Ramirent Baltic AS hagi RAGN-SELLS AS-i vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.05.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ramirent Baltic AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
67 079,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Ramirent Baltic AS (10199349), tehingulised esindajad vandeadvokaat Tauno Tark ja vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin Kostja (vastustaja): RAGN-SELLS AS (10306958), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 24.05.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud 2680 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
RAGN-SELLS AS vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Ramirent Baltic AS-i kanda.
5.Välja mõista Ramirent Baltic AS-lt RAGN-SELLS AS-i kasuks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele lisaks apellatsioonimenetluse kulu summas 1595 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
1(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.01.2018.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 33 539,68 eurot, 12.01.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 9894,21 eurot ning viivised 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2004.a kliendilepingu, mille kohaselt rentis hageja kostjale seadmeid. Kliendilepingu kohaselt lepiti rentniku varalise vastutuse tingimused kokku iga konkreetse rendilepinguga kaasnevates renditingimustes. Hageja ostis generaatori 550kVA DSMO R550C3 hinnaga 58 496 eurot. 02.02.2017.a allkirjastasid pooled üleandmise-vastuvõtu akti ja rendilepingu nr RL652105, mille alusel andis hageja kostjale seadme tasu eest kasutada. Koos seadmega andis hageja kostjale üle seadme kasutusjuhendi ning instrueeris kostjat seadme kasutamisest. 04.02.2017.a teatas kostja hagejale, et seade on kostja kasutuses kahjustunud. Seadme maaletooja ja seadme tootja raporti kohaselt on kahju põhjustatud kostja tegevusest. Tootja ei käsitlenud kahjujuhtumit garantiijuhtumina. Hageja kindlustusettevõte keeldus kindlustushüvitist maksmast, kuna seadme kahjustumise põhjus oli kostja raske hooletus. Hageja tasus mootorivahetuse ja sellega seonduvate tööde eest kokku 33 539,68 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude, kuid kostja ei ole kahju hüvitanud. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja nõue on tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 338 aegunud. Hageja lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lgle 1 ja §-le 147 kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Ka VÕS § 338 kohaldamisel ei oleks nõue aegunud, kuna pooled pidasid seadme kahjustamisest arvates kuni 2017.a novembrikuuni kahju tekkega seonduvalt läbirääkimisi. Koheselt pärast kahjustatud seadme tootja tehtud ekspertiisi kättesaamist edastas hageja selle 07.04.2017.a kostjale ning tegi ettepaneku kokkusaamiseks ja kahjude kompenseerimise võimaluste arutamiseks eesmärgiga tulla kostjale vastu ning jõuda pooli rahuldava lahenduseni. 10.04.2017.a edastas hageja kostjale kahjuteate rendilepingu alusel renditud seadme remondikulude nõudes kokku summas 33 539,68 eurot (ilma käibemaksuta), millele oli lisatud uuesti ka tootja ekspertiis. 12.04.2017.a kohtusid pooled, et arutada kostja poolt tekitatud kahju hüvitamise asjaolusid. 13.04.2017.a tegi kostja hagejale ettepaneku tellida sõltumatu hinnang. 24.04.2017.a e-kirjaga saatis hageja kostjale Baltic Marine Group AS-i spetsialisti poolt antud selgitused seoses seadme kahjustumise põhjustega. Ühtlasi selgitas hageja, et on valmis uuesti kohtuma ning kaasama eksperte seletamaks juhtunu üksikasju. 28.04.2017.a tegi kostja hagejale ettepaneku kaaluda võimalust teostada seadme rikke kõrvaldamine garantiijuhtumina. 05.05.2017.a selgitas hageja vastuseks kostja 28.04.2017.a ekirjale, et seadme tootja ei käsitle antud juhtumit garantiijuhtumina. Ühtlasi märkis hageja, et kuna antud juhtumit ei ole võimalik
2(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
garantiikorras lahendada, soovib hageja endiselt leida mõlemaid osapooli rahuldava tulemuse. 15.05.2017.a tegi kostja hagejale ettepaneku rakendada kõnealuse juhtumi puhul kindlustuskaitset. 20.06.2017.a teavitas hageja kostjat, et on edastanud juhtumi kindlustusseltsile, kuid nimetatud kuupäeva seisuga puudus seadme kahjustumise juhtumi osas kindlustusandja otsus. Seejärel ootasid mõlemad pooled kindlustusandja ekspertiisi seadmega juhtunule. 31.10.2017.a teavitas hageja kostjat kindlustusettevõtte otsusest, millega keelduti kindlustushüvitist maksmast, kuivõrd kindlustusseltsi põhjenduste kohaselt oli seadme kahjustumise põhjus kasutaja raske hooletus. 17.11.2017.a tegi hageja kostjale ettepaneku korduva ekspertiisi läbiviimiseks mootori töö seiskumise ja kahjustamise asjaolude kindlaks tegemiseks mõlemale poolele vastuvõetava sõltumatu eksperdi poolt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole seadet kahjustanud. Tegemist oli kas seadme varjatud puudusega või hageja ebakohaselt teostatud hooldustööga. Hageja poolt tellitud raport on ebausaldusväärne, kuna seadme maaletooja on garantiiandja ja huvitatud pool. Hageja nõue on aegunud. Kostja taotles vaheotsuse tegemist. Hageja esitas kostja vastu hagi enam kui 11 kuud pärast asja tagasisaamist. Tegemist oli võlaõigusseaduse mõttes üürilepinguga. Lepingu osas üürilepingu sätete kohaldamine tuleneb selgesõnaliselt ka lepingu üldtingimuste p-st 10.4. Kui hageja leidis, et kostja tagastatud asi ei vasta seisundile, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, pidi hageja oma kahju hüvitamise nõude VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 kohaselt maksma panema 6 kuu jooksul seadme tagasisaamisest. Kostja ei pidanud hagejaga tema nõude osas kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi ning kostja on hageja nõuet läbivalt eitanud. Kostja vastas 13.04.2017.a vastuses (s.o pärast hageja-poolse ekspertiisiga tutvustamist) kokkuvõtlikult, et ta ei ole nõus kahjuteates esitatud nõudmistega, 28.04.2017.a vastas kostja, et mootori riknemist ei saa panna kasutaja süüks, 14.11.2017.a vastas kostja, et ta ei vastuta seadme kahjustumise eest ning hagejal puudub alus kahjuhüvitise nõudmiseks ning 28.11.2017.a vastas kostja, et jääb kõigi varasemate vastuväidete juurde ning ei tunnista jätkuvalt hageja nõuet. Isegi kui pidada poolte vahel 12.04.2017.a toimunud kohtumist tinglikult läbirääkimiste pidamiseks, pidi hagejale olema alates kostja 13.04.2017.a vastusest selge, et kostja ei kavatse hageja nõuet täita. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 24.05.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2810 eurot menetluskulude hüvitisena ja eelnimetatu tasumata osalt viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras. Otsuse kohaselt leidis kohus, et poolte vahel sõlmitud leping on üürileping, kuid see ei oma aegumise vaidluses tähtsust, sest VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub VÕS § 341 järgi ka rentniku nõuete kohta rendileandja vastu. Kohus nõustus kostjaga, et VÕS § 338 puhul on tegemist erinormiga TsÜS-is sätestatud üldiste lepinguliste nõuete aegumistähtaegade osas ning lühendatud aegumistähtajaga, mille eesmärk on üürisuhetest tulenevate nõuete puhul kiire õigusrahu saavutamine. Kohus tõlgendas nimetatud normi laiemalt ja leidis, et normi eesmärk on piirata ajaliselt üüritud asja kahjustamise nõuete esitamise tähtaega sõltumata kahju tekkimise asjaoludest. Seega pidi hageja kui üürileandja VÕS § 338 lg 1 ja 2 kohaselt kostja vastu kahju hüvitamise nõude maksma panema 6 kuu jooksul asja tagasisaamisest. Hagiavalduses kinnitab hageja, et sai seadme kostjalt tagasi 04.02.2017.a. Seega hakkas hageja nõude aegumine kulgema 05.02.2017.
3(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
Kohus leidis, et hageja viited kindlustusekspertiisi läbiviimise kohta TsÜS § 167 lg 3 kontekstis ja sellest tulenevalt nõude aegumise peatumine ei ole põhjendatud. Ekspertiisina ei saa TsÜS § 167 lg 3 tähenduses käsitleda kindlustusandja poolt kindlustuslepingu alusel esitatud nõude põhjendatuse osas õigusliku seisukoha kujundamist. Ekspertiisina saab käsitleda kindlustusjuhtumi asjaolude kohta asjatundja sisulise uurimuse teostamist, kuid käesolevas asjas on kindlustusandja oma otsuse kujundamisel lähtunud tootja seisukohast. Ei selgu, mis olid vaidlust tekitavad asjaolud, mille selgitamiseks kindlustusandja ekspertiisi läbi viis. Samuti ei ole tõendatud lepitusmenetluse läbiviimine. Ekspertiisina ei saa TsÜS § 167 lg 3 tähenduses käsitleda ka tootja raportit, kuivõrd pooled ei leppinud sellise raporti tegemises kokku. Kohus leidis seega, et hageja nõude aegumine ei peatunud seoses nõude suhtes selguse saamiseks teostatud kindlustusekspertiisi ega ka lepitusmenetlusega. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et määrava tähtsusega on läbirääkimiste hindamisel see, kas vastusest nähtub kokkuleppel lahenduse leidmise soov. Hageja ei ole tõendatud, et pidas kostjaga läbirääkimisi. Toimiku materjalidest nähtuvalt pidasid pooled alates 07.04.2017.a kirjavahetust kahju tekkimise asjaolude üle, kuid kostja leidis siiski, et ei ole vastutav kahjujuhtumi eest. Kostja on kõigis enda vastustes hageja nõuet selgelt eitanud, mistõttu ei olnud kohtul võimalik asuda seisukohale, et pooled pidasid läbirääkimisi nõude kokkuleppel lahendamiseks. Asjas on küll tõendatud, et hageja pidas läbirääkimisi seadme tootjaga garantii osas ja kindlustusandjaga kindlustushüvitise osas, millest võis omakorda sõltuda see, kas hageja oleks saanud nõude rahuldamist mujalt, kuid hiljemalt 13.04.2017.a pidi olema hagejale selge, et kostja ei pea end seadme kahjustamises vastutavaks ning ei nõustu kahju hüvitama. Esitatud materjalidest nähtub küll kostja soovitus hagejale saada nõude rahuldamine kindlustushüvitisest või garantiist, kuid ei nähtu tahe pidada läbirääkimisi kostja vastutuse üle. Kui hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.02.2017.a, aegus see TsÜS § 136 lgst 3 juhindudes 05.08.2017.a. Kui siiski 12.04.2017.a poolte vahel toimunud kohtumist või sellele eelneval ajal toimunud suhtlust alates kahjujuhtumi toimumisest käsitleda läbirääkimiste pidamisena, nõustus kohus kostja seisukohaga, et läbirääkimised lõppesid kostja 13.04.2017.a teatega nõude tagasilükkamise kohta, mistõttu on ka sellisel juhul hageja nõue alates 14.10.2017.a aegunud. Hageja esitas hagi kohtusse 12.01.2018.a, mistõttu ei ole hageja kinni pidanud VÕS § 338 lgtes 1 ja 2 sätestatud nõude esitamise tähtajast. Olukorras, kus hageja arvas endal olevat kostja vastu üüritud asja kahjustamisest tulenev nõue, ei nähtunud kohtule asjaolusid, mis oleksid takistanud hagejal oma nõudega õigeaegselt kohtusse pöörduda. Kuna hageja kahjunõue on aegunud, on kostjal TsÜS § 142 lg 1 ning VÕS § 338 lg 1 järgi õigus keelduda kahju hüvitamisest. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hageja hagi täies ulatuses või alternatiivselt saadetakse asi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Hageja palus ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 167 lg-t 1 ja ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui leidis, et kostja ei ole hagejaga läbirääkimisi pidanud. Võlgnikupoolne nõude tunnistamine ei ole TsÜS § 167 lg-st 1 tuleneva nõude aegumise peatumise eeldus. Kostja tahe pidada hagejaga läbirääkimisi on tõendatud. Alates seadme kahjustumise ja üleandmisest (04.02.2017.a) on pooled pidanud läbirääkimisi nii e-kirjade teel kui ka kohtumistel. Kostja osales arutluses nõude aluseks olevate asjaolude üle. Kuna pärast seadme tootja ekspertiisi ja kahjunõude esitamist kostjale, oli kostja valmis hagejaga kohtuma
4(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
ja kahju asjaolusid arutama, tuleb jaatada kostja tahet läbirääkimisi pidada. Hageja tegeles kõigi kostja ettepanekutega: tellis seadmele ekspertiisi ning tegi ettepaneku kostjale täiendava sõltumatu ekspertiisi tellimiseks (millest kostja keeldus), suhtles seadme tootjaga nii garantii kui ka muudel seadme kahjustumisega seonduvatel teemadel (tootja keeldus juhtumit garantiilisena käsitlemast), edastas asja kindlustusele ning ootas mitu kuud viimaselt vastust (kindlustusandja keeldus asja kindlustusjuhtumina käsitlemast). Kostja käitumisest ei ilmnenud selget tahet läbirääkimisi mitte jätkata kuni 28.11.2017.a. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 167 lg-t 3, kui leidis, et ekspertiiside läbiviimine ei peatanud hageja nõude aegumist. Seadme tootja ekspertiisis toodud andmete arvesse võtmine ei välista kindlustusekspertiisi teostamist. Poolte vahel oli kokkulepe ekspertiisi läbiviimise osas, kuivõrd kostja tegi hagejale ettepaneku tellida sõltumatu hinnang juhtumile ja kaaluda võimalust kõrvaldada rike garantiijuhtumina ning rakendada kindlustuskaitset. Kindlustusandja viis ekspertiisi läbi kahju tekkepõhjuste ja kostja vastutuse välja selgitamiseks. Ekspertiisina saab käsitleda ka seadme tootja raportit. Alternatiivselt tuleks ekspertiisi ja kindlustusekspertiisi läbiviimist pidada osaks läbirääkimiste pidamisest, mis peatab aegumise TsÜS § 167 lg 1 alusel. Lisaks on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 167 lg-d 1 ja 3, kui leidis, et viidatud sätete eesmärk ei ole peatada aegumine hagis kirjeldatud asjaoludel. Maakohtu hinnang läbirääkimiste pidamise ja ekspertiiside läbiviimise eitamisel ning seetõttu aegumise kohaldamine antud asjas eeldaks võlausaldajalt hagi esitamist nõude asjaolusid kindlaks tegemata. Maakohtu hinnang läbirääkimiste pidamise ja ekspertiiside läbiviimise eitamisel ning seetõttu aegumise kohaldamine antud asjas soosib võlgnike võimalust oodata pahatahtlikult ära nõude aegumise. Kostja jättis hagejale mulje, et peab läbirääkimisi ja soovib lahenduseni jõuda. Aegumise kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus rikkus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-d 1 ja 8 ning TsMS § 436 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8, kui leidis, et kostja menetluskulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. 06.02.2018.a toimingu puhul ei ole arusaadav, mis tööd on kostja hagiga teinud, arvestades, et eelnevalt on kostja kulutanud hagi vastuse koostamiseks ca 9 tundi ning pärast veel täiendavalt 1,5 tundi. 20.03.2018.a analüüsi puhul ei selgu, mida ja millega seoses on kostja analüüsinud. 06.04.2018.a kirjavahetus kohtuga 15 min ei ole põhjendaud, kuna ei selgu, miks ja millistel teemadel kostja kohtuga suhtles. Kostja on sellele eelnevalt juba suhelnud kohtuga taotluste osas samas ajalises mahus. 24.04.2018.a menetlusdokumendi koostamine ei kuulu hüvitamisele, kuna on menetluskulude nimekirja koostamine. Maakohus pole täitnud eeltoodud osas põhjendamiskohustust. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Apellandi väide, et pooled on pidanud läbirääkimisi kohtumistel (mitmuses) on ebaõige, kuna kostja on hagejaga kohtunud üksnes ühel korral.
6.10.08.2018.a esitas vastustaja vastuväite kohtu tegevusele seoses apellandi 08.08.2018.a menetlustähtaja pikendamise taotluse rahuldamisega. Kuna vastustaja ei esitanud uusi asjaolusid, tõendeid, avaldusi ega taotlusi, ei ole põhjendatud apellandile antud tähtaega pikendada. Alternatiivselt palus vastustaja anda uue tähtaja seisukoha esitamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
5(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud 2680 eurot ületavas osas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks muus osas alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub asja sisulise lahendamise osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi hageja tugineb kaebuses asja sisulise lahendamise osas samadele väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
8.Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul reguleerib hageja poolt kostja suhtes esitatud nõude aegumistähtaega VÕS § 338 lg 1. Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja poolt kostja suhtes esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 05.02.2017.a. Maakohus ei eksinud, kui leidis, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei võimalda järeldust, et hageja poolt kostja suhtes esitatud nõude aegumine oleks olnud läbirääkimiste pidamise tõttu peatunud.
9.Juhul, kui kostja esitab hageja nõude osas aegumise vastuväite ja juhul, kui nõue oleks aegunud, tuleb hagejal aegumise kohaldamise vältimiseks tuua kohtu ette asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saaks kohus teha järelduse, et aegumine oli peatunud. Hageja soovis aegumise peatumise rajada sellele, et pooled pidasid läbirääkimisi. Hagilises kohtumenetluses saab kohus lähtuda üksnes sellest, mida pooled on kohtu ette toonud. Asjaoludele ja tõenditele, mida pooled ei ole kohtu ette toonud, ei saa kohus oma järeldusi rajada. Kuigi hageja on mitmetel lehekülgedel esitanud hinnanguid selle kohta, et hageja hinnangul oli hageja nõude aegumine pooltevaheliste läbirääkimiste pidamise tõttu aegunud, ei saa kohus lähtuda mitte hageja soovitud järeldustest vaid asjaoludest ja tõenditest, mille alusel tuleb kohtul konkreetselt tuvastada, millisest kuupäevast täpselt millise kuupäevani pooled läbirääkimisi pidasid, milliste asjaolude alusel läbirääkimiste pidamist järeldada saab ja millised tõendid asjaolude esinemist tõendavad. See tähendab, et järeldused tuleb teha kohtul ja menetlusosalistel tuleb soovitud järelduste tegemist võimaldavad faktiväited ja väiteid tõendavad tõendid kohtu ette tuua.
10.Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel, kui leidis, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks väljendanud tahet pidada hagejaga hageja poolt esitatud nõude üle läbirääkimisi. Ringkonnakohus rõhutab, et läbirääkimiste pidamiseks aegumise peatumise tähenduses ei saa pidada pelgalt võlausaldaja poolseid pöördumisi, milles nõue esitatakse või milles nõuet aina uuesti korratakse. Läbirääkimiste pidamiseks saab pidada seda, kui läbirääkimiste soovi väljendab äratuntavalt ka võlgnik. Läbirääkimistena ei saa käsitleda seda, kui võlgnik väljendab seda, et ta nõuet ei tunnista ja esitab ka põhjendused, miks ta nõuet ei tunnista. Nõude üle läbirääkimiste pidamisena võiks käsitleda seda, kui võlgniku avaldustest võiks äratuntavalt järeldada, et võlgnik võiks mingitel tingimustel nõuet kas osaliselt või täielikult tunnistada, kui võlgnik võiks olla valmis nõude osas kompromissi kaalumisega või muuga, mis annab võlausaldajale nõude kas osalise või täieliku rahuldamise osas positiivse väljavaate. See, kui võlausaldaja saadab võlgnikule üha uusi ja uusi kirju, milles nõuab kahju hüvitamist ja võlgnik nendele kirjadele uuesti ja uuesti eitavalt vastab ning nõude rahuldamise osas lootust ei väljenda, endast läbirääkimiste pidamist ei kujuta.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et läbirääkimiste vältimiseks tulnuks kostjal lühidalt ja lakooniliselt ning järsult teatada, et tema nõude üle läbirääkimisi ei pea ning et kuni
6(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
kostja selliste väljenditega avaldust ei ole teinud, tuleks lugeda, et kostja pidas hagejaga läbirääkimisi. Eesti eraõiguses ei eelda õiguslike tagajärgede kaasatoomine või õiguslike tagajärgede ärahoidmine mingite eriliste „võlusõnade“ kasutamist. Määrav on see, et poole tahe oleks selgesti äratuntav ja arusaadav. Läbirääkimistest keeldumisele viitab selgesti kostja avaldus, mida ta on korranud igas vastuskirjas, et ta nõuet ei tunnista. Määrav on see, et kuni hageja ei ole läbirääkimiste pidamist, sh kostja poolt tehtud avaldusi, millest saaks järeldada kostjapoolset läbirääkimiste soovi, tõendanud, ei saa läbirääkimiste pidamist järeldada ja kostja ei pea läbirääkimiste lõpetamist tõendama.
12.Maakohtu järeldus, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid läbirääkimiste pidamist järeldada ei võimalda, on õige. Esimese pöördumise seoses oma nõudega esitas hageja enda väidete kohaselt 07.04.2017.a (t lk 18). Selles e- kirjas väitis hageja, et vaidlusaluse seadme kahjustumise põhjustas kasutaja tegevus, et seadme remont maksab 33 693,40 eurot, millele lisandub käibemaks ja et hageja teeb kostjale ettepaneku kokkusaamiseks ja kahjude kompenseerimise arutamiseks. Toimikus olevast tõendist (t lk 20 olev kostja 13.04.2017.a kiri hagejale) nähtuvalt toimus hageja ja kostja vaheline kohtumine 12.04.2017.a. Mitte ühegi tõendiga ei ole aga tõendatud, et pooled oleksid sellel kokkusaamisel pidanud nõude üle läbirääkimisi. Kostja 12.04.2017.a kokkusaamisel läbirääkimiste pidamist eitab ning hageja selle kokkusaamise sisu avavaid tõendeid esitanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi see, kui võlausaldaja esitab võlgniku suhtes nõude ja võlgnik ning võlausaldaja nõude osas kohtuvad, ei anna alust järeldada, et pooled oleksid kokkusaamisel läbirääkimisi pidanud. Läbirääkimiste toimumise tuvamistamine eeldab kostjapoolsete vastavasisuliste avalduste kohtu ette toomist ja tõendamist. Paljudel juhtudel lähevad võlgnikud võlausaldajaga kokkusaamistele selleks, et võlausaldajatele väljendada, et nad nõudeid ei tunnista ja nõudeid täita ei kavatse. Kostja 13.04.2017.a kirjast (t lk 20) nähtuvalt väidab kostja, et kokkusaamisel arutati, milline võis olla kasutaja panus seadme mootori riknemisel. Sellele järgneb terve rida kostja väiteid, mida kostja on esitanud selleks, et põhjendada, miks tema seadme mootori riknemise eest ei vastuta. Kirjas esile toodud väidete õigsust eeldades kuulas kostja hageja etteheited ära ja esitas omapoolsed põhjendused, miks kostja endal vastutust ei näe. Need asjaolud aga pooltevaheliste läbirääkimiste pidamisele ei viita. Muid asjaolusid ei ole hageja aga tõendanud. Viidatud kirja eelviimases lauses väljendab kostja selgesti, et kostja ei ole nõus kahjuteates esitatud nõudmistega. Sellest saab teha ühese järelduse, et kostja ei ole mitte mingitel tingimustel nõus nõuet ei täielikult ega osaliselt täitma. See, et sama kirja viimases lauses märgib kostja, et ta soovitab hagejal tellida sõltumatu hinnangu juhtunule, ei anna alust järeldada, et kostja oleks andnud lootust, et juhul, kui sõltumatu hinnang peaks hageja väiteid kinnitama, et sellisel juhul võiks kostja kahju kas osaliselt või täielikult hüvitada.
13.Sellest lausest ei saa järeldada ka kostja pakkumust (oferti) sõltumatu ekspertiisi tellimiseks TsÜS § 167 lg 3 tähenduses. Esiteks ei toeta selliseid järeldusi kostja kirja tekstkostja väljendas selgesti, et tema hageja nõudmistega ei nõustu ja et hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on ebaõiged. Kostja ei ole vähimalgi määral viidanud, et juhul, kui sõltumatu ekspertiis peaks hageja süüdistusi kinnitama, võiks kostja hüvitisnõude rahuldamist kaaluda. Teiseks, lause, et kostja soovitab hagejal tellida sõltumatu hinnang juhtunule, viitab sellele, et kostja hinnangul on hageja rajanud oma süüdistused seadme tootja poolt esitatud väidetele ja selleks, et hageja saaks õige ettekujutuse tegelikult aset leidnud asjaoludest, tuleks hagejal pöörduda sellise asjatundja poole, kes ei ole ise asja lahendusest varaliselt huvitatud. See, kas kostja keeldus nõude rahuldamisest alusetult ega ka see, kas seadme tootja andis objektiivse ja erapooletu arvamuse, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest käesoleval juhul ei hinda kohus nõude põhjendatust vaid seda, kas kostja väljendas tahet pidada hagejaga
7(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
läbirääkimisi. Sellisele tahtele mitte miski ei viita. Oluline on ka see, et ka järgnevates kirjades, millega kostja hageja korduvatele hüvitisnõuetele vastab, märgib kostja kirjade eelviimastes lausetes, et kostja hageja nõuet ei tunnista ja sellele järgnevas lauses märgib kostja, mida hageja võiks teha selleks, et enda olukorda parandada (garantiinõude esitamine, kindlustusandja poole pöördumine). Ka see viitab sellele, et kostja poolt esitatud viimast lauset tuleb käsitleda kostja soovitusena, mida hageja teha võiks, mitte aga kostja avaldusena, et juhul, kui hageja mingil viisil käitub, võiks kostja nõude rahuldamist kaaluda.
14.Järgmine kostja kiri, mille kostja hagejale saatis ja millest hageja soovib välja lugeda kostja avaldust läbirääkimiste pidamiseks, on kostja regioonijuhi poolt hagejale 28.04.2017.a saadetud vastuskiri (t lk 23). Ka selles kirjas on pikk lõik kostja põhjendusi, milles kostja väljendab, miks ta hageja etteheidetega ei nõustu. Kiri lõpeb eelviimase lausega, milles kostja väljendab selgesti, et mootori riknemist ei saa panna kostja süüks. Sellele järgnevas lauses soovitab kostja hagejale lahendada probleem garantii korras. Ka need avaldused ei viita sellele, et kostja oleks andnud lootust kaaluda nõude rahuldamist juhul, kui hageja juhtumit garantiikorras ei lahenda. Kostja väljendas ennast kirjas piisavalt üheselt, et tema juhtumi eest ennast vastutavana ei käsitle.
15.Toimikust nähtuvalt on hageja saatnud kostjale veel mitu e- kirja, kuid nendele vastuseid ei ole esile toodud. Kuna kostja väljendas eelnevalt mitmel korral selgesti ja üheselt mõistetavalt, et tema hageja poolt esitatud nõuet ei tunnista, ei saa sellele järgnevaid hageja korduvaid ühepoolseid pöördumisi käsitleda läbirääkimiste pidamisena. Toimikust nähtuvalt oli kostja järgmine vastus hagejale 14.11.2017.a vastus arvele (t lk 51), milles väljendatakse selgesti, et kostja nõudega ei nõustu ja mingit läbirääkimiste pidamist kirjast ei nähtu. Sellele järgnes kostja 28.11.2017.a kiri (t lk 32), mida ka hageja ise käsitles läbirääkimiste lõpetamisena. Ringkonnakohus nõustub selles osas hagejaga, et sellest kirjast mingit läbirääkimiste pidamise soovi ei nähtu, samuti ei nähtu kirjast, et sellele kirjale eelnevalt oleksid hageja ja kostja läbirääkimisi pidanud.
16.See, et kostja on mitu korda hagejale vastanud sisuliste kirjadega, milles kostja esitas hagejale pikad põhjendused, miks kostja leiab, et ta hageja ees ei vastuta, ei viita kostjapoolsele läbirääkimiste pidamise tahtele. Kostja selgitas hagejale, miks ta ei vastuta. Kostja kirju ei saa mõista hagejale suunatud ettepanekuna, et hageja võiks kostja väited ümber lükata ja et kui hageja sellega hakkama saab, võiks kostja vastutada. Ringkonnakohus ei jaga hageja nägemust, et juhul, kui võlgnik vastab lühidalt ja järsult, on tegemist läbirääkimistest keeldumisena ja kui võlgnik oma keeldumist pikalt põhjendab, on tegemist läbirääkimistega.
17.Ringkonnakohus märgib, et konkreetsel juhul ei saa kostja tegevust käsitleda hea usu põhimõtte vastasena. Vastupidi, inetuna võiks käsitleda seda, kui kostja hagejale ei oleks vastanud. Heas usus tegutsevalt isikult, kelle suhtes on esitatud nõue, võiks eeldada seda, et ta ka põhjendab, miks ta nõuet ei tunnista. See muudab muuhulgas ka kohtusse pöördumise võlausaldaja jaoks lihtsamaks, sest võlgnikupoolsed põhjendused võimaldavad võlausaldajal kohtusse pöördumise perspektiivi hinnata ning otsustada, millistele tõenditele tuleb hagi rajada.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et läbirääkimiste pidamist TsÜS § 167 tähenduses ei saa samastada nõude tunnustamisena, sest see on TsÜS-is eraldi reguleeritud. Kuid see ei tähenda, et nõude üle toimuvate läbirääkimistena saaks käsitleda ükskõik millist pooltevahelist kirjavahetust. Aegumise peatamise toimega läbirääkimiste pidamisena saab käsitleda seda, kui võlgnik annab oma avaldusega lootust, et ta võib siiski nõude kas osaliselt
8(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
või täielikult täita või nõuet tunnustada. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et konkreetsel juhul saaks hageja ühepoolsete ettepanekute tegemist käsitleda läbirääkimiste pidamisena, sest kostja on probleemi ilmnemisel kohe alguses teatanud, et ta nõuet ei tunnista ning kostja ei andnud hagejale lootust, et edaspidised samasisulised pöördumised võiksid teistsuguse tulemuse anda.
19.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada aegumise peatumist TsÜS § 167 lg 3 alusel. Esiteks eeldab vastav norm ekspertiisi tellimist poolte kokkuleppe alusel. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks esitanud hagejale endapoolset tahteavaldust sellise ekspertiisi määramiseks. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjale esitanud tahteavalduse, millega hageja oleks kostjale teinud konkreetse ettepaneku ekspertiisi määramiseks, mille tulemuse peaks siduma nõude täitmisega. Ettepanek oleks pidanud olema sedavõrd konkreetne, et sellele oleks saanud ettepaneku adressaat vastata jaatavalt.
20.Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et aegumine tuleks jätta hea usu põhimõttega vastuolu tõttu kohaldamata. Seadus on hageja poolt esitatud nõude aegumistähtaja osas ühene ja selge. Hageja puhul on tegemist kallite asjade väljaüürimisele spetsialiseerunud professionaaliga, kes tegutseb majandustegevuse raames. Juba enne seda, kui hageja nõue aegus, kaasas hageja nõude esitamisse professionaalsed advokaadid, kes said nõude aegumistähtaega ja nõude võimaliku aegumisega seotud asjaolusid hinnata. See, kui hageja advokaatidest esindajad lähtusid kohtueelselt, et nõude aegumine allub üldisele aegumistähtajale, nagu nähtub hageja poolt maakohtu menetluses esitatud protsessidokumentidest, ei anna alust leida, et aegumise kohaldamine on hea usu põhimõtte vastane.
21.Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et juhul, kui mõne keerulise nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine eeldab aegumistähtajast pikemat tähtaega, tuleb aegumistähtaega olematute läbirääkimiste pidamise teel pikendada. Ei saa välistada, et ka kolmeaastane aegumistähtaeg võib teatud juhtudel osutuda nõude aluseks olevate asjaolude kindlakstegemiseks liiga lühikeseks, kuid seadusandja on siiski aegumistähtajad kehtestanud ja leidnud, et aegumistähtaeg peaks olema piisav selleks, et selle tähtaja jooksul nõue kohtusse esitada. Võimalik nõude keerukus ei muuda aegumisele tuginemise õigust olematuks. Oluline on rõhutada ka seda, et käesoleval juhul ei takistanud mitte miski hagejal nõude esitamise aluseks olevate asjaolude selgekstegemist aegumistähtaja jooksul. Kostja vastas hageja esmasele nõudele väga lühikese aja jooksul ja tõi esile sisulised põhjendused. Juhul, kui hageja oleks soovinud, oleks ta saanud kohe peale seda esitada nõude kindlustusele või tellida asja suhtes arvamuse sõltumatult asjatundjalt. Mitte ükski nendest asjadest ei võtnud sedavõrd kaua aega, et hageja ei oleks saanud selgeks teha kõiki neid asjaolusid, mida hageja praeguseks hetkeks on selgeks teinud. See, kui võlausaldaja saadab pikema perioodi jooksul võlgnikule nõudekirju, lootuses, et võlgnik nõude siiski rahuldab, ei tähenda, et aegumistähtaeg on liiga lühike, või et aegumine tuleks jätta hea usu põhimõtte vastasuse tõttu rahuldamata. Kostja käitumises ei esine hea usu põhimõtte vastasust ka sellel alusel, et kostja juba esimestes kirjades, enne aegumistähtaja möödumist ei öelnud hagejale ega hageja advokaatidele, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ja milline norm konkreetsel juhul aegumistähtaega reguleerib. Võlasuhte poolel ei lasu üldjuhul teisele poolele õiguse selgitamise kohustust, seda enam olukorras, kus vastaspool on kallihinnaliste asjade väljaüürimisele spetsialiseerunud suurettevõtja, kes konkreetse vaidluse puhul kasutab ka advokaate.
9(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
22.Ringkonnakohus rõhutab, et selleks, et kohus saaks teha järelduse, et aegumine oli läbirääkimiste pidamise tõttu peatunud, tuleb kohtul otsuses tuvastada, mis kuupäevast mis kuupäevani oli aegumine läbirääkimiste tõttu peatunud ja millise konkreetse isiku poolt tehtud millist konkreetset avaldust saab pidada läbirääkimiste algatamiseks ning milline avaldus läbirääkimised lõpetas. Oluline on see seetõttu, et isegi siis, kui pooled läbirääkimisi peavad, ei tähenda see seda, et aegumine tuleks jätta kohaldamata. Aegumise saab jätta kohaldamata üksnes juhul, kui päevade arv, mille vältel aegumine oli peatunud, on aegumise kohaldamata jätmiseks piisavalt suur. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel leida, et mingi sündmus oleks pooltevahelised läbirääkimised algatanud. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus leidis õigesti, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud ja selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.
23.Kostja esitas 10.08.2018.a menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud kui vastuväide kohtu tegevuse peale. Vastuväites leidis kostja advokaadist esindaja, et ringkonnakohtul oli lubamatu pikendada apellandile vastustaja vastusele vastuse esitamiseks määratud tähtaega. Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu. Esiteks taotles kostja advokaadist esindaja apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja pikendamist seoses sellega, et tema puhkus kattub osaliselt apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks määratud tähtajaga. Ringkonnakohus leidis, et sellise kostja advokaadist esindaja taotluse võib rahuldada. Kuna kostja vastus apellatsioonkaebusele laekus kohtule ajal, mil mõlemad hageja esindajad pidid viibima eelnevalt planeeritud puhkusel, taotlesid ka nemad vastamistähtaja pikendamist. Seejuures oli neil vaja aega selleks, et kostja vastus läbi töötada ja otsustada vastamise vajaduse üle. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja pikendamine 10 päeva võrra, eriti kui see jääb puhkuste perioodi, ei kahjusta kostja õigusi lubamatult suurel määral. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kostja suhtes rakendatud hagi tagamist ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tsiviilasja lahendamine mõned päevad varem, oleks kostja jaoks äärmiselt olulise tähendusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindajate puhkustega arvestamine ei tinginud asja menetluse venimist. Käesolev apellatsiooniasi lahendatakse ringkonnakohtu hinnangul mõistliku aja jooksul. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta kostja poolt kohtu tegevusele esitatud vastuväide rahuldamata.
24.Kuna hagi jääb rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud õigesti hageja kanda. Maakohus määras otsuses kindlaks ka maakohtu menetluskulud. Hageja on apellatsioonkaebuses lisaks muule vaidlustanud ka menetluskulude summaarset kindlaksmääramist, seades kahtluse alla konkreetsete kuluridade paikapidavuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt viimase kostja esindaja menetlustoimingu eest menetluskulu põhjendatuks lugemine ühe tunni ulatuses ei ole põhjendatud, sest apellatsioonimenetluse raames tõid menetlusosalised esile, et see tunniajane esindajatöö oli suunatud menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisele. Menetluskulude dokumenteerimine on õigusteenuse osutamise osa, esindajal tuleb esitada kliendile arved koos spetsifikatsioonidega selliselt, et hiljem ei ole vaja neid eraldi koostada. Eespool toodust tulenevalt tuleb vähendada maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude summat 130 euro võrra. Muus osas ei ole alust leida, et maakohus oleks menetluskulude põhjendatuse hindamisel eksinud. Kostja menetluskulud maakohtus koosnesid esindajatasudest. Esindajatasude põhjendatuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kostja advokaadist esindaja tunnitasu suurus ei ole konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades lubamatult kõrge. Samuti ei ole kostja esindaja teinud
10(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
maakohtu menetluses osalemisel ebaproportsionaalses mahus tööd. Põhjendamatuks ei saa pidada ka neid kulusid, mis seonduvad hageja poolt apellatsioonkaebuses konkreetselt esile toodud menetlustoimingute tegemisega. Kostja esitas 06.02.2018.a maakohtule menetlusdokumendi. Seega ei saa olla põhjendamatu samal kuupäeval esindaja töö, seda ka siis, kui spetsifikatsioonis on seda käsitletud kui tööd hagiga. Maakohtu menetluse käigus, enne asja arutamise lõpetamist ei ole välistatud ka see, kui esindaja teeb hagiga tööd ajal, kui sellele koheselt kirja vormistamist või istungil osalemist ei järgne.
25.Seoses sellega, et apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, tuleb jätta ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja esitas apellatsioonimenetluse käigus ka osalised vastuväited kostja kasuks menetluskulude väljamõistmisele, millest ringkonnakohus 130 euro väljamõistmise osas kaebuse rahuldab, leiab ringkonnakohus, et see ei saa mõjutada apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist. Esiteks on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses üle 67000 euro, kaebus rahuldatakse 130 euro osas, mis moodustab alla 0,2% kaebuse hinnast. Teiseks rahuldatakse kaebus mitte sisulises osas, vaid menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas ja sedagi väikeses ulatuses.
26.Kostja esitas oma apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt soovib kostja saada hüvitist oma esindaja töö eest 17,75 tunni ulatuses. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole kohtu tegevuse peale vastuväite esitamisega seotud menetlustoimingud (kokku 1,5 tunni ulatuses). Esindaja võib teha kõiksuguseid menetlustoiminguid ja taotlusi, kuid vastaspoolelt saab välja mõistmisele kuuluda üksnes põhjendatud menetlustoimingute tegemisega seotud kulu, st selline kulu, mis seondub oma kliendi huvide põhjendatud kaitsmisega. Kostja poolt kohtu tegevusele esitatud vastuväite ja sellega seotud menetlustoimingute tegemiseks puudus vajadus ning nende tegemine ei teeninud kliendi huvide kaitsmise eesmärki. Vastuväite esitamata jätmise korral ei oleks mitte ükski kliendi õigus ega huvi jäänud kaitseta, vastuväite esitamine ei vastanud sellele mõttele ja funktsioonile, milleks kohtu tegevuse peale vastuväite esitamise võimalus on ette nähtud. Põhjendatud ei saa olla ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 0,5 tunni ulatuses. Sellise menetlustoimingu vastaspoolelt väljamõistmise lubamatus tuleneb Riigikohtu praktikast. Ringkonnakohus nõustub apellandi etteheitega, et enam kui 12 tunni ulatuses apellatsioonkaebusega tutvumine ja kaebusele vastuse koostamise ajakulu ei saa olla selline, mis tuleks vastaspoolelt sellises mahus tervikuna välja mõista. Kostjal oli maakohtus ja on ringkonnakohtus sama esindaja, kes oli vaidluse asjaoludega tuttav. Hageja kordas apellatsioonimenetluses sisuliselt samu väiteid, mis ta oli maakohtumenetluses esile toonud. Kuigi hageja apellatsioonkaebus oli pikk, koosnes see samade väidete mitmekordsest ülekordamisest. Maakohtu otsuse tegemise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise vahele ei jäänud sedavõrd pikka aega, et vastustaja esindajal oleks tulnud vaidluse asjaolusid algusest peale meelde tuletama asuda. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajamahtu ei saa pidada põhjendatuks enam kui 8 tunni ulatuses, so maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega tutvumine ja kaebusele vastuse koostamine ei saa advokaadil, kes on vaidluse asjaoludega tuttav võtta enam aega kui ühe tööpäeva. Eespool toodust tulenevalt saab kostja esindaja põhjendatud ajakuluks, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada, pidada kulu 11 töötunni eest. Kõik need töötunnid tehti tasumääraga 145 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega tuleb maakohtu menetluskuludele lisaks hagejalt kostja kasuks välja mõista 1595 eurot. Kuna kostja vastavasisulise taotluse esitas, tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
11(12)
Tsiviilasi nr 2-18-615
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.