Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.09.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-1584
Tsiviilasi
Osaühing Portlif Grupp hagi Jõelähtme Naftabaas OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks Jõelähtme Naftabaas OÜ vastuhagi Osaühing Portlif Grupp vastu kahju väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja Jõelähtme Naftabaas OÜ apellatsioonkaebus, 327 709,04 tsiviilasja hind apellatsiooni- eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja/vastuhagis kostja (vastustaja): Osaühing Portlif Grupp (registrikood 10856512), lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir Kostja/vastuhagis hageja (apellant): Jõelähtme Naftabaas OÜ (registrikood 12562631), lepinguline esindaja advokaat Daniil Savitski Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 12.11.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Jõelähtme Naftabaas OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Portlif Grupp (hageja) esitas 29.01.2016 Harju Maakohtusse hagi Jõelähtme Naftabaas OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks (tl 1-5 I kd), mida täpsustas 02.05.2018 (tl 154-155 II kd).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.05.2015 ostu-müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma ja kostja ostma naftatooteid, sh õlisid ja nende segusid. 2015. aasta maikuus müüs hageja kostjale kaupa, s.o naftatoodet, millisega kostja eelnevalt tutvus ja soovis seda omandada. Kauba kvaliteet oli eelnevalt kontrollitud, mille kohta oli koostatud katseprotokoll nr E19283. Lepingu projekti koostas kostja. Müüdav toode lepiti kokku lepingu p-s 1.1. Toode oli olemas kokkuleppe sõlmimise ajal, selle kohta oli tehtud katseprotokoll ning kostja võttis sellest ka proovid ning oli lepingu sõlmimisel nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Tehingu ajal ta ei saanud hageja uut toodet valmistada (tegevusloa lõppemine ja toimus uue loa väljastamise protsess) ning oli õigustatud müüma sellel ajal olemasolevat valmistoodangut.
3.29.05.2015 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 15-2905/03 summas 68 039,88 eurot müüdud naftatoote eest. Kauba tasumiseks andis hageja kostjale mõistliku aja, s.o kolm nädalat, märkides arvel tasumise kuupäevaks 19.06.2015. Lepingu p-s 4.5 on pooled kokku leppinud kauba kvaliteedi kohta pretensioonide esitamise tähtajas, milleks on 7 päeva peale kauba vastuvõtmist. Kostja ei ole esitanud hagejale pretensiooni 7 päeva peale kauba vastuvõtmist. Kostja ei ole esitanud hagejale pretensiooni ka muu mõistliku aja jooksul. 19.06.2015 seisuga ei ole kostja hageja arvet tasunud ning ei ole esitanud mõjuvaid põhjendusi arve tasumata jätmise kohta. Hageja on korduvalt kostjale esitanud suuliselt ja kirjalikult pretensioone arve tasumata jätmise kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust kustutanud.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 68 039,88 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 järgi ning alates hagi esitamisest viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja ei tooda vedelkütust vaid naftatoodet, mis ei ole kütus ja on kostja toote üks komponente. Seega on lepingu p 4.2 eksitav, kuna see ei käi hageja kohta, kuna hageja ei tooda vedelkütust, mistõttu ei saa hageja toode vastata ka vedelkütuse kvaliteedinõuetele. Kuna hageja toode ei ole vedelkütus, siis ei tehtud polüklooritud bifenüülide (PCB) analüüsi, st kostja poolt viidatud Keskkonnaministri 21.06.2013 määrus nr 45 hageja tootele ei kohaldu. Enne lepingu sõlmimist võttis kostja hageja tootest proovid ning oli seega teadlik, millist toodet ta ostab. Kõik proovid, mis on võetud otseselt hageja tootest on asjas teostatud ekspertiisi kohaselt PCB vabad. PCB sisaldus on avastatud toote proovidest, millised
on võetud pärast tarnet ning toodetelt, millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda mahutitest. Lisaks on ekspertiisiaktis leitud, et hageja toote omadused on kardinaalselt erinevad kostja esitatud toote proovi omadustega, millistel on reostuse tunnused. Valmistoodang oli hagejal ainult ühes mahutis (mahuti nr 3), mida juurde ei tehtud ning ka hageja tunnistajad selgitasid istungil, et valmistoodangut ei ole võimalik laadida erinevatest mahutitest. Sama partii toodet müüdi ka pärast kostjat (st pretensioonideta) ning järgnevas partiis PCB sisaldus samuti puudus, mis oleks eelneva partii reostumisel kindlasti ilmsiks tulnud. Puuduvad tõendid, et toodet ei ole teiste toodetega segatud (st mis oli samades mahutites, mida lisati jne) ning et kostja mahutitest aktsiisilattu veetud toode ongi hagejalt omandatud toode. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
6.Kostja esitas 17.03.2016 vastuse hagile ja vastuhagi kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks (tl 25-38 I kd), mida täpsustas 02.05.2018 (tl 158-162 II kd). Hageja poolset tasunõuet kostja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu, sest hageja ei ole täitnud oma lepingust tulenevat kohustust, müüa kaup, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele, mistõttu puudub kostjal ka tasu maksmise kohustus.
7.Vastuhagi kohaselt pidi pooltevahelise lepingu alusel müüdav kaup vastama Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele (lepingu p 4.2). Vastavalt lepingu lisale, leppisid pooled kokku, et iga kauba partii peab olema varustatud laborianalüüsiga, mis mh kinnitab vastavust Eestis kehtestatud keskkonnanormidele.
8.2015. aasta maikuus tarnis hageja kostjale kaupa, mida vastavalt lisatud dokumentidele nimetati tööstusõlide seguks. Kaup soetati eesmärgiga segada tööstuslikud õlid diislikütusega ja valmistada raske kütteõli edasimüügi eesmärgil. Hageja poolt 26.05.2015 tarnitud kaubapartii ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd selles oli kõrgendatud PCB sisaldus, mille sisaldus Eesti Vabariigi normide järgi ei ole lubatud ning mistõttu kostja valmistatud küttesegude partiid osutusid rikutuks. Kostja loobus menetluse kestel vastuväitest, et hageja 22.05.2015 ja 25.05.2015 kaubapartiid ei vastanud lepingutingimustele (vt kinnitus 04.04.2018 istungil, tl 149p II kd, kostja menetlusdokument, tl 159 II kd).
9.Küttesegu valmistamiseks transporditi kaup aktsiisiladudesse, milleks olid Petroil PVTK OÜ ja NCC & PO AS. Pärast aktsiisiladudes küttesegude valmistamist teostati küttesegu katseprotokollid selleks, et sertifitseerida valmistatud kütus. Nimetatud katseprotokollidest selgus, et hageja tarnitud õlis oli kõrgendatud PCB sisaldus, mille sisaldus Eesti Vabariigi normide järgi ei ole lubatud (Keskkonnaministri 21.06.2013 määrus nr 45 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika”). Valmistatud küttesegude partiid osutusid rikutuks, sest PCB-de sisaldus Petroil PVTK OÜ aktsiisilao mahutis oli 300 mg/kg ja NCC&PO AS aktsiisilao mahutis oli 402 mg/kg. Seega ei olnud hageja poolt kostjale tarnitud õli kaup ega toode, vaid seaduse mõistes ohtlikud jäätmed.
10.Hageja poolt koos kaubaga esitatud protokollis ei ole tehtud PCB analüüse, mistõttu nende alusel ei saanudki hinnata kauba vastavust kehtestatud nõuetele.
11.Kostja on teinud ainuvõimaliku järelduse, et hageja ajavahemikul 22.-26.05.2015 tarnitud õlisegude partiides oli väga kõrge PCB-de sisaldus, hinnanguliselt enam kui 2000 mg/kg, sest isegi väike kogus tarnitud õlisegu rikkus kaubapartiisid, mille maht oli üle kütteseguna 100 000 kg. Kogu kostja poolt toodetud kaup sisaldas endas PCBühendeid, vaatamata sellele, et hageja tarned 1-3 neid ei sisaldanud.
12.Kostja jagas 26.05.2015 tarne oma mõlema mahuti vahel ära ja sellega riknes nii kostja mahutis nr. 1 paiknenud kaup kui ka kostja mahutis nr. 3 paiknenud kaup. Võttes arvesse, et kostja mahutitest seejärel pumbati hageja kaup NCC&PO AS mahutisse ning Petroil PVTK mahutisse nr. 2, siis sellega riknes ka seal asuv/sinna suunduv kaup. Seetõttu on kostja kandnud kahju.
13.Lepingu p 2.8. sätestas, et mittekvaliteetse ja Eestis kehtivatele normidele mittevastava kütuse tarnimisel on hageja kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates pretensiooni esitamisest tasuma leppetrahvi 10% kauba maksumusest ja vahetama oma kulul mittevastava kauba, normidele vastavaks kaubaks kostja poolt määratud tähtaja jooksul. Tulenevalt eelnevast teatas kostja 11.09.2015, et keeldub tasumast hageja arvet nr 152905/03 ja nõuab vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 2.8, arvel näidatud koguses Eesti kvaliteedinõuetele vastava kauba tarnimist, mitte hiljem kui 30.09.2015, misjärel oleks võimalik olnud tasuda ka kvaliteetse ja tarnitud kauba eest esitatud arve. Kostja nõudis hagejalt vastavalt lepingu p-le 2.8. leppetrahvi tasumist 10% summa ulatuses tarnitud ebakvaliteetse kauba maksumusest.
14.Vastuhagi kohaselt on kostja kahjunõue hageja vastu 226 158,05 eurot, millest 86 065,57 eurot on otsene varaline kahju, 133 288,50 eurot on saamata jäänud tulu ja 6803,98 eurot on leppetrahv. Lisaks esitatud põhinõudele, nõuab kostja hagejalt ka viivist alates vastuhagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja on oma nõude rajanud samuti lepingule ning viitab VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 ja § 158.
15.Ebaõige on hageja väide, et kogu kostjale tarnitud kaup oli pärit hageja mahutist nr M3. 26.05.2015 tarnitud kaup oli segu mahutis M3 asunud kaubast ja 1-kuupmeetri suurustest plastanumatest pärit jääkidest. Kuivõrd ekspertiisiakt tuvastas PCB sisalduse 26.05.2015 tarnes, siis on ilmne, et nendest 1-kuupmeetristest anumatest pärit aine oligi reostunud PCB-ga. AG, kes oli kaupa vedav autojuht ja kes nägi pealt kauba peale laadimise protseduuri, ütles 11.06.2018 istungil antud tunnistuses: „võtsin kaupa mitmest mahutist, viimane kord korjasin kaupa mitmest plastmassmahutist“. Täpsustavale küsimusele vastas AG: „jah, tuli võtta erinevatest mahutites sellepärast, et ei jätkunud kaupa“, täiendavalt selgitades „alguses võtsin kaupa laadimiseks suurtest mahutitest, ülejäänud kapa võtsin juba plastmahutitest suurusega 1 kuupmeeter“. Lisaks tuvastati 16.11.2017 ekspertiisaktis, et kostja poolt võetud ja plombeeritud toote keemilise-füüsikalised omadused ei vastanud hageja poolt toodetud kauba sertifikaadis märgitud omadustele. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 68 039, 88 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates 29.01.2016 - 12.11.2018 summas 15 196,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates 13.11.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 01.05.2015 ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja kohustus müüma naftatoodet, sh õlisid ja nende segusid (kaup) ning kostja kohustus kauba eest hageja poolt esitatud arve alusel tasuma (lepingu p 1.1, 3.1, tl 10 I kd). Hageja tarnis kostjale kaupa kokku 4 tarnega, s.o 22.05.2015 saatelehe nr 2205/01 alusel koguses 26300 kg; 22.05.2015 saatelehe nr 2205/02 alusel koguses 26200 kg; 25.05.2015 saatelehe nr 2505/01 alusel koguses 26260 kg ja 26.05.2015 saatelehe nr 2605/01 alusel koguses 19900 kg (saatelehed, tl 12-15 I kd), kaup on kostja poolt kätte saadud ning kauba koguse ja hinna osas kostjal pretensioonid puuduvad. Kostjal on kauba eest tasumata müügihind 68 039,88 eurot (arve, tl 17 I kd). Arvel on viide
kvaliteedisertifikaadile E19283, milleks on hageja poolt esitatud katseprotokoll nr E19283 (tl 16 I kd, poolte kinnitus kohtuistungil, tl 150 II kd).
18.Kostja on avaldanud, et kostja ise võttis hageja kaubast näidise, tegi selle osas endale vajalikud ekspertiisid, veendus kauba kvaliteedi sobivuses (sh PCB puudumises) ja seejärel tellis esimese partii (kostja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 159 pöördel, II kd). Seega kostja teadis, millist toodet ta ostab ning millistele parameetritele see vastab. Kostja on lepingueelsete läbirääkimiste pidamise kontekstis märkinud, et kostja avaldas hagejale kauba soetamise eesmärgi, s.o kütteõli tootmine, mis pidi vastama sel hetkel Eestis kehtestatud kütuse kvaliteedi nõuetele (Keskkonnaministri 21.06.2013 määrus nr 45). Kuigi poolte lepingueelsed läbirääkimised eelnimetatud avalduse osas ei ole täiendavalt tõendatud, saab käesoleval juhul lähtuda vaidlusküsimuse lahendamisel poolte vahelisest lepingust tõlgendades lepingupunkte VÕS § 29 alusel.
19.Lepingu p-s 1.1. on pooled kokku leppinud, et kaup peab vastama kehtivatele kvaliteedinõuetele. Lepingu p-s 4.2 on reklamatsioonina kirjas, et kauba kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele ning tellimuses fikseeritud kvaliteedinäitajatele. Lepingu koostas kostja oma tüüplepingu alusel. Hageja on selgitanud, et hageja ei tooda vedelkütust vaid naftatoodet, mis ei ole kütus ning hagejal puudub kütuse tootmiseks ja müümiseks luba. Seega on lepingu p 4.2 eksitav, kuna see ei käi hageja kohta, kuna hageja ei tooda vedelkütust, mistõttu ei saa hageja toode vastata ka vedelkütuse kvaliteedinõuetele Keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 45 mõttes, st nimetatud määrus hageja tootele ei kohaldunud (kehtiv määrus on Keskkonnaministri 20.12.2016 määrus nr 73). Kuna hageja toode on kostja toote üks komponente, mis iseseisvalt ei saa olla vedelkütuseks, siis ei saa see ka alluda vedelkütuse kvaliteedinõuetele.
20.Seoses asjaoluga, et pooled kasutasid lepinguna kostja vedelkütuse müügi tüüplepingut, on see kvaliteedi nõuete osas vastuoluline. Naftatoode (lepingu p 1.1) ei saa olla oma olemuselt vastav vedelkütuse kvaliteedinõuetele (lepingu p 4.2). Kuna lepingu p 4.2 ei ole kohaldatav hageja suhtes, tuleb lähtuda lepingu p-st 1.1. Kohtu hinnangul on pooled selles punktis kokku leppinud, et kaup peab vastama kvaliteedile, mis on kaubale lisatud katseprotokollis. Kaubale oli lisatud sertifitseeritud labori Inspectorate Estonia AS katseprotokoll (kauba sertifikaat lepingu p 2.3 mõttes), s.o sertifikaat toote omadustele (katseprotokoll nr E19283, tl 16, I kd, kinnitus kohtuistungil, tl 150 ja 181, II kd). Katseprotokollis on välja toodud analüüsi tulemusel kauba keemilised ja füüsikalised kvaliteediosised, milles ei ole tuvastatud ebakvaliteetseid osi. Kostja võttis sellest ka proovid ning oli lepingu sõlmimisel nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Toote nimetus, kvaliteedi nõuded ning nendele vastavus on märgitud lisaks ka toote saatelehtedes (KN kood, tl 12-15, I kd). Kohtu hinnangul, müüs hageja naftatoodet, mille omadused olid kostja poolt eelnevalt kindlakstehtud ning vastasid toote katseprotokollile, s.o kauba kvaliteet vastas poolte vahel kokkulepitud lepingu p-le 1.1.
21.Vaatamata sellele, et kostja on ise kinnitanud, et võttis hageja kaubast näidise, tegi selle osas endale vajalikud ekspertiisid, veendus kauba kvaliteedi sobivuses, sh PCB puudumises (kostja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 159 pöördel, II kd), on kostja siiski seisukohal, et kuna hageja kauba katseprotokollis ei mõõdetud PCB-d, siis selle alusel ei saanudki hinnata kauba vastavust kehtestatud nõuetele. Kui kostja enne kauba ostmist ise tuvastas, et hageja tootes PCB puudus, siis asuda seisukohale, et nõuetele vastavust hageja toote katseprotokolli alusel tuvastada ei ole võimalik, on asjakohatu. Kuna hageja toode ei ole vedelkütus, ei olnudki hagejal vajalik oma tootele teha PCB analüüsi ning kuna kostja on avaldanud, et tema ise enne kauba ostmist veendus kauba kvaliteedi sobivuses, sh PCB puudumises, siis on võimalik asuda ka seisukohale, et hageja kaubas ei sisaldunud PCB-d.
22.Poolte vahel on vaidlus selles, kas PCB ühendid olid olemas hageja kaubas (26.05.2015 tarnes) selle tarnimise hetkel või sattusid sinna hiljem muul põhjusel. 09.03.2017 eksperdiarvamusest nähtub, et vastavalt Keskkonnaministri 20.12.2016 määrusele nr 73 loetakse kerge ja raske kütteõli PCB sisaldus nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“ (tl 43, II kd). Pärast kohtulike ekspertiiside tegemist (09.03.2017 ekspertiisiakt, tl 39-51, II kd ja 16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123, II kd) tugineb kostja sellele, et ekspertiisiga on tuvastatud, et PCB-ga reostatud tarne oli teostatud 26.05.2015 tarnega. Pooled on esitanud oma 02.05.2018 menetlusdokumentide lisadena toimingute koondtabeli/kauba liikumise skeemi (tl 156-157, 163-164, II kd), milles sisalduvat on vastastikku aktsepteeritud (kinnitus kohtuistungil, tl 180-180 pöördel, II kd). Seega saab kohus eelviidatu alusel koostoimes tabelis/skeemis viidatud tõenditega ning tunnistajate ütlustega, tuvastada asjaolud, mis vaidluse lahendamiseks on olulised.
23.Hageja on tõendanud, et hagejal oli pädevus vastaval alal tegutseda, kuid kostjaga tehingu toimumise ajal, ei saanud hageja uut toodet valmistada, kuna vastav tegevusluba oli lõppenud ja kestis uue loa väljastamise protsess (tl 55-57, 58-74, II kd). Seega seisis hageja tootmine 25.03.2015-10.07.2015. Hageja on selgitanud, et hageja tegevus on Keskkonnaameti järelevalve all ning antud ajal sai hageja müüa ainult valmistoodangut. Asjakohased ei ole kostja tõendid, millega kostja soovib tõendada, et hageja on litsentsi tühistanud ning nimetatud tõenditest ei nähtu ka, et hageja tarnis kostjale kokkulepitud kauba asemel midagi muud, s.o jäätmeid (kostja tõendid, tl 109, I kd, tl 37, II kd).
24.Kostja tugineb sellele, et 09.03.2017 ekspertiisiakti kohaselt oli proovis, mis kandis laborinumbrit EE17000347, tuvastatud PCB sisaldus 3800 mg/kg (tl 42, II kd). Kostja avaldab, et nimetatud kaubaproov on pärit kostja poolt võetud proovist, milline kandis plommi numbrit 0296305. Nimetatud proov oli võetud 01.06.2015 Petroil PVTK mahutist nr 2 (tl 118-119, I kd). Kostja on ka avaldanud, et hageja kaup jõudis Petroil PVTK mahutisse nr 2 hageja laost kostja lattu ja sealt edasi Petroil PVTK lattu. Kostja selgitab, et PCB reostusega proov võeti kauba tarnimise ja liikumise järgselt Petroil PVTK mahutist nr 2 kuupäeval 01.06.2015.
25.Teine suure arvulise PCB reostusega proov vastavalt 09.03.2017 ekspertiisiaktile oli proov laborinumbriga EE17000348 (tl 42, II kd). Nimetatud kaubaproov on pärit kostja poolt võetud proovist, milline kandis plommi numbrit 0296301. Nimetatud proov oli võetud 02.06.2015 NCC&PO mahutist nr 3 (tl 116-117, I kd). Kostja on avaldanud, et hageja kaup jõudis NCC&PO mahutisse nr 3 hageja laost kostja lattu ja sealt edasi NCC&PO lattu. PCB reostusega proov võeti kauba tarnimise ja liikumise järgselt NCC&PO mahutist nr 3 kuupäeval 02.06.2015. Kostja väidab, et kostja mahutitest ei olnud varasemalt muud kaupa kui hageja enda poolt varem tarnitud kaup, mis nähtub kostja hinnangul hagile lisatud saatelehtedelt (tl 12-15, I kd). Kohtu hinnangul viidatud saatelehtedelt kostja väide ei nähtu. Viidatud saatelehtedelt nähtub üksnes, et kogu kaup laaditi maha kostja asukohas.
26.Kostja on ka väitnud, et arvesse võttes, et kõik hageja poolt 4 tarnega veetud kaup jagunes pidevalt kostja mahuti 1 ja 3, Petroil PVTK mahuti 2 ja NCC&PO mahuti 3 vahel, kuhu tarniti ka hageja poolt viimane 26.05.2015 kaup, siis sellega riknes sisuliselt kogu hageja tellitud ja varasemalt tarnitud partii. Seega, kuivõrd kohtuliku ekspertiisiga (09.03.2017 ekspertiisiakt) on tuvastatud, et hageja kolm tarnet olid PCB reostuseta, siis on oluline tuvastada vastav asjaolu hageja 26.05.2015 tarne osas.
27.Küttesegu valmistamiseks transporditi kostja ja hageja kaupa edasi aktsiisiladudesse, milleks olid Petroil PVTK OÜ ja NCC & PO AS. Vastavalt hageja poolt esitatud koondtabelile ja kostja poolt esitatud kauba liikumise skeemile, milles on viited asjas olemasolevatele asjakohastele tõenditele (tl 156-157, 163-164, II kd), on tuvastatav
hageja, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine Petroil PVTK OÜ terminali/lattu ja toodete müük terminalist, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine NCC & PO AS terminali/lattu ja toodete müük terminalist. 22.05.2015 vedas kostja hageja toote hageja mahutist nr 3 Petroil PVTK OÜ mahutisse koguses 26 300 kg ja mahutisse nr 2 (nähtub järgnevast tõendist, so akt nr 14, tl 39, I kd) koguses 26 200 kg (katseprotokoll, millest nähtub, et kütusepartii oli mahutis nr 3, tl , I kd, saatelehed, tl 12, 13, I kd, kusjuures saatelehelt nr 2205/01 ei nähtu mahuti numbrit, kuhu hageja kaup läks). Ka hageja 25.05.2015 ja 26.05.2015 tarnete liikumist kostja mahutisse nr 1 ja jagunemist mahutite 1 ja 3 vahel kostja poolt viidatud saatelehed (tl 14 ja 15, I kd) ei näita. Muid tõendeid enda väite tõendamiseks kostja esitanud ei ole.
28.22.05.2015 akti nr 14 (tl 39, I kd) alusel on tuvastatav ka, et hageja kaup on hoiule võetud Petroil PVTK OÜ laos koguses 26 215 kg. Eelnevast nähtub, et mahuti jäägiks on märgitud 26 215 kg, st eelduslikult võisid mahutis olla eelnevate toodete jäägid ca 15 kg ulatuses. Tulenevalt kohtulikust ekspertiisist kostja esitatud toote proovis PCB sisaldus tootes puudus. Järgnevalt 27.05.2015 akti nr 15 (tl 41, I kd) alusel on tuvastatav, et kostja tõi oma laost kaupa koguses 11 526 kg (katseprotokoll QAR 27 15-0501/ 27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ 27.05.2015, tl 160, I kd). Viidatud tõendist nähtub, et kostja tellitud katseprotokoll QAR 27 15-0501/27.05.2015 nõuetele mittevastavust ei tuvastanud. 30.05.2015 akti nr 16 (tl 42, I kd) alusel on tuvastatav, et kostja tõi oma laost kaupa koguses 13 899 kg (katseprotokoll QAR 27 15-0501/ 27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ 27.05.2015). Vaidlust ei ole, et kokku sissetulnud kauba kogus moodustas 250 571 kg (tl 156, II kd). Aktsiisilao käitlemise aktist nr 7 nähtub, et 30.06.2015 toimus Petroil PVTK OÜ laos toodete segamine, segati 3 komponenti, st hageja toodet, kostja toodet ja suvediislikütust (tl 43, I kd). Pärast toimingut on kostja tootele (raske kütteõli) väljastatud vastavussertifikaat ja katseprotokoll nr OT250615-1 (tl 161-162, I kd), misjärel kostja tegeles selle müügiga (tl 175-177, II kd). Eelnimetatud tõendite alusel on võimalik järeldada, et hageja toote osas ei tuvastatud mittevastavust.
29.Kostja väide, et Petroil PVTK OÜ aktsiisilattu laekus kostja uus kaup 19.06.2015, ei ole tõendatud. 19.06.2015 ei saanud laekuda uut kaupa, kuna mahutis oli juba 245 897 kg segatud kaupa (aktsiisilao käitlemise akt nr 7, segamine 30.06.2015), mis oli võõrandatud 06.07.2015-08.07.2015 (tl 175-177, II kd). Väidetav uus kaup segati 17.07.2015 (aktsiisilao käitlemise akt nr 8, tl 82, I kd). PCB sisaldust ei tuvastatud. Saadud segu kohta väljastati vastavussertifikaat nr VSRK08151 ja katseprotokoll nr QAR1715-P0701 (tl 178-, I kd). Analüüsid tehti mahutist nr 8 ning PCB sisaldust ei olnud. Antud sertifikaadi alusel müüs kostja PCB vabat toodet/kütteõli 17.07.2015 – 31.12.2015. Seega, PCB sisalduse puudumine viitab asjaolule, et mahutis eelnevalt olnud hageja tootel ei saanud seda samuti olla. Seega, seisuga 17.07.2015 Petroil PVTK OÜ mahutis nr 8 PCB sisaldus puudus. Seega ei saanud reostust olla ka eelnevalt hoitud segudes. Petroil PVTK mahutist võetud proov (09.03.2017 ekspertiisiakti nr 1-9/38-1 kohaselt oli proov EE17000347, tuvastatud PCB sisaldus 3800 mg/kg, proov oli võetud 01.06.2015 Petroil PVTK mahutist nr 2) ei ole võetud hageja tootest ja viimasest tarnest. Tuvastatud on, et proov võeti oluliselt hiljem ja pärast seda, hageja tehingute väljavõttest on näha, et vastavasse mahutisse oli kuni proovivõtuni toodud korduvalt tooteid (sh kahel korral teise sertifikaadi alusel ja teiste omadustega toodet).
30.29.05.2015 saabus NCC & PO AS lattu kostja õlitoode koguses 39 078 kg mahutisse nr 3 (mõõteprotokoll nr RN 150530993, kauba-saatelehed 769 ja 770, tl 40, 47, 48, 163165, I kd), mis on identifitseeritav kostja tellitud katseprotokolliga QAR 27 15-0501/ 27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ (tl 160, I kd). Viidatud tõenditest nähtub, et kauba omanikuks on kostja ja täiendavalt nähtub katseprotokollist, et akte proovide võtmise
kohta ei koostatud. Samas ei nähtu ühestki eelviidatud tõendist seost hagejaga ja/või hageja tootega. Järgnevalt lisati 09.06.2015 tootele diislikütus 149 954 kg mahutisse nr 11 (mõõteprotokoll nr RN 150609998, tl 166, I kd). Eeltoodust võib järeldada, et kostja tõi NCC & PO AS mahutisse nr 3 oma kauba, pärast seda mingil moel on kaup sattunud mahutisse nr 11, pärast seda valati mahutisse nr 11 Eesti Petroleum OÜ diislikütus koguses 149 954 kg (üleandmises-vastuvõtmise akt 04.06.2015, tl 167, I kd), misjärel tehti Analiit-AA OÜ labori poolt analüüs ja analüüsi tulemiks saadi PCB sisaldus 402 mg/kg (analüüsiakt EE15004884, katseprotokoll nr SD290602, 09.06.2015, tl 168-169, I kd). Samas väljastati 19.06.2015 tootele kvaliteedisertifikaat QC 1915-0602 ning kaubale omistati nimetuseks raske kütteõli „JNB500“ (tl 170 I kd), mis läks müüki.
31.Kostja poolt toodete segamiste tulemusel tuvastati kostja tootes PCB sisaldus, kuid eelviidatud tõenditest ei saa teha järeldust, et NCC & PO AS laos toimunud tehingud seostuvad hagejaga. Hageja on tõendanud, et hageja tootmine vaidlusaluste tehingute ajal seisis. Hageja on avaldanud, et seoses asjaoluga, et valmistoodang on hagejal ainult ühes mahutis, s.o mahutis nr 3 ning toodangut juurde ei tehtud, ei saanud toote omadused 22, 25 ja 26.05.2015 tarnete puhul erineda, mis nähtub kaubapartii väljamineku aruandest (tl 75, II kd).
32.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et asjas kogutud tõenditest on tuvastatav, et hageja mahutist M3 on pärit üksnes 3 tarnet, kuid viimane tarne on osaliselt pärit tuvastamata mahutitest, mille sisuks tõenäoliselt oligi PCB-ga reostunud aine. Lisaks viidatud kaubapartii väljamineku aruandele, nähtub ka katseprotokollist, et kogu hageja tarnitud kütusepartii oli mahutis nr 3 (tl 16, I kd). Lisaks on tunnistajad selgitanud, et valmistoodangut ei ole võimalik laadida erinevatest mahutitest (tunnistaja AO ütlused, tl 173-174, II kd, tunnistaja AA ütlused, tl 176-178, II kd). Tunnistaja AA ütlustest tuleneb, et valmistoodet on hagejalt võimalik saada ühest mahutist ning väited toodete muudest anumatest saamise kohta on valed. Müüakse ainult valmistoodangut, milline on läbinud katsed ja sertifitseeritud. Tunnistaja AO kinnitas, et hageja toodangut müüakse ainult ühest mahutist. Kõik oli tavapärane ka kostja sõiduki laadimisel. Seega, on eelnevate tunnistajate ütlused sarnased ning arvestatavad. Tunnistaja AG (tl 169-171, II kd) väited, et ta võttis toodet erinevatest mahutitest, ei ole usaldusväärsed. Nimelt tunnistaja kirjeldab väga täpselt 2015. a. hagejaga toimunut, kuid muid asjaolusid ei mäleta.
33.Asjas tehtud kohtuliku ekspertiisiga on tuvastatud, et kõik proovid, millised on võetud otseselt hageja tootest on eksperdi hinnangul PCB vabad (st toode, millist kostja oma mahutitesse ei vedanud, s.o sõiduki mahutist võetud 2 proovi ja aktsiisilao mahutist võetud proov). PCB sisaldus on avastatud toote proovidest, millised on võetud pärast hageja tarnet ning toodetelt, millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda mahutitest. Lisaks on ekspert sedastanud, et hageja toote omadused on kardinaalselt erinevad kostja esitatud toote proovi omadustest, millistel on reostuse tunnused. Ka on ekspert asunud seisukohale, et kostja esitatud tooteproovid ei vasta toote omadustelt katseprotokollile QAR2715-P0501, 27.05.2015 (16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123, II kd). Seega võib asuda seisukohale, et väidetavad proovid ei ole võetud kostja poolt hageja tootest ning reostunud proovid on võetud mahutitest osaliselt segudest ning ülejäänud osas mahutitest märgatavalt hiljem pärast tarnet. Arvestades proovide võtmise kohta ja aega, ei ole need hagejaga seostatavad. Seega esiteks kostja poolt hageja tootena esitletud toode ei vasta hageja toote omadustele, teiseks ei samastu väidetavad proovid isegi kostja enda poolt tellitud katseprotokollile (QAR2715-P0501, 27.05.2015) ja kolmandaks tunnistaja AG väitel veeti hageja toodet hoopis Petroli PVTK mahutitesse (tl 169, II kd), mis on vastuolus kostja väidetega tema mahutite reostamisest. Kostja
väide, et 26.05.2015 väidetavalt saastatud tarnet on kostja asunud jagama oma mahutitesse ning just sellega rikkus erinevaid tooteid, on paljasõnaline ja tõendamata.
34.Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tuvastamist hageja poolt tarnitud toote mittevastavus lepingu- ja seadusenõuetele, s.o hageja ei ole oma lepingulist kohustust rikkunud, mistõttu ei ole kostja õigustatud arve tasumisest keelduma ja kahjunõuet esitama. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata arvest tulenev põhivõlgnevus summas 68 039,88 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis põhivõlgnevuselt alates 29.01.2016 - 12.11.2018 (viivitatud päevi 1019) summas 15 196,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 13.11.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
35.Kuivõrd kohus ei ole kahjunõude esmast eeldust tuvastanud, ei analüüsi kohus muid kahju nõude eeldusi ning sellega seonduvalt poolte seisukohti ja tõendeid, mh ka lepingu p-ga 4.5 seonduvaid seisukohti.
36.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
37.Kostja palub 12.12.2018 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
38.Maakohus on jätnud sisuliselt hinnangu andmata ekspertiisiaktidele, millised tuvastasid toodetes PCB sisalduse sellises määras, millised ületavad piirnorme isegi kuni mitmetuhande kordselt. Kohus ei ole arvestanud tunnistajate ütlustega riknenud kauba võimaliku päritolu kohta ja teinud sellest kaugeleulatuvaid järeldusi, ilma selge põhjendusteta. Samuti ei ole tuvastatud hageja poolt tarnitud kauba tegelik päritolu.
39.Kuna hageja viimases tarnes kostjale avastati PCB ühendite olemasolu, siis ei müünud hageja kostjale enda poolt ümbertöödeldud ainet, vaid tarnis lihtsalt jäätmeid.
40.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ei pidanudki enda toodetes PCB sisaldust määrama. Hageja kompleksloa kohaselt: Portlif Grupp OÜ ei kasuta PCB, PCT või PBB sisalduse kahtlusega jääkõlisid toote õlikomposiidi erinevate fraktsioonide valmistamiseks, kui need ei ole läbinud keemilise koostise kontrolli. Kompleksloa kohaselt ei saa hageja müüa toodet PCB analüüsi teostamata. Hageja poolt sertifikaadi väljastamine ei tõenda, et hageja ei tarninud kostjale viimase partiina jääkaineid. Lisaks ei oma KN-kood iseseisvalt kinnitust toote vastavuse kohta ühe või teise kvaliteedikokkuleppele, vaid KN-kood määratakse tootele lihtsalt aktsiisimääramise eesmärgil.
41.Hageja teadis, et kostja soetab temalt kaupa kütuse tootmiseks, mistõttu peab ka iga kasutatav komponent segunedes vastama soovitud nõuetele ja olema muuhulgas PCB vaba. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et poolte vahel puudus kokkuleppe selles osas, et hageja kaup peab vastama vedelkütuse kehtestatud kvaliteedile. Ebaõige on kohtu järeldus, et lepingu p 4.2. on eksitav. Poolte tahe oli suunatud sellise toote müümisele, mille alusel on võimalik toota kütust. Poolte kokkuleppe toote kvaliteedi kohta, mis pidi vastama kütusele kehtestatud nõutele, ei olnud juhuslik või eksitav.
42.Maakohus on teinud ebaõige eelduse, et hageja igal juhul tarnis kostjale sama toote, mille eelproove kostja võttis. Kostja ei kontrollinud, et hageja tarnis kostjale sama toote, samast mahutist, mille kostja oli eelnevalt kontrollinud.
43.Lisaks küsis kostja hageja käest menetluses mitu korda dokumente, mis tõendaksid hageja kauba päritolu. Sellele hageja konkreetselt ei vastanud ja sellele ei pööranud tähelepanu ka kohus. Hageja peaks esitama dokumendid selle kohta, milline oli algne tooraine ja milliseid füüsikalise-keemilisi meetodeid kasutati algselt jäätme(te)na vastu võetud tooraine osas, millest valmistati müüdud produkt ja mis müüdi kui naftatoode
(sh analüüside ja proovide tulemused lähtudes kirjeldusest, et tootmisel on mõõdetud ka PCB sisaldus tooraines). Kuna seda tehtud ei ole, siis ei saa teha muud järeldust kui, et hageja tarnis kostjale töötlemata jäätmeid.
44.Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei omanud kauba müümise hetkel jäätmete käitlemise luba. Nii nagu ei tõenda loa puudumine, et hageja ei tarninud kostjale jäätmeid, nii ei tõenda loa puudumine, et hageja tarnis kostjale oma toodetud toodet, mitte jäätmeid. Kohus on teinud otsustamisel eeldusi, mis ei ole asjas olulised või on tõendamata.
45.Jääb arusaamatuks, kuidas kohus järeldab hageja kauba puhtust asjaolust, et hageja tootmine vaidlusaluste tehingute ajal seisis seoses tegevusloa pikendamise menetlusega. See ei välista hageja võimalust tarnida kostjale jäätmeid suvalistest allikatest.
46.Iga kord, kui toimub kauba segamine, siis on juurde segataval kaubal olemas sertifikaat. Mitte ükski kohtule esitatud sertifikaatides ei näita PCB sisalduse olemasolu üheski komponendis või varem valmistatud valmistootes kuni hetkeni, mil see puutub kokku hageja kaubaga. Ainuüksi nimetatud asjaolu tõendab, et reostus tuleneb hageja tootest.
47.Jälgitav ei ole kohtu järeldus seoses sellega, et hageja kindlasti ei tarninud kostjale kaupa plastanumatest, mille olemasolu tõendasid kõik istungitel tunnistusi andnud tunnistajad. Sealjuures kinnitas autojuht, et ta mäletab selgelt, kuidas viimane laadimine käis ebatavalisel moel ehk auto laaditi mitmest erinevast kohast. Kohtu järeldus, et autojuhi tunnistus ei ole usaldusväärne, sest ta ei mäleta muid fakte pärast laadimist, on asjatundmatu. Juhul, kui autojuht mäletab selgelt laadimisega seotud eripära, siis see tulenebki sellest, et laadimise protsessis oli midagi ebatavalist. Kuna ülejäänud protsess oli tavapärane, siis muid detaile autojuht ei mäleta täpselt ja see ongi loogiline.
48.Jääb arusaamatuks, kuidas kohus jõuab järeldusele, et hageja katseprotokollist nähtub, et kogu hageja tarnitud kütusepartii oli pärit hageja mahutist nr 3, kui asjas antud ütlused seda ei kinnita. Samuti ei ole jälgitav, mille alusel teeb kohus järelduse, et hageja ei saanud laadida kaupa erinevatest anumatest.
49.Seoses hageja palvel koostatud ekspertiisiga rõhutab kostja, et senimaani kuni hageja ei ole tõendanud, kus kohast on tema kaup pärit ehk millist jäädet, millal ja kuidas ta toote tegemiseks töötles ümber, ei saa sellist ekspertiisi teha. Hageja oli väga teadlik sellest, et ekspertiis ei tuvasta viimase partii ja hageja toote vahel ühisosa, sest seda ei saanudki olla. Kohus tegi sellest aga ebakorrektse järelduse, et oma tegemistes on eksinud kostja mitte hageja, sest ekspertiis sellist ühisosa ei tuvastanud.
50.Ühelgi korral varem ei ole Maksu- ja Tolliamet avastanud kostja tootes reostust, sellest lähtuvalt ei saa olla ei kostja terminal ega ka kostja poolt teised kasutatavad terminalid reostunud. Hageja äritegevus on jäätmete, sh PCB sisaldusega jäätmete ümbertöötlemine ja ümbertöödeldud saaduste müük. Hageja tarne tagajärjel osutab kostja poolt toodetud kütteõli reostatuks. Juba ainuüksi nimetatud asjaolu annab eelduse väitmaks, et reostus on pärit hageja kaubast. Vastustaja seisukoht
51.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
53.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
54.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja poolt kostjale müüdud naftatoode vastas kokkulepitud kvaliteedile. Kuna hageja ei tooda vedelkütust ja hageja ka ei müünud kostjale vedelkütust, ei pidanud hageja toode vastama vedelkütuse kvaliteedinõuetele Keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 45 mõttes. Hageja toode on kostja toote üks komponente, mis iseseisvalt ei saa olla vedelkütuseks, mistõttu ei saa see ka alluda vedelkütuse kvaliteedinõuetele.
55.Seega leidis maakohus õigesti, et kostja vedelkütuse müügi tüüplepingu p 4.2 ei ole kohaldatav hageja suhtes ja lähtuda tuleb lepingu p-st 1.1. Selles punktis on pooled kokku leppinud, et kaup peab vastama kvaliteedile, mis on kaubale lisatud katseprotokollis. Kaubale oli lisatud sertifitseeritud labori Inspectorate Estonia AS katseprotokoll (kauba sertifikaat lepingu p 2.3 mõttes), s.o sertifikaat toote omadustele. Kostja võttis sellest ka proovid ning oli nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Seega müüs hageja naftatoodet, mille omadused olid kostja poolt eelnevalt kindlaks tehtud ning vastasid toote katseprotokollile, s.o kauba kvaliteet vastas poolte vahel kokkulepitud lepingu p-le 1.1.
56.Hageja ei pidanud kohtule esitama dokumente selle kohta, milline oli algne tooraine ja milliseid meetodeid ta kasutas oma naftatoote valmistamiseks, kuna kostja võttis ise eelnevalt hageja tootest proovid ning oli nõus selle omaduste ja kvaliteediga.
57.Kostja ei ole usutavaks teinud ega tõendanud, et hageja oleks kostjale üle andnud mingi muu toote, kui selle, mida kostja oli eelnevalt kontrollinud. Siinjuures omab tähtsust ka maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et vaidlusalusel perioodil hageja uusi tooteid ei tootnud ja sai müüa ainult valmistoodangut, kuna vastav tegevusluba oli lõppenud ja kestis uue loa väljastamise protsess. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.
58.Põhjendatud on maakohtu järeldus, et hageja ei pidanud enda toodetes PCB sisaldust määrama, kuna hageja ei käitle PCB sisaldusega tooteid ning tal puudub selleks ka luba. Vaidlus puudub selles, et hageja tegevus on Keskkonnaameti järelevalve all.
59.Maakohus ei jätnud hinnangut andmata ekspertiisiaktidele. Ekspertiisiaktid, millised tuvastasid toodetes piirnorme ületava PCB sisalduse, ei ole tehtud hageja toodete kohta. Kõik proovid, millised on võetud otseselt hageja tootest on eksperdi hinnangul PCB vabad. PCB sisaldus on avastatud toote proovidest, millised on võetud märgatavalt peale tarnet ning toodetelt, millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda mahutitest, kus olid ka eelnevad jäägid ning kuhu veeti lisaks tooteid, millistele ei ole tehtud PCB analüüse. Kostja tegevus seisneb erinevate naftatoodete hankimises, segamises, korduvas ümberpaigutamistes erinevates mahutites. Kostja ei ole esitanud tõendeid nn reostuse puudumise kohta segatavates toodetes. Puuduvad ka andmed, et mahutites, kuhu väidetavalt tooteid ladustati, oli mahuti jääk või seal paiknev eelnev toode reostusvaba. Lisaks on ekspert määratlenud, et hageja toote omadused on kardinaalselt erinevad võrreldes kostja esitatud toote proovi omadustega, millistel on reostuse tunnused.
60.Seega ei ole millegagi tõendatud, et reostus on seostatav just hageja tootega. Puuduvad tõendid, et hageja toodet ei ole teiste toodetega segatud ning et kostja mahutitest aktsiisilattu veetud toode ongi hagejalt omandatud toode. Ükski aktsiisiladude dokument ei sisalda viiteid hageja tootele, sh hageja sertifikaadile/katseprotokollile. Eeltoodu alusel ei oma asja lahendamisel tähtsust, millisest konkreetsest hageja mahutist kostjale kaupa tarniti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata
jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda
62.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.