Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi T K i vastu võla 427 452,54 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.06.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T K i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) (registrikood 11248269) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kaasik Kostja T K (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Stig Hendrikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 21.06.2018 määrus osaliselt, osas, millega hagi tagamise abinõuna keelati T K il OÜ RTG Teed (registrikood 12475010) ja ONTRACKS OÜ (registrikood 12918364) osanikuna OÜ RTG Teed (registrikood 12475010) ja ONTRACKS OÜ (registrikood 12918364) osakapitali suuruse muutmisele, juhatuse koosseisu muutmisele, osaühingu(te) lõpetamisele, ühinemisele, jagunemisele ja ümberkujundamisele ning igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemisele või nendeks nõusoleku andmisele suunatud otsuste vastuvõtmise poolt hääletamine (määruse resolutsiooni p 5).
Jätta Pärnu Maakohtu 21.06.2018 määrus muutmata osas, millega hagi tagamise abinõuna seati T K ile kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot ja arestiti T K ile kuuluvad OÜ RTG Teed osad nimiväärtusega 1500 eurot ja ONTRACKS OÜ osad nimiväärtusega 1000 eurot.
3.Teha tühistatud osas uus määrus ja sõnastada määruse tervikresolutsioon alljärgnevalt:
2-18-9506
3.1.Rahuldada Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp taotlus hagi tagamiseks. Vabastada Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) (registrikood 11248269) rahalise nõudega hagi tagamiselt TsMS § 383 lg.1.1 järgi nõutava tagatise tasumisest.
3.2.Seada T K ’ile (isikukood XXXXXXX) kuuluvale kinnistule asukohaga XXXXXXXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr. 2658406, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas (200 000 €) kakssada tuhat eurot Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) (registrikood 11248269) kasuks.
3.3.Arestida T K ’ile kuuluvad OÜ RTG Teed (registrikood 12475010) osad nimiväärtusega 1500 eurot ja kanda käsutamise keelumärge Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) (registrikood 11248269) kasuks äriregistrisse;
3.4.Arestida T K ’ile kuuluvad ONTRACKS OÜ (registrikood 12918364) osad nimiväärtusega 1 000 eurot ja kanda käsutamise keelumärge Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) (registrikood 11248269) kasuks äriregistrisse;
3.5.Kohus tühistab T K ’i avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle raha maksmisega või pangagarantiiga, kui kostja tasub või tema eest tasutakse kohtu deposiiti 427 452,54 € (nelisada tuhat kakskümmend seitse tuhat nelisada viiskümmend kaks eurot ja 54 senti) või kui kostja esitab või tema eest esitatakse kohtule samas summas pangagarantii. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Luminor Bank (makse selgituseks märkida tsiviilasja number, hagi tagamise abinõu asendamine, isiku nimi, kelle eest tasutakse).
3.6.Määrus saata viivitamata täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (äriregistrisse), kellel teatada määruse täitmisest koheselt kohtule.
3.7.Edasi lükata hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine 14 päeva võrra.
4.Rahuldada T K i määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-18-9506
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 20.06.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse T K i (kostja) vastu kahju summas 427 452,54 euro väljamõistmiseks. Kostja on Baram Pangkalan OÜ (pankrotis, edaspidi pankrotivõlgnik) endine juhatuse liige ning nõude aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue sellest, et kostja kandis perioodil 14.09.2016 – 01.11.2016 pankrotivõlgniku pangakontolt tema kontrolli all oleva offshore-ühingu Nexcroft One Lp pangakontole hagis märgitud summa.
2.Koos hagi esitamisega taotles hageja hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale kinnisasjale, arestida kostjale kuuluvad osad OÜ-s RTG Teed ja ONTRACKS OÜ-s ning keelata kostjal nende äriühingute osanikuna osakapitali suuruse muutmisele, juhatuse koosseisu muutmisele, osaühingu(te) lõpetamisele, ühinemisele, jagunemisele ja ümberkujundamisele suunatud otsuste vastuvõtmise poolt hääletamine ning igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemine.
3.Hageja põhjendab taotlust sellega, et arvestades kostja eelnevat käitumist pankrotivõlgniku juhatuse liikmena on alust arvata, et kostja ei ole võimeline oma igapäevasest teenitavast tulust täitma hageja kasuks tehtavat kohtuotsust. Samuti on alust arvata, et kostja võib hakata oma vara varjama või võõrandama, mis takistaks kohtuotsuse täitmist. Kostja juhatuse liikmena muutis paari kuuga pankrotivõlgniku varatuks, võõrandades sõidukid ja tehnika tasuta lähikondsetele, samuti võõrandas talle kuuluva kinnisvara ilma tasu saamata ning kandis alusetult 427 452,54 eurot offshore-ühingu Nexcroft One Lp pangakontole. Peale selle hävitas või peidab kostja pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumente ning ei ole käesoleva ajani ühtegi dokumenti pankrotihaldurile üle andnud. Kostjale kuulub kinnistu XXXXXXXX, XXXXXX, kuid nimetatud kinnistu on juba koormatud hüpoteekidega kokku summas 113 123,62 eurot Swedbank AS-i kasuks, mistõttu hageja ei pea mõistlikuks seada sellele suuremat kohtulikku hüpoteeki kui 200 000 eurot. Võimaliku positiivse kohtuotsuse täitmise tagamiseks palub hageja lisaks arestida ka kostjale kuuluvate äriühingute OÜ RTG Teed ja ONTRACKS OÜ osad ning selleks, et kostja arestitud osaühingute osade väärtust ei vähendataks ja nende arvel oleks kohtuotsuse täitmine võimalik, on vajalik, et osaühinguid ei likvideeritaks ega kustutataks registrist, ei muudetaks osaühingute osakapitali, samuti et ei tehtaks osaühingutele igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid, ei muudetaks juhatuse koosseisu ning et osaühingud ei osaleks jagunemisel, ühinemisel ega ümberkujundamisel.
4.Hageja palus, et TsMS § 383 lg 12 alusel jätaks kohus tagatise täielikult nõudmata, tuginedes kohtupraktikale. Pankrotivõlgnikult ei saa majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed. Tagatise nõudmine on ebaõiglane ka seetõttu, et enne pankrotivõlgniku osa võõrandamist Panama äriühingule Transantlatic International Brokers Corp.-le, muutis kostja pankrotivõlgniku varatuks. Veel 2015. a majandusaasta aruandes oli märgitud pankrotivõlgniku omakapitali suuruseks 334 473 eurot. Pankrotivõlgniku pankrotimenetlus oleks lõppenud vara puudumisel raugemisega, kui võlausaldaja ei oleks tasunud pankrotihalduri kulude katteks raha deposiiti. Esimese astme kohtu määrus
2-18-9506
5.Pärnu Maakohus rahuldas 21.06.2018 määrusega hagi tagamise taotluse, jättis tagatise nõudmata ja seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi 200 000 eurot, arestis kostjale kuuluvad OÜ RTG Teed osad nimiväärtusega 1500 eurot ja ONTRACKS OÜ osad nimiväärtusega 1000 eurot ja lasi kanda käsutamise keelumärked äriregistrisse, keelas kostjal eelnimetatud äriühingute osanikuna osakapitali suuruse muutmise, juhatuse koosseisu muutmise, osaühingu(te) lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamise ning igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise või nendeks nõusoleku andmisele suunatud otsuste vastuvõtmise poolt hääletamise. Maakohus märkis, et kostja saab taotleda hagi tagamise tühistamist, kui tasub kohtu deposiiti 427 452,54 eurot või annab samas ulatuses pangagarantii. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastab hagi seaduses sätestatud nõuetele. Hageja on veenvalt põhistanud, miks tagatis tuleb täielikult jätta nõudmata. Maakohtu hinnangul on hagi tagamise eeldused täidetud (TsMS § 377 lg 1). Maakohus leiab, et taotletavad hagi tagamise abinõud ei koorma kostjat põhjendamatult, kostja kinnisasjale on kohtuliku hüpoteegi seadmine taotletud summas võimalik ning arvestades rahalise nõude suurust, siis kohaldatavad hagi tagamise abinõud jäävad väärtuselt ka kogumis ilmselt märkimisväärselt alla hagi hinna. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis hagejalt hagi tagamise tagatise nõudmata, seadis hageja kasuks kostja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi, arestis hageja kasuks kostjale kuuluvate äriühingute osad ja tegi osade käsutamise keelamise registrites nähtavaks ning keelas kostjal talle kuuluvate äriühingute osanikuna teatud tehingute tegemise ja tehingute vastuvõtmise poolt hääletamise (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-5).
7.Kostja leiab, et: 1) hageja ei ole piisavalt põhistanud hagi tagamise asjaolusid; 2) hagi on ilmselgelt perspektiivitu; 3) maakohus on põhjendamatult jätnud hagejalt hagi tagamise tagatise nõudmata. Hageja on loonud kostjast ebaõige ettekujutuse ning avaldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, on ekslikud ja vastuolulised. Hageja on hagi tagamise taotluse sisustanud oma subjektiivse arvamusega võimalike lahendi täitmisel tõusetuvate raskuste kohta. Kostja andis hageja valdusesse mootorsõidukid, tasus pankrotivõlgniku arveid summas 5355,57 eurot ja andis pankrotivarasse üle sularaha kassajäägi 7000 eurot. Hageja nõue põhineb oletustel, sest hagiavalduses ei ole välja toodud, milles seisneb pankrotivõlgnikule tehingute tulemusel tekitatud kahju 427 452,54 euro ulatuses. Tuginemine üksnes kolmandale isikule tehtud raha ülekannetele ei ole juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks piisav. Tagatise nõudmata jätmise eeldused ei ole täidetud. Pankrotivõlgnikul on vara ning võlausaldajaks on Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, kes omab piisavalt vahendeid tagatise andmiseks. Enne hagi tagamist oleks maakohus pidanud küsima hagejalt seaduses sätestatud tagatise.
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja leiab, et on põhjust arvata, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu, sest kostja on võõrandanud pankrotivõlgniku varasid oma lähikondsetele ja temaga seotud ettevõtetele, valetanud kohtus vande all ning keeldunud
2-18-9506 pankrotihalduriga koostööst. Hagi tagamisel omab kostja käitumine tähtsust. Hageja vaidlustab kostja poolt välja toodud asjaolusid, mis puudutavad kostja poolt sõidukite üleandmist ja pankrotivõlgniku kulutuste kandmist. Hageja nõue on perspektiivikas ning hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega hinda tõendeid. Nõue on kostja vastu esitatud seetõttu, et hagejal puuduvad igasugused tõendid hagis nõutava raha kasutamise kohta pankrotivõlgniku huvides.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus keelas kostjal OÜ RTG Teed ja ONTRACKS OÜ osanikuna äriühingute osakapitali suuruse muutmise, juhatuse koosseisu muutmise, osaühingu(te) lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamise ning igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise või nendeks nõusoleku andmisele suunatud otsuste vastuvõtmise poolt hääletamise. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
10.Maakohus on hageja taotluse alusel rakendanud üheaegselt mitut abinõud, mis on TsMS § 378 lg 5 järgi lubatud. Hagi tagamise abinõudena on seatud kostjale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek (TsMS § 378 lg 1 p 1), arestitud kostjale kuuluvad äriühingute osad (TsMS § 378 lg 1 p 2) ja keelatud kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemine (TsMS § 378 lg 1 p 3).
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas kostjal OÜ RTG Teed ja ONTRACKS OÜ osanikuna tegutsemist piirates TsMS § 378 lg 1 p-s 3 sätestatud abinõud. Ringkonnakohtu arvates ei vasta maakohtu poolt kohaldatud abinõu hagi tagamise eesmärgile ning on üksnes formaalselt paigutatav TsMS § 378 lg 1 p-s 3 märgitud tagamisabinõu alla (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-167-15, p 7). Kohtupraktika kohaselt saab kostjal tema vastu esitatud rahanõude korral keelata selliste tehingute ja toimingute tegemise, mis võivad vahetult mõjutada kostja vara, mille arvel oleks võimalik kohtuotsust täita. Kostja on OÜ RTG Teed juhatuse liige ja osanik ning ONTRACKS OÜ osanik (tl 73-74). Kohtumääruse resolutsiooni p-ga 5 keelas maakohus kostjal äriühingute osanikuna täita seaduse (nt ÄS § 168, § 176) kohaselt tema pädevusse kuuluvaid ülesandeid, mis on vajalikud äriühingu eesmärgipäraseks toimimiseks, sekkudes seega osaühingu sisesuhetesse. Selliste piirangute seadmine tähendab ka paratamatut ja põhjendamatut sekkumist äriühingute majandustegevusse ning neile sisuliselt aktiivsete kohustuste panemist, mis ei ole hagi tagamise korras lubatav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-15, p 9). TsMS § 378 lg 1 p 3 ei anna alust sekkuda kostja vastu esitatud hagi tagamiseks vaidluse suhtes kõrvaliste isikute majandustegevusse. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostjal kui äriühingute osanikul ei ole eespool kirjeldatud nõusoleku andmise ja otsuste tegemise keelamine võimalik ka TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel, sest sellel alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul peaks olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 p-des 1-9 sätestatud abinõudega. Praegusel juhul sellist seost ei esine, sest tegevuspiiranguid ei saa pidada vastavaks TsMS § 378 lg 1 p-s 3 märgitud abinõule. Ka ei puuduta hagi OÜ RTG Teed ja ONTRACKS OÜ osasid, sh nende väärtust.
2-18-9506
Maakohus ei ole äriühingute majandustegevuse piiramise vajadust määruses selgitanud ja määrus on olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 465 lg 2 p 8). Hageja on hagi tagamise taotlemisel märkinud, et sellised keelud on vajalikud, et äriühingute osade väärtust ei vähendataks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest pole selgitatud, kuidas aitaks igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute kui ka osaühingute osakapitali suuruse muutmise, osaühingute jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise keelamine kaasa hagi tagamise eesmärkide täitmisele. Ainuüksi osade arestimise tõttu ei ole neid võimalik jagada, mistõttu on selle meetme eraldi rakendamine tarbetu. Lisaks tuleb nimetatud meetmeid seostada kostjale kui osanikule seadusest tulenevate kohustustega (ÄS §-st 176 tulenevat kohustust suurendada või vähendada osakapitali või ühing lõpetada, ühendada, jaotada või ümber kujundada olukorras, kus ühingu netovara langeb alla seaduses märgitud määra). Ringkonnakohus märgib kokkuvõtvalt, et hageja taotletud abinõu kostjale kuuluvate osade arestimiseks on sätestatud TsMS § 378 lg 1 p-s 2 ja see abinõu on eesmärgipärane, kuna arestitud vara arvel on võimalik hagejale positiivset kohtuotsust hõlpsamini täita. Samuti ei mõjuta kostjale kuuluvate osade arestimine äriühingute majandustegevust.
12.Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuses toodud väidetele. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei nõudnud hagejalt hagi tagamise tagatist TsMS § 383 lg 11 tulenevalt. Ringkonnakohus märgib, et tagatise nõudmata jätmist ei saa määruskaebe korras vaidlustada (TsMS § 390 lg 1 esimene lause). Maakohus on hinnanud hageja tagatise nõudmata jätmise põhjendusi ning leidnud, et praegusel juhul on võimalik jätta hagejalt tagatis TsMS § 383 lg 12 järgi nõudmata. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille piire ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates ületanud. Hageja huvide kaitseks näeb TsMS § 383 lg 12 kohtule ette võimaluse jätta tagatis osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Hageja on tuginenud kostja varasemale käitumisele, mille tagajärjel on hageja hinnangul muutunud pankrotivõlgnik maksejõuetuks. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks nõuda, et tagatise kulud kannaks pankrotivõlgniku võlausaldaja. Hageja on välja toonud, et võlausaldaja on juba tasunud deposiiti raha pankrotihalduri kulude katteks, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Samuti on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu.
13.Kostja heidab maakohtule ette, et kontrollimata on hagi sisu ja perspektiivikus. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu, sest maakohus on määruses märkinud, et hagiavaldus vastab TsMS-is sätestatud nõuetele ja on võimalik menetlusse võtta. Maakohus on hagi menetlusse võtnud 22.06.2018 määrusega (kd I tl 87-90). Hagi tagamise üle otsustamisel ei saa kohus otsustada hagi põhjendatuse üle. Hagi tagamise menetluses on võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Käesoleval juhul on kostja määruskaebuses esitanud sisulised vastuväited hagile, et nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata.
2-18-9506 TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 235 mõttes põhistanud. Kohtupraktikas on leitud, et väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Käesoleval juhul aga sellist olukorda ei esine, sest hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral on kostja vastutus võimalik.
14.Kostja leiab, et hagi tagamise asjaolud on põhistamata. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Hageja on esile toonud, et rahaline nõue kostja vastu on märkimisväärselt suur ning selle täitmine kostja igapäevasest teenitavast tulust ei pruugi olla võimalik. Hageja tugines kostja varasemale käitumisele pankrotivõlgniku juhatuse liikmena. Kostja on asunud määruskaebuses sisuliselt vaidlustama hageja poolt esitatud asjaolusid, kuid arvestades TsMS § 235 sätet, siis hageja ei pea esile toodud asjaolusid tõendama. Hageja on vastuses määruskaebusele esitanud asjaolusid, mis teevad kohtu jaoks usutavaks, et kostja suhtes on hagi tagamise abinõude kohaldamine vajalik. Kostja ei ole esile toonud, et tal on piisavalt vara, mille arvel saaks kohtuotsust täita. Maakohus on arvestanud hageja nõude suurust, kostja vara ja selle koosseisu ning kostja kui pankrotivõlgniku juhatuse liikme varasemat käitumist. Neil asjaoludel asus maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et hagi tagamata jätmise korral võib praeguses kohtuasjas tehtava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu, kuna kostjal ei ole teadaolevalt muud vara peale kinnisasja ja äriühingute osade, mille arvel ta suudaks hagis nõutud 427 452,54 eurot tasuda. Kostja varasemat käitumist pankrotivõlgniku juhatuse liikmena hinnates on usutav, et hageja esitatud nõue ajendab kostjat oma vara võõrandama, koormama või varjama, et vältida kohtuotsuse täitmist. Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus kostja määruskaebuse osas, milles vaidlustatakse kostja kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist ja kostjale kuuluvate äriühingute osade arestimist rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
15.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.