Andres Menind hagi Kaja Aasjõe vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
10 800 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Andres Menind (isikukood XXX, elukoht XXX), volitatud esindaja Triin Kivimaa (DEAX Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja: Kaja Aasjõe (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, epost [email protected])
18. oktoober 2018
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Andres Menindi nõudest loobumine summas 6000 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Tagastada Andres Menindile tema poolt tasutud riigilõivust 125 eurot (hageja poolt on haginõude eest tasutud riigilõiv 09.05.2018 summas 600 eurot). Tagastatav riigilõiv kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole XXX Swedbank.
Jätta Andres Menindi hagi Kaja Aasjõe vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud Andres Menindi kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-18-7272 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1198,80 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
Tsiviilasi nr 2-18-7272
7.Välja mõista Andres Menindilt Kaja Aasjõe kasuks menetluskulud 1198,80 eurot.
8.Andres Menindil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Andres Menind (hageja) esitas 09.05.2018 Tartu Maakohtule hagi Kaja Aasjõe vastu kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks. Kahju väljamõistmise aluseks on VÕS § 1060 ja VÕS § 132 ning alternatiivselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 132 lg 1. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse (tlk 1-3) kohaselt ründasid kostjale kuuluvad koerad ajavahemikul 11. maist kuni 9. novembrini 2015 hageja lambaid. Koerad murdsid kokku 25 põhikarja utte ja 3 talle. Kõik lambad olid karjaaias, kui koerad neid ründasid. Pärast lammaste murdmisi käisid kohal ka jahimehed, kes tuvastasid, et tegemist ei saanud olla metslooma rünnakutega. ETLA (Eesti Tõulammaste Aretusühing) teatise järgi on võimalik põhikarja sobiliku geneetilise väärtusega ja heade emaomadustega produktiivset utte soetada hinnaga alates 400 eurot loom. Seega on hagejale tekitatud kahju 10 000 eurot. Nimetatud sündmuse kohta alustas politsei väärteomenetlust nr 2490,15,002162. Kaja Aasjõed karistati KOKS § 663 lg 1 järgi rahatrahviga. Hageja täiendavast vastusest nähtub, et hageja majapidamises oli 1. jaanuari 2015 seisuga kokku 180 lammast, millest oli utt-talli 73, utti 101 ja jääri 6 (tlk 32). Kuna väärteomaterjalidega on tuvastatud, et koer pures lambaid 11. mail, 22. mail, 25. mail ning 9. novembril, siis ei teki kahtlust, et raskelt pureda saanud lambad surid 26. mail, 27. mail, 1. juunil, 19. juunil, 10. augustil, 4. septembril ning 28. novembril 2015. Kokku hukkus 11 põhikarja utte, millest tulenevalt on hagejal tekkinud kahju summas 4400 eurot (tlk 75-76, 77).
2.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, et hagejale kuuluvad lambad, et hageja lambad on langenud rünnaku ohvriks, et hageja lambaid on rünnanud kostja koerad, et väidetava rünnaku tulemusena on lambad hukkunud, et hagejale on väidetava rünnaku tulemusena tekkinud kahju. Kostja eitab, et hagiavalduses kirjeldatud sündmused on aset leidnud. Kostja suhtes on läbiviidud väärteomenetlus, mille osas on tehtud kiirmenetluse otsus nr 249015002162, millega kostjale määrati rahatrahv 120 eurot, selle eest, et koerte omanik ei taganud enda koerte üle järelevalvet, mille tagajärjel pääsesid koerad 2015 aasta jooksul 4 korral lahti. Kostja suhtes läbiviidud väärteomenetluse tulemusena ei ole tuvastatud, et kostja oleks loomapidajana põhjustanud kahju, veel vähem kahju hageja varale. Samuti ei ole tõendatud, et hukkunud lamba väärtuseks on 400 eurot. Eelduslikult omavad ka lambad kvalitatiivseid omadusi, millest sõltub ka iga üksiku isendi
Tsiviilasi nr 2-18-7272 hind (nt tõug, vanus, geneetiline taust, produktiivsus). Kuna hagi on tõendamata, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Täiendavas seisukohas märgib kostja, et väärteomaterjalidega ei ole tuvastatud koera rünnakute toimumise ajad ega ka lammaste vigastustesse suremise ajad, mistõttu on hageja järeldused esitatud tuginedes subjektiivsetele hinnangutele ja alusetutele spekulatsioonidele. Väärteomaterjalidega ei ole tõendatud, et kostjale kuuluvad koerad oleks rünnanud hagejale kuuluvaid lambaid, kes on rünnaku tulemusena hukkunud ning mille tulemusena on hagejal tekkinud hagiavalduses märgitud kahju. Lisaks viitab kostja, et lammaste kuulumist hagejale ei tõenda hageja 29.06.2018 menetlusdokumendi lisaga 1 esitatud „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta. Lammaste ja kitsede arv ehitises.“ 11.10.2018 on kostja edastanud kohtule tõendi (tlk 93), millest nähtub, et PRIA-le 10.08.2015 esitatud taotluses on hageja märkinud looma (looma registrikood EE0003239278) hukkumise põhjuseks „Tapmine omaotstarbeks lihaks“. Seega on hageja esitanud hagiavalduses teadvalt valeandmeid kahju tekitamise kohta.
3.15. oktoobril 2018 esitas hageja hagist osaliselt loobumise avalduse (tlk 94). Hageja vähendas oma nõuet 6000 euro ulatuses.
18.OKTOOBRI 2018 KOHTUISTUNG
4.Hageja jäi oma nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja koer on perioodil mai 2015november 2015 murdnud maha 10 hagejale kuulunud lammast, millest tulenevalt on hagejal tekkinud kahju 4000 eurot. Kuna kostja ei jälginud oma koeri piisava hoolsusega, sai võimalikuks koerte rünnak hageja lammaste suhtes. Hageja selgitab, et alguses ta ei teadnud kelle koerad tema lambaid ründavad. Ta kutsus loomaomaniku kindlakstegemiseks kohale politsei. Politsei tegi kindlaks, et koerad kuuluvad kostjale. Hageja selgitab, et hukkunud lammaste arv ja kahju on palju suurem kui ta käesolevalt kostjalt nõuab, kuna osaliselt on hagi aegunud. Hageja selgitab, et tegi kostjale ettepaneku kahju hüvitamiseks, kuid kostja sellega ei nõustunud piiratud rahaliste võimaluste tõtu.
5.Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud lammaste kuulumist hagejale, samuti seda, et hageja lambad on langenud kodulooma rünnaku ohvriks, ega seda, et lambaid ründas kostja koer ja, et hagejal on kostja koera rünnaku tõttu tekkinud kahju. Samuti ei nõustu kostja lamba väärtusega summas 400 eurot. Kostja on seisukohal, et igal lambal on individuaalne väärtus.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Algses hagiavalduses oli hageja nõude suuruseks 10 000 eurot (varalise kahju hüvitamise nõue). 15.10.2018 on hageja esitanud hagist osalise loobumise taotluse 6000 euro ulatuses, ning palub kostjalt välja mõista varaline kahju summas 4000 eurot. Samuti palub hageja tagastada riigilõiv summas 125 eurot.
8.Kostja hagist osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud, siis võtab kohus hagist osalise loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse hageja poolt märgitud ulatuses. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vastu võtta Andres Menindi osaline nõudest loobumine summas 6000 eurot ja lõpetada selles osas menetlus. Kahju hüvitamine
Tsiviilasi nr 2-18-7272
10.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 4 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt ründas kostja koer hageja lambaid. Koera rünnakust saadud vigastuste tõttu hukkus 10 lammast.
11.Kohus leiab, et antud asjas kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad sätted. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Nimetatud norm sätestab loomapidaja riskivastutuse ning selle eesmärgiks on tagada looma kui suurema ohu allika tegevusest lähtuva kõrgendatud ohu realiseerumise korral kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata looma valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Nimetatud riskivastutuse erikoosseisu puhul on tarvis arvestada ka VÕS §-s 1056 sätestatud riskivastutuse üldkoosseisu norme. VÕS § 1056 lg 1 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1060 alusel tekkiva nõude kontrollimisel tuleb nõude eelduste tasandil kontrollida, kas isik, kelle vastu nõuet esitada soovitakse, on oma süülise õigusvastase teoga põhjustanud kannatanule kahju. Nõude eelduste kontrollimisel tuleb seega tuvastada, kas ja milline tegu on põhjustanud kannatanul kahju tekkimise ja kas selline tegu on õigusvastane. Õigusvastase teo tuvastamisel eeldatakse, et teo toime pannud isikul esineb süü, kontrollida tuleb süüd välistavate asjaolude puudumist. Nõude sisu kindlaks tegemisel tuleb tuvastada, millises ulatuses ja viisil kuulub õigusvastase teo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamisele.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale on kahju tekkinud seoses lammaste ründamisega. Poolte vahel on vaidlus, kas kahju on tekitatud kostjale kuuluva koera poolt ning kas kostja on kohustatud kahju hüvitama
13.Kohus on tuvastanud kohtule esitatud tõenditega, et Kaja Aasjõe suhtes on algatatud KOKS § 66 lg 23 alusel neli väärteoasja: nr 2490,15,002162, 2490,15,000632, 249,15,000701 ja 2490,15,000727, mis on liidetud ühiseks menetluseks ja ühendatud väärteoasja numbriks loeti nr 2490,15,002162 (tlk 47). Väärteoasjas nr 2490,15,002162 on 21.02.2017 tehtud kiirmenetluse otsus, millega Kaja Aasjõed on karistatud KOKS 663 lg 1 alusel rahatrahviga 120 eurot. Rikkumise kirjelduse kohaselt ei taganud koerte omanik enda koerte üle järelevalvet, mille tagajärjel pääsesid koerad 2015 aasta jooksul neljal korral lahti (tlk 45-46). Seega on tuvastatud, et kostja koerad on järelevalveta ringi liikunud neljal korral, so 11.05, 21.05, 22.05 ja 09.11. Samas ei nähtu väärteomaterjalidest, et oleks tuvastatud kostja poolt loomapidajana hagejale tekitatud kahju.
14.Hageja on viidanud, et lammaste ründamine kostja koerte poolt on tuvastatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja Sven Müürsepa ütluste kohaselt helistas talle 2015. a-l kostja, olles erutunud ja närvis ning ta soovis oma koera magama panna, sest viimane on teinud kurja. Koera magama panema kostja siiski ei tulnud (tlk 99 p-100). Tunnistaja Andrus Väits ütlustest nähtub, et hageja helistas talle ning ütles, et tema lambaid on murtud ja mingid koerad on karjakoplis. Tunnistaja läks kohapeale ning nägi karjaaias lambaid ja kahte koera. Karjaaias oli ka maha murtud lambaid ning pureda saanud lambaid. Koerte rünnakut ta ei näinud (tlk 100 p). Tunnistaja Mati Pütsepa ütlustest nähtub, et on kostjale kuuluvat koera näinud mitmeid kordi hageja karjaaias. Tunnistaja sõnul nägi ta 2015 suvel, kui kostjale kuuluv koer ajas hageja lambaid taga ning hüppas ühele lambale peale. Otseselt lamba murdmist ei toimunud, vaid nad kukkusid koos maha. Maha kukkunud lammast ta lähemalt vaatama ei läinud. Sel ajal tunnistaja ei teadnud, et tegemist on kostjale kuuluva koeraga, seda sai ta hiljem teistelt külaelanikelt teada. Selgitab, et on hageja
Tsiviilasi nr 2-18-7272 lambaaias näinud ühte lamba korjust, rohkem mitte (tlk 101-101p). Tunnistaja Viktor Vilpo ütluste kohaselt on ta näinud kostjale kuuluvat koera hageja kinnistul. Ühel korral oli koer ka lambalauda juures. Hirmunud lambad olid laudas, koer hüples ja haukus nende ees ning tahtis hammastega lambaid näksata. Tunnistaja nägi, kuidas kostja viis koera ära. Tunnistaja ei näinud kas koer lambaid ründas või vigastas. Pärast oli laudas puretud kaelaga lammas, kes oli šokiseisundis. Tunnistaja ei oska öelda, kas lammas jäi elama või mitte (tlk 102-102p). Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et kostja koer oleks hageja lambaid rünnanud ja neile vigastusi tekitanud. Tunnistajad ei ole koera rünnakuid otseselt näinud ega tuvastanud ka rünnakute tagajärgi, st milliseid kahjustusi lambad, keda rünnati, said, kas rünnaku tagajärjel lambad surid jne. Asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale kuuluvad lambad on hukkunud, kuid puuduvad tõsikindlad tõendid, millest nähtuks, mis on hageja lammaste hukkumise põhjuseks, kas metslooma rünnak, kodulooma rünnak või muu asjaolu nt haigus. Tunnistaja Sven Müürsepa ütlustest nähtub, et kui koduloom langeb rünnaku ohvriks, kutsutakse olukorra fikseerimiseks kohale veterinaararst. Samuti on võimalik spetsialisti abiga tuvastada, kas on toimunud metslooma või kodulooma rünnak. Kohus on seisukohal, et seega ei ole välistatud, et lambad on hukkunud või kahjustatud metslooma rünnaku tulemusena. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et lammastel olevad kahjustused on tekitatud kodulooma poolt, ei ole tõendamist leidnud, et kostjale kuuluv koer oleks murdnud hagejale kuuluvaid lambaid ning seeläbi hagejale kahju tekitanud. Seega ei ole kohus veendunud, et just kostjale kuuluv koer ründas hagejale kuuluvaid lambaid. Kuna õigusvastane tegu jäi tuvastamata, ei ole vaja hinnata hagejal tekkinud kahju suurust ning põhjusliku seose olemasolu õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool riigilõivu kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus riigilõivu 10 800 euroselt nõudelt 600 eurot. Kuna hageja on vähendanud nõuet, siis uueks hagihinnaks tuleb lugeda 4320 eurot. Selliselt hagihinnalt tuleks tasuda riigilõivu 350 eurot. Pool riigilõivu loobutud nõudest oleks seega 125 eurot (600-350/2). Seega tagastab kohus hagejale 09.05.2018 tasutud riigilõivust 125 eurot.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjat esindas tsiviilasjas Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal vandeadvokaat Indrek Kukk. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 1198,80 eurot (tl 112). Kostja esindaja tunnihind on 135 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Esindaja on osutanud õigusabi kokku 7,4 tunni ulatuses, so kokku 1198,80 eurot (sh km 199,80 eurot). Õigusteenuse osutamine on seisnenud järgmises: 11.06.2018 tutvumine väärteomenetluse toimikuga. E-kirja koostamine kliendile – 0,8 tundi; 14.06.2018 vastuse koostaine hagiavaldusele – 2 tundi; 02.07.2018 tutvumine hageja 29.06.2018
18.Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga.
19.Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu, kostja menetluskulude suurust ja asja keerukust, asub seisukohale, et kostja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud kogu ulatuses. Seega on esindaja tasu põhjendatud 1198,80 euro ulatuses.
20.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Andres Menindilt välja kostja menetluskulud summas 1198,80 eurot Kaja Aasjõe kasuks.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.