2-18-6486/4 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista A H S S kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 350 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

2.24.01.2018 esitas Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse eriasjade uurija M K kannatanule hageja põhistused 19.10.2017 Põhja prefektuuri poolt koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse juurde kriminaalasjas nr 17231500607. Määruse põhistuse kohaselt uurija M K on täiendavalt kinnitanud, et kriminaalasjas nr 17231500607 tuleb lõpetada osaliselt menetlus kostja suhtes KarS § 203 lg 1 osas ning §-de 405, 414 ettenähtud tunnustel ning jätta tsiviilhagi läbivaatamata. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmist põhjendas uurija sellega, et seetõttu, et kahtlustatav (kostja) kinnitas, et ühtegi parklas pargitud auto omanikku ta ei tunne ja ta suunas raketti täpselt enda kohale ülesse, sest nägi, et kõrval seisavad autod ja majad ning ta ei tahtnud midagi kahjustada. Ta ei tahtnud kellelegi midagi halba ja ta on nõus hüvitama kahju, mis on tema tegevustega tekitatud, s.o varalist kahju summas 4000 eurot. Seega on kannatanul ja teistel osalejatel, kellele on tekitatud materiaalne kahju, õigus võlaõigusseaduse sätete alusel pöörduda tsiviilkohtusse kahju hüvitamise nõudega neile varalise kahju tekitamise põhjustanud isiku vastu. 02.02.2018 esitas hageja Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus tühistada 29.12.2017 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus osas, millega jäeti hageja tsiviilhagi läbi vaatamata, ning teha uus otsus, millega võtta tsiviilhagi kriminaalasja nr 17231500607 menetlusse, ülejäänud osas jätta määrus muutmata. 02.03.2018 esitas Riigiprokuratuur kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus. Seega 09.01.2018 saadeti kõnealune kriminaalasi süüdistusaktiga kohtusse ning Harju Maakohtu 23.02.2018 otsusega (kohtuasi nr 1-18-139) mõisteti kostja kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 415 lg 1 järgi. Kõnealuses kriminaalasjas on menetlus lõppenud ja esitatud kaebust sisuliselt lahendada pole enam võimalik. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi jäeti menetlusse võtmata. Kriminaalasja käigus kostja tunnistas varalise kahjustuse tekitamisest tulenevat kahju hüvitamise kohustust, sest maksis hagejale 31.10.2017 summa 100 eurot, 04.12.2017 summa 100 eurot ja jaanuaris 2018. a summa 100 eurot vabatahtlikult, kõik kokku summas 300 eurot. Alates veebruarist 2018. a keeldub kostja kahju tasumast. Kohtu selgitused