Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-18914
Tsiviilasi
N B R hagi Zapcat OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 448,56 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: N B R (isikukood xxx, xxx; tel: xxx; e-post: xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Sirje Asu (Eesti Õigusbüroo OÜ, Lembitu 8, Tallinn 10114; tel: xxx; e-post: [email protected]); Kostja: Zapcat OÜ (registrikood 11296848, Tihase 6a, Tallinn 13426; tel: xxx; e-post: [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: advokaat Priit Kala, advokaat Katrin Paulus (Advokaadibüroo MERCATORIA, Tartu mnt 7, Tallinn, epost: [email protected]; [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 448,56 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt N B R (isikukood xxx) kostja Zapcat OÜ (registrikood 11296848) kasuks menetluskuludena välja 448,56 (nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja 56 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt N B R (isikukood xxx) kostja Zapcat OÜ (registrikood 11296848) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 448,56 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.07.09.2014 viibis hageja koos oma sõbraga Uue Maailma festivalil, kus ostis kostja müügipunktis kohapeal valmistatud ja müügiks pakutud toitu, milleks oli riis kastmega. Valmistoit maksis 5 eurot. Hageja asus toitu sööma ja tundis mäludes, et hamba alla jäi midagi tugevat, mis murdis hageja hamba. Hageja teatas kostjale koheselt, mis juhtus ja hageja näitas talle kahjustatud hammast. Kostja leidis esmalt, et probleem on põhjustatud riisist ja kui kostja riisi küpsetas, leidis ta juba väiksema kivi. Hageja selgitas toidu müüjale, et kostja peab riisi tootjale ise nõude esitama, kuna hageja ei ole ostnud valmis toitu riisi tootjalt, vaid kostjalt. Müüjad võtsid kivi vastu riisi tootjale kaebuse esitamiseks. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja hüvitab kõik hageja kulud.
2.Kuna hageja ei saanud samal päeval aega oma tavapärase hambaarsti juures, pöördus hageja 08.09.2014 Pirital asuva hambaarsti dr P L . L Hambaravis fikseeriti, et tegemist on murdunud hambaga. Visiidi ja esmaste protseduuride eest väljastati hagejale arve kviitung nr 352. Hageja jätkas murdunud hamba raviga oma tavapärases V H OÜ-s, kuhu ta pöördus 11.09.2014. Visiidi eest väljastati talle arve nr 1408605 summas 7 eurot, millest hageja pidi tasuma 6,30 eurot. Hageja esitas nimetatud arved Zapcat OÜ-le tasumiseks ning kostja tasus nimetatud arved 16.09.2014.
3.Kuid kuna hageja hammas oli endiselt valulik, oli hageja sunnitud jätkama oma murdunud hamba raviga. Seetõttu pöördus hageja 19.09.2014 uuesti raviarsti poole. Hageja hambast tehti pilt ning väljastati selle kohta arve nr 1408920 summas 12,60 eurot. Sellele järgnes konsultatsioon edasise ravi suhtes 24.09.2014, mille kohta väljastati arve nr 1409051 summas 4,50 eurot. Ravi jätkus 21.11.2014 hamba uuesti täitmisega, mille kohta väljastati arve 1411179 summas 64,80 eurot. Hageja pöördus uuesti kostja poole arvete tasumise osas, kuid pärast pikka e-kirjade vahetust ja kostja poolseid mitmeid ettekäändeid keeldus kostja 18.12.2014 e-kirjas arvete tasumisest.
4.Kuna murdunud hammas oli endiselt valulik, oli hageja sunnitud uuesti pöörduma hambaarsti poole. 23.01.2015 pöördus hageja V H OÜ-sse konsultatsiooniks. Konsultatsiooni kohta väljastati arve nr 1500821 summas 10 eurot, millest hageja tasus 9 eurot. Samal päeval tehti hambast panoraam ülesvõte, mille kohta väljastati arve nr 1500801 summas 17,90 eurot, millest hageja tasus 16,11 eurot. Edasi alustati 04.03.2015 juurekanali raviga, kuna oli tekkinud põletik. Juurekanali ravi kohta väljastati hagejale arve nr 1502151 summas 124 eurot, millest hageja tasus 11160 eurot. 23.03.2015 jätkus ravi hambakanalis rohu vahetamisega. Selle kohta väljastati hagejale arve nr 1502855 summas 43 eurot, millest hageja tasus 38,70 eurot.
5.20.04.2014 pöördus hageja uuesti hamba valulikkuse tõttu uuesti täiendavaks kontrolliks hambaarsti poole. Selle kohta väljastati arve nr 1503836 summas 10 eurot, millest hageja poolt kuulus tasumisele 9 eurot. Kuna hamba valulikkus ei kadunud, pöördus hageja 04.08.2015 uuesti hambaarsti poole, mille kohta väljastati arve nr 1506822 summas 9 eurot. Konsultatsiooni tulemusena jätkas hageja murdunud hamba ravi ning pöördus uuesti 24.08.2015 juurekanali täitmiseks oma hambaarsti poole. Nimetatud ravi kohta esitati hagejale arve nr 1507244 summas 157,50 eurot, millest hageja poolt kuulus tasumisele 141,75 eurot.
6.Veendumaks, et senine ravi on olnud tulemuslik, pöördus hageja 31.08.2017 kontrolliks hambaarsti poole 05.11.2015, mille kohta talle väljastati arve nr 1509411 summas 4,50 eurot. Järgmiseks kontrolliks pöördus hageja hambaarsti poole 31.08.2017. Hambast tehti röntgenülesvõte ning hagejale väljastati arve nr 1708480 summas 27 eurot.
7.Hageja leidis, et kostja oli ToiduS § 6 mõttes toidu käitlejaks. Seetõttu laienevad kostjale ToiduS § 12 lg-te 1 ja 2 nõuded, mis sätestavad, et turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane). Samuti ei tohi toidus olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. Samuti kehtivad kostjale ToiduS § 21 lg-s 1 sätestatud nõuded.
8.Hageja oli tarbijaks TKS § 2 lg 1 mõistes ja tal oli TKS § 3 punktist 3 tulenevad õigused. Kostja pidi jälgima TKS § 9 lõiget 1. Hageja viitas VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 punktile 2. Kostja on vastutav TKS § 9 lg 1, ToiduS § 12 lg 1 ja § 21 lg 1 kohaselt. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1, § 128 lõikele 3, § 130 lõikele 1. Kostja peab hüvitama hagejale hamba raviga tekitatud kulud. Hageja palus kostjalt välja mõista 448,56 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas aegumise vastuväite. Kostja viitas TsÜS § 142 lõikele 1 ja § 150 lõikele 1. Hageja on esitanud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude. Kahju tekitav sündmus ehk hamba murdumine leidis aset 07.09.2014. Hamba murdumine oli kostjale koheselt teada ja järelikult pidi ta koheselt mõistma, et talle tekkis kahju, sest hambaravi ei ole Eestis tasuta.
10.Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta teatas juhtunust koheselt kostjale. Vaidlust ei saa järelikult olla selles, et hageja teadis, kes on kahju tekitajaks. Hagi esitamise hetkeks oli
07.septembrist 2014 möödunud enam kui kolm aastat. Eeltoodust tulenevalt olid täidetud kõik TsÜS § 150 lõikest 1 sätestatud eeldused aegumise kohaldumiseks ning kostja hinnangul on hageja nõue aegunud.
11.Kostja on hagejale hüvitanud hamba murdumisest tekkinud kahju summas 76,30 eurot, mille aluseks olid L H poolt 08.09.2014 väljastatud arve nr 352 summas 70 eurot ja V H OÜ poolt 11.09.2014 väljastatud arve nr 1408605 summas 6,30 eurot. Kostja hüvitas hagejale nimetatud arved 16.09.2014. Kostjale hambaravi arveid edastades avaldas hageja, et murdunud hammas on nüüd ravitud. Hageja ei avaldanud, et murdunud hambaga oleks vajalik ravi jätkamine või et hammas teeb talle endiselt valu. Seega eeldas kostja, et hageja hammas on terve ning ravi lõppenud.
12.Uuesti pöördus hageja V H 19.09.2014, misjärel väljastati talle arve nr 1408920 summas 12,60 eurot, seejärel 24.09.2014 arve nr 1409051 summas 4,50 eurot ning seejärel 21.11.2014 arve nr 1411179 summas 64,80 eurot. Pärast nimetatud arvete saamist pöördus hageja kostja poole, et kostja hüvitaks hagejale väidetavalt sama hamba suhtes uuesti tekkinud kahju. Järelikult pidi hageja hiljemalt 19.09.2014 aru saama, et hammas vajab järelravi ja kahju seoses
murdunud hambaga suureneb. Hageja pidi esitama hagi hiljemalt 19.09.2017. Kuna hageja ei ole hagi õigeaegselt esitanud, on hagi aegunud.
13.Kui hinnata aegumist arvete osas eraldi, on nõuded endiselt aegunud. Arve nr 1408920 summas 12,60 eurot esitati 19.09.2014. Arve nr 1409051 summas 4,50 eurot esitati 24.09.2014 Arve nr 1411179 summas 64,80 eurot esitati 21.11.2014. Hageja sai tekkinud kahjust teada hiljemalt arvete väljastamise päeval, mistõttu aegus hageja nõue iga arve suhtes kolme aasta möödumisel vastava arve väljastamisest.
14.Hageja ei ole tõendanud, et hagile lisatud arved on seotud ühe ja sama hamba raviga ning ravi vajadus tulenes hamba murdumisest 07.09.2014. Osa raviarvetest on inglisekeelsed. L H arvelt nähtub, et ravitavaks hambaks oli hammas nr 36. Üheltki V H OÜ arvelt ei ole näha, millist hammast on ravitud. Seega ei ole hageja tõendanud, et V H OÜ arved on seotud murdunud ehk hamba nr 36 raviga. Samas ei nähtu V H OÜ arvetelt seda, et ravi saajaks oli üldse hageja.
15.Kui eeldada, et V H OÜ arvetelt nähtuv ravi oli seotud hageja murdunud hambaga, ei ole hageja tõendanud, et ravi oli vajalik tulenevalt hamba murdumisest 07.09.2014. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ühte hammast ei olnud võimalik terveks ravida enam kui kolme aasta jooksul.
16.Hageja on ise väitnud, et kuna hammas oli pärast 11.09.2014 ravi valulik, oli hageja sunnitud jätkama murdunud hamba raviga. Samas nähtub 19.09.2014 arvest nr 1408920 ja 24.09.2014 arvest nr 1409051, et ainsaks „raviks“ oli visit (konsultatsioon) ja digitaal X-ray (röntgen). Tegelikku ravi on tehtud 21.11.2014 arvest nr 1411179 nähtuvalt alles 21.11.2014. Eluliselt ei ole usutav, et kui patsient kaebab hambavalu üle, nõustub ta ravi alustamisega enam kui 2 kuud ootama. Jääb arusaamatuks, miks tegelikku ravi ei alustatud varem. Hageja ei ole tõendanud, et 21.11.2014 tehtud hambaravi vajaduse põhjused tulenevad 07.09.2014 toimunud hamba murdumisest.
17.Kostja leidis, et kuna pärast 11.09.2014 teostatud ravi valu jätkumisel ei alustatud raviga uuesti varem, on ülimalt tõenäoline, et hilisem juureravi vajadus tekkis põhjusel, et raviga hilineti. Nimetatud asjaolu eest ei saa kostja vastutada. Samas ei ole hageja tõendanud, et 04.03.2015 ja 23.03.2015 teostatud juureravi vajaduse põhjused tulenevad 07.09.2014 toimunud hamba murdumisest.
18.Vastavalt L H arve-kviitungile teostati hagejale hamba nr 36 ülesehitus. Dr. J T on 04.12.2014 e-kirjas selgitanud, et 21.11.2014 vahetati hageja hambal täidis Filtek A1 vastu, kuna esines pikalt kestev hamba tundlikkus peale plommi asetamist. 21.11.2014 arvest nr 1411179 nähtuvalt on teostatud tööks komposiittäidise asetamine. Kostja hinnangul saab isegi hammaste parandamise tehnikatest mitteteadlik isik aru, et hamba ülesehitus ja hambasse täidise panemine on täiesti erinevad protseduurid. Hagejale ei asetatud L H täidist (plommi), mida oleks tulnud ja saanud 21.11.2014 vahetada. Samuti ei ole 21.11.2014 hageja hamba ülesehitust lammutatud ega hammast uuesti üles ehitatud. Seega tekib hageja esitatud tõendite pinnalt põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses on pärast 11.09.2014 ravitud hagejal üldse mõnda muud hammast (kui ravi saajaks üldse oli hageja).
19.Hageja esitatud 11.09.2014 arvelt nr 1408605 nähtuvalt teostati selective filling of the tooth (hamba valikuline täitmine). Dr. J T on 04.12.2014 e-kirjas selgitanud, et 11.09.2014 lihviti täidist madalamaks. Tegemist on täiesti erinevate protseduuridega, mistõttu ei ole aru saada, millist protseduuri hagejale tegelikkuses teostati. Samuti tekib nimetatu pinnalt kahtlus tõendite usaldusväärsuses.
20.Hageja esitatud 19.09.2014 arvelt nr 1408920 nähtuvalt teostati visit (eelduslikult konsultatsioon) ja digitaal X-ray (eelduslikult röntgen). Dr. J T on 04.12.2014 e-kirjas selgitanud, et 19.09.2014 kaeti hammas Desensitiser lakiga. Tegemist on täiesti erinevate protseduuridega, mistõttu ei ole aru saada, millist protseduuri hagejale tegelikkuses teostati. Samuti tekib nimetatu pinnalt kahtlus tõendite usaldusväärsuses.
21.Dr. J T on 04.12.2014 e-kirjas kirjeldanud 11.09.2014, 19.09.2014 ja 21.11.2014 teostatud protseduure. Vahepealsel ajal teostatud protseduure ei ole e-kirjas kirjeldatud. Seega ei ole tõendatud, et arve nr 1409051 oleks üldse kuidagi hageja murdunud hambaga seotud.
22.Hageja on käinud rohkelt konsultatsioonidel, mille vajadus on põhjendamata. Konsultatsioonid nähtuvad 19.09.2014 arvelt nr 1408920, 24.09.2014 arvelt nr 1409051, 23.01.2015 arvelt nr 1500821, 20.04.2015 arvelt nr 1503856, 04.08.2015 arvelt nr 1506822, 05.11.2015 arvelt nr 1509411 ja 31.08.2017 arvelt nr 1708480. Mitmed konsultatsioonid on toimunud järjestikku, vahepeal ravi teostatud ei ole. Jääb arusaamatuks, miks on olnud hagejal vajalik niivõrd palju käia konsultatsioonidel ilma ravi teostamata. Kostja pidas põhjendamatuks konsultatsiooni 31.08.2017, kuna hageja ei ole põhjendanud, et ligi kaks aastat hiljem (eelmine visiit oli 05.11.2015) tal ikka veel hammas valutas.
23.Hagejale on tehtud põhjendamatult palju röntgenülesvõtteid. Need nähtuvad 19.09.2014 arvelt nr 1408920, 23.01.2015 arvelt nr 1500801, 24.08.2015 arvelt nr 1507244 ja 31.08.2017 arvelt nr 1708480. Seejuures on 23.01.2015 tehtud panoraamülesvõte ning 31.08.2017 3D röntgenülesvõte. Hageja ei ole põhjendanud, miks on olnud vastavad protseduurid vajalikud.
24.04.03.2015 arvelt nr 1502151 nähtub, et hamba juurekanalid on avatud, neid on laiendatud ning asetatud on ravim, misjärel on asetatud ajutine täidis. Järgmiselt 23.03.2015 arvelt nr 1502855 nähtub, et ravimit on vahetatud ning taas on asetatud ajutine täidis (temporary filling). Järgmised kaks arvet kajastavad üksnes konsultatsiooni ning alles 24.08.2015 arvelt nr 1507244 nähtuvalt on juurekanalid täidetud ning asetatud jääv täidis. Jääb arusaamatuks, miks on olnud vajalik hoida hammast 5 kuud ravimi ning ajutise täidise all.
25.Hageja ei ole tõendanud, et kõnealune hammas ei valutanud ega olnud tal tundlik enne 07.09.2014 toimunud juhtumit ning et hammas oli sellises korras, et 6 kuud hiljem (ei oleks tal tekkinud vajadust juureravi järele. Hageja saaks seda tõendada, kuna tema enda sõnul on ta tavapäraselt käinud kogu aeg ravil V H OÜ-s.
26.Kui kostja hüvitas hagejale hamba murdumisest tekkinud kahju summas 76,30 eurot, avaldas hageja, et murdunud hammas on nüüd ravitud. Hageja ei avaldanud, et murdunud hambaga oleks vajalik ravi jätkamine või hammas teeb talle endiselt valu. Seega eeldas kostja, et hageja hammas on terve ning ravi lõppenud. Kostja ei pidanud ette nägema, et juba 19.09.2014 hambaravi jätkub ning lõpeb juureraviga. Kostja on seisukohal, et pärast hagejale murdunud hamba ravikulude hüvitamist on hageja kasutanud võimalust ja lasknud parandada endal muid hambaid ning esitanud saadud arved seejärel nõudena kostja vastu. Eeltoodule viitab asjaolu, et hageja on käinud järjest valutava hambaga konsultatsioonidel ravi saamata. Kostja hinnangul on hageja tegelikkuses jätnud lihtsalt osa hambaravi arveid esitamata, kuna nendelt oleks liialt ilmselt nähtunud, et ravi ei saa olla seotud murdunud hambaga.
27.Kokkuvõttes leidis kostja, et hageja pole oma nõuet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ravi oli vajalik seoses hamba murdumisega. Hageja ei ole tõendanud, et tema hambad olid enne 07.09.2014 korras. Kostja pidas hageja nõuet pahatahtlikuks. Kostja ei vastuta ravivigade eest. Kostja pidas võimalikuks, et hilisem hamba juureravi oli vajalik, sest raviga hilineti. Kostja viitas Dr J T 04.12.2014 e-kirjale, milles viidati hambatundlikkuse tekkimise põhjusena bonding süsteemi veale.
28.Kostja viitas VÕS §-le 1043. Kostja leidis, et puudub objektiivselt tema teo koosseis. Kostja ei saanud ette näha, et hagejale tervisekahjustust põhjustades osutatakse hagejale ebaõiget ravi. Kahju tekitajaks saab sellisel juhul olla üksnes ebaõiget ravi osutanud hambaarst. Kuna kostja ei ole kahju põhjustanud tegu toime pannud, ei ole võimalik rääkida ka teo õigusvastasusest ja kostja süüst.
29.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 580 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemisele kulunud ajaga. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjendused
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
31.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ostis kostja müügipunktist 07.09.2014 valmistoitu; 2) kostja müüdud toidus sisaldus võõrkeha, mis murdis hageja hamba; 3) hageja teavitas juhtunust koheselt kostjat; 4) 08.09.2014 fikseeriti L H OÜ-s, et hagejal on hammas murdunud; 5) L H OÜ esitas hagejale esmaste protseduuride ja visiiditasu eest arve; 6) 11.09.2014 pöördus hageja V H OÜ-sse, kes väljastas hageja visiidi eest arve; 7) kostja tasus hagejale 16.09.2014 L H OÜ ja V H OÜ arvete alusel kahju hüvitisena 76,30 eurot.
32.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale täiendavad hambaravi kulud seoses raviga, mis toimus pärast 2014. aasta 16. septembrit.
33.Hageja palus kostjalt täiendava kahju hüvitisena välja mõista 448,56 eurot. Hageja väidete kohaselt oli tema hammas pärast esmast ravi endiselt valulik, mistõttu ta pöördus 19.09.2014 uuesti raviarsti poole. 19.09.2014 tehti hambast pilt, millele järgnes 24.09.2014 arsti konsultatsioon. 21.11.2014 jätkus ravi hamba uuesti täitmisega. Kuna hammas oli endiselt valulik, pöördus hageja 23.01.2015 uuesti arsti poole konsultatsiooniks. Hambast tehti panoraamülesvõte. 04.03.2015 alustati juurekanali raviga, sest oli tekkinud põletik. 23.03.2015 ravi jätkus. 20.04.2015 pöördus hageja arsti poole seoses hamba jätkuva valulikkusega. Sama moodi pöördus hageja uuesti 24.08.2015, mil täideti juurekanalit. 31.08.2017 pöördus hageja arsti poole kontrolliks ja hambast tehti kontrollülesvõte. Hageja palus kostjalt välja mõista täiendava ravi kulud. Hageja hinnangul vastutas kostja kahju eest, sest ta oli ToiduS § 6 mõistes toidu käitleja, kes vastutas toidu ohutuse eest.
34.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et see on aegunud. Kahju tekitanud sündmus toimus 07.09.2014. Hageja pidi koheselt mõistma, et talle tekkis kahju ning hageja teadis, kes selle eest vastutab. Hagi esitamise ajaks oli 07.09.2014 sündmusest möödunud enam kui kolm aastat. Lisaks pidi hageja hiljemalt 19.09.2014 mõistma, et hammas vajab järelravi ning kahju suureneb. Hageja oleks täiendava nõude osas pidanud hagi esitama hiljemalt 19.09.2017. Kui kahju tekkis eraldi iga esitatud arve alusel, on nõuded endiselt aegunud.
35.Lisaks leidis kostja, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendatud, et täiendavad raviarved olid seotud sama hambaga ning täiendava ravi vajadus tulenes hamba murdumisest 07.09.2014. Hagejal murdus hammas nr 36, kui täiendavatest arvetest ei nähtu, millist hammast
on ravitud ja kes oli ravi saaja. Sisuliselt oli alles 21.11.2014 arve seotud ravimisega ning kostja pidas ebausutavaks, et hageja valu korral ootas täiendava raviga kaks kuud. Lisaks teostati hamba murdumisel hagejale hamba ülesehitus, hilisematel raviarvetel on aga tegemist hambasse täidise panemisega. Ravi kvaliteedi eest kostja ei vastuta. Hageja korduv konsultatsioonidel käimine ja korduvate röntgenülesvõtete tegemine ei ole põhjendatud.
36.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele on põhjendatud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel peab kostja hüvitama hagejale hagiavalduses märgitud 448,56 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta vajas alates 2014. aasta septembri lõpust kuni 2017. aasta augustini jätkuvalt ravi seoses sellega, et tema hammas oli 07.09.2014 murdunud.
37.15.03.2018 määruses (toimiku lk 42-43) selgitas kohus hagejale vajadust oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et hagejal tuleb vastata sisuliselt kostja väidetele. Hageja ei olnud välja toonud, millisel põhjusel vajas tema hammas jätkuvalt ravi ning kuidas oli täiendava ravi vajadus seotud hamba murdumisega 07.09.2014. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada korduvate konsultatsioonide vajalikkust. Kohus selgitas hagejale VÕS § 127 lg 4. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
38.Iseenesest on õige hageja väide, et kostja vastutas hageja hamba murdumisest tulenevate tagajärgede eest, sest hammas murdus kostja müüdud toidus sisaldunud võõrkeha tõttu. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Samuti on VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
39.Toiduseaduse § 6 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 178/2992 artikli 3 lg 3 mõistes loetakse toidu käitlejaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes. ToiduS § 12 lg 1 kohaselt peab turuleviidav toit olema ohutu inimese tervisele ning vastama toiduseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele. ToiduS § 12 lg 2 kohaselt ei tohi toidus olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta vastutas toidu sisse sattunud võõrkeha poolt põhjustatud hageja tervisekahjustuste ehk hageja hamba murdumise eest.
40.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
41.VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 130 lg 1 näeb ette, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
42.Eeltoodud sätetest tulenevalt lasus kostjal kohustus hüvitada hagejale kahjustada saanud hamba ravikulud. Samas oli kostjal kohustus hüvitada vaid need hambaravikulud, mis olid põhjuslikus seoses hamba murdumisega 07.09.2014. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ega tõendanud, et tema poolt nõutud täiendavad kulud olid põhjuslikus seoses hamba murdumisega 07.09.2014.
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.09.2014 esitas L H hagejale kviitungi summas 70 eurot, mille sisuks oli märgitud: „Hambaravi. 36 hammas murdunud, hamba ülesehitus“. Makseterminali kviitungist nähtub, et hageja oli summa tasunud (toimiku lk 5). Tõendist võib järeldada, et eelmisel päeval oli hagejal murdunud 36. hammas. V H OÜ esitas hagejale 11.09.2014 arve (toimiku lk 6), mille sisuks oli „selective filling of the tooth“. Makseterminali kviitungi alusel oli hageja tasunud 6,30 eurot. Arve sisu tõlget hageja vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud. Samas puudub vaidlus selle üle, et kostja tasus hagejale hambaravi eest kahe eelviidatud arve alusel 16.09.2014 76,30 eurot (maksekorraldus toimiku lk 7).
44.V H OÜ esitas hagejale 19.09.2014 arve visiidi ja digitaalse röntgeni eest (toimiku lk 8), millest hageja pidi tasuma 12,60 eurot. Arvele on lisatud makseterminali kviitung 12,60 euro tasumise kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid selle kohta, miks visiit ja digitaalülesvõtte tegemine vajalik oli. Tõendist ei saa järeldada, kas visiit ja ülesvõte olid seotud hageja 36. hambaga või mõne muu hambaga. 24.09.2014 esitas H OÜ hagejale taas arve visiidi eest summas 5 eurot, millest hageja pidi tasuma 4,50 eurot (toimiku lk 9). Lisatud maksekviitungist nähtub, et hageja tasus 4,50 eurot. Antud arvest ei ole samuti võimalik järeldada, millega oli arstivisiit seotud. Küll aga ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja esitatud arvetest ei nähtu ravi saaja. Arved olid esitatud hagejale ning teistele isikutele viited puudusid, mistõttu ei saa olla kahtlust selles, et ravi osutati hagejale.
45.21.11.2014 esitas V H OÜ hagejale arve (toimiku lk 10), mille sisuks oli märgitud: „lightcured composite filling, 2 surfaces, injection anesthesia“, mille eest pidi hageja tasuma 64,80 eurot. Lisatud maksekviitungi kohaselt on hageja tasunud 64,80 eurot. Kuigi hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele tõlget arve kohta, võib selle sisust järeldada, et see esitati täidise paigaldamise ja valuvastase süsti eest. Millisele hambale täidis paigaldati ning kas täidise paigaldamine oli seotud 36. hamba murdumisega, arvest ei nähtu. Täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud.
46.04.12.2014 saatis hagejale e-kirja Dr J T (toimiku lk 11 pöördel). E-kirja kohaselt oli ravi saanud hammas 36 tundlik ja kergelt valulik hammustamisel. E-kirja kohaselt oli 11.09. täidis madalamaks lihvitud. 19.09. oli hammas kaetud Desensitiser lakiga. 21.11. oli täidis ära vahetatud, kuna esines pikalt kestnud hamba tundlikkus peale plommi asetamist, mille põhjuseks pidas arst bonding süsteemi viga. E-kirjas oli samuti märgitud, et kui valulikkus ei vähene, tuleb teha juureravi. E-kirja kohaselt raviti hagejal küll sama 36. hammast, mis oli varem murdunud, kuid e-kirjast ei nähtu, kas täidise paigaldamine oli seotud varasema hamba murdumisega või mitte. Küll aga saab kohtu hinnangul teha e-kirjast järelduse, et pärast täidise paigaldamist oli hammas pikalt tundlik hambaravi kvaliteedist tingitud põhjusel, millele Dr J T on viidanud kui „bonding süsteemi“ veale. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei saa vastutada nende ravikulude eest, mis olid tingitud ravi kvaliteedist.
47.17.12.2014 saatis hageja e-kirja K R, millega hageja saatis edasi oma hambaarsti kirja (toimiku lk 11, tõlge lk 31). K R kui B V AS esindaja vastas hagejale 18.12.2014 (toimiku lk 11, tõlge lk 31), milles ta leidis, et kuna hageja nõudega seotud kulud on tasutud, peaks hageja esitama hambaravi nõuetele mittevastavuse korral nõuded raviarsti vastu.
48.VH OÜ esitas 23.01.2015 hagejale arve summas 10 eurot, millest hageja pidi tasuma 9 eurot (toimiku lk 12). Arve oli esitatud konsultatsiooni ja visiiditasu eest. Arvel märgitud kinnituse kohaselt oli hageja summa tasunud. Millega oli konsultatsioon ja visiit seotud, arvest järeldada ei saa. Samal päeval esitas V H hagejale arve digitaalse panoraamülesvõtte eest (toimiku lk 13), millest hageja pidi tasuma 16,11 eurot. Arvel märgitud kinnituse kohaselt oli hageja summa tasunud. Arvest ei ole võimalik ka järeldada, millisel põhjusel ja millisest hambast tehti ülesvõte.
49.04.03.2015 esitas V H OÜ (toimiku lk 14) hagejale arve injektsioonianesteesia, kavumi avamise, ravimi asetamise ja ajutise täidise, samuti ühe juurekanali avamise ja laiendamisega
ning kahe järgneva juurekanali avamise ja laiendamise eest. Hageja pidi tasuma arvest 111,60 eurot. Arvel märgitud kinnituse kohaselt oli hageja summa tasunud. Arvest ei nähtu, milliseid hageja hambaid raviti. Kuna juurekanaleid avati kokku kolmel hambal, ei saanud kogu ravi olla seotud ühe hamba varasema murdumisega, sest hagejal oli varasemalt murdunud vaid üks hammas. Kas ravitud hammaste hulka kuulus varasemalt murdunud 36. hammas ning kas hamba ravimine oli seotud selle varasema murdumisega, arvest järeldada ei saa.
50.23.03.2015 esitas V H OÜ hagejale arve injektsioonianesteesia, juurekanali ravimi vahetamise ja ajutise täidise eest (toimiku lk 15). Hageja pidi tasuma 38,70 eurot, mille hageja oli arvel märgitud kinnituse kohaselt ka tasunud. Samas ei saa antud arvest järeldada, millist hammast ja millisel põhjusel raviti.
51.20.04.2015 esitas V H OÜ hagejale arve konsultatsiooni ja visiiditasu eest summas 10 eurot, millest hageja pidi tasuma 9 eurot (toimiku lk 16). Arvel märgitud kinnituse kohaselt oli hageja 9 eurot tasunud. Millega seoses oli konsultatsioon ja visiit vajalik, arvest ei nähtu. 04.08.2015 esitas V H OÜ hagejale taas arve konsultatsiooni ja visiiditasu eest summas 10 eurot, millest hageja pidi tasuma 9 eurot (toimiku lk 17). Arvel märgitud kinnituse kohaselt oli hageja summa tasunud. Antud arvest ei nähtu sarnaselt teiste arvetega, millisel põhjusel oli konsultatsioon vajalik.
52.V H OÜ esitas 24.08.2015 hagejale arve (toimiku lk 18) komposiittäidise, juurekanali ja kahe täiendava juurekanali täitmise, injektsioonianesteesia ning kahe digitaalülesvõtte eest. Arvest ei nähtu, milliseid hambaid raviti ja kas või kuidas oli ravi seotud varasemalt murdunud 36. hambaga. Arve alusel pidi hageja tasuma 141,75 eurot, mis arvel märgitud kinnituse kohaselt oli tasutud.
53.31.08.2017 esitas V H OÜ hageja arve visiidi eest, millest hageja pidi tasuma 4,50 eurot (toimiku lk 19). Arve kohaselt oli summa tasutud. 31.08.2017 esitas V H hagejale ka arve röntgenülesvõtte ning veel ühe visiiditasu eest, millest hageja pidi tasuma 27 eurot (toimiku lk 20). Arvel märgitud kinnituse kohaselt oli summa tasutud. Millega olid visiidid seotud või miks oli vajalik ülesvõtte tegemine, arvetest järeldada ei saa.
54.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et tema hammaste ravi alates 19.09.2014 kuni 31.08.2017 oli tervikuna tingitud 07.09.2014 murdunud hamba nr 36 täiendava ravimise vajadusest. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma nõuet täiendavalt põhistanud ega tõendanud. Ainuüksi kohtule esitatud arvetest ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, milliseid hageja hambaid ning millistel põhjustel raviti. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu oma ravikulude nõude ehk hagiavaldusele lisatud raviarvete ning kostjale ette heidetava õigusvastase teo ehk hageja tervise kahjustamise vahel. Seetõttu ei kuulu hageja nõue summas 448,56 eurot rahuldamisele.
55.Täiendavalt leiab kohus, et kui hageja oleks tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase teo ning talle tekitatud kahju vahel, oleks hagi tulnud osaliselt jätta rahuldamata aegumise tõttu. Hageja nõuded olid 2014. aasta raviarvete osas aegunud ajaks, mil hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus ehk 18.12.2017.
56.TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 153 lg 1 näeb ette, et surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
57.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kogu hageja nõue oli aegunud ajaks, mil ta hagiga kohtusse pöördus. Iseenesest ei ole välistatud, et aja jooksul selgub kannatanule samast põhjustest tingitud tervisekahjustuse täiendava ravimise vajadus. Sellisel juhul selgub tekitatud kahju kogusuurus kannatanule siis, kui talle on teada, millised on täiendavad ravikulud. 2014. aasta septembris ja novembris olid hageja hambaravikulud kokku 81,90 eurot. Kulud tulenesid 19.09.2014 arvest summas 12,60 eurot, 24.09.2014 arvest summas 4,50 eurot ja 21.11.2014 arvest summas 64,80 eurot. Kohus leiab, et eelviidatud arvete osas pidi hagejale hiljemalt 21.11.2014 olema teada täiendava kahju suurus. Kahju põhjustanud isik oli hagejale teada juba varasemast ajast ehk 07.09.2014 sündmuse toimumise ajast. Seega oleks hageja pidanud 2014. aastal täiendavalt tekkinud kahju osas pöörduma kohtusse hiljemalt 21.11.2017, kuid hageja pöördus nõudega kohtusse 18.12.2017, mil 2014. aasta osas oli nõue juba aegunud. 2015. aasta ja 2017. aasta ravikulude nõuded aga ei olnud iseenesest aegunud, sest nende osas ei olnud hagiavaldusega kohtusse pöördumise ajaks veel möödunud 3 aastat.
58.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.Menetluskuluna palus kostja hagejalt välja mõista 580 eurot, milleks olid kostja lepingulise esindaja kulud. Kostja leidis, et tema lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemisele kulunud ajaga. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
60.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjat esindanud vandeadvokaat osutas õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus loeb kostja esindaja tunnitasu suuruse mõistlikuks. Samuti leiab kohus, et kostja esindaja menetlustoimingute teostamiseks ja dokumentide koostamiseks kulunud aeg on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Vaatamata sellele leiab kohus, et hagejalt ei saa välja mõista menetluskulusid suuremas summas, kui hagi hinnale vastavas osas, milleks on 448,56 eurot.
61.Riigikohus on leidnud (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb muuhulgas arvestada hagi hinda ning üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulud suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. See tagaks menetlusosalistele menetluskulu ettenähtavuse.
62.Kohtu hinnangul ei esinenud käesolevas vaidluses selliseid asjaolusid (sh vaidluse eriline keerukus või maht), mis õigustaksid hagi hinnast suuremas ulatuses menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodu tõttu tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 448,56 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.