Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
20.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-59242
Tsiviilasi
VE hagi Tohu Arendus OÜ vastu leppetrahvi ja kahjuhüvitise saamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VE (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Rainer Kuulme
võlgnevuse,
Kostja Tohu Arendus OÜ (registrikood 11902763), lepinguline esindaja v/adv Katri Tomson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.08.2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata ringkonnakohtu menetluse kulud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja seal osalemisele. Hageja menetluskulude osas teeb ringkonnakohus ise uue määruse, millega määrab kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 2305.10 eurot.
2.Harju Maakohtu 17.08.2017 määrus tühistada samuti osas, milles maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud ja peale tasaarvestamist hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. Selles osas saata tsiviilasi tagasi maakohtule kostja menetluskulude suuruse ja tasaarvestamise tulemusena hagejalt kostjale hüvitamisele kuuluva hüvitise kindlaksmääramiseks.
4.Jätta rahuldamata VE taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
6.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Tallinna Ringkonnakohus tegi 10.10.2016 otsuse, millega tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mh jättis maakohtu- ja apellatsioonimenetluse kulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda. Otsus jõustus 11.01.2017.
2.Kostja 09.12.2015 ja 07.09.2016 menetluskulude nimekirjade kohaselt oli tema menetluskuluks maakohtus 6120 eurot (s.o ekspertiisikulu 720 eurot ja õigusabikulud 5400 eurot 83h 25min eest) ja ringkonnakohtus 4000 eurot (s.o õigusabikulud 20h eest). Kostja taotles kulude hüvitamist käibemaksuta. Kostja esindaja tunnihind maakohtus oli 65 eurot. Seoses ringkonnakohtu kuludega selgitas kostja, et sõlmitud oli koondtasu kokkulepe summas 4000 eurot, millest lähtuvalt palus ta 4000 eurot välja mõista ka juhul, kui kohtu hinnangul on toimingute ajakulu põhjendatud väiksemas ulatuses kui 20h. Kui kohus ei pea võimalikuks lähtuda koondtasu kokkuleppest, palus kostja kohaldada kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud toimingutele tunnitasu 150 eurot. Kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega.
3.Hageja esitas kostja kuludele vastuväited. Põhjendamatu on ekspertiisikuluna 720 euro väljamõistmine. Kohus ei määranud asjas ekspertiisi. Tegemist on kuluga, mille kostja kandis enda soovitud eriteadmistega isiku arvamuse saamiseks ja tegemist ei ole asja läbivaatamise kuluga. Kostja õigusabi ajakulu on ülepaisutatud. Hageja esindaja ajakulu on kokku ca kolm korda väiksem kui kostja esindajal. Arvestades kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning muid toiminguid, tuleb mõistlikuks ajakuluks kostja esindaja toimingute osas pidada mitte rohkem kui ca 25h. Seoses ringkonnakohtus kantud kuludega leidis hageja, et 4000 eurot käibemaksuta on ülepaisutatud. Mõistlik ajakulu ei ületa 5h. Mõistlikuks tunnitasuks on 120 eurot kas ilma või koos käibemaksuga.
4.09.12.2015, 10.12.2015 ja 07.09.2016 nimekirjade kohaselt oli hageja menetluskulu maakohtus kokku 4686 eurot (riigilõivud kokku 1200 eurot ja õigusabikulud 3486 eurot 29h eest) ja ringkonnakohtus 1540 eurot (s.o riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 540 eurot 4h 30min eest), millele lisandub kohtuistungiga seotud kulu 360 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega palus õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega.
5.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus tegi 17.08.2017 määruse, millega mõistis hagejalt kostjale menetluskulude katteks välja 4398.90 eurot. Kohus märkis, et hagejal tuleb kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Maakohus ei nõustunud hageja vastuväitega kostja ekspertiisikulule. Kuigi tegemist ei ole ekspertiisikuluga TsMS-i mõttes, on tegemist TsMS § 143 punkti 2 mõttes dokumentaalse tõendi saamise kuluga. Kohus viitas TsMS §-le 272. Kohus võttis tõendi vastu ja kasutas seda asja lahendamisel, seega on tegemist asja läbivaatamise kuluga ja kostja saab sellise kulu kindlaksmääramist nõuda menetluskuluna. Kohus ei nõustunud hageja vastuväitega kostja õigusabi ajakulu osas, kuivõrd ühe poole esindaja ajakulu ei pea olema võrdeline teise poole esindaja ajakuluga, kuna poolte tõendamiskoormised, taotluste esitamise vajadused, elulistest asjaoludest tingitud selgitamisvajadused jne võivad kardinaalselt erineda. Hinnates kostja esindaja tehtud toiminguid ja ajakulu nendele, leidis kohus, et ajakulu on mõistlik ja põhjendatud ega kuulu vähendamisele. Kostja esindaja tasu hind on mõistlik. Kohus määras kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 10 120 eurot. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on jätnud menetluskulud 65% ulatuses hageja ja 35% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja poolt hüvitatavateks kostja menetluskuludeks määrata 6578 eurot.
8.Seoses hageja menetluskuludega leidis kohus, et hageja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud aeg on põhjendatud ja õigusabi tunnihind mõistlik. Seega tuleb määrata hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 6226 eurot, millest Tallinna Ringkonnakohtu otsuse järgi tuleb kostjal hüvitada 35%, s.o 2179.10 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikuseid nõudeid TsMS § 445 lõike 1 alusel ja mõistis hagejalt kostjale välja 4398.90 eurot. Määruskaebus
9.30.08.2017 määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega mõista peale tasaarvestust kostjalt hagejale välja menetluskulude katteks 854.51 eurot. Hageja palus ka tagastada kaebuse rahuldamisel selle esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot.
10.Maakohus tuvastas ekslikult hageja menetluskulude suuruse ringkonnakohtus. Hageja taotles ringkonnakohtus kulude kindlaksmääramist kokku summas 1900 eurot, s.o 07.09.2016 menetluskulude nimekirjas toodud kulud 1540 eurot ning 07.09.2016 kohtuistungiga seotud kulu 360 eurot. Seega on vale peale poolte nõuete tasaarvestust määruses esiletoodud kostjale hüvitamisele kuuluv summa.
11.Kohus ei hinnanud kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Ekslik on viide, et hageja ei esitanud vastuväiteid kostja kuludele ringkonnakohtus, sest vastavad vastuväited tegelikkuses hageja esitas 07.09.2016 istungil. Ringkonnakohtus esitas kostja õigusabikulude summana kokku 4000 eurot ja selgitas, et tegemist on koondtasuga. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb sellises summas koondtasu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks olukorras, kus kostja on ise esile toonud, et ringkonnakohtus tegi esindaja toiminguid kokku 20h, mis kostja esindaja tunnitasumäära arvestades (maakohtus 65 eurot) teeb rahaliselt kokku 1300 eurot. Koondtasu osas ei nähtu kostja 07.09.2016 menetlusdokumendist, kas vastav summa
on koos või ilma käibemaksuta, mistõttu tuleb eeldada, et summa sisaldab käibemaksu, mida ei saa aga hagejalt välja mõista. Esindaja võib oma kliendiga kokku leppida esindustasu, mis aga ei tähenda, et vastaspool peaks põhjendamatut ja ebavajalikku kulu hüvitama. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks tuleb ringkonnakohtus kostja esindaja tunnitasu aluseks võtta 150 eurot (käibemaksuta), kuigi maakohtus oli tasu 65 eurot tunnis.
12.Kostja 09.12.2016 ja 07.09.2016 menetluskulude nimekirjade kohaselt sisaldavad need ajakulu menetluskulude nimekirjade koostamise eest, millist ajakulu aga Riigikohtu juhiste kohaselt teiselt poolelt välja mõista ei saa.
13.Arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning muid toiminguid, tuleb mõistlikuks ajakuluks kostja esindaja toimingute osas pidada maakohtus mitte rohkem kui ca 27h ning ringkonnakohtus mitte rohkem kui 7h 20min. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.08.2017 määrus tuleb tühistada kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaksmääramise osas ning hagejalt kostja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse osas tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata TsMS § 667 lõike 2 teise lause alusel tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Hageja menetluskulude osas saab ringkonnakohus ise rikkumise kõrvaldada ja määrata rahaliselt kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17.Esmalt selgitab kolleegium, et maakohus on vaidlustatud määruse resolutsioonis jätnud ebaõigesti kajastamata kummagi poole kindlaksmääratud põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse, märkides üksnes poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusena väljamõistetava rahasumma suuruse. TsMS § 445 lõike 1 teise lause järgi otsustuse tegemisel peab resolutsioonist selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma ka poolte vastastikuste tasaarvestatavate nõuete suurus. Kuna TsMS § 442 lõike 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused ning antud juhul esitasid menetluskulude nimekirjad mõlemad pooled, tuli kohtul resolutsioonis kajastada mõlema poole kindlaksmääratud menetluskulude suurus. Ka TsMS § 442 lõike 61 sätestab, et kui kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt, märgib kohus resolutsiooni menetluskulude rahalise suuruse.
18.Sõltumata eelnevast leiab kolleegium menetlusökonoomia põhimõtte (TsMS § 2) alusel, et ringkonnakohtul on võimalik kontrollida esitatud määruskaebuse alusel maakohtu lahendit hageja menetluskulude osas. Hageja menetluskulude kindlaksmääramist on hageja ise vaidlustanud osas, milles maakohus jättis kulude koosseisus arvestamata ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise kulu 1h ja istungil
osalemise kulu 2h tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuga, seega kokku 360 eurot (07.09.2016 istungi protokoll t III kd lk 165-167). Kaebus kuulub selles osas rahuldamisele. Kostja maakohtu lahendit ei vaidlustanud. Kuna kostja esindaja võttis ringkonnakohtu istungil vastaspoole ringkonnakohtumenetlusega seotud kulud omaks (07.09.2016 istungi protokoll t III kd lk 167 pöördel), ei pea tulenevalt TsMS § 444 lõikest 3 koosmõjus § 463 lõikega 2 kolleegium selle kulu põhjendatust ega vajalikkust täiendavalt kontrollima. Seega määrab kolleegium hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks järgmise arvestuse alusel: 4686 (kulud maakohtus) + (1540+360) 1900 (kulud ringkonnakohtus) = 6586, millest 35% on 2305.10 eurot.
19.Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ületanud oluliselt diskretsiooni piire ja jätnud määruse olulises osas põhjendamata. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid antud juhul ei ole kohus vastavaid kulutusi ega hageja vastuväiteid asjakohases ulatuses hinnanud. Maakohus on üksnes lakooniliselt märkinud, et õigusabile kulutatud aeg on mõistlik ja põhjendatud ega kuulu vähendamisele ning et ka kostja esindaja tasu hind on mõistlik. Kohtumääruse põhjendustest ei ole otsustuse kujunemine jälgitav. Maakohus jättis analüüsimata, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirjadest ( t III kd lk 73-77, 163-164) nähtub peaaegu kahe aasta jooksul olulises mahus erinevaid toiminguid, mille kohta ei ole maakohus mistahes seisukohti võtnud. TsMS § 465 lõike 2 punktist 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama mh põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Maakohus ei ole oma vastavat otsustust viidatud sättega kooskõlas põhjendanud. Eelmärgitud põhjustel ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele. Ka on maakohus lahendi tegemisel ebaõigesti lähtunud asjaolust, nagu ei oleks hageja esitanud kostja ringkonnakohtu menetluskuludele vastuväiteid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas vastuväited 07.09.2016 istungil. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-107-13 (punktis 15) selgitanud, et TsMS § 175 lõike 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud.
20.Kolleegium nõustub maakohtuga, et samas menetluses ei pea ühe poole lepingulise esindaja ajakulu olema võrdne teise poole esindaja ajakuluga ning üksnes sellest argumendist ei saa kulude hindamisel lähtuda. Samas ei saa nõustuda maakohtuga, et praeguses asjas ei oma hageja vastavasisuline vastuväide mingit sisulist väärtust. Kuna antud asjas on kostja esindajal kulunud maakohtus õigusabi osutamiseks märkimisväärselt rohkem aega kui hageja esindajal (83h 25 min vs 29h), võib sedavõrd suur erinevus viidata kostja kulude ülemäärasusele, mistõttu ka sel põhjusel tulnuks kohtul kriitilise pilguga vaadata üle kostja lepingulise esindaja teostatud toimingud ja neile kulunud aeg.
21.Lisaks ei ole kohus kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruse hindamisel võtnud seisukohta n-ö koondtasu kokkuleppe osas. Nimelt on kostja palunud ringkonnakohtuga seotud menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda kostja esindajaga sõlmitud koondtasu kokkuleppest (st sõltumata toimingutest summa 4000 eurot), kuid kui kohus ei pea võimalikuks kokkuleppest lähtuda, palus kostja kohaldada põhjendatuks peetud toimingute ajakulule tunnitasu 150 eurot
(käibemaksuta). Kaevatavas määruses ei ole kohus koondtasu kokkulepet käsitlenud. Kohus on üksnes tunnitasu osas märkinud, et kostja esindaja tasu hind on mõistlik. Kui maakohtu menetluskulude puhul saab eeldada, et kohus pidas mõistlikuks menetluskulude nimekirjast nähtuvat tunnitasu 65 eurot, siis ringkonnakohtu kulude puhul jääb ebaselgeks, millist tunnitasu on kohus mõistlikuks pidanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul selgelt välja tuua, millisest tunnitasust ta kulude kindlaksmääramisel lähtub ning põhjendada vastavat otsustust. Samuti tuleb ka koondtasu arvesse võtmisel siiski analüüsida teostatud õigusabi sisu, sest vastaspoole koondtasu kokkulepe ei anna alust kohustada vastaspoolt hüvitama mittevajalikke ja/või põhjendamatuid kulusid. Seda enam, et käesolevas asjas on kostja toonud nii maakohtu- kui ringkonnakohtu menetlusega seoses esile koondtasu mõlemal juhul 4000 eurot (käibemaksuta), kuigi osutatava teenuse maht on erinevates kohtuastmetes selgelt erinev.
22.Kuivõrd maakohtu diskretsiooniotsus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole jälgitav ja ringkonnakohus ei saa otsustuse õigsust kontrollida, tuleb saata asi tagasi maakohtule kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks, kostja põhjendatud ja vajalike kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning lähtuvalt tulemusest hageja poolt kostjale tasaarvestamise tulemusena väljamõistmisele kuuluva hüvitise kindlaksmääramiseks.
23.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata ka määruskaebuses esitatud taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (vt ka enne 01.01.2015 kehtinud seaduse analoogse regulatsiooni pinnalt tehtud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, punkt 26).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Täpsustatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2018 määrusega
2.Parandada kohtu algatusel ilmne ebatäpsus Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2017 määruse resolutsiooni punkti 1 teises lauses, täiendades selle sõnastust selliselt, et lause on sõnastatud järgmiselt: „Hageja menetluskulude osas teeb ringkonnakohus ise uue määruse, millega määrab hagejale hüvitamisele kuuluvate kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 2305.10 eurot, mis moodustab 35% 6586 eurost.“
3.Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa edasi kaevata. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.