XX hagi Tohu Arendus OÜ vastu võla, leppetrahvi ja kahju väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: Tohu Arendus OÜ (registrikood 11902763), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus osas, milles XX-lt mõisteti Tohu Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud 4909,66 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas Tohu Arendus OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus menetluskulude tasaarvestuse ning viivise väljamõistmise osas. Teha selles osas uus määrus, millega tasaarvestada Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2017 ja 05.01.2018 määrustega XX kasuks ja käesoleva kohtumäärusega Tohu Arendus OÜ kasuks väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XX-lt Tohu Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2604,56 eurot. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX-l Tohu Arendus OÜle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2604,56 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus muutmata.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1 Rahuldada Tohu Arendus OÜ avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXlt Tohu Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 4909,66 eurot. 4.3 Jätta Tohu Arendus OÜ avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 5210,34 euro ulatuses. 4.4 Tasaarvestada Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2017 ja 05.01.2018 määrustega XX kasuks ja käesoleva kohtumäärusega Tohu Arendus OÜ kasuks väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XX-lt Tohu Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2604,56 eurot. 4.5 Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX-l Tohu Arendus OÜle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2604,56 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.XX määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 17.10.2014 Harju Maakohtule hagi Tohu Arendus OÜ (kostja) vastu võla, leppetrahvi ja kahjuhüvitise saamiseks. Maakohus jättis 08.02.2016 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2016 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis maakohtu- ja apellatsioonimenetluse kulud 65% ulatuses hageja ja 35% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 11.01.2017 Riigikohtu määrusega.
2.Harju Maakohus mõistis 17.08.2017 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4398,90 eurot, millele lisandus seadusjärgne viivis. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2017 määrusega (määrust parandatud 05.01.2018 määrusega) maakohtu määruse hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas ja määras hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 2305,10 eurot, mis moodustab 35% 6586 eurost. Ühtlasi tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud ja pärast tasaarvestamist kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse, ning saatis selles osas tsiviilasja tagasi maakohtule.
3.Kostja esitas maakohtule 09.12.2015 ja 07.09.2016 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt oli tema menetluskuluks maakohtus 6120 eurot (s.o ekspertiisikulu 720 eurot ja õigusabikulu 5400 eurot 83 tunni 25 minuti eest tunnihinnaga 65 eurot) ja ringkonnakohtus 4000 eurot (õigusabikulud 20 tunni eest). Kostja taotles esindajakulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Seoses ringkonnakohtu kuludega selgitas kostja, et sõlmis esindajaga
koondtasu kokkuleppe 4000 euro saamiseks, millest lähtuvalt palus ta 4000 eurot välja mõista ka juhul, kui kohtu hinnangul on toimingutele kulunud põhjendatud aeg väiksemas ulatuses kui 20 tundi. Kui kohus ei pea võimalikuks lähtuda koondtasu kokkuleppest, palus kostja kohaldada põhjendatud ja vajalikuks peetavatele toimingutele tunnitasu 150 eurot.
4.Hageja vaidles kostja kulude suurusele vastu. Põhjendamatu on kostja kantud ekspertiisikulu 720 eurot. Kohus ei määranud asjas ekspertiisi. Tegemist on kuluga, mille kostja kandis enda soovitud eriteadmistega isiku arvamuse saamiseks ja tegemist ei ole asja läbivaatamise kuluga. Kostja õigusabile kulunud aeg on ülepaisutatud. Hageja esindaja õigusabile kulunud aeg on kokku ca kolm korda väiksem kui kostja esindajal. Arvestades kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning muid toiminguid, tuleb mõistlikuks pidada mitte rohkem kui ca 25 tundi. Ringkonnakohtu menetluses kantud kulu 4000 eurot on ülepaisutatud. Mõistlik aeg õigusabi toimingutele ei ületa 5 tundi. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 19.02.2018 määrusega kostja taotlused osaliselt, määras kostja menetluskulude suuruseks 5033,16 eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2781,74 eurot ning viivise nimetatud summalt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse 5086,84 euro ulatuses.
6.Määruse põhjenduste kohaselt on kostja ekspertiisikulu TsMS § 143 p 2 mõttes dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohus võttis tõendi menetluse juurde ja kasutas seda asja lahendamisel, seega oli tegemist asja läbivaatamise kuluga ja kostja saab sellise kulu kindlaksmääramist nõuda menetluskuluna. Nimetatud kulu oli põhjendatud ja vajalik, arvestades selle tõendi sisu ja mahtu.
7.Menetluskulude nimekirja kohaselt olid maakohtu menetluses kostja esindaja tehtud toimingud järgmised: 04.11.2014 hagimaterjalide esmane tutvumine ja esialgse seisukoha kujundamine perspektiivi suhtes, nõupidamine kliendiga büroos – 1 tund 50 minutit; samal kuupäeval 1 tunni ulatuses kliendiga nõupidamine; 12.11.2014 töö toimikuga, hagimaterjalide läbitöötamine-analüüs, kostja esialgse vastuse ja tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine, kostja vastuväidete kujundamine ja nende tõendamiseks vajalike tõendite hankimise osas suhtlus kliendiga (e- post) – 2 tundi; 13.11.2014 materjalide läbitöötamine-analüüs, suhtlus kliendiga ja kohtuga tähtaja pikendamise taotluse osas – 1 tund 20 minutit; 19.11.2014 ja 18.11. -20.11.2014 suhtlus kliendiga puuduolevate andmete ja dokumentide esitamise osas (e-post), kostja täiendava vastuse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule edastamine ja e-posti tee kliendile teadmiseks saatmine (koos päringuga täiendavate andmete ja dokumentide saamiseks) – 6 tundi; 26.11.2014 tutvumine kliendi materjalidega ja 24.11.2014 e-posti teel tehtud kompromissi pakkumine – 35 minutit; 03.12.2014 suhtlus kliendiga edasise menetluse ja protsessuaalse tasaarvestusavalduse esitamise osas (e-post) – 10 minutit;
08.12.2014 ülevaate koostamine ja edastamine kliendile kohtumenetluse seisu ja asjaolude osas, suhtlus kliendiga täiendavate andmete ja tõendite kogumise vajaduse osas (e-post) – 25 minutit; 18.12.2014 suhtlus kliendiga puuduolevate andmete/tõendite osas (e-post) – 32 minutit; 07.01.2015 täiendavate materjalide läbitöötamine, protsessuaalse tasaarvestusavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi; 13.01.2015 hageja 19.12.2014 menetlusdokumendi ja selle lisade, samuti 07.01.2015 haginõude vähendamise läbitöötamine-analüüs, seisukoha kujundamine uute tõendite esitamise vajaduse ja võimalikkuse osas, sellekohane suhtlus kliendiga (e-post) - 1,5 tundi; 16.01.2015 täiendav suhtlus kliendiga (e-post ja tel) tõendite kogumise ja uute tõendite esitamise osas, tähtaja pikendamise ja esialgse tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund 10 minutit; 19.01.2015 suhtlus kliendiga (e-post ja tel) tähtaja pikendamise taotluse osas, arutelu kliendiga täiendavate tõendite osas, töö toimikuga, sh kliendi 16.01. - 19.01.2015 saadetud materjalide läbivaatamine, tõendite esmane analüüs, puuduolevate andmete küsimine kliendilt, tutvumine kohtu 19.01.2015 kirjaga ning hageja 19.01.2015 vastusega kostja taotlusele, e-kirjavahetus kliendiga – 2 tundi; 26.01.2015 e-kirjavahetus eksperdiga ja kliendiga ekspertiisi tellimise ja ekspertarvamuse koostamise, samuti täiendavate tõendite kogumise ja läbitöötamise osas – 0,5 tundi; 28.01.2015 hageja esitatud ekspertarvamuse läbitöötamine, selle usaldusväärsuse ja kontrollitavuse analüüs, puuduste väljatoomine, suhtlus kliendiga (tel ja e-post) ekspertiisi eesmärgi ja ekspertarvamuse tellimise osas, kliendi täiendavate tõendite ja vastuargumentidega tutvumine, nende vajalikkuse ja võimalikkuse hindamine, kostja täiendavate seisukohtade koostamine – 4 tundi; 29.01.2015 kostja täiendavate seisukohtade koostamine – 2 tundi; 02.02.2015 kostja tellitud ekspertarvamuse läbitöötamine, kliendi täiendavate materjalidega tutvumine, kostja täiendavate seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine ja menetlusdokumendi kohtule esitamine – 4 tundi; 12.02.2015 kostja seisukohtade koostamine hageja 19.01.2015 arvamuse kohta ja selle kohtule esitamine – 50 minutit; 13.02.2015 tel. nõupidamine kliendiga, ülevaate andmine vastaspoolelt väljamõistetavate menetluskulude suurusest ning väljamõistmise korrast (e-post) – 0,5 tundi; 18.02.2015 täiendavate seisukohtade koostamine, sh ekspertarvamuse jm tõendusmaterjali kogumine-läbitöötamine-analüüs, suhtlus kliendiga asjaolude ja tõendite täpsustamiseks (epost ja tel), lisade komplekteerimine ja nende esitamine kohtule – 10,5 tundi; 25.02.2015 kohtuistungi aja kooskõlastamine, kohtukutsega tutvumine, kohtuistungi toimumise aja info ning kohtule esitatud kostja täiendava seisukoha edastamine kliendile (e-post) – 15 minutit; 07.04.2015 hageja 06.04.2015 menetlusdokumendi läbitöötamine-analüüs, sellele vastuargumentide kujundamine, menetlusdokumendi edastamine kliendile koos selgitava saatekirjaga (e-post) – 1 tund 10 minutit; 08.04.2015 tel. nõupidamine kliendiga – 5 minutit; 15.04.2015 valmistumine kohtuistungiks, sh tel. nõupidamine kliendiga – 2 tundi; 16.04.2015 osalemine kohtuistungil, istungile eelnenud ja järgnenud nõupidamine kliendiga, vahepealsed kompromissiläbirääkimised hagejaga – 2 tundi 35 minutit; 21.04.2015 tutvumine kohtuistungi protokolliga, selle parandamiseks taotluse esitamise vajalikkuse üle otsustamine, tutvumine hageja protokolli parandamise taotlusega, selle suhtes seisukoha kujundamine – 20 minutit; 29.04.2015 tutvumine kohtu 27.04.2015 kirjaga ja sellele lisatud materjalidega, suhtlus kohtuga, tutvumine hageja 28.04.2015 menetlusdokumendiga ja selle lisadega, nendele
esitatavate võimalike vastuväidete väljatöötamine, info ja dokumentide edastus kliendile, valmistumine kohtuistungiks, sh sellekohased nõupidamised kliendiga (tel ja e-post), tel. arutelu hageja esindajaga istungi edasilükkamise osas, tutvumine hageja 29.04.2015 taotlusega ja kostja seisukoha teatavaks tegemine kohtule, kohtu 29.04.2015 kirjaga tutvumine ja menetluslikes küsimustes kostja seisukoha koostamine ja kohtule saatmine, tutvumine kliendilt e-posti teel laekunud täiendavate tõenditega – 2 tundi 10 minutit; 29.04.2015 nõupidamine kliendiga büroos – 1 tund 15 minutit; 06.05.2015 tutvumine hageja 04.05.2015 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõenditega, neile esmase vastuväidete kujundamine, tutvumine hageja kompromissi ettepanekuga, kompromissi võimalikkuse kooskõlastamine kliendiga (tel ja e-post) ning kompromissi pakkumisele jaatava vastuse andmine koos korralduslike küsimustega, suhtlus hageja esindajaga – 1 tund 10 minutit; 11.05.2015 täiendav suhtlus hageja esindaja ja kliendiga, samuti kohtuga kompromissi saavutamise võimaluste ja tingimuste osas, sh hageja täiendava kompromissi ettepanekuga tutvumine ja selle suhtes seisukoha kujundamine, menetlusliku olukorra ja edasiste menetluslike võimaluste selgitamine kliendile (e-post), poolte vaheliste läbirääkimiste ning saavutatud kokkulepete kohta info edastamine kohtule, tutvumine kohtu päringuga, hageja täiendava kompromissi ettepaneku ja hageja esitatud dokumentidele vastamise osas kohtule kostja seisukoha koostamine-esitamine – 1,5 tundi; 28.05.2015 hageja seisukohaga tutvumine, selle suhtes kostja esmaste vastuväidete kujundamine, info edastamine kliendile – 25 minutit; 03.07.2015 tutvumine kohtu kirjaga seisukohtade esitamiseks tähtaja määramise kohta, kohtuistungi aja kooskõlastamine, sh tutvumine kohtu ja hageja e-kirjadega ning sellekohane tel. arutelu kohtuniku sekretäriga – 15 minutit; 30.07.2015 seisukohtade esitamise tähtaja, kohtuistungi toimumise aja jm kohta info edastamine kliendile (e-post), töö toimikuga, seisukoha avaldamist puudutavate hageja menetlusdokumentide ja nende lisade edastamine kliendile, sellele järgnenud kirjavahetus kliendiga – 0,5 tundi; 05.08.2015 hageja 06.04., 24.04., 28.04., 04.05., ja 28.05. esitatud dokumentide analüüs, ettevalmistus kliendiga kohtumiseks ja kohtumine kliendiga täiendavate vastuväidete ja vajalike tõendite osas, tõendamiskohustuse täitmiseks vajalikud toimingud seoses tõendite kogumise ja analüüsiga, sh e-kirjavahetus kliendiga, kliendi esitatud täiendavate tõendite analüüs – 2 tundi 45 minutit; 07.08.2015 kostja täiendavate seisukohtade koostamine ja kliendiga kooskõlastamine, selle lisadeks olevate dokumentide komplekteerimine ja kohtule esitamine – 8 tundi; 11.08.2015 suhtlus kohtu ja hageja esindajaga kostja seisukohtade esitamise osas (e-post) – 20 minutit; 30.09.2015 valmistumine kohtuistungiks, sh suhtlus kohtuniku sekretäriga kostja esitatud taotluste osas, lahendamata taotluste ja menetlusosaliste positsioonide ülevaatamine jne, osalemine kohtuistungil – 3 tundi 15 minutit; 02.10.2015 hageja arvamuse ja sellele lisatud tõenditega tutvumine ja nende suhtes seisukoha kujundamine, arutelu kliendiga, kohtuistungi protokolliga tutvumine ja selle parandamise vajalikkuse kontrollimine – 2 tundi 10 minutit; 16.10.2015 edasiste menetlustoimingute arutelu ning kooskõlastamine kliendiga (e-post) – 5 minutit; 27.10.2015 kliendi e-kirjaga tutvumine ja sellele järgnenud kirjavahetus – 5 minutit; 28.10.2015 ettevalmistus nõupidamiseks ja nõupidamine kliendiga – 1 tund; 30.10.2015 e-kirjavahetus ja telefonivestlused kliendiga täiendavate tõendite esitamise ning kostja seisukohtade koostamise osas, kostja täiendavate seisukohtade koostamine, kliendiga kooskõlastamine ja kohtule esitamine – 3 tundi 45 minutit;
03.12.2015 suhtlus kliendiga võimaliku kompromissi ja edasise menetluse osas (e-post) – 20 minutit; 09.12.2015 ettevalmistus kohtuistungiks, sh töö toimikuga, kohtumine kliendiga, menetluskulude nimekirja koostamine jmt, osalemine kohtuistungil, sh istungile eelnenud ja järgnenud suhtlus kliendiga, menetluslike küsimuste selgitamine – 5 tundi 5 minutit.
8.Kostja esindaja tegi 19.02.2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja esitamiseks ajavahemikul 19.01 – 18.02.2015 ettevalmistavaid toiminguid kokku 24 tunni 20 minuti vältel. Arvestades 19.02.2015 menetlusdokumendi sisulist mahtu (ca 8,5 lk), selle sisu ning sellele lisatud tõendite mahu ja mõistlikku aega, mis kulus nende analüüsimiseks ning saamiseks, on nimetatud toimingute kulunud põhjendatud aeg kokku 17 tundi, arvestades, et kostjale osutas õigusteenust professionaalne vandeadvokaat. Arvestades kostja esindaja tunnitasu, on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus seega põhjendamatu 476,67 euro (7 tundi 20 minutit x 65 eurot) ulatuses. Kõik ülejäänud maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega, ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti on kohtupraktikaga kooskõlas kostja lepingulise esindaja tunnihind. Seega on kostja maakohtus kantud menetluskulud põhjendatud 5643,33 eurot (kohtukulud 720 + esindajakulud 4923,33).
9.Ringkonnakohtu menetluses tegi kostja esindaja järgnevad toimingud: 11.02.2016 maakohtu otsuse läbitöötamine-analüüs, sellest kliendile ülevaate andmine ja kokkuvõtte edastamine kliendile (e-post) – 2,5 tundi; 17.03.2016 e-kirjavahetus kliendiga, sh apellatsioonimenetlust puudutavad selgitused, täiendavate kompromissi läbirääkimiste pidamine hageja esindajaga (tel ja e-post), sellekohase info kliendile edastamine, ringkonnakohtu 14.03.2016 määrusega tutvumine ja info edastamine kliendile – 2 tundi 10 minutit; 04.04.2016 vastuse koostamine, selle vormistamine ja esitamine kohtule – 10 tundi; 06.04.2016 vastuse edastamine kliendile ja e-kirjavahetus kliendiga – 10 minutit; 25.04.2016 kohtukutsega tutvumine ja info edastamine kliendile – 5 minutit; 14.07.2016 e-kirjavahetus kliendiga menetluslikes küsimustes – 5 minutit; 31.08.2016 kohtuistungiks valmistumine, sh menetluskulude nimekirja ja kindlaksmääramise taotluse koostamine, kohtuistungil esindamine ja sellele eelnevad ja järgnevad nõupidamised kliendiga – 5 tundi.
10.Kostja kandis ringkonnakohtus menetluskuluna lepingulise esindaja kulusid koondtasuna 4000 eurot. Analoogselt tulemustasuga tuleb ka koondtasu korral hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Vastupidisel juhul oleks menetlusosalistel alati võimalik sõlmida koondtasu kokkulepe ning sellega välistada lepingulise esindaja toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine ja kulude võimalik vähendamine. Koondtasu kokkulepe kliendi ja esindaja vahel on lubatav, kuid see ei tohi vastaspoolt seada tavapärase tasukokkuleppega võrreldes erinevasse olukorda. Arvestades, et kostja lepinguline esindaja tegi ringkonnakohtu menetluses toiminguid 20 tunni ulatuses, on esindaja arvestuslik tunnihind 200 eurot (käibemaksuta).
11.Asja vaidlus oli sisuliselt keerukas ning läbis 2 kohtuastet, riigikohus hageja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Tõendite maht oli vaidluse sisu ja kulgu arvestades tavapärane. Vaidluse ajaline kestus oli keskmine. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse
analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks aluse TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lugeda tsiviilasja sedavõrd keerukaks, et esindaja tasu 200 eurot tunnis võiks olla aktsepteeritav. Arvestades Riigikohtu seisukohti, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, samuti maakohtu menetluses osutatud õigusabi tunnihinda (65 eurot), on ringkonnakohtus kostjale õigusteenust osutanud advokaadi põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta).
12.Kostja esindaja tegi apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ja esitamiseks 11.02. ja 04.04.2016 toiminguid kokku 12 tunni 30 minuti vältel. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse sisulist mahtu (ca 14,5 lk), selle sisu ning mõistlikku aega maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, on nimetatud toimingutele kulunud põhjendatud aeg kokku 10 tundi, arvestades, et kostjale osutas õigusteenust professionaalne vandeadvokaat ning et apellatsioonkaebus ning selle vastus tugines suurel määral varem esitatud seisukohtade kordamisel. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud ringkonnakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Seega on kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetlusega seotud põhjendatud aeg kokku 17,5 tundi (20 – 2,5), mis arvestades tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on 2100 eurot.
13.Tulenevalt ülaltoodust on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 7743,33 eurot (2100 + 5643,33). Hagejal tuleb kostjale hüvitada sellest 5033,16 eurot (65%). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jäävad rahuldamata 5086,84 euro ulatuses (10 120 – 5033,16).
14.TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2781,74 eurot (5033,16 eurot – 2305,10 eurot) ning määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Määruskaebus
15.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse 5033,16 eurot ja mõistis välja pärast tasaarvestust hagejalt kostja kasuks 2781,74 eurot ning viivise sellelt summalt. Hageja palub teha uue määruse, millega mõista pärast tasaarvestust kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 854,51 eurot. Määruskaebuse rahuldamisel palub hageja tagastada riigilõivu 50 eurot.
16.Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4 on arvutusviga, sest pärast tasaarvestust kujuneb kindlaks määratud menetluskulude suurust arvestades hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaks summaks mitte 2781,74 eurot, vaid 2728,06 eurot (5033,16 - 2305,10).
17.Maakohus määras kindlaks kostja maakohtus kantud menetluskulude suuruse ebamõistlikult suures ulatuses. Põhjendatud ei ole väidetava ekspertiisi kulu väljamõistmine, sest kohus ei ole asjas ekspertiisi määranud. Lisaks ei ole kostja selle kulu kohta esitatud mitte ühtegi kulu tekkimist tõendavat dokumenti, samuti puuduvad andmed eksperdi aja, teostatud toimingute ja tunnitasu suuruse kohta. Kostja esindaja toimingutele kulunud aeg maakohtus on üle 3 korra suurem kui hageja esindajal, mis on põhjendatav sellega, et see on kunstlikult paisutatud ebamõistlikult suureks. Mõistlikuks ajaks kostja esindaja toimingute osas saaks hageja arvestuse kohaselt olla mitte rohkem kui ca 27 tundi,
tasuga 1755 eurot (65 x 27). Ringkonnakohtus kantud kulud ei ole põhjendatud enam kui 7 tunni 20 minuti osas, tasu suurus peaks olema sama, mis maakohtus, s.o 65 eurot tunnis, mistõttu oleks ringkonnakohtus kantud kulu suuruseks kokku 476,67 eurot. Pärast tasaarvestust on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu 854,51 eurot (6586 x 35% = 2305,10; 2231,67 x 65% = 1450,59; 2305,10 - 1450,59 = 854,51). Vastus määruskaebusele
18.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 4909,66 eurot ületavas osas. Selles osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jätta rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude tasaarvestuse ja viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb uue tasaarvestuse ja mõistab tasaarvestuse tulemusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise. Muus osas tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659).
21.Õige on hageja seisukoht, et maakohus tegi tasaarvestusel arvutusliku vea. Tehte 5033,16 – 2305,10 tulemusel kujuneb hüvitatava menetluskulu suuruseks 2728,06 eurot, mitte 2781,74 eurot.
22.Kostja esindaja on maakohtus 09.12.2015 tehtud toimingute hulka ja ringkonnakohtus 31.08.2016 tehtud toimingute hulka arvestanud ka menetluskulude nimekirja koostamise kulu ning maakohus on pidanud seda põhjendatuks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti lugenud menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitatavate menetluskulude hulka. Riigikohus on 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aega eraldiseisvalt välja toonud. Arvestades menetluskulude nimekirjade mahtu, loeb ringkonnakohus maakohtu menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 2 tundi ning ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 30 minutit. Seega tuleb kostja menetluskulude suurust maakohtus vähendada 130 euro võrra (2x65) ja ringkonnakohtus 60 euro võrra (120/2).
23.Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, mille kohaselt ei ole kostja kulu, mis seondub Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusega, põhjendatud kulu. Kostja esitas menetluses Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse, millele on kohtud asja lahendamisel tuginenud. Seega oli arvamuse esitamine asjas vajalik ning põhjendatud. Kostja esitas dokumendi saamiseks tehtud kulu tõendamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ arve
nr 043/015-016 summas 720 eurot (käibemaksuta) (tl 17, IV kd). Arvestades arvamuse sisu ja mahtu, ei saa tõendi saamiseks tehtud kulu suurust pidada ülemääraseks.
24.TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kohus peab TsMS § 175 lõike 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu, kui õigusabi kulule olulist mõju avaldava komponendi, suurus on mõistlik.
25.Kolleegiumi hinnangul ei saa muus osas maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollinud kostja lepingulise esindaja töö põhjendatust. Maakohus on hinnanud esindaja töö tegemiseks vajalikku aega, arvestades tsiviilasja materjalide mahtu. Samuti on maakohus hinnanud õigusabitoimingute vajalikkust, kostja lepingulise esindaja koondtasu kokkulepet ning töötunni hinna põhjendatust. Sealjuures on maakohus kostja esindaja ajakulu vähendanud, samuti on maakohus vähendanud kostja esindaja töötunni hinda ringkonnakohtus. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta. Hageja ei ole kaebuses kuidagi põhjendanud ka seda, miks peaks kostja esindaja tunnitasu suurus olema sama nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses. Kolleegium leiab, et tunnitasu suurus ringkonnakohtus 120 eurot jääb turuhinna piiridesse ning on kooskõlas asja sisu ja mahuga.
26.Seega tuleb kostja maakohtu menetluskulusid täiendavalt vähendada 130 euro võrra ning kostja põhjendatud menetluskuludeks maakohtus tuleb lugeda 5513,33 eurot (5643,33130). Kostja ringkonnakohtu menetluskulusid tuleb täiendavalt vähendada 60 euro võrra ning kostja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus tuleb lugeda 2040 eurot (210060). Kokku on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 7553,33 eurot (5513,33 + 2040). Hagejal tuleb kostjale sellest hüvitada 65 %, mis moodustab 4909,66 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jäävad rahuldamata 5210,34 euro ulatuses (10 120 – 4909,66). TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2604,56 eurot (4909,66 - 2305,10) ja viivis menetluskuludelt.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. Lisaks ei rahuldatud määruskaebust täielikult. Seega ei ole hagejal õigust nõuda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel riigilõivu tagastamist (vt Riigikohtu 31.05.2011 määrus nr 3-21-18-11, p 26).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.