lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-11813/30

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-11813/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-11813

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-18-11813

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi YY vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.08.2018.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse / taotluse esitaja ja XX määruskaebus ja menetlusabi taotlus kaebuse / taotluse liik Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): XX XXXXXXXXX, viibimiskoht XXX)

(isikukood

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta XX menetlusabi taotlus rahuldamata.
2.Mõista XX-lt riigi tuludesse välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 50 eurot. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Makseinfo on lisatud määrusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlgu olevalt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta Pärnu Maakohtu 17.08.2018.a määruse resolutsioon muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi.
4.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale (v.a resolutsiooni p 2 osas) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise 1(3)

Tsiviilasi nr 2-18-11813 menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.07.08.2017.a esitas hageja kostja vastu hagi, millest palus kostjalt välja mõista kahju 480 eurot. Hagiavalduse kohaselt jõudsid 02.08.2018.a hagejani Pärnu Maakohtult dokumendid, milles kostja taotles ühise hooldusõiguse lõpetamist. Kostja avalduses on kostja korduvalt kirjeldanud olukorda, kus hageja on tema suhtes korduvalt füüsilist vägivalda tarvitanud, esitamata faktilisi asjaolusid enda väidete kohta. Hagejal on alust arvata, et kostja on analoogsete süüdistustega pöördunud ka KOV lastekaitseametnike poole (Kehtna Vallavalitsus) ning selle tõttu on KOV lastekaitseametnik võtnud kostja suhtes hoiaku nagu tema puhul oleks tegemist ohtliku kurjategijaga. Kostja on laimanud hagejat üksnes enda tahtmise saamiseks. Avalduses kirjeldatud sündmused vägivalla kasutamise kohta ei ole aset leidnud ning selliste väidete avaldamine rikub hageja õigusi.
2.Harju Maakohus tegi 17.08.2018.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest, tagastades selle hagejale. Maakohus jättis hageja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p-le 2, § 128 lg-le 5, § 134 lg-le 2, §-le 1043 ja § 1045 lg 2 p-le 1. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt nõuab kostja tsiviilasjas 2-18-10338 vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja emale ainuhooldusõiguse üleandmist lapse OO osas. Avalduses on kostja märkinud, et joobes olekus olles kasutas hageja paaril korral tema suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu on ta paaril korral lapse heaolu nimel oma ema juurde läinud. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-le 119 ja § 137 lg-le 1. Kostja põhistas avalduses oma nõuet. Hagita menetluses on tõend ka avaldaja seletus. Hageja ei nõustunud kostja avalduses toodud põhjendustega, leides, et teda laimatakse. Hagejal on võimalik oma seisukohad vägivalla mittekasutamise kohta esitada hooldusõiguse menetluses. Nimetatud menetluses annab kohus hinnangu menetlusosaliste seisukohtadele. Kostja poolt avalduse esitamises ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning nõude põhistamises puudub õigusvastasus. Seega puudub hagejal seaduslik alus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata TsMS § 181 lg 1 p 2 sätestatud aluse puudumise tõttu, kuna ei ole piisavalt alust eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on edukas.
3.27.08.2018.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses. Kostja poolt esitatud väited on laimavad ja teotavad hageja head nime. Kostja väidete tõttu on Kehtna Valla lastekaitseametnik võtnud hageja suhtes negatiivse hoiaku ja seetõttu on välistatud tsiviilasja nr 2-18-10338 õiglane lahendamine. Koos määruskaebusega esitas hageja ka menetlusabi taotluse määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastuse saamiseks.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

2(3)

Tsiviilasi nr 2-18-11813

5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Olenemata aga maakohtu põhjendustest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagejal käesoleval juhul õigust hagi esitamiseks tulenevalt sellest, et hageja suhtes oli enne hagi esitamist välja kuulutatud pankrot. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohus kuulutas 13.06.2018.a määrusega välja hageja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-de 1 - 3 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse ning füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi 07.08.2018.a ehk pärast pankroti väljakuulutamist. Hagi seondub pankrotivaraga, kuna tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kuivõrd hagi menetlusse võtmisest keeldutakse, keeldus maakohus õigesti ka menetlusabi andmisest.
7.Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd määruskaebemenetlus oli õiguslikult perspektiivitu (TsMS § 181 lg 1 p 2), arvestades et hageja pankrot oli enne hagi esitamist välja kuulutatud ning seega puudus hagejal õigus esitada varalisi nõudeid kohtusse. Seetõttu puudub vajadus hinnata määruskaebuse esitaja majanduslikku olukorda.
8.Riigilõivuseaduse § 59 lg 14 kohaselt kuulub määruskaebuse eest tasumisele riigilõiv 50 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks riigilõivu tasunud. Seega mõistab ringkonnakohus käesoleva määrusega taotluse esitajalt riigilõivu välja (TsMS § 179 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et ka juhul kui ringkonnakohus oleks menetlusabi korras vabastanud hageja määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest, oleks hageja pidanud nimetatud summa määruskaebuse rahuldamata jätmisel sellest hoolimata riigile hüvitama (TsMS § 190 lg-d 2 ja 4). Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Makseinfo on lisatud määrusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlgu olevalt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Määruse peale, millega kohus mõistab menetlusosaliselt riigi tuludesse menetluskulud, saab esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui kaebuse hind ületab 64 eurot (TsMS § 179 lg 3). Kuna käesoleval juhul mõistab ringkonnakohus hagejalt riigi tuludesse 50 eurot, ei saa selles osas määruse peale määruskaebust esitada.
9.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja