1-18-139
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-18-139 (17231500607)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Almaz Hadžijev süüdistatuna KarS § 415 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalja Vester
Süüdistatav
Kaitsja
Almaz Hadžijev – isikukood 37501163729, elukoht Xxxx; xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht Xxxx, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistatud
Ahto Sirendi (määratud korras)
Süüdi tunnistada Almaz Hadžijev KarS § 415 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Almaz Hadžijev ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
Välja mõista Almaz Hadžijevilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 258 eurot ekspertiisikulu 1159 eurot riigituludesse. Kohustada Almaz Hadžijevit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 222.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Almaz Hadžijev, kriminaalasi 1-18139, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Asitõendid: - Sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud sõiduauto Toyota Avensis, reg nr xxxx, plastikust, metallist ja kummist osad ning Toyota automärk (pakendid 6 ja 9) – asuvad PPA asitõendite hoiuruumis aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, hävitada - Sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud nöör, ümmargune metall-detail, kaks pappseibi, silinderja kujuga metall-detail ning süüdistatava poolt välja antud raketipüstoli kaas (pakendid 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja 8), mis asuvad EKEI-s, jätta kohtuotsuse jõustumisel EKEI lõhkeseadeldiste kogusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Almaz Hadžijevit süüdistatakse selles, et tema, omamata lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast kuni 23.04.2017 õhtuni omandas ja hoidis oma valduses Maardus aadressil Keemikute 20-1 asuvas korteris lõhkeseadeldisena käsitletavat Vene päritolu 40mm hädaolukorra helisignaalraketti ZRB-40 (Звуковая ракета бедствия ЗРБ-40), mille detonatsioonisüsteem sisaldas lõhkeainet, toimetas selle 23.04.2017 kella 23.00 paiku Tallinnas aadressil Paekaare 6 asuvasse parklasse ning lõhkas selle.
Lõhkeaineekspertiisiga nr 17E-AL0007 ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiga nr 17E-PL0018 tuvastati, et plahvatanud helisignaalrakett ZRB-40 sisaldas brisantlõhkeaine trotüüli (TNT) 95% ja heksaklooretaani (C2Cl6) 5% segu massiga umbes 100 grammi, ja et plahvatanud helisignaalrakett ZRB-40 on lõhkeseadeldis KarS § 413 tähenduses, s.o lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldav seadeldis. Seega pani Almaz Hadžijev toime lõhkeseadeldise ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasitoimetamise, s.o KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Almaz Hadžijev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.02.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Almaz Hadžijevi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi hävitatakse. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - Sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud sõiduauto Toyota Avensis, reg nr xxxx, plastikust, metallist ja kummist osad ning Toyota automärk (pakendid 6 ja 9) – asuvad PPA asitõendite hoiuruumis aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, hävitada; - Sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud nöör, ümmargune metall-detail, kaks papp-seibi, silinderja kujuga metall-detail ning süüdistatava poolt välja antud raketipüstoli kaas (pakendid 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja 8), mis asuvad EKEI-s, jätta kohtuotsuse jõustumisel EKEI lõhkeseadeldiste kogusse. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1250 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 258 eurot, ekspertiisikulu 1159 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,
see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.