli) väljastatud vastavussertifikaat ja katseprotokoll nr. OT250615-1 (tl 161-162 I kd), misjärel kostja tegeles selle müügiga (tl 175-177 II kd). Kohtu hinnangul, on eelnimetatud tõendite alusel võimalik järeldada, et hageja toote osas ei tuvastatud mittevastavust. Kostja väide, et xxx aktsiisilattu laekus kostja uus kaup 19.06.2015, ei ole samuti tõendatud. Eelnevalt viidatud tõenditest nähtub, et 19.06.2015.a ei saanud laekuda uut kaupa kuna mahutis oli juba 245897 kg segatud kaupa (aktsiisilao käitlemise akt nr 7, segamine 30.06.2015), mis oli võõrandatud 06.07.2015-08.07.2015 (tl 175-177 II kd). Väidetav uus kaup segati 17.07.2015.a (aktsiisilao käitlemise akt nr 8, tl 82 I kd). Segati diislikütus ja industriaalõli (SN-150). PCB sisaldust ei tuvastatud. Saadud segu kohta väljastati

vastavussertifikaat nr VSRK08151 ja katseprotokoll nr QAR1715-P0701 (tl 178-179 I kd). Analüüsid tehti mahutist nr 8 ning PCB sisaldust ei olnud. Antud sertifikaadi alusel müüs kostja PCB vabat toodet/kütteõli 17.07.2015 – 31.12.2015. Seega, PCB sisalduse puudumine viitab üheselt asjaolule, et mahutis eelnevalt olnud hageja tootel ei saanud seda samuti olla. Seega, seisuga 17.07.2015.a xxx mahutis nr 8 PCB sisaldus puudus. Seega ei saanud reostust olla ka eelnevalt hoitud segudes. xxx mahutist võetud proov (09.03.2017. a ekspertiisiakti nr. 1-9/38-1 kohaselt oli proov EE17000347, tuvastatud PCB sisaldus 3800 mg/kg, proov oli võetud 01.06.2015. a xxx mahutist nr. 2) ei ole võetud hageja tootest ja viimasest tarnest. Tuvastatud on, et proov võeti oluliselt hiljem ja peale seda, hageja tehingute väljavõttest on näha, et vastavasse mahutisse oli kuni proovivõtuni toodud korduvalt tooteid (sh kahel korral teise sertifikaadi alusel ja teiste omadustega toodet). Järgnevalt, 29.05.2015.a xxx lattu saabus kostja õlitoode koguses 39078 kg mahutisse nr 3 (mõõteprotokoll nr RN 150530993, kauba-saatelehed 769 ja 770, tl 40, 47, 48, 163-165 I kd), mis on identifitseeritav kostja tellitud katseprotokolliga QAR 27 15-0501/ 27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ (tl 160 I kd). Viidatud tõenditest nähtub, et kauba omanikuks on kostja ja täiendavalt nähtub katseprotokollist, et akte proovide võtmise kohta ei koostatud. Samas ei nähtu ühestki eelviidatud tõendist seost hagejaga ja/või hageja tootega. Järgnevalt, oli 09.06.2015.a tootele lisatud diislikütus 149954 kg mahutisse nr 11 (mõõteprotokoll nr RN 150609998, tl 166 I kd). Eeltoodust võib järeldada, et kostja tõi xxx mahutisse nr 3 oma kauba, peale seda mingil moel on kaup sattunud mahutisse nr 11, peale seda valati mahutisse nr 11 xxx OÜ diislikütus koguses 149954 kg (üleandmises-vastuvõtmise akt 04.06.2015, tl 167 I kd), misjärel tehti Analiit-AA OÜ labori poolt analüüs ja analüüsi tulemiks saadi PCB sisaldus 402 mg/kg (analüüsiakt EE15004884, katseprotokoll nr SD290602, 09.06.2015, tl 168-169 I kd). Samas väljastati 19.06.2015.a tootele kvaliteedisertifikaat QC 1915-0602 ning kaubale omistati nimetuseks raske kütteõli „JNB500“ (tl 170 I kd), mis läks müüki. Käesoleva vaidluse kontekstis on oluline, et kostja poolt toodete segamiste tulemusel, tuvastati kostja tootes PCB sisaldus, kuid eelviidatud tõenditest ei saa teha järeldust, et xxx laos toimunud tehingud seostuvad hagejaga, sh hageja sertifikaatide või katseprotokollidega ja/või hageja tootega. Siinkohal kordab kohus, et hageja on tõendanud, et hageja tootmine vaidlusaluste tehingute ajal seisis seoses tegevusloa pikendamise menetlusega, st tootmine seisis 25.03.2015- 10.07.2015.a. Hageja tegevus on Keskkonnaameti järelevalve all ning antud ajal hageja sai müüa ainult valmistoodangut. Hageja on avaldanud, et seoses asjaoluga, et valmistoodang on hagejal ainult ühes mahutis, so mahutis nr 3 ning toodangut juurde ei tehtud, ei saanud toote omadused 22, 25 ja 26.05.2015 tarnete puhul erineda, mis nähtub kaubapartii väljamineku aruandest (tl 75 II kd). Kostja on seisukohal, et kostjale tarnitud viimane kauba partii oli segu hageja mahutis M3 asunud kaubast ja 1-kuupmeetri suurustest plastanumatest pärit jääkidest ning esitanud väite, et hageja 1-kuupmeetristest anumatest pärit aine oli reostunud PCB-ga. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et asjas kogutud tõenditest on tuvastatav, et hageja mahutist M3 on pärit üksnes 3 tarnet, kuid viimane tarne on osaliselt pärit tuvastamata mahutitest, mille sisuks tõenäoliselt oligi PCB-ga reostunud aine. Lisaks viidatud kaubapartii väljamineku aruandele, nähtub ka katseprotokollist, et kogu hageja tarnitud kütusepartii oli mahutis nr 3 (tl 16 I kd). Seega, saab asuda seisukohale, et kostjale müüdud kaup oli ühest ja samast partiist ning 4 tarne puhul ei olnud tegemist muu toote, kui 3 esimese tarne tootega, so naftaoode/õlisegu. Täiendavalt on tunnistajad selgitanud, et valmistoodangut ei ole võimalik laadida erinevatest mahutitest ning seda ka kostja puhul (tunnistaja A O ütlused, tl 173-174 II kd, tunnistaja A A ütlused, tl 176-178 II kd). Seega ei saanud hageja toote omadused 22.05, 25.05 ja 26.05 tarnete puhul erineda. Tunnistaja A.A ütlustest tuleneb, et valmistoodet on hagejalt võimalik saada 1 mahutist ning väited toodete muudest anumatest saamise kohta on valed. Müüakse ainult valmistoodangut, milline on läbinud katsed ja sertifitseeritud. Tunnistaja A.O kinnitas, et hageja toodangut müüakse ainult ühest mahutist. Kõik oli tavapärane ka kostja sõiduki laadimisel. Seega, on eelnevate

tunnistajate ütlused sarnased ning arvestatavad. Tunnistaja A.G (tl 169-171 II kd) väited, et ta võttis toodet erinevatest mahutitest, ei ole usaldusväärsed. Nimelt tunnistaja kirjeldab väga täpselt 2015. a hagejaga toimunut, kuid muid asjaolusid ei mäleta. Kostja on mh väitnud, et kostja on aktsiisiladudesse segamiseks viinud hageja toote, milleks ta tegi uue katseprotokolli (QAR2715-P0501, 27.05.2015, tl 160 I kd). Asjas tehtud kohtuliku ekspertiisiga on tuvastatud, et kõik proovid, millised on võetud otseselt hageja tootest on eksperdi hinnangul PCB vabad (st toode, millist kostja oma mahutitesse ei vedanud, so sõiduki mahutist võetud 2 proovi ja aktsiisilao mahutist võetud proov). PCB sisaldus on avastatud toote proovidest, millised on võetud peale hageja tarnet ning toodetelt, millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda mahutitest. Lisaks on ekspert sedastanud, et hageja toote omadused on kardinaalselt erinevad kostja esitatud toote proovi omadustega, millistel on reostuse tunnused. Ka on ekspert asunud seisukohale, et kostja esitatud tooteproovid ei vasta toote omadustelt katseprotokollile QAR2715-P0501, 27.05.2015.a (16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123 II kd). Seega, võib ka kohtu hinnangul sarnaselt hagejaga asuda seisukohale, et väidetavad proovid ei ole võetud kostja poolt hageja tootest ning reostunud proovid on võetud mahutitest osaliselt segudest ning ülejäänud osas mahutitest märgatavalt hiljem peale tarnet. Seega arvestades proovide võtmise kohta ja aega ei ole need hagejaga seostatavad. Seega esiteks kostja poolt hageja tootena esitletud toode ei vasta hageja toote omadustele, teiseks ei samastu väidetavad proovid isegi kostja enda poolt tellitud katseprotokollile (QAR2715-P0501, 27.05.2015) ja kolmandaks tunnistaja A Gi väitel veeti hageja toodet hoopis xxx mahutitesse (tl 169 II kd), mis on vastuolus kostja väidetega tema mahutite reostamisest ja reostuse tekkimisest just kostja mahutites. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja väide, et 26.05.2015. a väidetavalt saastatud tarnet on kostja asunud jagama oma mahutitesse ning just sellega rikkus erinevaid tooteid on paljasõnaline ja tõendamata.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud viivise nõude alates hagi esitamisest, so alates 29.01.2016 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise nõudele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Ka kohtu hinnangul on hageja viivise nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates 29.01.2016 kuni 12.11.2018 (viivitatud päevi 1019) summas 15 196,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates 13.11.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus ei ole kahjunõude esmast eeldust tuvastanud, ei analüüsi kohus muid kahju nõude eeldusi ning sellega seonduvalt poolte seisukohti ja tõendeid, mh ka lepingu punktiga 4.5 seonduvaid seisukohti. Lepingu p 4.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui ostjal on pretensioone vastu võetud kauba kvaliteedi ja/või koguse osas, kohustub ostja sellest teatama müüjale hiljemalt 7 (seitse) kalendripäeva jooksul peale kauba vastuvõttu. Kokkuvõtvalt, kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 68 039, 88 eurot ja viivised ning jätab vastuhagi rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.