2-18-10184/19 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et ületunnitöö hüvitamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest; lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile; lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta ab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Antud juhul jättis töövaidluskomisjon rahuldamata hageja ületunnitöö hüvitise nõudes. Seega tuli otsusega mittenõustumisel V Bl pöörduda hagiavaldusega töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas 30 päeva jooksul kohtusse. Hageja hagiavaldust kohtule ei esitanud. Kohtu poole pöördus kostja taotlusega. Kohus selgitab, et kostja sai kohtusse pöörduda taotlusega, et kohus vaataks asja läbi rahuldatud osas. Kuna V B kohtule ületunnitöö hüvitamise nõuet tähtaegselt ei esitanud, siis nimetatud osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ning kohus jätab nimetatud nõude läbi vaatamata. Hageja nõudeks on saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu. Kostja hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja ja kostja vahel oli 13.11.2017 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle elektrikuna, töökohaga Tapa; 2) kokkuleppeline töötasu netosummas 8 eurot tunnis;

2-18-10184 Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et pooled ei ole vaidlustanud töölepingu ülesütlemise alust ega töölepingu lõppemise aega. Samas on osapooled teinud arvestused erinevate perioodide eest. Hagiavalduse kohaselt kestsid töölepingulised suhted kuni 26.01.2018, kuid tööandja tööga jaanuaris töötajat ei kindlustanud. Kostja väidab, et töölepingulised suhtes kestsid kuni 29.12.2017. TLS § 6 lg 2 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. TLS § 80 lg 1-3 kohaselt tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Antud juhul tööandja väidab, et töötaja töötas kuni 22.12.2017 ning rohkem tööle i ei ilmunud. Kohus selgitab, et tööajaarvestust peab tõesti tööandja, kuid samas, kui hageja on töölepingulisi kohustusi rikkunud (tööle mitteilmumine), tuleb ka sellele reageerida ning kostja, kui tööandja oli kohustatud tegema seadusest tulevad toimingud. Kostjal oli võimalus teha hoiatus, tööleping üles öelda hageja poolse töölepingu rikkumisega, kuid kostja seda teinud ei ole. Samuti on arusaamatu, kas kostja üldse on tööajaarvestust pidanud, sest sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud, millest nähtuks, kas töötaja on töökohustusi täitnud, mis ajal on neid täidetud ning kui palju täitnud. Tähtajaline tööleping küll lõpeb tähtaja möödumisega, kuid kostjal on kohustus teha ka vastavasisulised kanded teha töötajate registris, mida kostja teinud ei ole. Töölepinguliste suhete lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Seega, kui väidetavalt töölepingulised suhted lõppesid 29.12.2017, siis nimetatud päeval kohustus kostja hagejale kõik saadaolevad summad välja maksma, mida kostja teinud ei ole. Kohtule esitatud kassa väljamineku orderi (tl. 11) kohaselt on 10.01.2018 kostja maksnud hagejale 194 eurot sularahas, selgitusega 01.12.2018 kuni 31.12.2018. Kohus eeldab, et aastanumber oli ekslik, kuna 10.01.2018 ei olnud veel detsember 2018 saabunud, mistõttu selle perioodi eest ei saanud väljamakset teha. Samas näitab kassaorder, et hageja töötas pärast 29. detsembrit, kuna perioodi lõpuks on märgitud 31.12. Kostja kinnitab vastuses, et hageja jaanuaris tööle ei ilmunud. Seega ei lugenud ka kostja töölepingulisi suhteid lõppenuks alates 29.12.2017. Kohus järeldab, et hageja on jätkanud töö tegemist pärast 29.12 kuupäeva, mistõttu loeb kohus, et tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Maksu- ja Tolliameti hallatavas töötajate registris on märgitud töölepingu viimaseks kuupäevaks 26.01.2018. Töötaja kinnitab, et nimetatud päeval töölepingulised suhted lõppesid. Samas juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et seaduseandja on ette näinud, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Kuna hageja töölepingu ülesütlemsie tühisuse nõuet töövaidlsuorganule esitanud ei ole, ei a kohus ka töölepinguliste suhete lõppemise osas hinnangut. Antud juhul loeb kohus, et osapoolte vahel oli tööleping sõlmitud 13.11.2017, mis kestis kuni 26.01.2018.

2-18-10184 Järgmiseks ab kohus hinnangu saamata jäänud töötasu suhtes. Vastavalt TLS § 33 lg 1 tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks Kohtule esitatud töölepingu p 3.3 kohaselt (tl. 15-16) makstakse töötasu üks kord kuus iga kuu 15 kuupäevaks pangaülekandega töötaja pangaarvele. Kohus jätab esitatud konto väljavõtte (tl. 12-14) tähelepanuta, kuna see kajastab kolmanda isiku, kes ei ole menetlusosaline, laekumisi ja väljaminekuid. Samas osapooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud töötasu sularahas, mille kohta on ka esitatud kassa väljaminekuorder (tl. 11). Nimetatud orderi nr 2018 1-12 kohaselt on hagejale makstud töötasu detsembrikuu eest summas 194 eurot. Kostja märgib vastuses, et ontasunud hagejale 194 eurot detsembrikuu eest ning 192 eurot 5 päeva eest, mistõttu töötasu võlgnevust ei ole. Kohtule tõendeid 192 euro tasumise suhtes esitatud ei ole. Kostja väitis, et hageja töötas detsembris ainult 18.12.2017 kuni 22.12.2017 ning jaanuaris tööd ei teinud. TLS § 28 lg 1 p 4 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Seega on kostja kohustus pidada tööajaarvestust. Kui töötaja (hageja) tööle ei ilmu, on kostjal õigus teha sellekohane hoiatus ning kui hoiatusest hoolimata hageja tööle ei ilmu siis on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Antud juhul ei ole tehtud kumbagi. Hageja väite kohaselt ei ole kostja teda tööga kindlustanud. TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega oli kostja kohustus tõendada, et tal oli tööd anda, kuid hageja keeldus selle tegemisest. Antud juhul ei ole kostja seda tõendanud, mistõttu loeb kohus, et tööandja ei kindlustanud hagejat tööga. Töölepingust ei kajastu, kas hageja on tööle võetud täistööajaga või osalise tööajaga. TLS § 43 lg 1 sätestab, et eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). TvLS § 44 lg 6 sätestab, et kui seadusest tuleneb poole kohustus säilitada tõendeid või andmeid ning pool töövaidluskomisjonile neid põhjuseta ei esita, võib vastaspoole väiteid tõendi või andmete sisu kohta lugeda tõendatuks. Seega kuna kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis loeb kohus, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud täistööajaga. Täistööajaga töötades kohustus tööandja tagama hagejale detsembris 2017 tööd 152 tundi ning kuni 26.01.2018 tuli tagada töö 152 tunni ulatuses. Töölepingu kohaselt on kokkulepitud töötasuks 8 eurot tunnis netosummas. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab olema kajastatud töötaja töötasult

2-18-10184 kinnipeetavad maksud ja maksed (TLS § 5 lg 5). Seega on seaduseandja ette näinud, et töölepingus tuleb kajastada töötasu brutosummana ning selgitada, millised maksud ja maksed tööandja maha kokkulepitud tasult arvestab. Seega arvestab kohus sissenõutavaks muutunud tasud brutosummadena, kuna kostjal lasub kohustus tasuda seadusega ettenähtud maksed ja maksud. Antud juhul pidi tööandja töötajale maksma vastavalt töötasu kokkuleppele töölepingus detsembris 2017.a kalendaarsete töötundide eest netosummas 1216 eurot (152 x 8), millest 194 eurot on töötajale välja makstud. Seega tööandja võlgneb töötajale töötasu netosummas 1022 eurot (1216 -194), mis brutosummas on 1252,54 eurot. Jaanuaris 2018 töötas töötaja kuni 26.01.2018, mille eest tööandja võlgneb netosummas 1216 eurot (152 x 8), mis brutosummas on 1453,46 eurot. Tööandja ei ole töölepingu lõpetamisel töötajale lõpparvet välja maksnud ega täitnud TLS § 84 lg 1 kohustust. Tööandja võlgneb töötajale töötasu kokku 2706 eurot (1252,54 + 1453,46), Kohus rahuldab hageja töötasu nõude ning mõistab kostjalt välja saamata jäänud töötasu perioodil 01.12.2017 kuni 26.01.2018 brutosummas 2706 eurot. Järgnevalt ab kohus hinnangu puhkusetasu nõude osas. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud nõude puhkusetasu osas 74,10 eurot. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista puhkusehüvitis 237,21 eurot (bruto). TvLS § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Seega antud juhul ei ole tegemist hagi muutmisega, vaid põhinõude suurendamisega, mistõttu kohus saab nimetatud nõuet menetleda summas 237,21 eurot. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega kohustus kostja tasuma 26.01.2018 hagejale kõik sadaolevad summad. Kostja vastuses vastuväited puhkusetasu maksmata jätmise suhtes ei esitanud. Kostja kinnitab ainult, et saamata ei ole töötasu. Kostja ei ole ka kohtule esitanud ühtegi tõendit, et puhkusehüvitis oleks töölepingu lõppemisega hagejale välja makstud. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Poolte vahel vaidlust ei ole, et iga-aastane puhkuse kestuseks on 28 kalendripäeva. Alates 1. jaanuarist 2012 tuleb töötaja kalendriaasta kasutamata puhkus välja arvutada töötatud päeva täpsusega. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud päev ab töötajale 28/365 ehk 0,0767 puhkusepäeva. Avaldaja kehtiv tööleping oli 75 päeva (13.11.2017 kuni 26.01.2018), seega moodustub puhkusepäevadeks 5,75 kalendripäeva (75 x 0,0767). Kooskõlas TLS § 70 lg1 töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab „keskmise töötasu maksmise tingimused ja korrale“, mille § 4 lg 3 sätestab, et keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Töötaja keskmine kalendripäeva tasu on lähtudes töötasu kokkuleppest 41,23 eurot (1896,54 : 46), mistõttu puhkusetu suuruseks moodustub 237,21 eurot (41,23 x 5,75).