2-16-130472/22 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal O Š on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Aktiva Finants esitas 28.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.03.2017 hagi O Š vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 11.01.2014 liitumislepingu nr. 30102218. Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 197,61 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 48655625 kajastuva Tele2 Eesti AS poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 193,78 eurot. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.02.2016 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu

Tele2 Eesti AS loovutas 25.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 193,78 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt O Š välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 193,78 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 102,61 eurot ja lisanduv viivis alates 09.03.2017 kuni põhinõude summas 193,78 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.09.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 02.11.2018. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 13.09.2018 ja loeti kättetoimetatuks 28.09.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 29.10.2018. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tele 2 Eesti AS on liitumislepingust tuleneva võlanõude loovutanud OÜ-le Aktiva Finants. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja on esitanud kohtule Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 11.01.2014 sõlmitud liitumislepingu ümbervormistamise lepingud ning kostjale 01.12.2015 – 01.03.2016 esitatud arved. Kohtule ei ole esitatud lepingut, millest nähtuks tähtajalise liitumislepingu sõlmimine. Arvestades eeltoodut ei pea kohus põhjendatuks ja ei mõista kostjalt välja 01.03.2016 arvel nr. 49211203 märgitud leppetrahvi summas 15,98 eurot (tlk 27) seoses tähtajalise liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kohus peab põhjendatuks põhivõlana kostjalt välja mõista tasumata arvete eest kokku 177,80 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 0,15% päevas, viidates nõude alusena lisaks eeltoodud sätetele ka AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise üldtingimustele. Nimetatud üldtingimuste punktis 6.13.2 märgitakse „Maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingutes lähtub Tele2 viivise arvestamisel võlaõigusseadusest.“ Vaidluse all ei ole see, et lepingut sõlmides oli kostja tarbijaks lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 tähenduses,

mistõttu tuleb kohtu hinnangul lähtuda viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast, mitte aga 0,15%-st viivise määrast. Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus 26.08.2016 lahendis 2-15-112963. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hagiavalduses nõutav lepingujärgne viivisemäär 0,15% päevas tähendab 54,75% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva), mis on enam kui kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis oli ja on viivise arvestamise ajal vastavalt 8,05% ja 8% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär kohtu hinnangul tühine ka VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 177,80 eurolt seadusjärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 19.03.2016 kuni 02.11.2018 (k.a.) 959 päeva eest kokku summas 37,37 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 03.11.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 177,80 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot. Hageja ei ole esitatud nõuet põhistanud ega tõendanud. Hagist ei nähtu kuidas on eelmärgitud nõudesumma kujunenud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 331,39 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõudes summas 50,98 eurot ehk ligikaudu 15% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv hagi hinnalt tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele) kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 375 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 148,75 eurot (175 eurost 85 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik