Hageja osaühing JACLYN (registrikood 10115075, asukoht Vahi küla, Harku vald, 76918 Harju maakond, e-post xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur & Pärn, xxx, e-post [email protected], [email protected]) Kostja I M O (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja II M O (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, xxx, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Osaühingu JACLYN hagi M O ja M O vastu rahalises nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt M O ja M O põhinõue 84,16 (kaheksakümmend neli eurot ja 16 senti) eurot ja viivised 12,29 (kaksteist eurot ja 29 senti) eurot osaühingu JACLYN kasuks.
Välja mõista solidaarselt M O ja M O viivis põhinõudelt (84,16 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni osaühingu JACLYN kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 89,25% ulatuses osaühingu JACLYN kanda ja 10,75% ulatuses solidaarselt M O ja M O kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista osaühingult JACLYN menetluskulud summas 1 266,45 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 45 senti) eurot M O ja M O kasuks.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista solidaarselt M O ja M O menetluskulud summas 145,66 (ükssada nelikümmend viis eurot ja 66 senti) eurot
2-17-114220 osaühingu JACLYN kasuks.
7.Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel välja mõista osaühingult JACLYN menetluskulud summas 1 120,79 (üks tuhat ükssada kakskümmend eurot ja 79 senti) eurot M O ja M O kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja kui xxx arendaja sõlmis 02.04.2015 jäätmeveo teenuse osutamise lepingu nr 1324381 aadressile xxx (leping koos lisadega tl 35-38). Hageja tegutses xxx kaasomanike, sh kostjate huvides. Kostjad on kinnistusraamatusse xxx omanikena sisse kantud 11.12.2014 (tl 40). Vastavalt üleandmis-vastuvõtmise aktile anti elamuboksi valdus kostjatele üle 22.05.2015 (tl 41).
2.20.07.2015 volitasid xxx kaasomanikud, sh kostjad hagejat sõlmima veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingut hoonele ja täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi (tl 42). Hageja sõlmis 28.07.2015 eelnimetatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0012860 (leping koos lisadega tl 43-45). Lepingu kohaselt kohustusid kaasomanikud tasuma tarbitud veevarustuse reovee ärajuhtimise teenuste eest vastavalt õigusaktidega kehtestatud hindadele ja tasuma tarbitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest 28 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 795,73 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 110,52 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 78 lg 4, § 208 lg 1, § 1018 lg 1 p 2, VÕS § 1023 lg 1.
4.Hageja selgitab, et: esitas kostjatele arved nr 1508/3 summas 142,75 eurot (tl 55), nr 1509/3 summas 34,10 eurot (tl 55 pöördel), nr 1510/3 summas 47,66 eurot (tl 56) ja nr 1512/3 summas 571,22 eurot (tl 56 pöördel), millega teostatid kooskõlastatult kostjatega osaline tasaarveldus objektil Mooni b-3 vastavalt kostjate kalkulatsioonidele (tl 57). Kostjad hagejale arveid tasunud ei ole. Prügiveokulu tuleneb otseselt AS-ga E K 02.04.2015 sõlmitud jäätmeveo teenuse osutamise lepingust nr 1324381 (tl 35-38) ning kostjatel oli sellega võimalus tutvuda. Lepingule lisatud teenuste hinnakirjast (tl 38) nähtub kui palju maksab olmejäätmete kogumine ja vedu ning välja on toodud selle maksumus vastavalt konteineri mahule m3.
2-17-114220 Ühtlasi on ära näidatud ühe konteineri ühe kuu rendihind, millest on samuti arve koostamisel lähtutud. Hagejale esitatud arvetel (tl 50, 51, 52) on ära näidatud, et renditi 1 konteiner (0,80 m3) ja et selle tühjendus maksis hinnakirja järgi ühe ühiku kohta 6,24 eurot. Kuivõrd xxx on 8 elamuboksi, siis on prügikulud jaotatud võrdselt 8 boksi vahel. Hagiavaldusele lisatud kalkulatsiooni (tl 23) andis M O OÜ JACLYN esindajatele üle käest-kätte samal päeval, kui toimus elamuboksi xxx valduse üleandmine, s.o 22.05.2015. Hageja ei saanud tasaarveldust koostada, sest tasaarvestuses viidatud elektriarved ja kostjate elektrikulude suurus polnud hagejale teada. Tasaarveldusel on hageja nimi valesti kirjutatud. Kostjate poolt esitatud notariaalsest müügilepingust ei nähtu mingeid kokkuleppeid treppide kohta. Elamuboksi üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 41–41 pöördel) nähtub, et trepid kujundati ümber vastavalt ostjate erisoovile. Viidatud aktist nähtub, et „I ja II ning II ja III korruse vaheline trepp koos klaasist käsipuudega ja kinniste astmetega trepid vastavalt ostja erisoovile“. Esialgse kalkulatsiooni kohaselt ja ostuhinnas arvestatu järgi pidi tegemist olema lahtise trepiga, kuid trepi hind tõusis, sest kostjad soovisid kinnist treppi. Seda kinnitab M O saadetud 16.01.2015 e-kiri (tl 112), millest nähtuvad kostjate erisoovid trepile: värvimata puitviimistlus nagu 1 korteris, kinnised e varvaslauaga trepid ja klaaspiirded, puitäärega. Ühtlasi küsib kostja, et kui palju lisakulutusi klaaspiirded toovad? Seega pidi kostja olema teadlik sellest, et tema erisoovid suurendavad trepi hinda. Samuti kinnitab M O poolt 04.03.2015 saadetud e-kiri (tl 113), et kostjad olid teadlikud, et trepiga seonduvad kulud suurenevad ning kostjatel tuleb need hüvitada. 04.03.2015 e-kirjast nähtub, et M O küsib: „Kas esialgse trepi eelarvest 2160 euri üle läinud hinnast maksame meie 1600, mis sisaldab trepi klaaspiirdeid ja trepi varvaslaudasid?“. Selle tõendamiseks, et vastavalt kostjate erisoovile sai kinnine trepp tellitud, esitab hageja T OÜ ettemaksuarve nr T-1501193 summas 2 920,80 eurot (tl 114), mis esitati BOX 3 sirge kinnine trepp + klaas eest. Vastav arve on täies ulatuses hageja poolt tasutud 27.01.2015 (tl 115). Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
6.Kostjad selgitavad, et: hageja põhinõue, sh mis puudutab prügivedu, on ebaselge. Hageja ei ole välja toonud prügi veole kulunud summat ning seda, kuidas on arvestatud kostja kanda jääv osa. Arvele 1512/3 tuginev nõue 571,22 eurot on arusaamatu. Kostja ei nõustu, et ta koostas arvel oleva tabeli, tõendid puuduvad selle kohta. Arves toodud 3 treppi pidi hageja niikuinii kostjale müüdud elamuboksi paigaldama (tl 80-87) ning kokkuleppeid hinnavahe hüvitamise osas pooled ei ole sõlminud. Pooled kinnitasid 22.05.2015 elamuboksi valduse üleandmisel, et hilisemaid pretensioone arvesse ei võeta (tl 88 pöördel). Tasaarveldust sisaldav arve esitati elamuboksi valduse üleandmisest 7 kuud hiljem 22.12.2015. Tasaarveldus on alusetu. Kostjal puudus juurdepääs hageja raamatupidamisdokumentidele ning ta ei saanud ka parima tahtmise juures teada hageja kulusid sellise täpsusega nagu need on tabelis toodud. Hageja tellitud trepid ei mahtunud projekteerimisvea tõttu kostja boksi ning need tuli hagejal ümber teha. Selle võttis hageja tsiviilasjas nr 2-15-10888 omaks. Hageja on jaganud prügiveokulu ridaelamubokside vahel võrdselt, kuid pole arvestanud, et boksid on erineva suurusega, sh kostjatele kuuluvad boksid on väiksemad, seepärast peaks olema prügiveokulude arvestus ja jagamine ruutmeetripõhine, mitte lihtsalt jagatud 8 boksi vahel. Kostjatele anti korteriomand üle 22.05.2015, kostjad ei saanud teada elektriarvete suurust jaanuar-aprill 2015. Kuna hageja pidi teostama kostjale ostetud ridaelamuboksis sisetöid, siis ta oli ning pidigi olema teadlik sellest, milline on seal elektrikulu. Seda, et hageja pidi
2-17-114220 olema teadlik kostja boksi elektrikulust, kinnitab ka asjaolu, et ta on saanud kostjalt 04.03.15 kl 19:25 e-kirja (tl 125). Kostjad ei nõustu veearvetega. Hageja esitas kostjatele 15.09.2015 perioodi august 2015 eest arve 1508/3 summas 142,75 eurot. Järgnevad arved on kolm-neli korda väiksemad. Selline ühe kuu veetarbimise arve on põhjendamatu ja eluliselt mitteusutav. Ilmselt on hageja pannud sellesse arvesse kogu veetarbimise, mis eelnes kostjate sissekolimisele hagejalt ostetud ridaelamuboksi. Hageja on tsiviilasjas nr 2-15-10888 väitnud, et kostjad kolisid oma boksi 2015 jaanipäeva paiku. Seega on 2015 augusti tegelik veetarbimine tõendamata. Seda pole võimalik tuvastada seetõttu, et varasema tarbimise kohta puuduvad tõendid. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1018 sätestab käsundita asjaajamise mõiste, mille lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks
2-17-114220 õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kui xxx arendaja sõlmis 02.04.2015 jäätmeveo teenuse osutamise lepingu nr 1324381 aadressile xxx (leping koos lisadega tl 35-38), hageja tegutses xxx kaasomanike, sh kostjate huvides. Samuti puudub vaidlus, et 20.07.2015 volitasid xxx kaasomanikud, sh kostjad hagejat sõlmima veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostumüügilepingut hoonele ja täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi (tl 42). Hageja sõlmis 28.07.2015 eelnimetatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0012860 (leping koos lisadega tl 43-45). Lepingu kohaselt kohustusid kaasomanikud tasuma tarbitud veevarustuse reovee ärajuhtimise teenuste eest vastavalt õigusaktidega kehtestatud hindadele ja tasuma tarbitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest 28 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.05.2015 anti elamuboksi valdus kostjatele üle.
13.Poolte vahel on vaidlus kas kostjad peavad tasuma hageja esitatud arved.
14.Hageja esitas kostjatele prügiveo ning veevarustuse ja heitevee ärajuhtimise eest järgmised arved: 15.09.2015 augustikuu 2015 eest arve nr 1508/3 summas 142,75 eurot (tl 55); 09.10.2015 septembrikuu 2015 eest arve nr 1509/3 summas 34,10 eurot (tl 55 pöördel); 09.11.2015 oktoobrikuu 2015 eest arve nr 1510/3 summas 47,66 eurot (tl 56). Lisaks esitas hageja kostjatele 22.12.2015 2015 aasta eest peale tasaarveldust arve nr 1512/3 summas 571,22 eurot (tl 56 pöördel).
15.Kostjad leiavad, et hageja nõue prügiveo osas on ebaselge ja prügiveo arvestus peaks olema ruutmeetripõhine. Veetarbimise nõue augustikuu 2015 eest on põhjendamatu, kuna varasema veetarbimise kohta puuduvad tõendid. Kostjad kolisid oma boksi 2015 jaanipäeva paiku. Samuti ei nõustu kostjad arvega 1512/3. Kostjad leiavad, et nimetatud nõue on arusaamatu. Kostjad ei ole tasaarvelduse tabelit (tl 57) koostanud.
16.Kohus leiab, et hageja nõue prügiveo eest on selgelt esitatud. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et prügiveokulu tuleneb otseselt AS-ga E K 02.04.2015 sõlmitud jäätmeveo teenuse osutamise lepingust nr 1324381 (tl 35-38) ning kostjatel oli sellega võimalus tutvuda. Lepingule lisatud teenuste hinnakirjast (tl 38) nähtub kui palju maksab olmejäätmete kogumine ja vedu ning välja on toodud selle maksumus vastavalt konteineri mahule (m3). Ühtlasi on ära näidatud ühe konteineri ühe kuu rendihind, millest on samuti arve koostamisel lähtutud. Hagejale esitatud arvetel (tl 50, 51, 52) on ära näidatud, et renditi 1 konteiner (0,80 m3), mille tühjendus maksis hinnakirja järgi ühe ühiku kohta 6,24 eurot. Kuna xxx on 8 elamuboksi, siis prügikulud jaotati võrdselt 8 boksi vahel. Kohtu hinnangul kostjad ei ole esitanud tõendeid väite kohta, et prügiveokulude arvestus peaks olema ruutmeetripõhine. Prügiveokulude eest esitatud arved on kohtu hinnangul põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
17.Kohus nõustub kostjatega, et veetarbimise nõue augustikuu 2015 eest on ebaselge. Arvel nr 150873 on märgitud perioodi august 2015 veetarbimise algnäiduks 0 ja lõppnäiduks 68. Arvestades hageja ja kostjate poolt välja toodud asjaolusid, ei ole usutav, et augustikuu algul oli vee algnäit 0. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid augustikuu 2015 veetarbimise kohta, mistõttu nõue arve nr 1508/3 summas 142,75 eurot eest tuleb jätta rahuldamata. Arvetel nr 1509/3 ja 1510/3 on nõue veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise eest selge ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja kui arendaja kohustus oli fikseerida objekti üleandmisel kõik näidud, mis oleks tulnud märkida üleandmise-vastuvõtmise aktis.
2-17-114220
18.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata arve nr 1512/3 osas, kuivõrd kostjad ei ole tasaarveldusega nõustunud ega omaksvõtnud selle koostamise ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. Üksnes hageja väide, et hageja ei koostanud tasaarvelduse aluseks olevat tabelit (tl 57), ei tõenda, et nimetatud tabeli koostasid kostjad.
19.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud treppide paigaldamise hinnavahe hüvitamise kokkuleppeid. Kostja e-kirjast (tl 113) nähtub üksnes kostja küsimus hagejale: „Kas esialgse trepi eelarvest 2160 euri üle läinud hinnast maksame meie 1600, mis sisaldab trepi klaaspiirdeid ja trepi varvaslaudasid?“ Nimetatud e-kirjast ei nähtu aga poolte kokkulepet treppide paigaldamise hinnavahe hüvitamise osas. Samuti ei tõenda T OÜ ettemaksuarve (tl 114), et kostjad pidid tasuma tellitud trepi eest või, et poolte vahel oli kokkulepe hinnavahe hüvitamise osas. 22.05.2015 anti elamuboksi valdus kostjatele üle, millest võib järeldada, et pooltel üksteisele pretensioone ei olnud. Üleandmis-vastuvõtmis aktil on samuti märgitud: „Käesolevaga loetakse valduse üleandmine-vastuvõtmine lõpetatuks ning hilisemaid pretensioone arvesse ei võeta“ (tl 88-88 pöördel). Kohus rõhutab, et oluline on kirjalikult vormistada rahalisi kohustusi tekitavad dokumendid.
20.Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud hageja nõue: arve 1508/3 prügiveo eest summas 2 eurot + käibemaks, kokku 2,40 eurot; arve nr 1509/3 summas 34,10 eurot (sh käibemaks); arve nr 1510/3 summas 47,66 eurot (sh käibemaks).
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist seadusjärgse viivisemäära alusel alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et hageja on õigustatud arvestama viivist. Kostjad, olles arvete tasumisega viivituses, pidid arvestama viivisega, mis tulenes seadusest. Arve nr 1508/3 puhul on põhjendatud viivise arvestamine summalt 2,40 eurot ajavahemiku 26.09.2015-30.08.2017 eest, mis on 0,37 eurot. Arve nr 1509/3 puhul on põhjendatud viivise arvestamine summalt 34,10 eurot ajavahemiku 24.10.2015-30.08.2017 eest, mis on 5,06 eurot. Arve nr 1510/3 puhul on põhjendatud viivise arvestamine summalt 47,66 eurot ajavahemiku 14.11.2015-30.08.2017 eest, mis on 6,86 eurot.
22.Hageja on lisaks palunud välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 12,29 eurot ning edasi viivis rahuldatud põhinõudelt (84,16 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 84,16 eurot, viivise 12,29 eurot, viivise põhinõudelt (84,16 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 jätab kohus menetluskulud 89,25% ulatuses hageja kanda ja 10,75% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
2-17-114220
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
26.Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 175 eurot ja õigusabitasu 1180 eurot (sh käibemaks) ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Kostjad paluvad hagejalt välja mõista õigusabitasu 1419 eurot (sh käibemaks).
28.Pooled üksteise menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud.
29.Hageja palub välja mõista riigilõivu summas 175 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 1 pöördel, tl 71). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
30.Hageja palub välja mõista lepingulise esindaja tasu 1180 eurot (sh käibemaks). Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale on esindajal kulunud aega käesolevas tsiviilasjas kokku 9 tundi ja 50 minutit. Esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot.
31.Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente, peab kohus hageja esindajal kulunud aega 9 tunni ja 50 minuti osas põhjendatud ja vajalikuks ning hageja õigusabikulusid 1180 eurot (sh käibemaks) põhjendatuks. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 145,66 eurot, so 1355x10,75/100.
32.Kostjad on palunud hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabitasu 1419 eurot (sh käibemaks). Vastavalt kostjate menetluskulude nimekirjale on esindajal kulunud aega käesolevas tsiviilasjas kokku 10,75 tundi. Esindaja osutas kostjatele õigusabiteenust tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks.
33.Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente, peab kohus kostjate esindajal kulunud aega 10,75 tunni osas põhjendatud ja vajalikuks ning kostjate õigusabikulusid 1419 eurot (sh käibemaks) põhjendatuks. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 1266,45 eurot, so 1419x89,25/100.
34.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 1120,79 eurot, so 1266,45-145,66. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.