Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-5307

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-530, S Li hagi S Ki vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sõlminud Balti Investeeringute Grupi Pank ASga käenduslepingu, millega võttis endale solidaarse vastutuse krediidilepingust nr 0601347/46kt tulenevate nõuete täitmise eest. Krediidisaajaks laenulepingu kohaselt on S K. Et ei ole laenusaaja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud pöördus võlausaldaja kohtusse võlgnevuse väljamõistmise nõudega. 31.01.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-3082 rahuldas kohus Balti Investeeringute Grupi Pank AS nõude S Li ja S Ki vastu ning mõistis solidaarselt võlgnevuse summas 5855,03 eurot. Balti Investeeringute Grupi Pank AS avalduse ning kohtuotsuse alusel oli algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2008/1351. Täitemenetluse raames nõuti S Lilt sisse 4951,06 eurot, S Kilt - 1636,95 eurot. Täitemenetlus lõpetati seoses nõude täieliku sissenõudmisega. Hageja nõuab mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus summas 4951,06 eurot. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, Võlgnevus on solidaarne, seega vastutasid mõlemad sissenõudja ees võrdsetes osades ehk kummagi osa moodustas 2928,75 eurot. Et kostjalt on võlgnevuse osa sisse nõutud on hagejal õigus regressi korras nõuda kostjalt 1657 eurot. Hageja esitas vastuväite kostja seisukohale. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu hageja poolt tasutud võlgnevust. Pooled esitasid 01.11.2018 kohtule kompromissi, mille nad paluvad kinnitada. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruse ja selle maksmise korras. Pooled kinnitavad ei kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ja kompromiss on täidetav. Pooled on leppinud kokku, et menetluskulud jäärad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lepivad kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava kohtumääruse peale. Hageja palub tagastada poole tasutud riigilõivust, summas 200 eurot pangakontole xxx SEB Pank AS. Kostja palub vabastada ta menetluskulude (riigi õigusabi kulud) riigituludesse tasumise kohustusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus.

2(4)

2-17-5307 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et pool hageja tasutud riigilõivu tasub talle kostja. Ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega tuleb jaotada poolte menetluskulud selliselt, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu summas 400 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole tasutud riigilõivu 200 eurot hageja märgitud pangakontole. Kostjale oli 22.08.2018 määrusega oli menetluses antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Määruse alusel esindas kostjat menetluses vandeadvokaadi abi Valli Murde ja 19.09.2018 määruse alusel esindas vandeadvokaat Robert Sprengk. 3(4)

2-17-5307 Riigi õigusabi seaduse § 28 lg 1 kohaselt kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Kuigi vastavalt Viru Maakohtu 22.08.2018 määrusega on kostja vabastatud kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, saab temalt majandusliku seisundi paranemise korral riigi õigusabi tasu ja kulud nõuda. Kostja esitab taotluse vabastada ta riigi õigusabi tasu ja kulude riigile tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Kohus peab kostja taotluse põhjendatuks. Pooled on sõlminud kompromissi ja põhjendatud on vabastada kostja menetluskulude (riigi õigusabi tasu ja kulude) riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.