Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

2 (9)

Lisaks eeltoodule tuvastas kohus, et 19.11.2003 sõlmitud lepingus sisalduv punkt 6 ja selle alapunktid sisaldavad töövõtulepingut, milles on töövõtjaks Osaühing Xxxx. Eeltoodust tulenevalt on maakohus käesolevas asjas seotud hinnanguga 19.11.2003 sõlmitud lepingu punktis 6 sisalduvale lepingule. Kohus ei saa eeltoodust tulenevalt kohaldada 19.11.2003 lepingu punkti 6 hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele. Kohus peab lähtuma asja lahendamisel sellest, et 19.11.2003 lepingu punktist 6 ei tulene kostjale lepingulisi kohustusi.

d) seletuskirja pk.-is Tuletõkkeabinõud on kahe kaksikmaja korteri vahel oleva müüritise projekteeritud tulepüsivuseks nimetatud 120 minutit. Esitatud lahendus ei taga tulepüsivust. e) seletuskirjast ja joonistelt ei selgu soojustatud ja soojustamata pööningu osade vahelasuva siseseina konstruktsioon. f) joonisel AE-2 on näidatud katusele pääs ainult ühe paariselamuboksi poolt. Seda ei saa pidada piisavaks, sest katusele on vajalik pääseda ka nõuetekohaseks hooldamiseks – lume ja lehtede koristamiseks ning räästarennide puhastamiseks. g) veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta on seletuskirjas öeldud, et see on lahendatud eraldiseisva projektiga. Nimetatud projekti ei ole valla arhiivis ega ei ole esitatud ka ekspertiisiks. Esitatud ehitusprojekt ei sisalda mingit informatsiooni veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduste kohta (vt määrus nr 70 par 6). h) seletuskirja peatükist Küte ja ventilatsioon ei ilmne energiavajadusi, õhuhulkasid ega teisi süsteeme iseloomustavaid parameetreid. i) elektrivarustuse kohta on seletuskirjas nõutud eraldi ehitusprojekti koostamine, kuid seda ei ole esitatud vallavalitsusele ega ekspertiisile. 2) lepingule lisatud plaanil (ja tegelikult ehitatud) on auto varjualune 18 m2 ja kuur 3 m2, kuid ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on joonisel AE-2 auto varjualune 23 m2 ning kuuri asemel on näidatud tehniline ruum suurusega 7 m2. Seega on tegelik paariselamuboksi ehitusalune pind 9 m2 väiksem ehitusprojekti joonisel näidatust ja boks ei vasta ehitusprojektis olevale joonisele (plaanid ja vaated). 3) ehitatud fassaadide viimistlus ei vasta joonistele. 4) II korruse katusele ei ole paigaldatud vihmaveerenni ja sadevesi satub fassaadile. 5) Xxxx paariselamuboksi välisvooder on ehitatud 60-65 mm paksustest silikaattellistest ja ei vasta RYL 2000 ühegi kvaliteediklassi nõuetele. 6) seletuskirjas on nõutud keraamiliste plaatkatete seinaäärsetes vuukides elastse vuugitäite kasutamist. 7) soojustatud ja soojustamata pööningu osade vahelasuva siseseina soojustuskihi paksus 150mm ei vasta hoone projekteerimisel kasutatud soojajuhtivusele; sisetööde kipsplaadi kasutamine kütmata pööningul. 8) joonisel näidatud lumetõket terrassi katusele ei ole paigaldatud. 9) pööningu vahelagi ei ole soojustatud ehitusprojekti kohaselt 300mm mineraalvillaga (keskmiselt 200 mm) ning selle peal puudub ehitusprojektis ette nähtud tuuletõkkeplaat. 10) joonisel AE-18 on näidatud akna A-4 (elutoas) klaasimise lahendus kahe klaaspaketiga (1480x2380 ja 600x2380). Tegelikult on paigaldatud üks klaaspakett mõõtudega 2080x2380 ning klaasijaotus on teostatud paketile paigaldatud liistuga. 11) joonisel AE-19-A on näidatud täisklaasist välisuks. Paigaldatud on alt tumma osaga välisuks. 12) tehnilise ruumi asemel on ehitatud väiksem kuur. Lisaks põrandapinna erinevusele 4 m2, on ehitatud kuur erinevalt ehitusprojektis näidatud tehnilisest ruumist, soojustamata. 13) garantiitöödena fikseeritud loetelu a) katuse ning pööningu tuuletõke ei ole tihe kahe paariselamuboksi vahel asuva seina juures; b) Terrassiga piirnevate avatäidete ümbrus ei ole õhutihe; c) pööningu põrand ei ole piisavalt soojustatud; d) esifassaadi välissein ja sellega piirnev pööningulagi ei ole õhutihedad; e) terrassiga piirneva katuse tuuletõke on ebatihe; f) välisseinte soklisõlme ebatihedus; g) välisseina ja põranda vuukide ebatihedus on garantiipuudus; h) köögi seina piirkonna läbipuhutavus on garantiipuudus; i) kipsplaatidest seintes ja lagedes fikseeritu paikvaatlusel pragunemine. Kipsplaatidest pindade defektid tuleb kõrvaldada ja pinnad viimistleda. j) põrandate keraamilised plaadid on aluselt lahti. Põrand tuleb uuesti plaatida. k) seinte keraamiliste plaatide nurkades ei ole elastset vuuki. Tegu on ehitusprojektile ja RYL 2000 nõuetele mittevastavusega; 4 (9)

l) konstruktsioonides tekkinud pragu on garantiipuudus ning tuleb kõrvaldada; m) põrandaliistud tuleb koos parketi puudustega kõrvaldamisega uuesti paigaldada; n) toa ukselehel värviparandused, lengi ühenduskohad elutoa poolt silikoonida; o) siseuste puudused; p) alumiiniumprofiilidest välisuks on kõver ja kaardus; q) ripplaed vajavad läbivajumise tõttu garantii korras korrastamist; r) kamina korstna ebakorrektselt teostatud läbiviik – mittevastavus RYL 2000 I klass kvaliteedinõuetele; s) sadeveelekked kamina korstna piirkonnas on garantiipuudus ja ebakorrektse teostuse otsene tagajärg. Korstna läbiviik tuleb tihendada ja lekke tagajärjed likvideerida; š) Elutoa akende klaaside paksus on varjatud puudus ja mittevastavus, vastavalt RYL 2000 p 52.136 viidatud RT 38-10316-le peab kasutama 5mm paksuseid klaase; z) garderoobi ja WC valgustite paigaldamisavad on lõigatud läbi kipsplaatidest lae. Lisaks aurutiheduse puudumisele ei ole tagatud ehitusprojektiga ette nähtud lae tulepüsivus. Tegu on varjatud puudusega, mis tuleb kõrvaldada. ž) kipsplaatlagi on ilma niiskustõkketa. Tegu on varjatud puudusega. Mittevastavuse tõttu ei ole tagatud konstruktsioonide kasutusiga, lagi tuleb niiskuse eest kaitsta. t) kahe paarismaja boksi vaheline tuletõkkesein ei ulatu pööningul katuseni. u) vastavalt joonis AE-16 peab pööningu põrand olema soojustatud 300mm mineraalvillaga ja see peab olema omakorda kaetud tuuletõkkeplaadiga. Paigaldatud on keskmiselt 200mm mineraalvilla ja tuuletõkkeplaat puudub põrandalt täielikult. Ebapiisav soojustus ja järgmises punktis nimetatud konstruktsioonide läbipuhutavus tuleb likvideerida. v) tuuletõkkeplaadid on halvasti kinnitatud ja pööningulael ära vajunud. Tegu on garantiiperioodil ilmnenud puudusega. w) II korruse elektriinstallatsioonitööd ei kajastu vaegtööde nimekirjas. 13) varjualuse katuse lekke koht on hageja poolt kõrvaldatud. Lekked on garantiiga kaetud puudused. 14) vihmaveetorud on lõhki jäätunud. Torud tuleb asendada. Tulenevalt torude asukohast, ei ole välistatud nende korduv jäätumine. Tegu on garantiipuudusega. Kaaluda tuleks küttekaablite paigaldamist vihmaveetorudesse. 15) varjualuse vihmaveerenni otsa juures on õhuvõtuklapp. Tegu on ehitamise käigus tehtud lahendusega. Vaadeldaval juhul tuleb õhuvõtuklapp viia alla poole ning olemasolev ava sulgeda. 16) II korrus katusele tuleb paigaldada vihmaveerenn. Tegu on tegelikult mittevastavusega ehitusprojektile (ehitusprojekti joonised AE-5-A, AE-6, AE-7). 17) ehitusprojektis näidatud lumetõket ei ole katusele paigaldatud. Metallredel katusele pääsuks on ehitusprojektis ette nähtud ainult ühele paariselamuboksile, mis arvestades katuse hooldamisvajadust, ei ole piisav. Seega on tegemist ehitusprojekti puudusega. 18) terrassi teraskonstruktsiooni korrosioonikaitsetöötlus ei vasta kasutustingimustele. Konstruktsioonid on kaetud ainult kruntvärviga. Paikvaatlusel täheldati ulatuslikku roostetamist, samas peab vastavalt heale ehitustavale väliskonstruktsioonide ja värvkatte kasutusiga olema vähemalt 10 aastat. 19) silikaattellistest välisseinte terassillused roostetavad ebapiisava korrosioonikindluse. Vastavalt heale ehitustavale peab selle kasutusiga (asendamise välp) olema 50 aastat. 20) aknaplekkide ebatihedused on garantiipuudus. Osa aknaplekkide ebatihedusi on kõrvaldatud omal jõul. 21) tuulekasti laudis puudulikult naelutatud. Puudus vastavalt Tarindi RYL 2000 punktile 512.5. 22) välisvoodri värv on ebaühtlane. Kohati on tähendav puidu tumenemine, mis ei esinenud kogu voodrilaua laiuses või kõrguses. Puidu tumedaks tõmbumise põhjus võib olla puidu sinetamine, mis on seennakkus ja sinetanud puit ei sobi välisviimistluseks. 23) hoone sokliplekk on paigaldatud ebakorrektselt, selles esineb vahesid. 24) täiendavad RYL 2000 kvaliteedinõuetele mittevastavused: a) RT 85-10596 p 1 esitab nõude, et plekist vihmaveerennid ja –torud tuleb ehitada nii, et need suudaksid taluda lumest ja jääst tekkivaid koormusi. Vajadusel tuleb kasutada küttekaableid. Nimetatud vajaduse mittearvestamine ilmneb xxxx elamul vihmaveetorude lõhki külmumise näol.

b) soojustamata pööningul asuvad tsingitud terasplekist ventilatsiooni õhukanalid on kondensaadi tekkimise välistamiseks soojustamata. Pööningul asuvate ventilatsiooni õhukanalite puhul sätestab Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 punkt G3300.10 järgmiseid nõudeid: “Kui sooja ruumi teenindavad kanalid paigaldatakse külma ruumi, näiteks pööningule, soojustatakse need ning kaetakse kattematerjaliga, mis takistab tolmu ja mustuse kogunemist soojustuse pinnale. Soojustuse paksus valitakse nii, et kanali sisepinna temperatuur oleks alati kõrgem kui kastepunkt”. c) vastavalt Tarindi RYL 2000 p 512.4 tuleb püstlaudise alumised otsad lõigata ära nii, et lõikepind oleks kaldega väljapoole. Puitvoodri laudade alumised otsad ei ole lõigatud nurga all. d) varjualuse ja terrassi katuse laudvoodri lauad on jätkatud ühel joonel. Vastavalt Tarindi RYL 2000 p 512.4 ei tohi kõrvuti asetsevate voodrilaudade jätkukohad paikneda ühel ja samal kinnitustoel. e) vastavalt Tarindi RYL 2000 731.454 tuleb värvitavad voodrilauad kruntida enne kinnitamist mõlemalt poolt. Puitvooder ja räästa tuulekastide laudised ei ole mõlemalt poolt kaitstud ilmastiku mõjude eest. Need on värvitud ainult väljast. f) vastavalt Tarindi RYL 2000 p 731.454 tuleb okaspuidust aluse oksa- ja vaigukohad lakkida oksalakiga. Laudvoodri oksakohti ja pragusid ei ole enne värvimist pahteldatud ning vaigupesasid ja oksakohti ei ole lakiga kaetud. Kuna seda ja eelnevaid puuduseid (mõlemalt poolt kruntimine, alumiste servade nurga all lõikamine) pole võimalik värvitud voodril tagantjärgi kõrvaldada, tuleb vooder asendada. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud asjaolude esinemine on tõendatud eksperdi arvamusega, milles on asjaolude esinemist kirjeldatud (II kd, tl-d 302-354). Seejuures ei ole pooled vaielnud selle üle, et puudused esinevad. Kostja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et eksperdi arvamus asjaolude esinemist tõendab. Kohus loeb seetõttu asjaolud eksperdi arvamusega tõendatuks. Pooled on vaielnud selle üle, kas asjaolud toovad kaasa kostja kohustuse hüvitada hagejale tekkinud kahju. Hageja on esitanud asjaoludele tuginedes kostja vastu 14 762 euro tasumise nõude.

6 (9)

Hageja on tuginenud sellele, et pooled pidasid läbirääkimisi alates 23.08.2005 kuni 31.07.2008. Hageja loeb läbirääkimiste alguseks kostjale kirjaliku pretensiooni saatmist, millele kostja vastas 21.11.2005. Läbirääkimiste lõppemise aega põhjendab hageja sellega, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks selle aja jooksul läbirääkimiste jätkamisest keeldunud (IV kd, tl 12). Kostja leiab, et läbirääkimiste algusajaks tuleb lugeda kostja nõusolek alustada läbirääkimisi, milliseks ajaks saab lugeda 21.11.2005 vastuse esitamine hagejale. Läbirääkimiste lõppemise ajaks luges kostja 12.12.2005, millal poolte ja Osaühingu Xxxx vahel toimunud arutelu käigus jõuti üksmeelselt arvamusele, et Osaühingu Xxxx kohustuseks on vaegtööde ja garantiitööde teostamise tagamine. Hageja ei ole tõendanud, et pooled pidasid pärast 12.12.2005 läbirääkimisi ja kostja avaldas tahet alustada uuesti läbirääkimisi 05.11.2007 koostatud nõude osas (IV kd, tl 18). TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohus on seisukohal, et poolte vahel läbirääkimiste alguseks tuleb pidada 21.11.2005, millal kostja avaldas tahet pidada hagejaga läbirääkimisi. Kohus on seisukohal, et läbirääkimiste lõppemise ajaks tuleb lugeda 12.12.2005, sest pooled jõudsid tekkinud küsimustes 12.12.2005 ühistele seisukohtadele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud läbirääkimiste jätkumist või kostja nõusolekut pidada läbirääkimisi pärast 12.12.2005. Eeltoodust tulenevalt oli aegumine peatunud 21.11.2005 kuni 12.12.2005, see on kokku 22 päeva. Seega pikenes aegumistähtaeg 22 päeva võrra kuni 26.12.2006.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas nimetatud tähtaeg pikenes TsÜS § 146 lõikest 2 tulenevalt.

Kostja asus seisukohale, et ehitis valmis kasutusloa väljastamisega. Hiljem muutis kostja oma seisukohta ja leidis, et ehitis tuleb lugeda valminuks 03.12.2003, kui hageja sai lepingu eseme valduse (IV kd, tl 4). Hageja on seisukohal, et ehitise valminuks lugemise ajaks ei saa olla lepingu eseme valduse üleandmise aeg. Hageja leiab, et ehitustööde lõpetatuks lugemist reguleerib 19.11.2003 sõlmitud lepingu punkt 6.6 (IV kd, tl 11). Kohus leiab, et 19.11.2003 lepingu punkt 6.6 ei sisalda hageja ja kostja vahelisi kokkuleppeid (vt ka otsuse põhjendava osa p 4). Seetõttu ei tulene nimetatud lepingu punktist 6.6 poolte kokkulepet selle kohta, milliste eelduste täitmisel loevad pooled ehitise valminuks. Samuti ei nähtu 19.11.2003 lepingudokumendist poolte kokkulepet selle kohta, et pooled loevad ehitise valminuks alates ajast, millal hageja saab lepingu eseme valduse. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul lugeda ehitis valminuks alates ajahetkest, millal ehitis vastas ehitisele ettenähtud nõuetele ning seda võis kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohus on seisukohal, et kui pooled ei ole välja toonud muud aega, saab ehitise valmimise ajaks lugeda kasutusloa väljastamise aega, sest hiljemalt kasutusloa väljastamiseks pidi ehitis vastama ehitisele ettenähtud nõuetele ning seda sai kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Hageja on avaldanud, et kasutusluba anti 19.09.2005. Pooled ei ole selle asjaolu üle menetluses vaielnud. Samuti ei ole pooled välja toonud asjaolusid, mille põhjal oli ehitis valmis ehitusseaduse § 32 lg 1 mõistes juba enne 19.09.2005. Eeltoodust tulenevalt pikenes aegumistähtaeg, mis pidi mööduma 26.12.2006, tulenevalt TsÜS § 146 lõikest 2 kuni 19.09.2010.

Kohus on seisukohal, et 09.11.2011 kohtule esitatud täiendav 6114,98 euro tasumise nõue on aegunud, sest nõue on esitatud pärast 19.09.2010. Harju Maakohtu 13.10.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52390 lahendas kohus hageja 9223 euro tasumise nõude. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima, kas hageja 8647,02 euro tasumise nõue on aegunud. Hageja avaldatust nähtuvalt on 8647,02 euro tasumise nõue asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahju hüvitamise nõue. Selleks, et see nõue ei ole aegunud, pidi see olema haginõudena esitatud hiljemalt 19.09.2010. Hageja avaldas, et nõue esitati 05.01.2009 menetlusdokumendis. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei toonud 05.01.2009 menetlusdokumendis välja täiendavaid hagi aluseks olevaid asjaolusid võrreldes 31.07.2008 hagiavaldusega. Kohus leidis, et hageja põhjendab ka 05.01.2009 menetlusdokumendis esitatud nõuet 19.11.2003 sõlmitud lepingus kokkulepitud tööde teostamise kohustuse rikkumisega. Eeltoodut arvestades ei esitanud hageja 8647,02 euro tasumise nõuet asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes. Kohus on seisukohal, et nõude hilisem põhjendamine asjaoludega, millest nähtub asja lepingutingimustele mittevastavus, kujutab endast esialgse nõude asendamist. Hageja tugines sõnaselgelt asja lepingutingimustele mittevastavusele alles 09.11.2011 nõude suurendamise avalduses. Hageja tõi hagi aluseks olevad lepingu eseme puudused välja pärast tsiviilasjas nr 2-0852390 määratud ekspertiisi tulemuste selgumist. Kuni ekspertiisi tulemuste selgumiseni ei olnud võimalik hagis ja nõude suurendamiseks esitatud dokumentides märgitud asjaoludest järeldada, et hageja rajab oma nõuded lepingu eseme puudustele, mis on käsitletavad asja lepingutingimustele mittevastavusena. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja 8647,02 euro tasumise nõue on aegunud. Kuivõrd hageja nõuded on aegunud, jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.