J P hagi D Gi, M M, N J, V A, M M, M Di, J P, N M, V Ki, R Di, V T, L S ja S S vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: J P (IK xxx) Kostja I: D G (IK xxx) Kostja II: M M (IK xxx) Kostja III: N J (IK xxx) Kostja IV: V A (IK xxx) Kostja V: M M (IK xxx) Kostja VI: M D (IK xxx) Esindaja riigi õigusabi korras advokaat Deniss Matvejev Kostja VII: J P (IK xxx) Kostja VIII: N M (IK xxx) Kostja IX: V K (IK xxx) Kostja X: R D (IK xxx) Kostja XI: V T (IK xxx) Kostja XII: L S (IK xxx) Kostja XIII: S S (IK xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjaid N Mit, S St, M Mt, R Dit, M Mi ja M Di esitama Narva Linnavolikogu esimehele, Narva Linnavalitsuse linnapeale ja Eesti Vabariigi Siseministee-riumile järgnev avaldus: „Meie, N M, S S, M M, R D, M M ja M D oleme avaldanud J P kohta au teotavaid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid selles, et J P: 1) kasutas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul võltsitud volikirju;
2-14-61691 2) tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi, osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit; 3) kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele; 4) aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 5) rääkis halvustavalt korteriühistu teistest liikmetest ning takistab teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust.“
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate N Mi, S S, M M, R Di, M Mi ja M D kanda.
4.Lõpetada menetlus kostja I D Gi ja kostja XII L S osas seoses hagist loobumisega. Kostjad menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei soovi. Pooltele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
5.Kinnitada hageja J P ja kostja III N J, kostja IV V A, kostja VII J P, kostja IX V Ki ja kostja XI V T vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
5.1.Kostja III N J, kostja IV V A, kostja VII J P, kostja IX V Ki ja kostja XI V T tunnistavad, et 2014. a juunikuus Narva Linnavolikogu esimehele Tarmo Tammistele, Narva linnapeale Eduard Eastile, siseministrile Hanno Pevkurile J P kohta esitatud avalduses toodud andmed, mille kohaselt J P kasutas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul võltsitud volikirju, tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi, osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit, kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele, aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest, rääkis halvustavalt korteriühistu teistest liikmetest ning takistab teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust, ei ole õiged.
5.2.Kompromissi menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ehk selle poole kanda, kes on vastava kulu kandnud või on võtnud endale kohustuse kulu kandmiseks ning nad ei nõua vastastikku üksteiselt menetluskulude hüvitamist.
5.3.Kompromissi pooled kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 reguleeritud menetluse lõpetamise tagajärgedest, et kompromissi kinnitamine kohtu poolt võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.
5.4.Pooled soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist kompromissi sõlminud kostjate vastu esitatud nõude osas istungit pidamata. 5.5.TsMS § 174l lg-s 1 sätestatut arvestades märgivad kompromissi sõlminud pooled, et ei soovi esitada kohtule menetluskulude nimekirja.
6.Jätta menetluskulud hageja J P ja kostja III N J, kostja IV V A, kostja VII J P, kostja IX V Ki ja kostja XI V T menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-14-61691 Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1-3 osas on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 4-6 osas on õigus esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alaes, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
Hagiavalduse asjaolud J P esitas hagi D Gi, M M, N J, V A, M M, M Di, J P, N M, V Ki, R Di, V T, L S ja S S vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostjad, kelleks on Narva Korteriühistu T 6 liikmete algatusrühm, avaldasid Narva linnavolikogu esimehele Tarmo Tammistele adresseeritud kirjas hageja kohta hagejat laimavaid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kiri registreeriti Narva linnavolikogu kantseleis 06.06.2014 nr 2-14/5701 all ning pandi üles Narva linnavalitsuse dokumendiregistrisse. Selle kirja koopiad saadeti ka Narva linnapeale ja Eesti Vabariigi siseministrile (hagiavalduse lisa 1). Kostjad kinnitasid oma kirjas, et 2009. a toimunud Korteriühistu T 6 üldkoosolekul hageja eksitas tahtlikult koosolekul osalenud inimesi ja koondas enda kätte suure osa häältest võltsitud volikirjade alusel. Kostjad osutasid kirjas, et eespool nimetatud hageja toimingute tulemusena valiti sellel üldkoosolekul uus korteriühistu juhatus koos juhatuse esimehe G. Gga. Kostjate arvates korraldas G. G hiljem ebakorrektselt maja katuse remondiks töövõtja valimise ning remondi tulemusena katuse seisund halvenes. Kostjad leiavad, et neid on esimees G. G poolt petetud ning osutavad kirjas, et hageja:
Gga pettemeetodite abil edukalt ettekavatsetud vangerduse, mille tulemusena registripidaja tunnistas ühe üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks; Gl ning juhatusel pääseda vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest. Samuti on kostjate kirjas järgmised hagejat laimavad ja tegelikkusele mittevastavad väited: P tõttu puudub meie koosolekutel reaalne demokraatia, ei ole mingit arutelu, kuidas paremini hallata maja ning kuhu suunata vahendid. Sellepärast et mustatakse kõiki isikuid, kelle arvamus erineb tegevvõimu omast.“ Pga on haaranud võimu enda kätte.“ P eksitas teadlikult koosolekut, selgitades kohalolijatele, et juhatuse toimingud on seaduslikud ...“ P näol on meil tegemist avaliku ja tahtliku valega.“
2-14-61691 P tõttu kaotasime meie, KÜ liikmed, kontrolli meile pealesunnitud esimehe G ja tema juhatuse tegevuse üle, kes on haaranud võimu enda kätte.“ Kirja lõpus teevad kostjad järgmised järeldused: ja (sh ka hageja) on teinud linna KÜ-dest endale kasusaamise allikad.“ -de esimeeste kaudu sunnivad nad meile peale firmasid, kelle tehtav töö on ebakvaliteetne ja kulukas.“ maja korterite väärtus on praakkatuse tõttu juba vähenenud.“ Nende järelduste põhjal kostjad märgivad, et: juhatuse nõukogu esimehe ametikohalt J. P - linnavalitsuse ametnik, kes on kaotanud linnaelanike usalduse ja tekitanud materiaalset kahju nii meie kui ka linna varale.“ Kokkuvõttes paluvad kostjad ametiisikuid, kellele oli adresseeritud nende kiri, „vabastada ametist J. P, kes on kaotanud linnaelanike seas igasuguse usalduse.“
2.Hageja seisukoht Kirjas toodud andmed on sõnastatud faktiliste väidete vormis, kuid need on tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Veel enam, kostjate toodud faktilised väited on laimavad ning üldlevinud seisukohast negatiivsed, kuna andmed on esitatud selliselt, et jääb mulje, nagu oleks hageja oma tegevusega rikkunud õiguslikke ning moraalseid ja eetilisi norme. See teotab hageja au ja väärikust. Kostjate kirjas hageja kohta esitatud andmed on negatiivsed, rõhk on pandud ametiseisundi kasutamisele isiklikel eesmärkidel, millega väljendatakse avalikult kahtlust korruptsioonis. Kiri esitati Narva linna juhtkonnale. Hageja on SA Narva Linnaelamu juhatuse liige, tema ametiülesannetesse kuulub munitsipaalelamufondi haldamine ja linna huvide esindamine korteriühistute üldkoosolekutel munitsipaalkorterite omaniku nimel. Kostjate kirja tulemusena võib linna juhtkonnal tekkida kahtlus hageja aususes ja korralikkuses. Kuna kiri kanti Narva Linnavalitsuse dokumendiregistrisse, sai sellega tutvuda piiramatu hulk inimesi, mis võib teotada hageja au ja väärikust paljude tema kolleegide ja Narva elanike silmis. Ebaõigeid andmeid kasutades ja olemasolevaid andmeid mittetäielikult avaldades ning neid valesti tõlgendades on kostjad loonud pahatahtliku mulje hageja isikuomadustest. Hageja on Narva Linnavolikogu liige ning sadade inimeste jaoks, kes on andnud valimistel tema poolt oma hääle, on tema isikuomadused olulised. Seega pole sugugi väheoluline fakt, et hageja kohta on levitatud laimavaid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mis teotavad tema au ja väärikust. Tema valijatel on õigus teada, kas kostjate kirjas toodu vastab tõele või on tegemist laimuga.
3.Täiendavad asjas tähtsusega asjaolud
2-14-61691 Käesoleva hagiavalduse ettevalmistamise ajal saabus Narva linnavolikogu esimehe nimele kiri, mille allkirjastasid korteriühistu T 6 kolm liiget, kes varasemalt allkirjastasid 06.06.2014 kirja, mis sisaldas hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid ja laimavaid andmeid. Teine kiri registreeriti Narva Linnavolikogu kantselei poolt Narva Linnavalitsuse dokumendiregistris 13.08.2014 nr 2-20/5701-2 all. Koopiad sellest kirjast saadeti ka Narva linnapeale ja Eesti siseministrile (hagiavalduse lisa 2). Teise, 13.08.2014 saadetud kirja autorid teatavad, et esimese, 06.06.2014 kirja allkirjastamisel olid nad teatud isikute poolt eksitusse viidud, ja selles kirjas toodu ei vasta tegelikkusele. See, et korteriühistu 16 liikmest kolm tunnistasid enne kohtusse hagi esitamist vabatahtlikult valeandmete levitamise fakti, on asjas veenvaks tõendiks. Kuna ülejäänud 13 isikut, kes kirjutasid alla esimesele, 06.06.2014 kirjale, ei ole kirjas hageja kohta levitatud tegelikkusele mittevastavaid ja laimavaid andmeid ümber lükanud, on hageja sunnitud pöörduma käesoleva hagiga kohtusse.
4.Õiguslik põhjendus Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see te-kitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS-i § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS-i § 1047 lg 1 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS-i § 1047 lg 4 järgi võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
5.Nõue Ülaltoodu alusel palub hageja kohut:
1.Kohustada kostjaid ümber lükkama nende kirjas hageja kohta levitatud laimavad ja tegelikkusele mittevastavad andmed, allkirjastades ning saates Narva Linnavolikogu esimehele, Narva linnapeale ja Eesti Vabariigi siseministrile järgmise sisuga kirja: «Kirjas, mis on meie poolt esitatud Narva Linnavolikogu kantseleisse ja registreeritud 06.06.2014 nr 2-14/5701 all, on kõik J P kohta avaldatud andmed ja väited ebaõiged ning ei vasta tegelikkusele. Kõigi kostjate allkirjad»
2-14-61691
2.Mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja poolt kantud menetluskulud.
Kostjate 07.02.2015 vastus hagiavaldusele (toimiku II kd) Hageja esitas 28.11.2014 kokku 13-ne kostja vastu hagi "laimavate ja tegelikkusele mittevastavate" andmete ümberlükkamiseks. Ajendi hagi esitamiseks on Hageja arvates loonud Korteriühistu T 6, reg. x, liikmete moodustatud algatusrühma ühisavaldus, mis oli adresseeritud järgmistele ametiasutustele ja -isikutele: Narva linnavolikogu esimehele Tarmo Tammistele; Narva linnapeale Eduard Eastile; Eesti Vabariigi siseministrile Hanno Pevkurile (edaspidi: ühisavaldus või avaldus). Kõnealune avaldus on venekeelne ja see on registreeritud Narva linnavalitsuse dokumendiregistris 06.06.2014 sissetuleva kirjana nr 2-14/5701. Avaldus on dokumendiregistris avaldamata (vt. Lisa 1). Kostja hagiavaldusega ei nõustu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hagi on paljasõnaline, tõendamata ja arusaamatu, sest sellest ei selgu, milliste (väidetavalt tegelikkusele mittevastavate) faktiväidete ümberlükkamist nõutakse. Siinolevaga esitab kostja, vastavalt TsMS § 394 lõikele 2, kirjaliku vastuse hagile. TsMS § 207 lõigete 1 ja 2 kohaselt iga (kaas)kostja osaleb hagimenetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale üldjuhul õiguslikke tagajärgi. Käesoleva menetlusdokumendi ülesehitus on alljärgnev: (I) Menetlusküsimused; (II) Hageja nõue on ebaselge ja hagi on põhjendamatu; (III) Kostjate poolt ametiasutustele ja -isikutele avalduse esitamine ei ole käsitletav andmete avalikustamisena e. üldsusele (kolmandatele isikutele) avaldamisena. I. Menetlusküsimused
1.1.Antud juhul on Hageja nõue ebaselge. Hageja ei ole toonud välja, milliste konkreetsete fakti-väidete ümberlükkamist hagis nõutakse. Samuti puudub teadmine sellest, milliseid ühisavalduses sisalduvaid väited on Hageja pidanud väärtushinnanguteks ja milliseid faktiväideteks. Eelöeldust aga sõltub nii tõendamiskoormuse jaotus poolte vahel kui tõendamist vajavate asjaolude kogum.
1.2.Antud asjas on Hageja esitanud sooritusnõude Kostja kohustamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamise VÕS § 1047 lõike 4 alusel. Riigikohus on selgitanud, et faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Ajaleheartikkel tervikuna või mõni selle lõik võib sisaldada palju erinevat informatsiooni. Seetõttu ei ole piisavalt määratletud haginõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ja selgitada, mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja mida väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb (RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 11).
1.3.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud (subjektiivses) hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (vt. RKTKo 10.10.2007, nr 3-2-1-53-07, p-d 15 ja 18).
2-14-61691
1.4.Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt osundanud, et sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita (RKTKo 07.04.2014, nr 32-1-12-14, p 48). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.
1.5.TsMS § 442 lg 5 ja § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole maakohtule hagi esemena esitatud. Seetõttu on hagi esemeks üksnes hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded.
1.6.Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, s.t hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud TsMS § 363 lg 1 p-des 2-5 ja Ig-tes 3-6 nimetatud andmed (vt. RKTKo 10.10.2007, nr 3-2-1-53-07, p 14; RKTKo 02.10.2009, nr 3-2-1-91-09, p 15). Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi haginõudest lähtudes (RKTKo 03.04.2012, nr 3-2-1-2012, p 17).
1.7.Kui hageja on esitanud nõude, mis ei ole küll ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu, kuid tsiviilasja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata (RKTKm 09.10.2013, nr 3-2-1-95-13, p 12).
1.8.Seni, kuni hagi on ebaselge ja arusaamatu, on takistatud Kostjal seadusest tulenevate menetlus-õiguste efektiivne teostamine. Hagi puudustest tulenevalt on Kostja jaoks praeguses menetlus-staadiumis ebaselge, millised konkreetsed asjaolud (faktiväited ühisavalduses) võivad vajada tõendamist. Tõendamisvajadusest johtuvalt võib Kostjal tekkida vajadus taotleda nt. tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil, mis omakorda tähendab, et hagimenetluse edasine kulg on rippuv hagi puuduste kõrvaldamisest.
1.9.Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja poolsete tõendite esitamine on hetkel takistatud hagi ebaselguse ja sellest tuleneva tõendamiseseme asjaolude määratlematuse tõttu. Kõik menetluskulud tuleb jätta Hageja kanda, sest hagi on põhjendamatu (TsMS § 162 lg 1).
1.10.Hageja on rikkunud haginõude selguse põhimõtet. Kohus on ebaselge nõudega hagi menetlusse võtnud. Kostja peab ebaselgele hagile vastama. Kostja pöörab kohtu ja Hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse puudustest ning kohtu menetluslikest minetustest tingitult võivad Kostja menetluskulud põhjendamatult suureneda. Nimetatut tuleb kohtul menetluskulude jaotuse üle otsustamisel arvestada (TsMS § 169 lg 1).
1.11.See, kas Kostja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, sõltub jällegi hagi eseme ja hagi aluse konkretiseerimisest. Hagi puudustest tingitult ei ole Kostjal siinkohal võimalik ses küsimuses lõplikku seisukohta väljendada. Käesolevas menetlusetapis saab Kostja nõustuda kirjaliku menetlusega vaid juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata allpool, käesoleva menetlusdokumendi III. jaos (p-d 3.1.-3.29) esitatud seisukohtadest tulenevalt.
1.12.Kostja on alati valmis lahendama kohtuvaidluse kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Hagi esitamine on toimunud üllatuslikult, sest Hageja ei ole enne hagi esitamist kordagi pöördunud Kostja poole, et väljendada oma rahulolematust, nördimust või muid emotsioone seoses ühisavalduses märgituga. Vastuhagi hetkel Kostja esitada ei soovi. II. Hagi nõue on ebaselge ja hagi on põhjendamatu
2-14-61691
2.1.Hageja nõuab, et kohus kohustaks kostjaid allkirjastama ja saatma Narva linnavolikogu esimehele, Narva linnapeale ja Eesti Vabariigi siseministrile järgmise sisuga kirja: «Kirjas, mis on meie poolt esitatud Narva Linnavolikogu kantseleisse ja registreeritud 06.06.2014 nr 2-14/5701 all, on kõik J P kohta avaldatud andmed ja viited ebaõiged ning ei vasta tegelikkusele».
2.2.Hagiavaldus on arusaamatu, sellest ei selgu, millised konkreetsed faktiväited on Hageja arvates ebaõiged ning konkreetselt milliste faktiväidete ümberlükkamist Hageja nõuab. Samuti juhime tähelepanu, et oma sisult neutraalsete faktiväidete tegelikkusele mittevastavust peab tõendama Hageja, kes nõuab nende ümberlükkamist (TsMS § 230 lg 1 Is 1).
2.3.Näiteks on ühisavalduses (lk.4) toodud faktiväide: «Volinik P 2012. aasta majanduslike huvide deklaratsioonist nähtub, et ta on saanud tasu järgmiste Narva korteriühistute juhatuse liikmena: x, x, x». See väide ei saa olla ebaõige, mistõttu Hagejal puudub seaduslik alus nõuda selle faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lõike 4 kohaselt. Seega on hagi ilmselgelt põhjendamatu.
2.4.Narva linna veebilehel avaldatud kehtivate (seisuga 05.01.2015) andmete kohaselt on Narva linnavolikogu liige J P märkinud oma majanduslike huvide deklaratsioonis (2012) alljärgnevat: «12. Muud regulaarsed tulud: x liikme tasu 2532 €, x nõukogu liikme tasu 3681.36 €, x juhatuse liikme tasu 14738.59 €, x juhatuse liikme tasu, x juhatuse liikme tasu. I<Ü x Narva juhatuse liikme tasu, x Narva juhatuse liikme tasu. Sotsiaalkindlustusamet pension.»
2.5.Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri avalikest andmetest, millele kolmandatel isikul on vaba juurdepääs, selgub, et J P (i.k x) on juhatuse liikmeks vähemalt järgmistes Narva linna korteriühistutes: x (registrikood x); Korteriühistu x Narva (registrikood x); Korteriühistu x Narva (x).
2.6.Vaidlusalune ühisavaldus sisaldab lisaks puhtakujulistele faktiväidetele (nt. ühisavaldajate väide, et volinik P 2012. aasta majanduslike huvide deklaratsioonist nähtub, et ta on saanud tasu Narva linna korteriühistute juhatuse liikmena), mille tõeväärtus on kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav, mitmeid väärtushinnanguid, mis ei saa olla tõesed või väärad ning seega ei ole neid võimalik ümber lükata. Ent hagiavaldusest ei selgu, milliseid ühisavalduses esitatud väiteid on Hageja pidanud faktiväideteks ning milliseid väärtushinnanguteks.
2.7.Hagiavalduse õiguslikus põhjenduses (p. 4) viidatud VÕS § 1045 lg 1 punkt 4, § 1047 Ig-d 1 ja 2 on antud vaidluses asjakohatud, sest ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on VÕS § 1047 lõikes 4 sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja võimalikust süüst (vt. RKTKo 21.12.2005, nr 3-2-1-95-05, p 26) - s.t ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamine ei loo iseenesest alust kahjunõude esitamiseks, sest faktiväidete ümberlükkamise nõudel ning kahjunõudel on diferentsed eeldused. Erinevalt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest on kahjunõude rahuldamise eelduseks ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 667).
2.8.Kuigi antud asjas ei ole Hageja kahjunõuet esitanud ning seega ei ole õigusvastasuse puudumise põhjalikum käsitlus vajalik, märgime siiski ennetavalt järgmist. Ebaõigete või -täpsete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest, kusjuures väidetav kannatanu peab tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged (vt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, Ik-d 664 ja 665). Eeltoodu tähendab, et pelgalt asjaolust, et avaldatud andmed võivad osutuda ebaõigeteks või ebatäpseteks, ei tulene, et andmete avaldamine oleks õigusvastane.
2-14-61691
2.9.VÕS § 1046 lõike 1 lause 2 kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine väärtusotsuse tegemist, mille käigus tuleb kohtul arvestada: (i) rikkumise liiki; (ii) rikkumise põhjust ja ajendit; (iii) suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 658).
2.10.Vähemtähtsaid rikkumisi ei loeta kohtupraktikas õigusvastaseks. Nt. peab korteriühistu juhatuse esimees arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane (vt. RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 15).
2.11.VÕS § 1046 lõike 2 kohaselt võib isiklike õiguste rikkumist õigustada rikkuja motiiv tagada seeläbi seadusega, sh. Põhiseadusega (nt. PS § 45), kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Nii on demokraatia reeglipärane toimimine tinginud selle, et õigusriigis peavad avaliku elu tegelased, poliitikud eriti, taluma põhjendamatut avalikku kriitikat rohkem kui tavainimesed (vt. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2012, lk 238, p 7).
2.12.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on mitmes põhjapanevas lahendis toonud välja, et: «Erinevalt eraisikust on poliitik vältimatult ja teadlikult andnud nii ajakirjandusele kui ka laiemale avalikkusele loa jälgida tähelepanelikult iga oma sõna ja tegu ning sellest tulenevalt peab poliitik üles näitama ka suuremat sallivust" (vt. Lingens vs. Austria: EIKo 08.07.1986, nr 9815/82, p. 42).
2.13.Demokraatlikule liberaalsele ühiskonnale omaselt ütleb PS § 45 lõige 2, et Eestis tsensuuri ei ole. Riigikohus on leidnud, et poliitikud on avaliku elu tegelastena end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt. RKTKo 30.10.1997, nr 3-2-1-123-97).
2.14.Hagiavalduse põhjendustest (p. 2) selgub, et hagi on esitatud J P kui avaliku elu tegelase (linnavolikogu liikme ja omavalitsuspoliitiku ning munitsipaalela-mufondi õiguspärase ja otstarbeka haldamise eest vastutava ametiisiku) reputatsiooni kaitseks. Vastuokslikult eelviidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu käsitlusele eeldab Hageja, et avaliku elu tegelase poolt talutava kriitika lävi on madalam kui tavakodanikul. Demokraatlikus õigusriigis, kus avalik võim ja seda teostavad ametiisikud on allutatud üldsuse, kõigi ja igaühele, valvsale pilgule ja kontrollile see kindlasti sedasi olla ei saa.
2.15.Kuivõrd faktiväidete ümberlükkamiseks esitatud hagi läbivaatamisel ei ole määrav, kas andmete avaldamine oli õiguspärane või õigusvastane, ei pea kostja menetlusdokumendi piiratud mahu tõttu siinkohal võimalikuks põhjalikumalt käsitleda, andmete avaldamist tinginud asjaolusid, mis välistavad avaldamise õigusvastasuse. Ennetamaks aga hageja alusetult pahatahtlikku kahjuhüvi-tise nõuet, kinnitame, et andmete avaldamine, isegi nende ebatäpsuse korral (mida Kostja ei mööna), ei olnud õigusvastane. III. Ühisavalduse esitamine ametiasutusele ei ole käsitletav andmete avaldamisena
3.1.Ebaõigete andmete avaldamist ei saa olla toimunud, sest vaidlusalust pöördumist ametiisikute poole ei saa käsitleda andmete avaldamisena VÕS §-i 1047 tähenduses. Andmete avaldamise all mõeldakse tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed kättesaadavaks avalikkusele. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab de9
2-14-61691 liktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Andmete avaldaja on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 664).
3.2.Seega saaks VÕS §-i 1047 mõttes avaldajana käsitleda üksnes avalduse adressaate (Narva linnavolikogu ja linnavalitsus ning Siseministeerium), kelle kontrolli all oli ning on avalduse avaldamine kolmandatele isikutele.
3.3.Viimased on aga haldusorganid. Kuivõrd asutuse dokumendiregistri pidamine on avaliku teabe seadusest (AvTS §-dest 11-12) tulenev haldusülesanne, saaks nimetatud ametiasutuste tegevuse seaduslikkust avalduse registreerimisel ja avalikustamisel (kui viimane oleks toimunud) kontrollida ennekõike riigivastutuse seaduse (RVastS) sätete alusel halduskohtus. Seevastu üldkohtul puudub pädevus haldusvaidluste lahendamiseks. Menetlusseaduse järgi on tsiviilasi on ainult eraõigus-suhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1 Is 2).
3.4.Kostja ei ole avalduses toodud faktiväiteid avalikkusele kättesaadavaks teinud. Väär ja tõendamata on ka hagiavalduses (p.-d 1 ja 2) märgitu, justkui väljapanekuga Narva linnavalitsuse dokumendiregistris sai avaldusega tutvuda piiramatu hulk inimesi. Tegelikult on avaldus dokumendiregistris avaldamata (vt. Lisa 1).
3.5.Kuigi kohtupraktikas on nenditud, et andmete avaldajaks võib olla ka isik, kes edastas andmed meediaväljaanded (RKTKo 09.01.2013, nr 3-2-1-166-12, p 13), ei oma see käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel tähtsust. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et andmed oleksid avaldatud meediaväljaandes või et Kostja oleks edastanud neediväljaandele ebaõigeid andmeid Hageja isiku või tema (ameti)tegevuse kohta.
3.6.Erialakirjanduses on selgitatud, et kolmas isik (meediaväljaandele andmeid edastanud isik) saab olla andmete avaldajaks üksnes siis, kui ta teeb avalikkusele suunatud „pressiteate", mis sisaldab ebaõigeid andmeid. Seega juhul, kui ajakirjandusväljaandes avaldatakse artikkel, milles tsiteeritakse ebaõigeid andmeid avaldavat kolmandat isikut, on andmete avaldajaks ikkagi ajakirjandusväljaande väljaandja, mitte artiklis tsiteeritud isik (vt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 664).
3.7.Kordame, et Kostja ei ole avaldust meediaväljaandele adresseerinud. Enamgi veel, Hageja ei ole sellele viidanud ja Kostjal puudub teadmine, et avaldus oleks avaldatud ajakirjandusväljaandes või mõnes muus meediakanalis.
3.8.Andmete avaldamise all mõeldakse VÕS §-s 1047 andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele - esmajoones laiemale avalikkusele ehk üldsusele (vt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 664). Hagiavalduses esile tõstetud avaldus oli adresseeritud avaliku võimu volitustega ametiisikutele, kes esindavad haldusekandjaid (kohaliku omavalitsuse üksust ja riiki) ning ei ole seepärast vaadeldavad kolmandate isikutena VÕS § 1047 valguses.
3.9.Seda enam, et Siseministeerium käsitles avaldust kuriteoteatena, milles palutakse uurida Narva linnavalitsuse ja KÜ T 6 juhatuse liikmete võimalikku korruptiivset käitumist, ning edastas nimetatud avalduse menetlemiseks vastavalt uurimisalluvusele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile.
3.10.Kaaskostjate ühisavaldus ei olnud suunatud avalikkusele ega ühelegi kõrvalisele kolmandale isikule. Ühisavalduse adressaatide hulgas ei olnud ühtegi haldusvälist isikut. Avalduse adressaatideks olid eranditult avaliku halduse ülesannet täitvad ametiisikud, keda teavitati võimalikust korruptsiooni-juhtumist ning pöördujate põhjendatud kahtlustest.
3.11.Võimalikest korruptsiooniilmingutest teatamisel ei saa pöördujad alati esitada vaid tõsikindlaid ja kontrollitud andmeid, sest see eeldaks eelnevaid ameti- ja menetlustoiminguid, milleks haldus-välistel isikutel õigus puudub. Kodanikud ei saa asuda omal algatusel uurima ja hankima tõendeid ametiisiku võimaliku korruptiivse tegevuse koh10
2-14-61691 ta. Näiteks on ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine karistatavad KarS §-i 315 alusel.
3.12.Seega ei saanud Kostja eesmärgiks olla ühisavalduse esitamise, s.o potentsiaalsest korruptsiooni-tunnustega juhtumist teavitamise, fakti teatavaks tegemine laiemale üldsusele või sellekohase info levitamine kolmandatele isikutele. Kaaskostjate sooviks ühisavalduse esitamisel oli, et ametiasutused kontrolliksid avalduses sisalduvaid andmeid ja vajadusel viiksid andmete kontrollimiseks läbi asjakohase menetluse.
3.13.Enamgi veel, Kostjale näib üllatuslik ning on arusaamatu, kuidas ja milliseid (eba)seaduslikke kanaleid pidi sai ühisavalduse esitamine teatavaks ja avalduse tekst kättesaadavaks Hagejale. AvTS-ist ja KVS-ist tulenevalt ei oleks seda tohtinud juhtuda. Kostja ei ole andnud nõusolekut avalduse esitamise fakti avaldamiseks ning veel vähem avalduse teksti kolmandatele isikutele teatavaks tegemiseks.
3.14.1. aprillil 2014.a. jõustunud korruptsioonivastane seadus (KVS) näeb ette korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsuse - nn teavitajakaitse põhimõtte [RT I, 29.06.2012, 1; 12.07. 2014, 85]. KVS § 6 lõike 2 lause 1 sätestab, et juhul, kui avalikku ülesannet täitvat asutust, selle ametiisikut, asutuse üle järelevalve teostajat, deklaratsioonide üle kontrolli teostajat või süüteo menetlejat teavitatakse korruptsioonijuhtumist, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Vastavalt KVS § 6 lg 2 Is-le 2 võib teavet korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti kohta avaldada ainult teavitaja kirjalikul nõusolekul. Teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata üksnes siis, kui teavitaja edastab teadvalt väära teavet (KVS § 6 lõige 3). Kostja ei ole teadvalt ebaõiget teavet edastanud. Liiatigi, et vastupidist peaks tõendama Hageja.
3.15.KVS § 6 lg 5 kohaselt on samad teavitajakaitse põhimõtted kohaldatavad ka juhul, kui teavitamise objektiks on korruptiivne tegevus erasektoris. Ka siis on tagatud korruptsioonist teavitamise fakti konfidentsiaalsus ja teavitaja diskrimineerimise korral saab kohus kohaldada jagatud tõendamis-koormist.
3.16.Seadusandja on KVS-i seletuskirjas selgitanud, et teavitajaks KVS § lg 2 tähenduses võib olla iga isik. Konfidentsiaalsusnõudest on kohustatud kinni pidama ka süüteomenetlejad. Kui (haldus-väline) isik on asutuse juhti, uurimisasutust (KrMS § 212) või prokuratuuri korruptsioonijuhtumist teavitanud, võimaldatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus.
3.17.Korruptsioonijuhtumite avalikustamise puhul vajavad kaitsmist nii teabe andja kui ka see, kelle kohta teavet antakse. Varasema regulatsiooniga (KVS v.r § 23 lg 2) võrreldes on teavitamise fakti konfidentsiaalsuse tagamine nõutav ka ilma teavitaja sooviavalduseta ning konfidentsiaalsuse tagamine on eraldatud nii teavitamise motiivist kui ka menetluse vajadustest (vt. Riigikogu XII, Eelnõu 192 SE. Seletuskiri, lk 14).
3.18.Nagu ülal märkisime, käsitles Siseministeerium avaldust kuriteoteatena (vt. Lisa 4). Korruptsiooni-vihje võib olla ühtlasi ajend süüteomenetluse alustamiseks (KrMS § 194 lg 1). Kuriteokaebus on kuriteoteade, milles konkreetset isikut süüstatakse kuriteos (KrMS § 195 lõige 2). Kui on vajalik teavitaja tunnistajana ülekuulamine, võidakse tema suhtes kohaldada tunnistaja turvalisuse tagamise meetmeid, sh. kriminaalmenetluses anonüümseks muutmist (KrMS § 67 lg 1), kuid igal juhul on teavitamise fakti avaldamine lubatud ainult teavitaja kirjalikul nõusolekul (vt. Riigikogu XII, Eelnõu 192 SE. Seletuskiri, lk 15).
3.19.Seega ei ole VÕS § 1047 Ig-le 4 tuginedes võimalik nõuda ametiisikutele adresseeritud avalduses või pöördumises sisalduvate andmete ümberlükkamist. Süüteoteadetes esitatu tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks näeb kehtiv õiguskord ette teistsuguse menetluskorra. Kuriteokaebuses teadvalt ebaõigete andmete esitamine on kuritegu. Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 319 lõige 1; vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 812; RKKKo 30.09.1997,
2-14-61691 nr 3-1-1-87-97). KrMS § 184 järgi, kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja.
3.20.Juhul, kui Hageja hinnangul on Kostja esitanud teadvalt ebaõige kuriteokaebuse, on Hagejal võimalik pöörduda vastava avaldusega uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Kostjale teadaolevalt ei ole Hageja nimetatud võimalust kasutanud.
3.21.Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu Siseministeeriumi käsitlusega, et ühisavalduse näol on tegemist süüteoteatega, tuleks kõnealust avaldust vaadelda märgukirjana MSVS § 2 lõike 1 tähenduses. Märgukirjade esitamise ehk petitsiooniõiguse põhiseaduslikuks aluseks on PS §-s 46 igaühele antud põhiõigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Tegemist on reservatsioonita põhiõigusega. PS §-s 46 ei ole öeldud, millisel põhjusel tohib seadusandja seda põhiõigust piirata (vrd. PS § 45 lõike 1 lausega 2). See tähendab, et tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigusega, mida saab riivata üksnes erandkorras teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks (vt. RKÜKo 03.07.2012, nr 3-3-1-44-11, p 72.)
3.22.PS §-s 46 sätestatud õiguse adressaadid on riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused ning nende ametiisikud, sõltumata nende pädevusest. Sätte eesmärki arvestades tuleb adressaatideks pidada ka muid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Ametiisik omab kõnealuses sättes tähendust eelkõige suuliste pöördumistega seoses ja ka kirjalikult konkreetsele ametiisikule adresseeritud avaldustele ja märgukirjadele vastamise osas (vt. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 469, p 8).
3.23.Olenemata sellest, kas käsitleda vaidlusalust ühisavaldust märgukirja või korruptsioonivihje ja süüteoteatena, ei kuulunuks nimetatud avaldus avaldamisele. Vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-dele 1 ja 12 on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe ja teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Füüsilise isiku maine e. reputatsioon on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 8 kaitstava eraelu üheks komponendiks (vt. Pfeifer vs. Austria: EIKo 15.11.2007, nr 12556/03, p 35).
3.24.Seega on Siseministeerium põhjendatult tunnistanud vaidlusaluse ühisavalduse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p 12 ning kehtestanud sellele juurdepääsupiirangu kestusega 75 aastat, s.o kuni 18.07.2089. Avaldus ei kuulunud dokumendiregistris avaldamisele ja kõrvalistel isikutel puudus seaduslik võimalus avaldusega tutvuda (vt. Lisa 1). ATS § 55 näeb ette, et ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
3.25.Antud teemakäsitluse lõpetuseks toome veelkord välja, et asutusele või ametiisikule adresseeritud korruptsioonijuhtumi teade (ühisavaldus) on asutusesisene juurdepääsupiiranguga teave, mida kolmandatele (kõrvalistele) isikutele ei avaldata. Seetõttu ei saa ametiasutusele adresseeritud pöördumist käsitleda andmete avaldamisena VÕS §-i 1047 tähenduses. Kuna andmeid avaldatud ei ole, ei saa Hageja objektiivselt VÕS § 1047 lõike 4 alusel nõuda Kostjalt (avaldamata) andmete ümberlükkamist.
3.26.Lisaks tuleb Hagejale selgitada, et vastutus kuriteoteates teadvalt ebaõigete andmete esitamise eest on sätestatud KarS-is. Karistusõigusliku vastutuse kohaldamine saab aga toimuda üksnes kriminaalmenetluses, mis välistab käesolevas asjas VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise veelkord. Toome näiteks Riigikohtu hiljutise seisukoha asjas, milles E S r ning A K nõudsid poolelioleva kriminaalmenetluse menetlustoimingutes väljendatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist.
2-14-61691
3.27.Riigiprokuratuur väljendas arvamust, et kriminaalmenetluse eesmärk ongi kontrollida tekkinud kuriteokahtlusi ning koguda tõendusteavet võimaliku kuriteo kohta. On oluline tähele panna, et süüdistuspositsioonist lähtuvale seisukohale saab hinnangu anda vaid kriminaalasja arutav kohus kriminaalmenetlusele omaseid faase ja tõendamisstandardeid järgides (vt. RKHKm 22.03.2013, nr 3-3-1-11-13, p. 7.e).
3.28.Riigikohus nõustus prokuratuuriga, märkides järgmist: „Kaebajad nõuavad sisuliselt, et kohus asuks tuvastama asjaolusid, mille uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus [...] Isiku etteheited seaduses ette nähtud kohtumenetluse korrale ei anna isikule alust nõuda seaduses ette nähtud (kohtu)menetluse asemel asja lahendamist mittepädevas kohtus" (vt. RKHKm 22.03.2013, nr 3-3-1-11-13, p-d Ilja 13).
3.29.Sarnaselt eeltooduga leiab Kostja, et võimalikule korruptiivsele tegevusele vihjava avalduse (süü-teoteate) kontrollimine ja avalduses väära teabe esitamisel teavitaja suhtes õigusliku vastutuse rakendamine saavad toimuda üksnes seaduses ette nähtud erikorras - süüteomenetluses, s.t mitte tsiviilkohtumenetluses. Vastupidisel juhul ületaks kohus temale seadusega antud pädevust, asudes tsiviilkohtumenetluses (hagimenetluses) tuvastama ja lahendama immanentselt kriminaalmenetluse esemesse kuuluvaid küsimusi.
Hageja 16.02.2015 seisukohad kostjate 07.01.2015 vastusele (tl 25-27) 07.01.2015. a vastuses hagile vaidlevad Kostjad M M, N J, V A, M M, M D, J P, V K, R D (edaspidi Kostjad) hagile vastu alljärgnevatel põhjendustel: 1) Hagi nõue ei ole selge, Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milliste konkreetsete faktiväidete ümberlükkamist hagis nõutakse. Hageja ei ole toonud välja, milliseid Kostjate väiteid peab Hageja faktiväideteks ja milliseid väärtushinnanguteks (vastuse p-d 1.1 – 1.16, 2.1-2.2); 2) Kostjate 06.06.2014. a avalduses toodud andmed, et Hageja on KÜ X , KÜ X ja KÜ X juhatuse liige, vastab tegelikkusele (vastuse p 2.3-2.5); 3) Hagiavalduses viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1 ja 2 ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus ei sõltu avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja võimalikust süüst (p 2.7); 4) Ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane VÕS § 1047 järgi üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest. Käesoleval juhul ei olnud Kostja poolt Hageja kohta andmete avaldamine õigusvastane (p-d 2.8 - 2.15); 5) Väidetav kannatanu peab tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged (p 2.8); 6) Kostjate poolt ühisavalduse esitamine Narva Linnavolikogule, Narva Linnavalitsusele ja EV Siseministeeriumile ei ole käsitatav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. Ühisavalduses teatasid Kostjad ülalnimetatud ametiasutustele võimalikust korruptsioonijuhtumist (p-d 3.1 -3.29).
2.Hageja leiab, et Kostjate vastuväited hagile ei ole põhjendatud ning ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue kohustada Kostjaid ümber lükkama Hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed kuulub rahuldamisele täies mahus.
2-14-61691 Kuna kõik Kostjad esitasid hagile ühesuguse sisuga vastuse, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt esitab Hageja oma seisukohad kõigi kostjate vastuste kohta käesolevas menetlusdokumendis.
3.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt, isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama (Riigikohtu seisukoht ts asjas 3-2-1-63-02, kohtuotsuse p 7). Isiku au on võimalik teotada ka väärtusotsustusega. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel (vt VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3), au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). Seega on tõendatavate asjaolude ring nendel kahel juhul kvalitatiivselt erinev. Muu hulgas märgib kolleegium ka seda, et ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav) (Riigikohtu seisukoht ts asjas 3-2-1-161-05, kohtuotsuse p 16). Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.
4.Hagiavalduse kohaselt avaldasid Kostjad nn ühisavalduses Hageja kohta alljärgnevad tõele mittevastavad andmed: 1) Hageja koos X ́i, X ́i ja X ́iga koondas 2009. a toimunud KÜ T 6 üldkoosolekul suure osa häältest võltsitud volikirjade alusel; 2) Hageja koos X ́i, X ́i ja X ́iga tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi;
2-14-61691 3) Hageja osales aktiivselt KÜ T 6 endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses Narvas aadressil T 6 paikneva korterelamu katuse renoveerimisel, kasutades selleks oma haldusressurssi ning ületades oma ametikohustusi; 4) Volinik P kaasabil, kes kasutas selleks oma ametiseisundi, tunnistati T 6 korteriühistu üldkoooleku otsus kehtetuks; 5) Volinik P aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 6) J. P tõttu puudub korteriühistu koosolekutel reaalne demokraatia, sellepärast et mustatakse kõiki isikuid, kelle arvamus erineb tegevvõimu omast; ta on haaranud võimu enda kätte; 7) Volinik P tõttu kaotasid korteriühistu liikmed kontrolli juhatuse tegevuse üle. Hageja leiab, et Kostjate ühisvaldus sisaldab Hageja kohta nii hinnanguid kui ka faktiväiteid. Tsiviilasjas 3-2-1-161-05 selgitas Riigikohus, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhil nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (kohtuotsuse p 12). Kohtul on õigus ja ka kohustus, kuivõrd on tegemist õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on (RK seisukoht ts. asjas 3-2-1-5-07, p 32)
5.Käesolevas tsiviilasjas esitasid Kostjad Hageja kohta ebaõiged faktiväited, et: 1) Hageja esindas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul teisi korteriühistu liikmeid võltsitud volikirjade alusel; 2) Hageja tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi; 3) Hageja osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit; 4) Kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele; 5) Hageja aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 6) Hageja mustas korteriühistu koosolekul kõiki inimesi, kelle arvamus erines juhatuse omast ning takistas teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust („J. P tõttu puudub korteriühistu koosolekutel reaalne demokraatia“). Eeltoodud väited sisaldavad andmeid Hageja tegevuse ja käitumise kohta KÜ T 6 korteriühistu üldkoosolekute läbiviimisel ja korteriühistu juhtimisel ning seega on tegemist faktiväidetega.
6.Tsiviilasjas 3-2-1-5-07 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole.
2-14-61691 Faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada Kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitada, mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja mida väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 ). VÕSi § 1047 lg 4 kohaselt nõuab Hageja kohustada Kostjat ümber lükkama Narva Linnavolikogu esimehe, Narva Linnavalitsuse linnapea ja EV Siseministeeriumi ees alljärgnevad tegelikkusele mittevastavad andmed, et Hageja: 1) esindas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul teisi korteriühistu liikmeid võltsitud volikirjade alusel; 2) tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi; 3) osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit; 4) Kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele; 5) aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kaasa kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 6) mustab korteriühistu koosolekutel kõiki inimesi, kelle arvamus erineb juhatuse omast ning takistab teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust (J. P tõttu puudub korteriühistu koosolekutel reaalne demokraatia).
7.Ebaõige on Kostja seisukoht, et väidetav kannatanu peab tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged. Võlaõigusseaduse § 1047 lg 2 määrab kindlaks tõendamiskoormise. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RK seisukoht ts. asjas 3-2-1-161-5). VÕS § 1047 kohaselt peab kohus tuvastama, kas avaldatud andmed vastavad tõele ning kas avaldaja toimis andmete avaldamisel õiguspäraselt. Tulenevalt § 1047 lg 2 peavad Kostjad käesolevas tsiviilasjas tõendama, et väited Hageja käitumisest on vastavuses tegelikkusega. Seega peavad Kostjad tõendama, et Hageja kasutas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul võltsitud volikirju, eksitas koosolekul viibinud inimesi; kuritarvitades oma ametiseisundit, osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses ning kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele, aitas G Gl ja teistel juhatuse liikmetel vabaneda vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest, rääkis halvustavalt korteriühistu teistest liikmetest ning takistas neil realiseerida oma hääleõigust. Kostja ei esitanud asjas ainsatki tõendit, mis kinnitaks ühisavalduses avaldatud andmete tõele vastavust. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama (RK seisukoht ts. asjas 3-2-1-166-12).
8.Hageja nõustub Kostjaga selles, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus ei sõltu avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja võimalikust süüst.
2-14-61691 Siit tulenevalt on asjakohatud Kostja väited, et käesoleval juhul ei olnud Kostja poolt Hageja kohta andmete avaldamine õigusvastane (p-d 2.8 - 2.15), kuna Kostjad teatasid Narva Linnavolikogu esimehele, Narva Linnavalitsuse linnapeale ja EV Siseministeeriumi Hageja võimalikust korruptsioonijuhtumist. Au ja väärikuse kaitse hagides puudub iga kord vajadus süüteo tuvastamiseks. Näiteks kui isiku kohta väidetakse, et ta on varastanud, kuna ta võttis võõrast kuurist võõra jalgratta, siis ei olegi vaja tuvastada süüteo toimepanemist karistusõiguslikus mõttes, vaid väidetava teo (võõrast kuurist võõra jalgratta võtmine) tegemist ja kui tegu on faktidena tuvastatud (vastab tegelikkusele), siis saab hinnata, kas see tegu on tavapärase arusaama järgi isiku au teotav või mitte, ning samuti nõuda andmete (varastamise, s.o jalgaratta võtmise) ebaõigsuse korral nende ümberlükkamist (Riigikohtu seisukoht ts. asjas 3-2-1-5-07, p 28). Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine (RK seisukoht ts asjas 3-2-1-17-05, p 27). Käesolevas tsiviilasjas nõuab Hageja Kostjatelt VÕSi § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete ümberlükkamist.
9.Ebaõige on Kostja seisukoht, et Kostjate poolt ühisavalduse esitamine Narva Linnavolikogule, Narva Linnavalitsusele ja EV Siseministeeriumile ei ole käsitatav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. VÕS § 1047 lg 1 ja 4 ei tulene, et isiklike õiguste rikkumiseks tuleb lugeda isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üksnes meediaväljaannetele. Isiklike õiguste rikkumisel (VÕS § 1045 lg 1 p 4) ei saa pidada määravaks, kas au teotavate või ebaõigete andmete avaldamine on toimunud meediaväljaannete vahendusel või on vastavasisulised avaldused suunatud vahetult kolmandatele isikutele. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel. Riigikohtu menetluses olnud tsiviilasjas 3-2-1-5-07 saadeti väidetavalt hagejate au teotavaid ebaõigeid andmeid sisaldavad kirjad ja teated konkreetsetele isikutele, mitte meediaväljaannetele. X Ringkonnakohtu 26.10.2008. a kohtuotsusega kohustati Kostjaid ebaõigeid andmeid ümber lükkama samade isikute ees, kellele kirjad ja teated saadeti.
10.Asjakohatud on Kostja väited, et Kostjate 06.06.2014. a avalduses toodud andmed, et Hageja on KÜ X , KÜ X ja KÜ X juhatuse liige, vastavad tegelikkusele (vastuse p 2.32.5). Nende väidete ümberlükkamist Hageja ei nõua.
11.Hageja palub võtta toimikusse Politsei- ja Piirvalveameti 11.11.2014.a. teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatise p. 1 kohaselt avaldaja M D kuri-teoteate kohta, et KÜ T 6 üldkoosolekul kasutati võltsitud volikirju, tegi politsei 07.05.2010.a. otsuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil.
2-14-61691 Kostja VI M Di 12.03.2016 täiendav vastus hagile (III kd, tl 71-76) 12.03.2016 esitas kostja VI M D täiendava vastuse hagile, milles palub veel kord jätta hagi rahuldamata ja kõik kohtukulud hageja kanda. Vastuses käsitleb KÜ T 6 elamu katust, mille puhul kahe ekspertiisi tulemusel selgus, et katus on tehtud projektist kõrvalekalletega ja tuleb uuesti ümber ehitada. Nimetatud elamus elavad ka kõik kostjad. Kostja VI ei ole nõus korteriühistu juhatuse otsusega hakata katuse renoveerimiseks uuesti raha koguma ja nõuame, et katuse ümberehitus peaks toimuma süüdi olevate isikute, st korteriühistu juhatuse arvelt, kes ilmutas ametialast lohakust ja kulutas üle 1 300 000 Eesti krooni ühist raha ja jättis majaelanikud, kes on põhiliselt töötud ja eakad pensionärid elama tilkuva katusega majja. Kostja VI süüdistas praakkatuses hagejat, kel sotsiaalkorterite esindajana linnavalitsuse poolt oli kümme häält, mistõttu on võtnud juhatuses võimu. Hageja käitub ebakorrektselt, ähvardab neid inimesi, kelle arvamus ei lange tema omaga kokku.
Hageja seisukohad kirjalikes kohtuvaidlustes
VÕS § 1047 lg 1 kohaselt, isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama (Riigikohtu seisukoht ts asjas 3-2-1-63-02, kohtuotsuse p 7). Isiku au on võimalik teotada ka väärtusotsustusega. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel (vt VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3), au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). Seega on tõendatavate asjaolude ring nendel kahel juhul kvalitatiivselt erinev. Muu hulgas märgib kolleegium ka seda, et ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047
2-14-61691 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav) (Riigikohtu seisukoht ts asjas 3-2-1-161-05, kohtuotsuse p 16). Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.
2.Hagis esitatud asjaolude kohaselt avaldasid kostjad nn ühisavalduses hageja kohta alljärgnevad tõele mittevastavad andmed: 1) Hageja koos X ́i, X ́i ja X ́iga koondas 2009. a toimunud KÜ T 6 üldkoosolekul suure osa häältest võltsitud volikirjade alusel; 2) Hageja koos X ́i, X ́i ja X ́iga tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi; 3) Hageja osales aktiivselt KÜ T 6 endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses Narvas aadressil T 6 paikneva korterelamu katuse renoveerimisel, kasutades selleks oma haldusressurssi ning ületades oma ametikohustusi; 4) Volinik P kaasabil, kes kasutas selleks oma ametiseisundit, tunnistati T 6 korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtetuks; 5) Volinik P aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 6) J. P tõttu puudub korteriühistu koosolekutel reaalne demokraatia, sellepärast et mustatakse kõiki isikuid, kelle arvamus erineb tegevvõimu omast; ta on haaranud võimu enda kätte; 7) Volinik P tõttu kaotasid korteriühistu liikmed kontrolli juhatuse tegevuse üle. Hageja leiab, et Kostjate ühisvaldus sisaldab Hageja kohta nii hinnanguid kui ka faktiväiteid. Tsiviilasjas 3-2-1-161-05 selgitas Riigikohus, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhil nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (kohtuotsuse p 12). Kohtul on õigus ja ka kohustus, kuivõrd on tegemist õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on (RK seisukoht ts. asjas 3-2-1-5-07, p 32)
3.Käesolevas tsiviilasjas esitasid Kostjad Hageja kohta ebaõiged faktiväited, et: 1) Hageja esindas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul teisi korteriühistu liikmeid võltsitud volikirjade alusel; 2) Hageja tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi; 3) Hageja osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit; 4) Kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele; 5) Hageja aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 6) Hageja mustas korteriühistu koosolekul kõiki inimesi, kelle arvamus erines juhatuse omast ning takistas teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust („J. P tõttu puudub korteriühistu koosolekutel reaalne demokraatia“).
2-14-61691 Eeltoodud väited sisaldavad andmeid Hageja tegevuse ja käitumise kohta KÜ T 6 korteriühistu üldkoosolekute läbiviimisel ja korteriühistu juhtimisel ning seega on tegemist faktiväidetega.
4.Tsiviilasjas 3-2-1-5-07 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. Faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada Kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitada, mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja mida väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 ).
5.VÕSi § 1047 lg 4 kohaselt nõuab Hageja kohustada Kostjaid ümber lükkama Narva Linnavolikogu esimehele, Narva Linnavalitsuse linnapeale ja EV Siseministeeriumile avaldatud ja tegelikkusele mittevastavad faktiväited, mis käivad Hageja kohta ja nimelt, et Hageja: 1) esindas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul teisi korteriühistu liikmeid võltsitud volikirjade alusel; 2) tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi; 3) osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit; 4) Kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele; 5) aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kaasa kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 6) mustab korteriühistu koosolekutel kõiki inimesi, kelle arvamus erineb juhatuse omast ning takistab teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust (J. P tõttu puudub korteriühistu koosolekutel reaalne demokraatia).
6.VÕS § 1047 lg 2 määrab kindlaks tõendamiskoormise. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RK seisukoht ts. asjas 3-2-1-161-5). VÕS § 1047 kohaselt peab kohus tuvastama, kas avaldatud andmed vastavad tõele ning kas avaldaja toimis andmete avaldamisel õiguspäraselt. Tulenevalt § 1047 lg 2 peavad Kostjad käesolevas tsiviilasjas tõendama, et väited Hageja käitumisest on vastavuses tegelikkusega. Seega peavad Kostjad tõendama, et Hageja kasutas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul võltsitud volikirju, eksitas koosolekul viibinud inimesi; kuritarvitades oma ametiseisundit, osales endise juhatuse liikme G G poolt
2-14-61691 toimepandud pettuses ning kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele, aitas G Gl ja teistel juhatuse liikmetel vabaneda vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest, rääkis halvustavalt korteriühistu teistest liikmetest ning takistas neil realiseerida oma hääleõigust. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige on Kostja seisukoht, et väidetav kannatanu peab tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged.
7.Kostja ei esitanud asjas ainsatki tõendit, mis kinnitaks ühisavalduses avaldatud andmete tõele vastavust. 06.01.2016 kohtuistungil kinnitas tunnistaja G G , et Hageja käitus korteriühistu koosolekutel korrektselt.
8.Tunnistaja X X ütluste kohaselt 06.01.2016 kohtuistungil istus Hageja alati vaikselt, tõstis kätt, palus sõna. Kuna Hageja ei luba ennast solvata ning ta on haritud inimene, just seepärast tahetakse, et ta ei käiks koosolekutel. Tunnistaja ütluste kohaselt on Hageja koosolekutel väga viisakas, "ei karjunud kohapealt ilma sõna saamata". Tunnistaja samuti kinnitas, et Kostja M D käitub koosolekutel väga agressiivselt kõikide suhtes, kes talle ei meeldi, segab vahele, võib jämedalt väljenduda, kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Tunnistaja X X kinnitas 14.03.2017 kohtuistungil, et 2014 aprillis toimunud korteriühistu koosolekul Hageja istus tema kõrval, koosolekul pole ta esinenud, koosoleku juhataja käes olnud volikirju pole pildistanud, ähvardusi koosoleku juhataja suhtes ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt käitub aga Kostja M D ebaviisakalt, segab, ei anna sõna, sõimab teisi inimesi sõltumata inimeste vanusest. Kui G oli korteriühistu esimeheks, siis ta ei andnud talle võimalusi esineda koosolekutel.
9.Tunnistaja N X ütluste kohaselt tema nägi, et hageja oli koosolekul laua juures. samas ei saanud tunnistaja vastata küsimusele, millise seadmega Hageja pildistas volikirju ning kui palju ae-ga läks koosolekul esitatud 48 volikirja pildistamiseks, ei mäleta, kes andis pärast koosoleku lõppemist volikirju tunnistajale. Tunnistaja ütluste kohaselt pildistamise fakti ta ei näinud, vaid Hageja ise rääkis seda (Hageja täpsustavale küsimusele "Kas te olete näinud, mis seadmetega, mida pildistasid ja tegi videosalvestist?" vastas tunnistaja "Ei saa vastata, te ise rääkisite sellest"). Hageja leiab, et tunnistaja X ütlused on vasturääkivad ja ebausaldusväärsed. Hageja esindaja küsimusele, kuidas täpselt ähvardas Hageja 10.04.2014 toimunud üldkoosolekul koosoleku juhataja X ́it vastas tunnistaja X : "Tema töötas juhina, igaüks kardab kaotada oma töökohta." Tunnistaja ütluste kohaselt käitub aga M D koosolekutel viisakalt.Tunnistaja N X ́i ütlused selles osas on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega, ja nimelt tunnistajate X X, X X ja G G ütlustega. Tunnistajad X X, X X ja G Gorbacheva kinnitasid, et M D sõimab koosolekul teisi inimesi, katkestab inimesi, ei anna sõna. Hageja leiab, et Kostja ei ole oma väited, et Hageja takistab teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust korteriühistu koosolekutel, usaldusväärselt tõendanud. Hageja poolsed takistused realiseerida teistel ühistu liikmetel oma hääleõigust korteriühistu koosolekutel ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega.
2-14-61691 Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama (RK seisukoht ts. asjas 3-2-1-166-12).
10.Asjakohatud on Kostja väited, et käesoleval juhul ei olnud Kostja poolt Hageja kohta andmete avaldamine õigusvastane, kuna Kostjad teatasid Narva Linnavolikogu esimehele, Narva Linnavalitsuse linnapeale ja EV Siseministeeriumi Hageja võimalikust korruptsioonijuhtumist. Nn ühisavalduses esitasid Kostjad Hageja kohta sellised faktiväited, mille puhul ei ole väidetava korruptsioonijuhtumiga mingit pistmist ja nimelt, et Hageja tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi, mustab korteriühistu koosolekutel kõiki inimesi, kelle arvamus erineb juhatuse omast ning takistab teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust. Hageja esitas toimikusse Politsei- ja Piirvalveameti 11.11.2014.a. teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatise p. 1 kohaselt avaldaja M D kuriteoteate kohta, et KÜ T 6 üldkoosolekul kasutati võltsitud volikirju, tegi politsei 07.05.2010.a. otsuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Seega on väärad Kostja M Di väited, et Kostjad teatasid Narva Linnavolikogu esimehele, Narva Linnavalitsuse linnapeale ja EV Siseministeeriumi Hageja võimalikust korruptsioonijuhtumist. Hageja tugineb Riigikohtu seisukohale ts. asjas 3-2-1-5-07, milles Riigikohus leidis, et au ja väärikuse kaitse hagides puudub iga kord vajadus süüteo tuvastamiseks. Näiteks kui isiku kohta väidetakse, et ta on varastanud, kuna ta võttis võõrast kuurist võõra jalgratta, siis ei olegi vaja tuvastada süüteo toimepanemist karistusõiguslikus mõttes, vaid väidetava teo (võõrast kuurist võõra jalgratta võtmine) tegemist ja kui tegu on faktidena tuvastatud (vastab tegelikkusele), siis saab hinnata, kas see tegu on tavapärase arusaama järgi isiku au teotav või mitte, ning samuti nõuda andmete (varastamise, s.o jalgaratta võtmise) ebaõigsuse korral nende ümberlükkamist (kohtuotsuse p 28). Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine (RK seisukoht ts asjas 3-2-1-17-05, p 27). Käesolevas tsiviilasjas nõuab Hageja Kostjatelt VÕSi § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete ümberlükkamist.
11.Ebaõige on Kostja seisukoht, et Kostjate poolt ühisavalduse esitamine Narva Linnavolikogule, Narva Linnavalitsusele ja EV Siseministeeriumile ei ole käsitatav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. VÕS § 1047 lg 1 ja 4 ei tulene, et isiklike õiguste rikkumiseks tuleb lugeda isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üksnes meediaväljaannetele. Isiklike õiguste rikkumisel (VÕS § 1045 lg 1 p 4) ei saa pidada määravaks, kas au teotavate või ebaõigete andmete avaldamine on toimunud meediaväljaannete vahendusel või on vastavasisulised avaldused suunatud vahetult kolmandatele isikutele. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel.
2-14-61691 Riigikohtu menetluses olnud tsiviilasjas 3-2-1-5-07 saadeti väidetavalt hagejate au teotavaid ebaõigeid andmeid sisaldavad kirjad ja teated konkreetsetele isikutele, mitte meediaväljaannetele. X Ringkonnakohtu 26.10.2008. a kohtuotsusega kohustati Kostjaid ebaõigeid andmeid ümber lükkama samade isikute ees, kellele kirjad ja teated saadeti. Ülatoodust tulenevalt ning juhindudes VÕS § 1047 la 1 ja 4 palub Hageja:
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjaid N Mit, S St, M Mt, R Dit, M Mi ja M Di esitama Narva Linnavolikogu esimehele, Narva Linnavalitsuse linnapeale ja Eesti Vabariigi Siseministeeriumile järgnev avaldus: Meie, N M, S S, M M, R D, M M ja M D oleme avaldanud J P kohta au teotavaid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid, et J P: 1) kasutas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul võltsitud volikirju; 2) tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi, osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit; 3) kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele; 4) aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 5) rääkis halvustavalt korteriühistu teistest liikmetest ning takistab teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust.
3.Jätta Hageja menetluskulud Kostjate kanda.
MENETLUSE KÄIK
Hagist loobumine kostjate I ja XII suhtes 16.02.2015 esitas hageja kohtule haginõudest loobumise avalduse (II kd, tl 7) kostja I D Gi ja kostja XII L S vastu. Avalduse kohaselt teatasid kostja I D. Gi ja kostja XII L. S vastustes hagile, et allkirjastamisel ei ole nad näinud kirja teksti ning neile oli selgitatud, et nad allkirjastavad nõuet katuse uue remondi kohta. Kostjate vastustest ilmneb, et nad olid olnud kirja osas, milles olid laimavad ja tegelikkusele mittevastavad andmed hageja kohta, eksituses. Vastustes hagile palusid nimetatud kostjad hagejalt andeksandmist ning tunnistasid asjaolu, et kõik andmed ja väited, mis on minu kohta toodud 06.06.2014. a kirjas nr 2-14/5701, on valed ega vasta tegelikkusele. Seoses sellega loobus hageja haginõuetest kostja I D. Gi ja kostja XII L. S vastu. Teiste kostjate vastu jäävad hageja nõuded jõusse.
Kompromissi saavutamine kostjatega III, IV, VII, IX ja XI
2-14-61691
07.09.2015 saavutas hageja nelja kostjaga - kostjaga IV V A, kostjaga VII J P, kostjaga IX V Ki ja kostjaga XI V T kompromissi (II kd, lk 68) osas menetlus lõpetada. 28.09.2015 saavutas hageja kompromissi kostjaga III N J (II kd, tl 127). Riigi õigusabi taotlus 14.09.2015 esitas kostja VI M Di menetlusabi taotluse (II kd, 83) saamaks õigusabi esindamiseks kohtus, mille kohus 04.11.2015 määrusega (II kd, tl 170) rahuldas, andes riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena täies ulatuses. Osamakse ei või olla suurem kui 60 eurot kuus. Kostjat VI hakkas esindama advokaat Deniss Matvejev, kellest aga kostja VI seoses arvamuste lahknemisega loobus. 20.11.2015 esitas kostja VI uue menetlusabi taotluse saamaks õigusabi esindamiseks kohtus, mille kohus jättis rahuldamata, kuna 04.11.2015 määrus on jõus. Istungid Asjas toimus kaheksa istungit – 09.06.2015, 09.09.2015, 30.09.2015, 23.11.2015, 06.01.2016, 21.03.2016, 30.11.2016 ja 14.03.2017. 14.03.2017 otsustasid pooled minna üle kirjalikku menetlusse. Istungitel osales kostjatest vaid kostja VI M D. Tunnistajate ärakuulamine Kohus kuulas 06.01.2016 istungil ära hageja tunnistaja G G ja X V ja 14.03.2017 istungil hageja tunnistaja X Xi ja kostja tunnistaja N A . Menetluse käigus täpsustas hageja hagiavalduses esitatud nõuet.
Kohtuvaidlused Menetluse lõppedes esitas hageja kohtuvaidluste teesid. Menetlusse jäänud kostjad kohtuvaidluste teese ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohtu otsus kostjate II, V, VI, VIII ja X osas Kohus, uurinud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära pooled ja nende esindajad, ära kuulanud tunnistajad leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb kostjate II, III, V, VI, VIII ja X osas rahuldada, lähtudes alljärgnevatest asjaoludest.
2-14-61691 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad, kelleks on Narva Korteriühistu T 6 liikmete algatusrühm, saatsid Narva linnavolikogu esimehele, Narva linnapeale ja siseministrile kirja, milles andsid sügavalt negatiivse hinnangu hageja tegevusele seoses korteriühistu juhtimisega. Poolte vahel on vaidlus aga selles, kas need andmed on hagejat laimavad ja tegelikkusele mittevastavad. Kiri registreeriti Narva linnavolikogu kantseleis 06.06.2014 nr 2-14/5701 all ning pandi üles Narva linnavalitsuse dokumendiregistrisse. Selle kirja koopiad saadeti ka Narva linnapeale ja Eesti Vabariigi siseministrile. Ühisavalduses esitasid kostjad hageja kohta järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: 1) Hageja esindas 2009. a toimunud korteriühistu koosolekul teisi korteriühistu liikmeid võltsitud volikirjade alusel; 2) Hageja tahtlikult eksitas koosolekul viibinud inimesi; 3) Hageja osales endise juhatuse liikme G G poolt toimepandud pettuses, kuritarvitades selleks oma ametiseisundit; 4) Kasutades oma ametiseisundit, aitas kaasa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele; 5) Hageja aitab Gl ja teistel juhatuse liikmetel kõrvale hiilida vastutusest ühistule tekitatud materiaalse kahju eest; 6) Hageja mustas korteriühistu koosolekul kõiki inimesi, kelle arvamus erines juhatuse omast ning takistas teistel ühistu liikmetel realiseerida oma hääleõigust („J. P tõttu puudub korteriühistu koosolekutel reaalne demokraatia“). Kohtu hinnangul sisaldab kostjate ühisavaldus sisaldab hageja kohta hagejat laimavaid ja tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid. Kuna kiri on registreeritud dokumendiregistris on nimetatud väited saanud teatavaks määramata arvule isikutele. Kostjad hageja poolt esile toodud väiteid kohtumenetluses ümber ei lükanud. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt, isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Riigikohtu lahendi 3-2-1-63-02 p 7 kohaselt on isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama.
2-14-61691 Isiku au on võimalik teotada ka väärtusotsustusega. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel (vt VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3), au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). Seega on tõendatavate asjaolude ring nendel kahel juhul kvalitatiivselt erinev. Muu hulgas märgib kolleegium ka seda, et ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav) (Riigikohtu seisukoht ts asjas 3-2-1-161-05, kohtuotsuse p 16). Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Tsiviilasjas 3-2-1-161-05 p 12 selgitas Riigikohus, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist.
Menetluskulude jaotus hageja ja kostjate II, V, VI, VIII ja X osas TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti Kuna otsus tehti kostjate II, V, VI, VIII ja X kajuks, jäävad hageja menetluskulud solidaarselt nende kostjate kanda. TsMS §-de 174 lg 4 ja 177 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Riigi õigusabi kulude hüvitamine 04.11.2015 määrusega (II kd, tl 170) andis kohus kostjale VI M Dile riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena täies ulatuses. 30.10.2018 tegi advokaat Deniss Matvejev riigi õigusabikulude osas avalduse. Kohus lahendab riigi õigusabikulude hüvitamise eraldi määrusega.
Hagist loobumine kostjate I ja XII suhtes 16.02.2015 esitas hageja kohtule haginõudest loobumise avalduse (II kd, tl 7) kostja I D Gi ja kostja XII L S vastu. Avalduse kohaselt teatasid kostja I D. Gi ja kostja XII L. S vastustes hagile, et allkirjastamisel ei ole nad näinud kirja teksti ning neile oli selgitatud, et nad allkir26
2-14-61691 jastavad nõuet katuse uue remondi kohta. Kostjate vastustest ilmneb, et nad olid olnud kirja osas, milles olid laimavad ja tegelikkusele mittevastavad andmed hageja kohta, eksituses. Vastustes hagile palusid nimetatud kostjad hagejalt andeksandmist ning tunnistasid asjaolu, et kõik andmed ja väited, mis on minu kohta toodud 06.06.2014. a kirjas nr 2-14/5701, on valed ega vasta tegelikkusele. Seoses sellega loobus hageja haginõuetest kostja I D. Gi ja kostja XII L. S vastu. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab kostjate I ja XII osas menetluse.
Kompromissi kinnitamine kostjate IV, VII, IX ja XI osas
Hageja saavutas kostja IV V A, kostja VII J P, kostja IX V Ki ja kostja XI V Tga kompromissi ja palub nende osas menetluse. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS §-le 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte kinnitamiseks esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, samuti ei riku saavutatud kokkulepe avalikku huvi. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et iga poole menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte andi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse kostjate IV; VII, IX ja XI suhtes.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.