Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Stright Direct OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, xxx, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: (Advokaadibüroo Kaevando [email protected]);
advokaat Tenno & Partnerid,
Parmas e-post
Kostja: Stright Direct OÜ (registrikood 12624906, e-post [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: T K (isikukood xxx, e-post xxx). Asja läbivaatamine
9.oktoobril 2018 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas, kostja II lepinguline esindaja advokaat Anne Nurmi.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Stright Direct OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt Stright Direct põhivõlgnevus 5 000 eurot ja 14.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 760 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
Välja mõista OÜ-lt Stright Direct viivis põhinõudelt, s.o 5 000 eurolt, viivisemääraga 0,2% päevas alates 15.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2 240 eurot, Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud OÜ Stright Direct kanda.
5.Välja mõista OÜ-lt Stright Direct menetluskulud 913,20 eurot ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
6.Jätta rahuldamata Krediidikaitse Grupp OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 268,80 euro ulatuses. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja õiguseelneja S OÜ, keda esindas äriühingu seaduslik esindaja K V, sõlmis 15.03.2016 C I OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr Ci201603766, mille alusel andis laenuandja S OÜ-le laenu summas 5 000 eurot. S OÜ kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus. Samal päeval sõlmisid laenuandja ja S OÜ juhatuse liige K V laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK201603767, mille kohaselt vastutab K V kostja õiguseelneja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Laenuandja kandis laenu S OÜ arvelduskontole 15.03.2016, arvestades laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Vastavalt laenulepingule ja laenulepingu lisas 1 olevale maksegraafikule oli S OÜ kohustatud laenu koos laenu intressiga laenuandjale tagasi maksma hiljemalt 15.04.2016.
2.Laenulepingu p 3.10.2 kohaselt oli S OÜ-l õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks pidi S OÜ tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikenes automaatselt ühe kuu võrra, kui laenuandja arveldusarvele oli laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. S OÜ pikendas laenu tagastamise tähtaega nelja makseperioodi võrra, tasudes neljal korral enne laenu tagastamise tähtpäeva laenusaaja arveldusarvele eelmise perioodi intressi summas 300 eurot, mistõttu pikenes laenuleping ning S OÜ kohustus laenu koos intressiga tagastama hiljemalt 15.08.2016. S OÜ ei täitnud enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes alates 15.08.2016 maksed nõuetekohaselt tasumata. Pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist on laenulepingust tulenevate kohustuste tasumiseks laekunud ebaregulaarsete maksetena kokku 4 500 eurot, mis on laenulepingu p-st 6.5 tulenevalt arvestatud viiviste, leppetrahvi ja intressi katteks ning mis ei ole katnud sissenõutavaks muutunud kohustusi.
3.Kuna S OÜ ei täitnud enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, arvestas laenuandja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist 0,2% tasumata summalt päevas vastavalt laenulepingu p-dele 3.9 ja 7.1.
4.Hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingust nr Ci201603766 tulenev nõue kostja vastu 7 750 eurot, mis moodustub põhiosa võlgnevusest summas 5 000 eurot ja viivisest summas 2 760 eurot.
5.03.10.2017 sõlmis laenuandja hagejaga nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt laenuandja loovutas S OÜ ja laenuandja vahelisest laenulepingust ning laenuandja ja S OÜ seadusliku esindaja vahelisest käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale, mistõttu on hagejal õigus nõuda laenulepingu täitmist. Vastavasisuline nõude loovutamise teade saadeti samal päeval laenuandja poolt ka S OÜ-le. Hageja saatis 03.10.2017 S OÜ-le nõudeavalduse, millega palus laenulepingust tulenev võlgnevus tasuda. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud nõuet tasunud, vaatamata hageja meeldetuletustele.
6.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuivõrd kostja vastuväide on põhistamata. Kostja vastusest ei selgu, mis osas on haginõue põhjendamatu või tõendamata. Kostja ei ole toonud esile mitte ühtegi konkreetset hagis esitatud asjaolu, mida kostja vaidlustaks. Ainuüksi kostja üldsõnalise väite põhjal ei ole võimalik tuvastada haginõude alusetust või tõendamatust. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5 000 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 760 eurot ja täiendav viivis põhinõudelt 5 000 eurot alates 14.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,2% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud.
9.Kostja arvates tuleb kohtukulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, hageja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud.
12.Kohus märgib, et hageja ja kostja õiguseelneja S OÜ sõlmisid 15.03.2016 laenulepingu nr Ci201603766, millega hageja andis S OÜ-le laenu 5 000 eurot (tlk 34-37). Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt arvestati makstavast laenust maha lepingutasu 100 eurot ning 4 900 eurot kanti S OÜ arveldusarvele 15.03.2016, mida tõendab arveldusarve väljavõte (tlk 40). Laenulepingu punkti 3.4 kohaselt pidi S OÜ laenu laenuandjale tagastama 15.04.2016. Vastavalt laenulepingu p-le 3.10.2 oli S OÜ-l õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul tasudes enne laenutähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intressi. S OÜ pikendas laenu tagastamise tähtaega nelja makseperioodi võrra, mistõttu pikenes laenuleping ning S OÜ kohustus laenu tagastama hiljemalt 15.08.2016. C I OÜ loovutas 03.10.2017 lepingust nr Ci201603766 tulenevad nõuded hagejale ning S OÜ-le edastati teatis nõude loovutamise kohta (tlk 44). S OÜ ei ole lepingu nr Ci201603766 alusel saadud laenu C I OÜ-le ega hagejale tagastanud. Äriregistri andmete kohaselt on S OÜ ühinenud Stright Direct OÜ-ga ning äriregistrist 24.07.2018 kustutatud, mistõttu on kostja S OÜ üldõigusjärglane.
13.C I OÜ ja S OÜ vahel oli 15.03.2016 sõlmitud laenuleping, mistõttu käesolevas asjas kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt üks isik (laenuandja) kohustub laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. S OÜ on laenulepingu nr Ci201603766 alusel laenu saanud, seega on kostjal tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 kohustus laen tagastada.
14.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lg-st 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
15.Antud juhul oli C I OÜ ja S OÜ vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud, et S OÜ on kohustatud laenu tagastama 15.04.2016. Vastavat tähtaega pikendati kuni 15.08.2016. Laenulepingut S OÜ tähtaegselt täitnud ei ole, kuna nähtuvalt laenulepingu nr Ci201603766 võlaarvestusest on kostjal laenulepinguga seoses 14.03.2018 seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 5 000 eurot (tlk 41). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks põhivõlgnevuse tasunud, kuigi kohus on kostjale 29.05.2018 ekirjas (tlk 67) selgitanud, et olukorras, kus kostja hageja nõude vaidlustab, tuleb kostjal tõendada, et laen on tagastatud. Seega on kostja jätnud talle VÕS § 76 lg-st 1 ja §-st 82 tulenevad kohustused täitmata.
16.Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb C I OÜ ja S OÜ vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 5 000 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 2 760
eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on C I OÜ ja S OÜ laenulepingu punktis 3.9 ja 7.1 kokku leppinud viivise tasumise kohustuse määraga 0,2% päevas (tlk 34, 35). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on tõendanud viivise summa kujunemist võlaarvestuse väljavõttega (tlk 41). Hagi esitamise hetkeks oli viivise suurus 2 760 eurot. Kostja ei ole viivisevõlgnevuse suurust ega kujunemist vaidlustanud. Võttes arvesse, et tuvastamist on leidnud, et kostja on rikkunud laenu tagastamise kohustust, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 760 eurot.
18.Hageja taotleb ka täiendava viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte
kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist viivisemääraga 0,2% põhinõude tasumata osalt päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 2 240 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivis viivisemääraga 0,2% päevas põhinõudelt (5 000 eurot) alates 15.03.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks, kuid mitte rohkem kui 2 240 eurot.
19.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 760 eurot ja täiendava viivise viivisemääraga 0,2% päevas põhinõudelt alates 15.03.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2 240 eurot.
20.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on hagi hind 10 000 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu ja õigusabikulu kokku summas 1 182 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud 14.12.2017 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 192 eurot ja 14.03.2018 hagiavalduse esitamisel 358 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 550 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25.Hageja on esitanud ka taotluse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud menetluskulude summas 20 eurot väljamõistmiseks kostjalt vastavalt TsMS § 172 lg-le
9.TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude
kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul põhjendatud määrata hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude katteks 20 eurot.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 14.03.2018 hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1 tund 15 minutit (tlk 30-32), 21.05.2018 kostjate vastustega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja seisukoha koostamiseks 2 tundi (tlk 62-63), 08.10.2018 kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tund ja 09.10.2018 istungil osalemiseks 30 minutit.
27.Kohus leiab, et eelnimetatud hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal käesolevas menetluses kulunud toiminguteks kokku 4 tundi ja 45 minutit. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja toiminguid pidada põhjendatuks üksnes pooles, s.o 2 tunni ja 23 minuti ulatuses. Kohus selgitab, et 19.03.2018 määrusega võttis kohus menetlusse Krediidikaitse Grupp OÜ hagi kostja ja K V vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. 25.10.2018 määrusega kinnitas kohus hageja ja K V vahel sõlmitud kompromissi, lõpetades menetluse hageja nõudes K V vastu ning jättes K V vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud hageja ja K V endi kanda. Kuivõrd hageja esindaja on perioodil 14.03.2018 kuni 09.10.2018 tehtud toimingud teinud seoses hageja nõudega nii kostja kui ka K V vastu, on kohtu hinnangul vastavateks toiminguteks kulunud ajakulu seoses hageja nõudega kostja vastu põhjendatud üksnes pooles, s.o 2 tunni ja 23 minuti ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-13 p-s 11 asunud seisukohale, et kui kohus ei ole menetluskulude osas menetluses osalevate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne.
28.Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 2 tunni ja 23 minuti ulatuses.
29.Hageja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
30.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) on 2 tundi ja 23 minuti, on hageja esindajate õigusabiteenuse kulud 343,20 eurot (koos käibemaksuga).
31.Hageja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 913,20 eurot, millest 363,20 (343,20+20) eurot on õigusabikulud ja 550 eurot riigilõiv.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
33.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 913,20 eurot. Samuti tuleb hageja taotlusel kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.