Osaühingu Port One hagi Cargomaster OÜ ja XX vastu võla ja viivise välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.04.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
23 385,28 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Port One (registrikood 10640605), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja 1: Cargomaster OÜ (registrikood 12340681), seaduslik esindaja juhatuse liige MM Kostja 2: XX (isikukood lepinguline esindaja Suido Västra
XXXXXXXXXXX),
Istungi toimumise aeg
10.10.2018
Istungil osalenud isikud
Apellant ja poolte lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 02.04.2018 otsust ja lisada kohtuotsuse resolutsiooni otsustus maakohtu 06.06.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtivuse kohta.
3.2.Välja mõista Cargomaster OÜ-lt ja XX-lt solidaarselt Osaühingu Port One kasuks põhivõlgnevus 11 463,19 eurot, viivis 3553,96 eurot ja alates 03.06.2017 viivis arvestatuna põhinõudelt 0,2% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid XX-lt kokku mitte rohkem kui 24 982,85 eurot.
3.3.Jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
3.4.Välja mõista Cargomaster OÜ-lt ja XX-lt solidaarselt Osaühingu Port One kasuks maakohtu menetluskuluna 3453,20 eurot. Cargomaster OÜ-l ja XX-l tuleb väljamõistetud menetluskuludelt (3453,20 eurot) tasuda Osaühingule Port One solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.7.Osaühingu Port One taotlus ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks 600 eurot.
3.8.Välja mõista XX-lt Osaühingu Port One kasuks ringkonnakohtu menetluskulu 600 eurot. XX-l tuleb väljamõistetud menetluskuludelt (600 eurot) tasuda Osaühingule Port One viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Port One (hageja) esitas 05.06.2017 hagi Cargomaster OÜ (kosja 1) ja XX (kostja 2) vastu solidaarselt võlgnevuse 11 463,19 (hagiavalduses 13 880,52 eurot, muudetud 07.07.2017 hagi täpsustuses) eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3553,96 eurot ja edasiulatuva viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,2% päevas. 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8761
2.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 03.10.2016 krediteerimislepingu nr P1-430 (krediteerimisleping). Krediteerimislepingu alusel väljastas hageja kostjale 1 kliendikaardi, millega oli kostjal 1 võimalik hageja partnertanklates kasutatud teenuste eest ja soetatud kaupade eest tasuda. Teenuste ja kaupade eest tasus tegelikkuses hageja. Hageja pidi kostjale 1 esitama krediteeritud kulutuste eest arved ja kostja 1 pidi esitatud arvete eest tasuma hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest kostjale 1.
3.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 03.10.2016 LogPay vahenduslepingu nr LP-425 (vahendusleping). Vahenduslepingu alusel ühines kostja 1 hageja vahendusel LogPay Transport Services GmbH kütuse ja teemaksude tasumise süsteemiga. Kostjale 1 väljastati hageja vahendusel kliendikaardid ja teemaksuvahendid koos nende päraldistega. Kostja 1 sai kliendikaardi ja teemaksuvahenditega tasuda kütuse ning teenuste eest, mille eest tegelikkuses tasus esitatud arvete alusel hageja. Hageja kohustus kostjale 1 esitama krediteeritud kulutuste ja osutatud teenuste eest arve ja kostja 1 kohustus hageja poolt esitatud arvete eest tasuma hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest kostjale 1.
4.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 03.10.2016 käibemaksu tagastamise lepingu nr KM-188 (käibemaksuleping). Käibemaksulepingu alusel volitas kostja 1 hagejat tema nimel kostja 1 poolt välisriikides tasutud käibemaksu tagasitaotlemise korraldamiseks. Käibemaksu tagasitaotlemise eest tuli kostjal 1 tasuda hagejale teenustasu. Pooled leppisid kokku, et käibemaksu tagastamise korral teeb hageja kostja 1 võlgnevuste osas tasaarvestuse ning kui tasaarvestust ei ole võimalik teha, siis esitab hageja kostjale 1 teenustasu eest arve ja kostja 1 on kohustatud arve tasuma 14 päeva jooksul.
5.Hageja ja kostja 2 sõlmisid 03.10.2016 käenduslepingu nr K-236 (käendusleping 1) ja 19.10.2016 käenduslepingu nr K-265 (käendusleping 2, koos käenduslepingud). Käenduslepingutega käendas kostja 2 kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Käenduslepinguga 1 andis kostja 2 kostja 1 lepinguliste kohustuste täitmisele käenduse ülemmääraga 10 000 eurot ja käenduslepinguga 2 ülemmääraga 30 000 eurot.
6.Käenduslepingute sõlmimise hetkel oli kostja 2 kostja 1 juhatuse liige. Lisaks kinnitas kostja 2 käenduslepingutes, et ta on kostja 1 majandustegevusega otseselt seotud ja lähtub käenduskohustuse võtmisel majanduslikust huvist. Kostja 2 käendas kostja 1 kohustuste täitmist kokkulepitud summade ulatuses kogu olemasoleva ja tulevikus tekkiva isikliku varaga.
7.Hageja esitas kostjale 1 neli arvet, mida kostja 1 ega kostja 2 ei tasunud. Pärast hageja poolseid tasaarvestusi oli põhivõlgnevus 13 880,52 eurot.
8.Kostja 1 ja kostja 2 on solidaarvõlgnikud VÕS § 145 lg 1 alusel. Lisaks leppisid pooled käenduslepingutes kokku, et võlausaldaja ei pea kohustuse täitmist nõudma esmalt põhivõlgnikult, seega vastutasid kõik käendajad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostja 1 vastuväited
9.Kostja 1 juhatuse liige teatas, et tema ei olnud 03.10.2016 lepingute sõlmimisega seotud, nendega oli seotud kostja 2. 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8761
Kostja 2 vastuväited
10.Kostja 2 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Kostja 2 leidis, et hagi on perspektiivitu, kuna hagejal puudus nõue kostja 2 vastu. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingutes ei ole p-s 1 viidatud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingutele konkreetsete lepingu numbritega. Ilma lepingunumbriteta lepinguid ei ole hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud.
12.Kostjal 2 on tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue hageja vastu põhisummas 11 463,19 eurot ja viivise summas 4547,12 eurot, mis vastab 07.07.2017 esitatud hagi täpsustusele. Kostja 2 tasaarvestatav nõue suureneb vastavalt haginõude suurenemisele viivise võrra. Pooled leppisid kokku, et hageja teatab kostjale 2 iga käendatava kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest. Sellest tulenevalt pidi hageja kostjale 2 teatama 07.12.2016, et 22.11.2016 kostjale 1 esitatud arve nr EE1611220091 summas 1644,78 eurot on tähtajaks tasumata ja kostja 2 on kohustatud selle arve tasuma. Kostjale 2 tema kohustuse tekkimisest teatamata ei ole seda käenduslepingu punkti võimalik täita. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks kostjat 2 kohe informeerinud sellest, kui kostjal 1 viivisevõlg hageja ees tekkis, s.t vähemalt 07.12.2016. hageja ei teatanud kostjale 2 ühegi käendatava kohustuse tähtpäeva saabumisest. Hageja ei teavitanud kostjat 2 käenduslepingute sõlmimisel, et hageja omal initsiatiivil kostjale 2 teateid ei saada. Sellest tulenevalt oli kostjal 2 kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mida ta kasutas hageja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja 11 463,19 eurot, hagi avalduse esitamise seisuga sissnõutavaks muutunud viivise 3553,96 eurot ja alates 03.06.2017 viivise 0,2% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kostjalt 2 kokku mitte rohkem kui 24 982,85 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskuluna 3453,20 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
14.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei olnud selles, et hageja ja kostja 1 vahel on sõlmitud krediteerimisleping, vahendusleping ja käibemaksuleping ning et hageja ja kostja 2 vahel on sõlmitud kaks käenduslepingut. Pooled vaidlesid selle üle, kas võlgnevuse kujunemise asjaolud olid selged, kas hageja teavitas kostjat 2 kui käendajat kostja 1 võlgnevustest ja kas hageja nõue on kostja 2 esitatud nõudega tasaarvestatud.
15.Maakohtu hinnangul vastavad hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud krediteerimisleping ja vahendusleping VÕS §-s 401 sätestatud krediidilepingu tunnustele. Krediidilepingu esemeks oli VÕS § 401 lg 2 järgi muu abi finantseerimisel. Seega olid hageja ja kostja 1 vahel kehtivad lepingud, millest tulenes rahalise kohustuse olemasolu.
16.Kostja 1 juhatuse liikme MM vastuväide selle kohta, et ta ei ole krediteerimislepingu, vahenduslepingu ja käibemaksulepingu sõlmimisega seotud ja ei teadnud nendest midagi, on asjakohatu. MM on kostja 1 seaduslik esindaja ja sõlmis 03.10.2016 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8761 käenduslepingu, millega kohustus tagama krediteerimislepingust, vahenduslepingust ja käibemaksulepingust tulenevate kohustuste täitmise. Kostjal 1 oli krediteerimislepingu ja vahenduslepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja 1 rikkus, jättes arvetest tuleneva summa 11 463,19 eurot hagejale maksmata. Kostja 1 rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja 1 võlgnevuse arvestust vaidlustanud ei ole. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt 1 põhivõlgnevuse 11 463,19 euro tasumist.
17.Kostja 2 väide, et kostja 2 astus kostja 1 juhatusest tagasi 24.10.2016 ja pärast seda ei olnud kostjal 2 kostja 1 majandustegevuse üle kontrolli, ei oma tähtsust. Kuigi kostja 2 oli kostja 1 seaduslik esindaja kuni 24.10.2016, ei vabasta see kostjat 2 vaidlusaluste kohustuste täitmisest. Kostja 2 on mõlemas käenduslepingus kinnitanud, et põhivõlgnikuga (kostja 1) seotud tegevuse lõpetamisel tema käenduskohustus ei lõpe, juhul kui ei sõlmita käesoleva lepingu lõpetamise kokkulepet ja põhivõlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja 2 ei esitanud tõendeid selle kohta, et oleks sõlmitud kokkulepe käenduslepingutest tulenevate nõuete lõpetamise kohta. Seega ei lõppenud kostja 2 käenduskohustus seetõttu, et ta ei kuulunud enam kostja 1 juhatusse.
18.Maakohtu hinnangul pidi kostja 2 teadma, mis lepinguid ta käenduslepingutega käendab, kuna oli krediteerimislepingu, vahenduslepingu ja käibemaksulepingu sõlmimise ajal kostja 1 juhatuse liige ja allkirjastas nimetatud lepingud. Lisaks ei toonud kostja 2 kohtu ette, mida ta enda arvates käenduslepingutega käendas, kui need ei olnud nõude aluseks olevad lepingud.
19.Kostja 2 tõi välja, et arve nr EE1611300445 tasumine osaliselt summas 450,10 eurot hageja pangakonto väljavõttel ei kajastu ja seetõttu puudus selgus kostja 1 kõigi tasumiste kohta alates vaidlusaluste arvete esitamisest. Maakohus kostja 2 seisukohaga ei nõustunud. Maakohtu hinnangul nõudest osaline loobumine selle tõttu, et kostja 1 on arve osaliselt tasunud, ei näita nõude ebaselgust. Samuti ei esitanud kostja 2 tõendeid selle kohta, millises osas on tema arvates seega kostja 1 võlgnevust tasunud.
20.Maakohus ei nõustunud väitega, et hageja rikkus hea usu põhimõtet sellega, et ei märkinud lepingusse kostja 2 e-posti aadressi, mille kostja 2 esitas hagejale enne käenduslepingu sõlmimist. Maakohus leidis, et kostja 2 väide selle kohta, et ta on hagejale esitanud enda e-posti aadressi enne käenduslepingu sõlmimist on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna krediteerimislepingus oli kirjas kostja 1 e-maili aadress ning nimetatud lepingu sõlmimise ajal oli kostja 2 kostja 1 juhatuse liige, siis oli võimalik käendaja teavitamine võlgnevuse tekkimisest saates teate kostja 1 aadressile. Seetõttu ei rikkunud hageja hea usu põhimõtet.
21.Maakohus ei nõustunud kostjaga 2, et hageja ei teavitanud teda kostja 1 võlgnevustest. Hageja saatis teavitused võlgnevuste kohta käenduslepingus avaldatud e-posti aadressil, mis oli hagejale teadaolevalt ka kostja 2 e-posti aadress. Käenduslepingute kohaselt oli kostjal 2 kohustus teavitada hagejat enda tegevuse lõpetamisest seoses kostjaga 1, millisel juhul oleks kostjal 2 olnud ka võimalik teavitada enda teisest e-posti aadressist, kuhu talle saab teateid saata. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja 2 oleks sellekohaseid teavitusi hagejale saatnud. Maakohus oli seisukohal, et hageja on teinud kõik endast võimaliku, et kostjaid võlgnevusest teavitada ning hageja on VÕS §-st 146 tulenevat teavitamiskohustust täitnud. 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8761
22.Viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjatelt on põhjendatud, kuid kostja 2 osas tuleb viivis välja mõista kuni käendaja vastutuse piirmäärani. Seega mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlgnevuselt (11 463,19 eurolt) alates 03.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 0,2% päevas, kuid kostjalt 2 kokku mitte rohkem kui 24 982,85 eurot (käenduse maksimumsumma 40 000 eurot – põhivõlgnevus 11 463,19 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 3553,96 eurot).
23.Maakohtu hinnangul puudus kostjal 2 tasaarvestuseks esitatud kahju hüvitamise nõue hageja vastu VÕS § 14 lg 2 ja § 115 järgi, mistõttu tasaarvestust ei saanud teostada. Kuna käenduslepingute sõlmimise ajal oli kostja 2 kostja 1 juhatuse liige, siis ei olnud hagejal käenduslepingute sõlmimisel peetud läbirääkimistel kohustust teavitada kostjat 2, et teda ei teavitata kostja 1 poolt kohustuste täitmata jätmisest. Kostja 1 juhatuse liikmena pidi kostja 2 olema teadlik, kuidas kostja 1 oma kohustusi täidab. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.Kostja 2 esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi kostja 2 vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ning rikkus menetlusõiguse norme. Krediidiandja on kohustatud käendusega seonduvast käendajat teavitama enne käenduslepingu sõlmimist, ka siis kui käendaja on käenduse andmisel põhivõlgnikuga seotud. Vaidlust ei olnud selles, et hageja ei teavitanud kostjat enne temaga käenduslepingu sõlmimist, et käendatava kohustuse tekkimise korral hageja omal initsiatiivil kostjale 2 teateid ei saada.
26.VÕS § 14 lg 2 alusel on kostjal 2 tasaarvestatav nõue hageja vastu sõltumata sellest, kas kostja 2 peale käenduse sõlmimist hagejat teavitas enda tegevuse lõppemisest kostjaga 1, sest VÕS § 14 lg 2 sätestab hageja kohustuse teavitada kostjat 2 käendusega seotud asjaoludest, mille vastu kostjal 2 on käenduse eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Arvestades käendatava kohustuse summat ja võla tekkimist/suurenemist arvete kaupa sai kostja 2 mõistlikult oodata, et hageja peab teatama kostjale 2 enne käenduse sõlmimist, kas ta käendatava kohustuse tekkimise korral omal initsiatiivil kostjale 2 teateid saadab või mitte.
27.Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 235. Hageja ei täitnud kohtunõuet (29.11.2017 eelistungi protokoll lk 4 seitsmes ja üheksas lõik), s.t ei esitanud hageja arvelduskonto väljavõtet kostja 1 poolt hageja arvete tasumise kohta. Toimiku I kd, lk 141 ei ole hageja arvelduskonto väljavõte. Kostjal 2 ei olnud võimalik esitada kohtule kostja 1 arvelduskonto väljavõtet, sest kostjal 2 ei ole kostja 1 arvelduskonto kasutamise õigust. Hageja vähendas oma nõuet menetluse käigus 450,10 euro võrra, kuid kohtule ei ole esitatud õiendit selle kohta, millise arve kostja 1 tegelikult tasus ja puudub selgus, kas kostja 1 on tasunud hagejale ka muid arveid, millel põhineb hageja nõue kostja 2 vastu. Kostja 2 käendatava kohustuse summat ei ole võimalik ilma hageja ja/või kostja 1 arvelduskonto väljavõtteta õigesti välja selgitada. Seetõttu puudub alus hageja nõude rahuldamiseks kostja 2 vastu.
28.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja 2 kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta on õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Küll aga pole maakohus ei kohtuotsuse resolutsioonis ega põhjendustes lahendanud hagi tagamise abinõu kehtimisega seotud küsimusi (TsMS § 442 lg 5), mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 2 järgi maakohtu otsust selles osas täiendada.
30.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja 2 vastu. Kostja 1 vastu esitatud hagi rahuldamise osas maakohtu otsust ei ole vaidlustanud ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
31.Kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamise osas võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kostja 2 vastu esitatud nõude rahuldamise kohta, siis TsMS § 654 lg 6 järgi käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata.
32.Apellant väitis, et ebaõige on maakohtu otsuse järeldus, mille kohaselt hageja ei ole enne käenduslepingute sõlmimist peetud läbirääkimistel rikkunud teavitamiskohustust. Apellandi väitel pidi hageja enne käenduslepingute sõlmimist kostjat 2 teavitama, et hageja ei teata kostjale 2 (käendajale) kostja 1 poolt lepingu täitmata jätmisest. Eeltoodud väidetavast vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest järeldas kostja 2, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 14 lg 2 ja § 115 järgi samas suuruses kui hageja nõue. Vaidlust ei ole, et kostja 2 oli käenduslepingute sõlmimise ajal kostja 1 juhatuse liige, kes oli sõlminud ka lepingud, mille täitmist käenduslepingud tagasid. Eeldatav on, et põhivõlgniku juhatuse liige käendajana on teadlik selles, kui põhivõlgnik oma kohustust ei täida ja tema eraldi teavitamine ei ole vajalik. Seega ei pidanud kolleegiumi arvates hageja käenduslepingu sõlmimisel eraldi kostjale 2 selgitama, et temale kostja 1 kohustuste täitmise kohta teateid ei saadeta. Seega ei ole hageja rikkunud VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat teavitamise kohtustust ja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
33.Käenduslepingutes kostja kinnitas, et ta on põhivõlgniku majandustegevusega otseselt seotud ja teavitab hagejat, kui tema tegevus seoses põhivõlgnikuga lõpeb (käenduslepingute sissejuhatus). Samuti võttis kostja 2 endale kohustuse teavitada hagejat sellest, kui tema töö- või elukoht muutub (käenduslepingute p 11). Kostja 2 ei 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8761 ole hagejat teavitanud kostja 1 juhatuse liikmeks oleku lõppemisest. Toimiku materjalide kohaselt hageja saatis 12.12.2016 teate kostjale 1 võlgnevuse kohta meiliaadressile [email protected] ja pärast seda on sellelt aadressilt hagejale vastatud (I kd, tl 145). Kuna kostja 2 ei teavitanud hagejat sellest, et ta ei ole enam seotud kostjaga 1 ja kostja 1 meiliaadressile saadetud teated ei jõua kostjani 2 ning kostja 2 soovib, et hageja teavitaks teda põhivõlgniku kohustuste täitmisest, siis ei saa hagejale ette heita VÕS § 146 lg-s 1 toodud teavitamiskohustuse rikkumist.
34.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hageja ei täitnud kohtu nõuet tõendi esitamiseks. 29.11.2017 kohtuistungil kohustas kohus hagejat esitama tõendid vaidlusalusel perioodil kõigi laekumiste kohta kostjalt 1. Hageja esitas kostjaga 1 seotud pangatehingute väljavõtte perioodi kohta 30.11.2016 - 29.11.2017 (I kd, tl 141). Kostja 2 peab apellatsioonkaebuses hageja esitatud väljavõtet ebapiisavaks ja arusaamatuks, kuid samas ei täpsusta, millises osas jääb tõend talle arusaamatuks. See, et hageja oma nõuet vähendas, ei muuda hageja nõuet ebaselgeks ja ei kahjusta kostjaid. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja esindaja, et nõuet vähendati tulenevalt käibemaksu tagastamisest.
35.TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 06.06.2017 määrusega tagas maakohus hagi ja seadis kohtuliku hüpoteegi summas 25 792,98 eurot kostjale 2 kuuluvale korteriomandile (registriosa nr 10640605). Kolleegium leiab, et 06.06.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta tagama kohtuotsuse täitmist. Selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada.
36.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi õigesti hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis neilt hageja kasuks välja 3453,20 eurot.
37.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja 2 kanda.
38.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli apellatsiooniastme kulu õigusabile 744 eurot, millele lisandus tasu kohtuistungil osalemise eest. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K.-K. Sepper kulutas maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 30 minutit, otsuse jõustumise kontrollimisele ja kohtule päringu tegemisele 15 minutit, apellatsioonkaebuse ja puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumisele ja esialgsele analüüsile 45 minutit, tutvumisele apellatsioonkaebuse ja menetlusse võtmise määrusega 45 minutit, vastuse koostamisele 4 tundi ja 30 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tunni. Koos kohtuistungi ajaga 30 minutit oli hageja ajakulu 8 tundi ja 15 minutit. Hageja esindaja teenuse tunnihind on 96 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis on kulud esitatud ilma käibemaksuta.
39.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja poolt loetletud tegevuste ajakulu ei saa lugeda täies mahus vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades vaidluse asjaolusid ja keerukust ning apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu peab kolleegium selle koostamisega seonduvateks toiminguteks mõistlikuks ajakulu 4 tundi (taotluse
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8761 kohaselt kokku 6 tundi). Ülejäänud ajakulu on vajalik. Kokku on seega vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsiooniastmes 6 tundi ja 15 minutit.
40.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 96 eurot on mõistlik ja õigusabituru hindadega vastavuses. Seega hageja apellatsioonimenetlusega seonduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 600 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt 2. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt 2 hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.