Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. november 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-116327
Tsiviilasi
Liidia Dronikova hagi Nikolai Logvinenko ja Mihhail Ananjevi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1170 eurot 43 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. veebruari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mihhail Ananjevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungite toimumise ajad
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja II): Mihhail Ananjev (isikukood XXXX), seaduslik esindaja eestkostja Nadežda Boikova, lepinguline esindaja Lilia Kožina Vastustaja (hageja): Liidia Dronikova (ik XXXX) lepinguline esindaja Andres Kuusk Kolmas isik: Žanna Sinitsõna (isikukood XXX) Kostja I maakohtu menetluses Nikolai Logvinenko (ik XXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 8. veebruari 2018 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist Viru Maakohtule.
2.Mihhail Ananjevi apellatsioonkaebus rahuldada ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Liidia Dronikova (hageja) esitas 29. juulil 2015 Ringi tn 2, Kohtla-Järvel asuvate korteriomandite valitsejana maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nikolai Logvinenkolt (kostja I) ja Mihhail Ananjevilt (kostja II) võlgnevuse 1704 eurot 8 senti saamiseks. Seoses nõudele esitatud vastuväitega jätkus asja lahendamine hagimenetluse korras. Hageja esitas 4. oktoobril 2015 Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja võlgnevuse 1704 eurot 80 senti. Hageja täpsustas 16. augustil 2017 nõuet ning palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja 2187 eurot 24 senti. Hagi asjaolude kohaselt on kostjad korteriomandi asukohaga XXX, Kohtla-Järve kaasomanikud. Korterelamus ei ole korteriühistut loodud ning seda hallatakse korteriomanike ühisuse põhimõtteid järgides. 2015. aasta juulis loobus Žanna Sinitsõna (kolmas isik) valitseja kohustuste täitmisest. 14. juulil 2015 toimus korteriomanike üldkoosolek, kuid kvoorumi puudumise tõttu kutsuti kokku korduskoosolek. Korduskoosolek toimus 26. juulil 2015 kus valiti valitsejaks hageja ja kinnitati uueks maja hooldamise kulutuste määraks 0,38 eurot/m2 kohta. Varasemalt tasusid korteriomanikud 10. oktoobri 2005 korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel hooldustasu katteks igakuiselt 250 krooni ehk 16 eurot, st 0, 29 eurot/m2 kohta. 31. juuli 2017 seisuga on kostjate võlgnevus 2187 eurot 24 senti, mis koosneb hooldustasu võlgnevusest 2056 eurot 64 senti ja veevarustuse ning kanalisatsioonitasu võlgnevusest 157 eurot 60 senti.
2.Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II selgituste kohaselt on 10. oktoobri 2005 üldkoosoleku protokoll koostatud oluliste puudustega, otsused on tühised ja ei kuulu täitmisele. Protokollist ei nähtu, kas protokollis märgitud otsused võeti vastu või mitte. Samuti ei nähtu protokollist hooldustasu kogumise eesmärk ega see, mil viisil ja kellele tuleb hooldustasu maksta. Kostja II teada ei olnud korteriomanikud enne 2015. aastat valitsejat valinud. Protokollist ei nähtu Ž. Sinitsõna valitsejaks valimine hääletamise teel. Kuna valitseja võib ametisse nimetada kuni viieks aastaks, pidid korteriomanikud Ž. Sinitsõnat valima vähemalt kaks korda. Kostja II tasus 2005. ja 2006. aastal heas usus korteri hooldustasu, kuid loobus hooldustasu maksmisest, kuna kostjale II ei antud aru kaasomandi kasuks tehtud kulutuste kohta ja korteriomanikud ei valinud valitsejat. Kostja II on nõutava hooldustasu osaliselt tasunud. Kostjat II ei teavitatud 14. juuli
2015 koosolekust ja 26. juuli 2015 korduskoosolekust, mistõttu ei ole hageja pädev esitama hagi kõigi korteriomanike nimel.
3.Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I selgituste kohaselt ei ole selge, millisel alusel hageja võlgnevuse tasumist nõuab. Hageja ise maksis hoolduskulude katteks vähem kui kostjad. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjaid nõudest teavitanud ega neile ühtegi arvet esitanud. Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et ajavahemikus 1. juuli 2005 kuni 31. juuli 2017 osutas hageja mingit teenust või tasus teenuse eest, mida kostjad kasutasid. 26. juuli 2015 korteriomanike üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud juhatajat ega protokollijat ning sellel puuduvad allkirjad. L. Dronikova volitused kinnitati alles 25. oktoobril 2015, kuid hagi esitati juba 4. oktoobril 2015. Kohtule ei ole esitatud 14. juuli 2015 korteriomanike üldkoosoleku protokolli, vaid ainult 25. oktoobri 2015 korduskoosoleku protokoll. 10. oktoobri 2005 korteriomanike üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võeti seal vastu otsus tasuda korteritasu summas 250 krooni 2006. aastal. Hageja nõue on osaliselt aeugunud.
4.Viru Maakohus kaasas 11. aprilli 2018 määrusega kolmanda isikuna kostjate poolel menetlusse Žanna Sinitsõna. Kolmas isik leiab, et hagejal püüdvad volitused Ringi 2 korteriomanike nimel hagi esitamiseks kostjate vastu. Kolmas isik ei teadnud midagi 14. juulil,
26.juulil ja 25. oktoobril 2015 toimunud üldkoosolekutest.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 8. veebruari 2018 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 1170 eurot 43 senti. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hagiavaldusest nähtuvalt korterelamus asukohaga Ringi tn 2, Kohtla-Järve, moodustatud korteriühistut ning hoonet haldavad korteriomanikud korteriomanike ühisuse põhimõtteid järgides. Maakohus märkis joonealuse märkena, et alates
1.jaanuarist 2018 seoses korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega on ametiülesande korras kantud registrisse Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Ringi tn 2 korteriühistu registri numbriga 80458368. Maakohus märkis, et üldkoosoleku otsused valitseja kinnitamise kohta võetakse KOS § 19, § 20 lg 1 ja § 22 lg 5 järgi vastu korteriomanike häälteenamusega ning KOS § 8 lg 3 kohaselt kehtib otsus ka korteriomanike suhtes, kes hääletamises ei osalenud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05). Maakohus ei nõustunud kolmanda isiku seisukohaga, et kuna teda ja kostjaid 26. juuli 2017 ja
25.oktoobri 2015 korteriomanike üldkoosolekutest ei teavitatud, on nendel vastuvõetud otsused tühised. Maakohus möönis, et hageja ei ole tõendanud, kas ja mil viisil ta korterelamus alaliselt mitteelavaid korteriomanikke koosolekute ja korduskoosolekute toimumisest teavitas. Samas ei nõustunud maakohus kolmanda isiku väitega, et ta sai koosolekutest ja vastu võetud otsustest teada alles kohtumaterjalidest 2015. aasta detsembris. Istungil selgitas kolmas isik, et tagastas hagejale maja raha 120 eurot 2015. aasta septembris, mistõttu pidi ta selleks ajaks olema teadlik L. Dronikova valitsejaks olemisest. Maakohus märkis, et kuigi kostjad ja kolmas isik ei ela alaliselt Ringi 2 korterelamus, on neil seal jätkuvalt korteriomandid ja KOS § 11 lg 1 alusel kohustus hoida korras nii korteriomandi reaalosa kui ka reaal- ja korteriomandiosa kasutades hoiduda tegevusest (tegevusetusest), mille mõju kahjustab teisi korteriomanikke. Hea usu põhimõtte vastane on arvata, et selline kohustus on ainult korterelamus alaliselt elavatel korteriomanikel.
Kostja II vastuväited, mis puudutavad 10. oktoobri 2005 (ekslikult märgitud 1. septembri 2005) korteriomanike üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist ja selle kehtivust, on asjakohatud, kuna otsust ei ole seaduses ettenähtud tähtajal ja korras vaidlustatud. Põhjendamatu on väide, et hooldustasu kehtestati üksnes 2006. aastaks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tasusid kostjad ajavahemikus 26. jaanuar 2006 kuni 16. november 2007 igakuiselt 250 krooni. Samuti on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et korterite nr 2 ja 3 omanikud on tasunud hooldustasu korrapäraselt aastatel 2010-2015. Maakohus ei nõustunud hageja selgitusega hooldustasu võlgnevuse nõude aegumise katkemise osas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid teinud hooldustasu makseid pärast 2007. aasta novembrit. Maakohus asus seisukohale, et hageja väide, et tal ei olnud kuni ühisuse juhtimise ülevõtmiseni alust arvata, et kostjatel on võlgnevus ja seetõttu tuleb kostjatelt alternatiivselt saadu välja mõista alusetu rikastumise sätete järgi, ei ole eluliselt usutav. Maakohus märkis, et hooldustasu maksete puhul on tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 154 lg 1 mõttes, mille täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaeg on olenemata nõude õiguslikust alusest kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29. juulil 2017, mistõttu ei ole TsÜS § 154 lgst 1 tulenevalt aegunud need nõuded, mis on esitatud alates 2012. aasta jaanuarist. Kostjate aegumata võlgnevus on seega 1170 eurot 43 senti ning kooskõlas AÕS §-ga 75 ja VÕS §-ga 65 mõistis maakohus kostjatelt võlgnevuse solidaarselt välja.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. veebruari 2018 otsuse tühistamist osas, millega maakohus hagi rahuldas. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt rikkus kohtunik 16. augustil 2017 toimunud kohtuistungil erapooletuse põhimõtet. Kui kostja I lepinguline esindaja küsis istungil hagejalt selgitusi, vastas kohtunik küsimusele ise. Maakohus ei ole kostja I faktiväiteid ja tõendeid arvestanud ning on jätnud tähelepanuta puudused, millele kostja I tähelepanu juhtis. Kostja I märkis enda 21. jaanuari 2018 seisukohas, et kostja II tasus 2014. aasta jaanuarist kuni detsembrini 100 eurot, aga hageja 96 eurot. Kuigi kostjad olid nimetatud perioodi eest juba 100 eurot tasunud, mõistis maakohus siiski kostjatelt hageja kasuks välja 192 eurot. Sellega ei ole tagatud poolte võrdsus. Maakohus jättis tähelepanuta kostja I 21. jaanuari 2018 menetlusdokumendis esitatud seisukoha, mille kohaselt on 26. juuli 2015 protokoll koostatud olulise rikkumisega. Protokollis ei ole märgitud, kes on koosoleku juhataja ja protokollija. Samuti puuduvad protokollil allkirjad. 26. juuli 2015 korduskoosolekul valitsejaks valitud hageja volitused kinnitati alles 25. oktoobril 2015, aga L. Dronikova esitas kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse juba 29. juulil 2015 ja kohtule hagi 4. oktoobril 2015. Hageja esitas 2. novembril 2015 kohtule 25. oktoobri 2015 korduskoosoleku protokolli, kuid toimikus puudub esimese koosoleku protokoll. Ei ole selge, kuidas on viie päeva jooksul võimalik läbi viia kaks koosolekut.
10.oktoobri 2005 korteriomanike üldkoosoleku protokollist on näha, et koosolekul võeti vastu otsus määrata korteritasu 2006. aastal 250 krooni. Kuni 2015. aasta juulini ühtegi korteriomanike üldkoosolekut ei toimunud.
Jääb ebaselgeks, miks tegi kohus otsuse, millega mõistis kostjatelt perioodi 2015. juuli kuni 31. juuli 2017 eest välja võlgnevuse, kui hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema ise või teised isikud oleksid tasunud hooldusfirmale arveid. Ei ole selge, miks peavad kostjad tasuma võlgnevuse L. Dronikovale, kui tal ei olnud ega ole ka praegu õigust esindada korteriühistut. Korteriühistul peab olema enda arveldusarve.
7.Kolmas isik nõustub apellatsioonkaebusega ja taotleb selle rahuldamist. Vastuse kohaselt vaatas maakohus asja läbi pinnapealselt ja ühekülgselt ning jättis otsuse tegemisel tähelepanuta kostja II esitatud tõendid ja faktid ning kolmanda isiku argumendid. Hageja ei teavitanud kostjat koosoleku toimumisest ning koosolekust saadi teada alles kohtudokumentidest. Kostja II on piiratud teovõimega isik, kellel on eestkostja, mistõttu peavad kõik tehingud ja tegevused, mis teda puudutavad, olema tehtud eestkostja nõusolekul. Kostja II eestkostjaga ei olnud mingeid tegevusi kooskõlastatud. Ajal, mil kolmas isik valitses Ringi tn 2 korterelamut, tasus kostja II kõik korteriomanike vahel kokku lepitud maksed täies ulatuses ja võlgnevusi ei olnud. Ei ole selge, mille alusel mõistis maakohus kostjatelt hageja kasuks ajavahemiku 2015. oktoober kuni 31. juuli 2017 eest välja võlgnevuse, kui puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et antud perioodil osutati teenuseid, milles korteriomanikud olid kokku leppinud.
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja II kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohtul õigus anda pooltele selgitusi ning kohus ei ole rikkunud erapooletuse põhimõtet.
16.augusti 2017 istungi protokollist nähtub, et kostjale II esitati ammendav selgitus seoses 26. juuli 2015 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga. Kostjale II selgitati, et kuna protokoll on tõlgitud, ei ole sellel allkirja.
26.juulil 2015 toimunud korduskoosolekul valiti uus valitseja L. Dronikova, kelle volitused kinnitati täiendavalt 25. oktoobri 2015 üldkoosolekul. Täiendavad volitused kinnitati ka käesoleva tsiviilasja tarbeks. Maakohus andis 20. oktoobri 2015 määrusega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja hageja esitas 25. oktoobri 2015 korteriomanike üldkoosoleku protokolli, mitte ei viinud viie päeva jooksul läbi kahte koosolekut, nagu väidab kostja II.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata tühistada TsMS § 656 lg 2 teise lause alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
10.Hagi on esitatud korteriomandi XXX Kohtla-Järvel kaasomanikelt elamu haldus- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks. Elamus on kokku neli korteriomandit. Hagi esitamise ajal
15.septembril 2015 ei olnud korteriomanikud korteriühistut asutanud. Hagi on esitanud samas elamus asuva teise korteriomandi omanik L. Dronikova, kes tugineb seejuures asjaolule, et ta on korteriomanike otsusega valitud valitsejaks. Asjas on kaasatud kolmanda isikuna kolmas
korteriomanik Z. Sinitsõna. Mõlemad kostjad ja kolmas isik on kohtumenetluses vaidlustanud hageja väited enda valitsejaks nimetamise kohta. TsMS § 392 lg 1 p 6 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluse käigus muuhulgas selgitada välja, kes on menetlusosalised. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seda ülesannet täitnud. Maakohtu otsusest on võimalik aru saada, et maakohus käsitles hagejat Ringi 2 elamu valitsejana. Hagi esitamise ajal oli elamu valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt. Riigikohus on leidnud, et valitsejal võib KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevalt olla õigus ka oma nimel hagi esitada (tsiviilasi nr 3-2-1-132-05 p 10). Samuti on Riigikohus tunnistanud valitseja õigust korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid ja esitada neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (tsiviilasi nr 3-2-1146-10). Maakohus ei ole pööranud tähelepanu küsimusele, kas hageja on soovinud esitada hagi valitsejana enda nimel või korteriomanike nimel. Asja lahendama asudes on selle õige lahendamise eeldusena vajalik esmalt tuvastada, kelle hagi alusel vaidlust lahendatakse.
4.oktoobri 2015 hagiavaldusest nähtuvalt on hagi esitatud L. Dronikova nimelt. Hagiavalduse on allkirjastanud hageja lepinguline esindaja (I kd lk 17-19). 20.oktoobril 2015 jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt käsitles maakohus hagejat KoÜ Ringi (lühend ringkonnakohtule ebaselge) valitsejana korteriomanike esindajana ja kohustas hagejat esitama dokumendid oma esindusõiguse tõendamiseks. Hageja esitas seejärel maakohtule Ringi 2 korteriomanike 25. oktoobri 2015 otsuse hageja nimetamiseks KoÜ Ringi 2 esindajaks kohtuvaidluses korteri nr 2 kaasomanike vastu koos edasivolitamise õigusega. Maakohus võttis seejärel hagi menetlusse, nimetades hagejaks KoÜ Ringi 2 majavalitseja L. Dronikova füüsilise isikuna ja rahuldas hagi kostjate vastu tema kasuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu käsitlus hagejast ei ole kooskõlas hageja poolt kohtule esitatud dokumentidega. Korteriomanike 25. oktoobri 2015 otsuse kohaselt volitasid korteriomanikud L. Dronikovat esitama hagi korteriomanike esindajana ja mitte valitsejana. Samas on hagiavalduse allkirjastanud lepinguline esindaja, kes 29. juuli 2015 volikirja (I kd lk 38) kohaselt on volitatud esindama üksnes Ringi 2 kahte korteriomanikku (sh L. Dronikovat) ja mitte Ringi 2 valitsejat. Seega on asjas ebaselged ka hagiavalduse allkirjastanud A. Kuusk volitused.
11.Järgmiseks on maakohus asja otsustamisel ja hagi rahuldamisel jätnud tähelepanuta, et hagi esitamise ajal kehtinud korteriomandiseadus kaotas alates 1. jaanuarist 2018 kehtivuse. Alates sellest ajast reguleerib korteriomandite majandamisega seotud küsimusi korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 66 lg 2 alusel lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Kuna maakohus tegi asjas otsuse pärast seaduse muutumist, pidanuks maakohus kontrollima, kas arvestades vaidluse asjaolusid ei ole alates 1. jaanuarist 2018 õigeks hagejaks Ringi 2 elamus seaduse alusel moodustatud korteriühistu ja maakohus ei saanud hagi rahuldada füüsilise isiku L. Dronikova kasuks. KrtS § 66 lg 3 kohaselt kui korteriomanikud on nimetanud valitseja kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud korteriomandiseaduse tähenduses, loetakse füüsilisest isikust valitseja korteriühistu juhatuse liikmeks. Registriandmetel ei ole L. Dronikovat Kohtla-Järve linn, Ringi tn 2 korteriühistu juhatuse liikmena registrisse kantud. Registrist on näha, et 18. septembril 2018 on registripidaja teinud eitava kandemääruse, kuna puudused olid kõrvaldamata. KrtS § 24 lg 4 kohaselt juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. Sellisel juhul tuleb korteriomanikel määrata korteriühistu esindaja kohtumenetluseks.
KrtS § 22 lg 3 kohaselt korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsus on täielikult põhjendamata osas, milles maakohus asus seisukohale, et L. Dronikoval olid hagi esitamiseks valitseja õigused. Maakohus möönis ka ise, et hageja ei ole tõendanud, et ta informeeris teisi korteriomanikke koosolekutest, kus päevakorras oli valitseja valimine, asudes seejärel vastuoluliselt seisukohale, et kuigi kostjad ja kolmas isik ei ela Ringi 2 elamus, on ka neil kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ja kaasomandi osa. Selline kohustus ei muuda olematuks kostjate väiteid, et neid valimiskoosolekutest ei teavitatud. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel võtta seisukoht kostjate vastuväidete osas, et korteriomanike 26. juuli 2015 korduskoosoleku otsus uue majavanema valimises ja korteriüüri tõstmiseks ei ole neile siduv.
13.Kuna maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine on niivõrd ulatuslik ja kostjad korteriomandi kaasomanikena on vältimatud kaaskostjad, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada maakohtu otsus tervikuna (TsMS § 656 lg 4). Vastav taotlus on ka apellatsioonkaebuses esitatud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma seisukoha hageja ja teda esindava isiku (isikute) osas. Kontrollida tuleb ka hageja senise lepingulise esindaja A. Kuuse esindusõigust. Maakohtul tuleb ka arvestada, et alates 1. jaanuarist 2018 kuuluvad korteriomandi ja kaasomandi asjad läbivaatamisele hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1).
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.