Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-18-12497

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I (edaspidi ka liisinguvõtja) vahel 29. jaanuaril 2013 sõlmitud liisinguleping nr JER13-4391 ja 09. aprillil 2013 sõlmitud liisinguleping nr JER13-4617, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisinguesemete omandamist läbi kasutusrendilepingu. Liisinguvõtja poolt väljavalitud liisinguesemed omandas hageja GF Anapol OÜ-lt ja Merec Tööstuse OÜ-lt ning omandatud vara anti liisinguvõtja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus vara kasutamise eest tasuma kokkuleppelist renti. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping (liisingulepingu esilehe punktis 8), milles kostja II võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui kostja I oma kohustusi ei täida. Liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Kuna liisinguvõtja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu nr JER13-14391 erakorraliselt üles 04. septembril 2015. Liisinguleping nr JER13-4617 lõppes graafiku alusel 30. aprillil 2015.

2(4)

2-18-12497 Ümberarvestuse tulemusena (võlgade vähendamise tõttu) on hagejal nõue vaid liisingulepingu nr JER13-4391 järgi summades 164,46 eurot (liisingu põhiosa tagasimaksete võlg), 56,76 eurot (liisingu rendiosa maksete võlg), 116,70 eurot (liisingumakse käibemaksu võlg), 12 eurot (hoiatuse menetlustasu hinnakirja alusel), 40 eurot (kuumakse võla käsitustasu), 713,56 eurot (viivis) ja 75 eurot (inkassoteenus varade otsimise eest), kokku 1178,48 eurot. Viivise arvestus liisingulepingu nr JER13-4391 järgi: 1) viivis jääkmaksumuselt lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni liisinguvarade tagastamise päevani on 478,18 eurot(773,75 x 0,15% x 412 päeva) (05.09.2015 – 20.10.2016); 2) viivis põhiosa tagasimaksete võlalt (lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni liisinguvarade tagastamise päevani on 235,38 eurot (410,00 x 0,15% x 412 päeva) (05.09.2015 – 20.10.2016). Kokku viivis 713,56 eurot. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingumaksete võlgnevus kokku 337,92 eurot (164,46+56,76+116,70), võla menetlustasud summas 52 eurot (12 + 40), viivise võlg summas 713,56 eurot ja vara otsimisega seotud kahjuhüvitis 75 eurot, kokku 1178,48 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjatele koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjatele. Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostjad kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 361, VÕS § 65 lg 1, VÕS § 145 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-1 lg l ja VÕS § 115 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingust nr JER13-4391 tuleneva põhivõlgnevuse 337,92 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulud summas 52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 713,56 eurot ja vara otsimisega seotud kahjuhüvitis 75 eurot, kokku 1178,48 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimese lause alusel, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks, mille kohaselt on hageja kohtukulud riigilõiv 200. 3(4)

2-18-12497 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kostjalt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 200 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.