2-18-10850/4 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub x asuv kinnistu kuulub Tallinna linnale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus. 9. aprillil 2014 sõlmisid Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja kostja äriruumi tähtajatu üürilepingu nr 12-1/108, mille alusel ühing kasutab x hoone osa II korruse äriruumist nr x pinnaga 28,4 m2. Üürilepingu tingimustena kehtisid Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“. Tingimuste punktide 2.1.9, 2.1.10 ja 10.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma igakuiselt üüri ning äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Tingimuste punkt 21.1.8 sätestab, et üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda kui üürnik on viivituses kahel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri või kõrvalkulude maksmisega. Tingimuste punkti 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle

2-18-10850 üürileandja valdusse. Hageja saatis kostjale 10. augustil 2017 pöördumise, milles palus likvideerida üüri- ja kõrvalkulude võlgnevused hiljemalt 1. septembriks 2017 või vastasel korral on hageja sunnitud algatama lepingu erakorralise ülesütlemise menetluse. 6. septembril 2017 saatis hageja kostjale äriruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemisavalduse nr 12-3/4458 (lisa nr 5), mille kohaselt lõppes leping 30. septembril 2017 ning ruum paluti vabastada 2. oktoobril 2017. Hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole kostja hageja valdust vabastanud ega täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja on valduse vabastamise viivitamisega põhjustanud hagejale kahju. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks toimiku materjalide põhjal (TsMS § 174 lg 1). Hagi materjalidest nähtub, et hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 250 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).