Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) Hageja XXX esitas kohtusse hagi AS-i Antista vastu kahju hüvitise 1725,74 euro ja viiviste nõudes (tl 2-5, 28-30). 2) Vastavalt kostja poolt 18.07.2017 väljastatud arvele nr A17374928/E01 ostis hageja sügavkülmikkirstu Beko A+ 2841 (edaspidi külmik) kogusummas 299,99 eurot. 28.08.2017 avastas hageja, et ostetud külmik ei tööta, mille tulemusel oli külmikus hoiustatud toiduained roiskunud. Hageja hoiustas külmikus liha- ja kalatooteid, kogusummas 700,75 eurot. Vastavalt puhastusteenuse arvele nr 716 teostati roiskunud toiduainete likvideerimise puhastusteenust summas 36 eurot. Kostja kui müüja aktsepteeris lepingurikkumise fakti, kui võttis puudustega külmiku tagasi ning nõustus tagastama külmiku eest tasutud summa. Käesoleva hetke seisuga ei ole müüja summat tagastanud. Seega on müüja viivituses müügihinna tagastamisega. Hageja nõuab käesoleva hagiavaldusega kostjalt kahju hüvitamist summas 1725,74 eurot, millest 689 eurot on hageja õigusabikulud. Toiduainete arve saaja on Amfuels Baltics OÜ, kellega hagejal on sõlmitud hoiustamise leping, millest nähtuvalt hoiustas Amfuels Baltics OÜ toiduaineid hageja külmikus. 3) Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijalemüügileping (VÕS § 208 lg 4). Poolte vahel esineb vaidlus selles, kas leping on lõppenud ning missugusel õiguslikul alusel leping lõppes. Teoreetiliselt võib olla tegemist ka uue müügilepingu sõlmimisega, millega kostja ostis hagejalt sama toote tagasi. Müügileping on lõppenud, kas taganemisega (VÕS § 186 p 5) või poolte kokkuleppel lõpetamisega (VÕS § 186 p 4). Välistatud pole, et pooled sõlmisid uue müügilepingu (VÕS § 208 lg 1). Sõltumata õiguslikust alusest, on hagejal õigus nõuda kostjalt raha tagastamist, ostuhinna tagastamisega viivitamise tõttu viivist ning kahju hüvitamist. 4) Kostja nõustus kiirema lahenduse huvides külmiku tagasi ostma ning seejärel tõi külmiku oma kuludega hageja juurest ära. Hageja nõustus pakutud lahendusega. Seega müüja aktsepteeris lepingurikkumise fakti ja nõustus lepingust taganemise ja tagasitäitmisega, kui võttis puudustega külmiku tagasi ning nõustus tagastama külmiku eest tasutud summa. VÕS

2-17-17120 § 188 lg 1 ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet, millest saab järeldada, et taganemisavaldus võib olla tehtud ükskõik millises vormis. Samuti pole ettenähtud vorminõuet lepingu poolte kokkuleppel lõpetamisele või uue müügilepingu sõlmimisele. Seega on igal juhul kostjal kohustus maksta hagejale raha. Kostja võttis endale hagejale raha maksmise kohustuse sõltumata sellest, kas külmik oli töökorras või mitte (tl 2-5, 2830).

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

5) Kostja leiab, et hagi on alusetu, põhjendamata ja pahatahtlik (tl 20-27, 33-36). 28.08.2017 helistati kostjale, et hageja poolt 17.07.2017 Euronics veebipoest ostetud sügavkülmakirst (edaspidi külmik) ei tööta. Hageja keeldus ise vahetult hoolduskeskusega suhtlemast, mistõttu pakkus kostja klienditeenindaja hagejale, et kostja toob ise külmiku hageja juurest ära hoolduskeskusesse ülevaatamiseks. Hoolduskeskus teostas külmikule diagnostika, milles käigus tuvastati, et külmik töötab vastavalt tootja nõuetele ning oli tehniliselt korras. Kostja teatas hagejale, et külmik on korras. Külmik on siiani kostja valduses. Külmik vastab müügilepingu tingimustele ning on töökorras, mistõttu ei saa hageja kahju hüvitamist kostjalt nõuda. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingut rikkunud. Hageja pole tõendanud, et külmikul esinesid puudused ning et need ei ole hageja enda poolt põhjustatud (tl 20-27). Ilma külmiku mittekorrasoleku tuvastamiseta ei ole kasuaalsetel kahjudel alust ning neid ei saa kostjalt välja mõista (tl 37-38). 6) Pooltevaheline leping on kehtiv ning sellest tulenev võlasuhe lõppes kohase täitmisega. Kostja pole kunagi lubanud hagejale tagastada töökorras külmiku müügihinda. Müügihinna tagastamise eelduseks oleks külmiku mittetöökorrasolek. Hageja ei ole müügilepingust taganenud, kuna ei ole täidetud taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused (tl 37-38). 7) Hageja ei kasutanud külmikut tarbijana ise, vaid kasutas seda majandustegevuses ning seetõttu ei saa tugineda tarbijamüügi sätetele. Külmik oli kasutuses ettevõtluses või soetab hageja oma toiduaineid enda kontrolli all oleva äriühingu kulul (tl 37-38).

MENETLUSE KÄIK

8) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud 30.05.2018 ja 19.09.2018 kohtuistungid (tl 43-45, 6568). 19.09.2018 kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle XXX ja XXX(tl 69-74).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda 299,99 eurot ning viivis. 10) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 

Hageja ostis 18.07.2017 arve nr A17374928/E01 alusel kostjalt sügavkülmakirstu Beko

2-17-17120





 

A+ 284l (edaspidi külmiku) hinnaga 299,99 eurot (tl 6). Hageja paigutas külmiku enda koju, aadressile XXX ning hoidis seal AmFuels Baltics OÜ-le, mille juhatuse liige ta on, kuuluvaid kala- ja lihatooteid 700,75 euro väärtuses (tl 7, 64). Hageja viibis kodust, aadressilt XXX eemal ajavahemikul 24.08.2017 kuni 28.08.2017. Kui hageja 28.08.2017 kella 17.00 ajal oma pereliikmetega koju saabus, oli külmikus olevad kala- ja lihatooted poolenisti üles sulanud ja roiskunud. Külmikut puhastasid 28.08.2017 hageja juures Kodu Uhkus OÜ töötajad ning selle teenuse eest esitati hagejale 36 euro suurune arve (tl 9). Hageja teatas 28.08.2017 kostjale, et külmik ei tööta.

11) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle: 1) kas poolte vahel on tegemist

tarbijalemüügiga; 2) kas kostja on müügilepingut rikkunud; 3) kas ja millisel õiguslikul alusel on müügileping lõppenud. 12) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on kohtumäärustes (tl 1819, 39) ja kohtuistungil (tl 43-45) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 13) Esmalt küsitleb kohus, kas poolte vahel on tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Vastav paragrahv sätestab, et tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 1 alusel on tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on tarbijalemüügilepingu poolteks: 1) müüja, kes müüb kaupa oma majandus- või kutsetegevuse raames; 2) füüsilisest isikust ostja, kelle jaoks müügilepingu alusel kauba omandamine ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Müügilepingu puhul füüsilise isikuga tuleb esmalt kontrollida, kas ostja omab iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Kui füüsilisest isikust ostja iseseisvat majandus- või kutsetegevust ei oma, on eelduslikult tegemist tarbijalemüügiga. Käesolevas asjas pole tuvastatud, et hageja omaks iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Asjaolu, et hageja kuulub äriühingu AmFuels Baltics OÜ - juhatusse (tl 64), ei anna alust eeldada, et hageja, ostes füüsilise isikuna külmiku, omaks iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Pealegi on hageja ja AmFuels Baltics OÜ vahel 26.07.2017 sõlmitud hoiustamise kokkulepe, mille kohaselt andis OÜ arve nr 708803 alusel ostetud tooted hoiustamiseks hagejale (tl 7, 8, 14, 60). Seega leiab kohus, et poolte vahel on tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses.

2-17-17120

14) Järgmisena analüüsib kohus, kas kostja kui müüja on rikkunud müügilepingut. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 218 lg 2 alusel tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. 15) Renerki Kaubanduskeskuse OÜ on teinud kostja tellimusel Beko sügavkülmiku tehnilise seisukorra kontrolli ajavahemikul 04.09.2017 kuni 25.09.2017 (tl 25-26). Ülevaatuse käigus tuvastati külmiku sisepinna isolatsioonikattel muljumisjäljed, mis ülevaatuse akti kohaselt on tekitatud hageja poolt (vt foto tl 23). Külmiku testimise ajal ajavahemikul 04.09.2017 kuni 25.09.2017 töötas külmik probleemideta ning ülevaatuse aktis antud järelduste kohaselt on külmik tehniliselt korras (tl 24-26). 16) Tunnistajana on käesolevas asjas üle kuulatud XXX, kes on andnud ütlusi selle kohta, et umbes 2017 augusti lõpus koristas ta koos abilisega Tallinnas, XXX majas ühte kirstu moodi külmkappi, mis oli roiskunud liha täis. Külmiku ümbruses oli hangunud veri, samuti oli lihaveri igale poole laiali valgunud külmiku sees. Ta ei mäleta, kas külmkapp oli vooluvõrgus või mitte, kuid kuna nad liigutasid külmikut edasi-tagasi ning puhastasid ka selle alt, siis loogiliselt võttes pidi külmik olema vooluvõrgust väljas, kuna muidu oleks külmik selle juhtme taha kinni jäänud (tl 69-71). 17) Käesolevas asjas on tunnistajana üle kuulatud hageja abikaasa XXX, kes on andnud ütlusi selle kohta, et kui nad sõitsid 24.08.2017 varahommikul kodust ära, siis oli külmik töökorras. Kui nad 28.08.2017 koju tagasi jõudsid, oli külmiku pistik seinas, kuid külmkamber ise oli soe ning asjad olid ära sulanud. Ta ei mäleta täpselt, kas külmiku juhe oli seinast välja võetud sel hetkel 28.08.2017, kui tema läks külmkambri juurde. Nad arutasid mehega seda, et kas nad proovivad uuesti panna külmiku juhtme seina ja vaatavad, kas see hakkab tööle, kuid nad ei hakanud sellega riskima. Ta ei mäleta, et alates 2016 detsembrist, mil nad seal majas elasid, oleks kordagi elekter ära olnud (tl 72-74). 18) Kohtu hinnangul pole käesolevas asjas tõendatud, et külmik ei oleks olnud töökorras. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustega on leidnud kinnitust, et 28.08.2017 õhtul kella 17.00 ajal oli külmikus olnud liha- ja kalatooted poolenisti sulanud ja roiskunud (tl 69-74). Ainult

2-17-17120 tunnistaja ütlustele tuginedes ei saa kohus lugeda tõendatuks asjaolu, et külmik ei olnud või ei ole töökorras. Ajavahemiku 04.09.2017 kuni 25.09.2017 seisuga on külmiku ülevaatuse akti alusel tuvastatud, et külmik oli töökorras (tl 25-26). Külmikus olnud tooted võisid roiskuda ka mitmel muul põhjusel, kui külmiku mittetöökorras oleku tõttu (näiteks külmiku pistik ei olnudki vooluvõrgus; voolukatkestuse tõttu; elektrivoolu kaitsmed võivad elektri välja lülitada; samuti on üldteada asjaolu, et kodutehnika võib saada kahjustada nt äikesekahjustuse tõttu jne). Kohus leiab, et käesolevas asjas eelpool nimetatud tõenditega leidnud tõendamist, et külmik on töökorras, seega pole kostja müügilepingut rikkunud ja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse alusel (VÕS § 218). 19) Järgmisena käsitleb kohus, kas pooltevaheline müügileping on lõppenud. Kohus on seisukohalt, et müügileping on lõppenud poolte kokkuleppel VÕS § 186 p 4 kohaselt. Kostja on enda 27.09.2017 kirjas, mis on vastus hageja 18.09.2017 nõudekirjale (tl 37-38), märkinud muuhulgas, et 28.08.2017 teatas hageja Euronicsi klienditoekeskusele, et külmik ei tööta; kiirema lahenduse huvides pakkus kostja hagejale, et ostab toote tagasi ning kostja tõi toote oma kuludega hageja juurest ära (tl 31). Seega olukorras, mil kostjale oli teada, et külmik ei tööta, oli kostja nõus (vaatamata põhjustele, miks külmik ei töötanud) ostma külmiku tagasi ehk kostja lubas maksta hagejale tagasi külmiku maksumuse 299,99 eurot. Hageja külmiku hinna tagastamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eelkõige tuleb antud juhul tuvastada poolte tahe lepingu lõpetamiskokkuleppes. Kohtu arvates on kostja 27.09.2017 kirja alusel tuvastatav selgelt kostja tahe lõpetada müügileping poolte kokkuleppel selliselt, et kostja ise toob hageja juurest külmiku ära ning ühtlasi tagastab külmiku hinna hagejale ning ka hageja nõustus selle lahendusega (tl 31). Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-06, p-s 16 selgitanud, et lõpetamiskokkulepped võivad põhimõtteliselt olla käsitatavad ka nt lepingu muutmisena või selle tagasitäitmise korra kokkuleppena lepingu lõpetamisel. Kohtu arvates sisaldas käesolevas asjas müügilepingu lõpetamiskokkulepe ka lepingu tagasitäitmise korra kokkulepet lepingu lõppemisel: hageja poolt kostjale üleantud külmiku tagastamist ning kostja poolt üleantu väärtuse hüvitamist hagejale. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja külmiku hinna tagastamise nõue summas 299,99 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 20) Käesolevas asjas ei saa olla müügileping lõppenud lepingust taganemisega VÕS § 186 p 5 alusel. VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kuna kohus on käesolevas kohtuotsuses jõudnud järeldusele, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud, siis ei esine käesolevas asjas ka lepingust taganemise eeldusi. 21) Hageja nõuab kostjalt lisaks külmiku hinna tagastamisele (299,99 eurot) ka kahju hüvitamist summas 1425,75 eurot: külmikus riknenud toodete eest summas 700,75 eurot (tl 7, 32, 60); külmiku puhastuse kulu 36 eurot (tl 9) ja õigusabikulu 689 eurot (tl 10).

2-17-17120 Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:  kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);  kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;  hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 22) Kohus leiab, et kostja pole müügilepingut rikkunud, mistõttu ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude esimene eeldus ning hageja kahju hüvitamise nõue summas 1425,75 eurot tuleb jätta rahuldamata. 23) Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. Hageja vastava nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 alusel kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusejärgses määras alates hagi esitamisest 15.11.2017. Kuivõrd hageja nõue on põhjendatud summas 299,99 eurot, siis alates hagi esitamisest (kostja on tasumisega olnud viivituses 360 päeva) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusejärgses määras summas 23,67 eurot. 24) TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusejärgses viivisemääras põhinõude summalt 299,99 eurot kuni põhivõla tasumiseni. 25) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb põhinõude osas rahuldada

2-17-17120 osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 299,99 eurot ja viivis 23,67 eurot. Kohus jätab hageja kahju hüvitise nõude summas 1425,75 eurot rahuldamata. 26) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 kohaselt 1863,80 eurot.

Menetluskulude jaotus 27) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 28) TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. 29) Kuigi hageja (tl 78-80) ja kostja (tl 75-77) on esitanud käesolevas asjas enda menetluskulude nimekirjad ning hageja on esitanud ka vastuväite kostja menetluskuludele (tl 82-83), jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.