Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-18-9506 (pankrotis) juhatuse liige T.K. varasid äriühingust välja viima, muutes Pankrotivõlgniku varatuks. T.K. võõrandas lühikese aja jooksul Pankrotivõlgnikule kuuluvad sõidukid ja seadmed ning kinnisvara peamiselt oma lähikondsetele, selle eest vastusooritust saamata. Pankrotivõlgniku endine juhatuse liige on osaühingu osaluse võõrandanud välisriigi varifirmale, kelle poolt on muudetud ettevõtja ärinimi ning määratud juhatusse varifirmat esindama R.P.’i, kes on tuntud sarnase skeemi alusel äriühingute likvideerijana. Äriregistri andmetel on R.P. olnud juhatuse liikmeks kokku 425-l äriühingul, millest valdava enamuse ärinimi on sarnaselt pankrotivõlgnikule muudetud võõrapäraseks ning nende osanikuks on mõni Panama või muu offshore riigi või 3 piirkonna varifirma. Sellisel viisil tegutsedes on T.K. lootnud Pankrotivõlgniku ja selle juhatuse liikme kohustustest pääseda. Ilmselge on see, et äriühingu osa võõrandamise näol oli tegemist varatu ja näilise tehinguga, millega sooviti maksejõuetu äriühingu osalus üle anda välisriigi äriühingule. Samuti on loodud näilik olukord, et ka kogu Pankrotivõlgniku dokumentatsioon on antud üle osa omandajale, kellelt raamatupidamisdokumentide kättesaamine on tehtud võimatuks. Tegemist on levinud skeemiga, milles on kasutatud variisikuid, et varjata vara ja raamatupidamisandmeid ja seda kasutatakse problemaatiliste äriühingute „likvideerimiseks“. Tegelikkuses aga ühtegi likvideerimistoimingut ei tehta. T.K. endise juhatuse liikmena ei ole pankrotihaldurile üle andnud mitte ühtegi raamatupidamise dokumenti ning on väitnud kohtus vande all järgnevat : „Äriühingu dokumendid andsin üle uutele omanikele. Ma saatsin dokumendid postiga. Investorid olid Panamalt. Investoritega ei ole ma kohtunud, kohtusin esindajaga notari juures. Esindajaks oli A.R.. Investoritega endiga ei ole ma rääkinud, rääkisin erinevate esindajatega. Esindajate nimesid ei tea. Minul ei ole nimede peale hea mälu. Minul ei ole raamatupidamise dokumente. Minul ei ole võimalust raamatupidamise dokumente taastada. Ma ise täitsin raamatupidamise dokumente. Ma ei ole raamatupidamise dokumente hävitanud. Ma andsin raamatupidamise dokumendid ära, kuna minul ei ole õigust neid peale müüki enda käes hoida. Minule saadeti meil, kuhu dokumente saata ja sinna ma ka saatsin. Ma nime ei tea, kes saatis minule meili. Ostja, kelle nime ma ei mäleta, saatis minule meili, kuhu saata raamatupidamise dokumendid. See oli nädal peale ostumüügi tehingu tegemist. Ostumüügileping sõlmiti 01.11.2016. Meili aadress, kuhu ostja minule meili saatis oli xxxxxxxxxxx. Dokumendid pidin saatma Panama aadressile. Raamatupidamise dokumente oli umbes 40 kilo, mille saatsin Panamasse. Ma ei oska öelda, miks ostja esindaja neid dokumente Eestis vastu ei võtnud. Uue juhatuse liikmega ei ole suhelnud. Kõvaketta andsin ma üle Dubai kaubanduskeskuses, mille nime ei mäleta. Eelnevalt oli telefonis kokku lepitud. Nime ei tea. Seal tuli mees volitusega vastu. Suhtlus käis vene keeles. Volikirja enda kätte ei saanud, see näidati minule. Jutt oli, et kui ma kunagi Dubaisse satun, siis võtan kõvaketta kaasa. Kõvakettas kaalub 200-300 grammi. Investor võis helistada minu telefonile. Nad soovisid kõvaketta saada kui ma Dubaisse sattun. Kohtumine oli veebruaris 2017. a. Ma saatsin dokumendid mitmes osas. Saatsin raamatupidamise dokumendid Eesti postiga. T.K. ei ole omalt poolt raamatupidamist taastanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et raamatupidamine oleks uuele juhatuse liikmele R.P.ile üle antud. Selleks esitas pankrotihaldur R.P.ile teabenõude, millele R.P. vastas, et talle ei ole kunagi nimetatud äriühingu raamatupidamist üle antud. Pankrotivõlgniku osa on võõrandatud ning uus juhatus on vormistatud vahetult enne võlgniku pankrotistumist. Pankrotivõlgniku osa on võõrandatud ning uus juhatus on vormistatud vahetult enne võlgniku pankrotistumist. Seega on selge, et uue juhatuse liikme näol on tegemist variisikust nn firmamatjaga. Endise juhatuse liikme poolt võlgniku osade vormistamisega välisriigi ühingule ei saa olla ühtegi muud põhjendust, kui tahtlikult varjata dokumentatsiooni ja hävitada raamatupidamine. Pankrotimenetluse tõendite kogumise käigus kogutud andmetest on pankrotihaldur tuvastanud, et Pankrotivõlgnik on kandnud lühikese aja jooksul 427 452 eurot offshore ettevõtja Nexcroft One LP Küprose arvelduskontole. Algselt väitis Pankrotivõlgniku endine juhatuse liige T.K. vande all, et eelnimetatud ettevõttelt osteti ehitusmaterjale, kuid Lk 3 / 24

2-18-9506 hiljem muutis oma ütlusi ning tunnistas, et ettevõte ja sinna kantud rahad on tema kontrolli all. T.K. on haldurile selgitanud, et kogu raha, mis on offshore ettevõttest temani ringiga tagasi jõudnud, on laenulepingute alusel välja laenatud. Kohtus vande all väitis T.K. aga, et osa rahast on ta ära raisanud. Samuti on T.K. avaldanud, et 40 000 eurot on kantud laenuna DER Group OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on Pankrotivõlgniku endise juhatuse liikme T.K.’u kasupoeg M.K. ehk Pankrotivõlgniku juhatuse liikme lähikondlane. DER Grupp OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et 30.09.2006.a on tehtud NEXCROFT ONE LP kontolt ülekanne summas 50 000 eurot. DER Grupp OÜ on asutatud 11.05.2016 usaldusühinguna ning ümber kujundatud OÜ-ks. Nimetatud äriühing kuulub küll juriidiliselt M.K.le, aga on ilmne, et T.K. kasutab M.K.t oma variisikuna. Konto väljavõttest nähtuvalt on äriühing alustanud majandustegevust septembris 2016 ning juba detsembris 2016 on tasutud töötasu novembrikuu eest T.K.ule. Ka selle tehingu asjaolude kohta puuduvad pankrotihalduril täpsemad andmed. Ülejäänud raha edasiliikumise kohta halduril teave puudub ning T.K. on pankrotihaldurile öelnud, et tema ei pea vajalikuks ülejäänud summade tagastamist võlgniku pankrotivarasse, sest on ülejäänud raha väljavõtnud dividendidena. Paari kuuga on Baram Bangkalan OÜ endine juhatuse liige T.K. ettevõtte tühjaks kantinud, võõrandanud kinnisvara, metsaveomasinad, sõiduautod ja kandnud raha Nexcroft One Küprose kontole, mis on tema enda kontrolli all fiktiivsete arvete alusel. T.K. oli välja mõelnud legendi, mida esitas kohtus vande all järgnevalt: „Nexcroft One LP - vahendab erinevaid materjale. Ostsin sealt torusilda, geotekstiile jne. Nad asuvad Inglismaal. Nendeni jõudsin läbi interneti. Neil on koduleht. Ma ise suhtlesin nendega meili teel läbi Google translate. Nad saatsid kauba ja ma maksin raha. Kauba sain kätte juulikuus. Minul võib olla on meilivahetus Nexcroft One alles olla. Vaatan järgi. Osa kaupa läks RMK-le. Mina tegin pangaülekande. Raha kandsin Küprose kontole. Suhtlesin nendega 2016 juunist kuni juuli lõpuni. Kauba sain kätte 3 nädalaga kätte. Kaup tuli kusagilt Euroopast. Nexcroft One ei olnud käibemaksukohuslane.“ Tegelikkuses kandis T.K. tema kontrolli all olevasse Nexcroft One Lp offshore äriühingu kontole alates 14.09.2016 – 1.11.2016 kokku 427 452,54 eurot ja lisatud pangakonto väljavõttest on näha, et T.K. on oma eraisiku kontolt teinud 21.02.2017.a ülekande ELKDATA OÜ-le. ELKDATA OÜ tegeleb domeeni, e-posti ja kodulehe majutusega ning nimetatud ülekandest nähtub, et T.K. on tasunud nexcroftone.com kodulehe majutusteenuse eest. Seega on ilmselge vale, et Baram Bangkalan OÜ tellis nimetatud äriühingust ehitusmaterjale. Nimetatud äriühing on asutatud alles 11.06.2016.a. Nexcroft One LP ei ole tegelikkuses erinevaid materjale vahendav ettevõte vaid nö tavaline off-shore, mis on T.K. kontrolli all. See, kas T.K. on seal osanik otseselt või kaudselt või läbi teiste isikute ei ole oluline. Oluline on see, et T.K. on juhatuse liikmena kandnud Baram Bangkalan OÜ (pankrotis) kontolt ilma õigusliku alusta offshore firmale Baram Bangkalan OÜ (pankrotis) rahalised vahendid, tekitades sellega äriühingule kahju. Ei ole usutav, et Nexcroft One LP kodulehe majutuse eest tasub T.K. eraisikuna, kui tal puudub mingisugunegi puutumus nimetatud äriühinguga. See ei ole eluliselt usutav. Samuti on T.K.u isiklikule kontole Swedbank AS 25.10.2017.a laekunud NEXCROFT ONE LP kontolt 7000 eurot. Pankrotihalduril puudub teave, mis on Nexcroft One LP-le ülekantud rahast edasi saanud, sest võlgniku endine juhatuse liige on esitanud mitu erinevat versiooni. Võlgniku juhatus ei ole esitanud haldurile usutavaid andmeid ega selgitusi 427 452,54 euro suuruse summa kandmise õigusliku aluse osas Nexcroft One LP-le. Samuti ei ole haldurile esitatud Pankrotivõlgniku raamatupidamisega seotud dokumente. Seega on halduri hinnangul võlgniku endise ja praeguse juhatuse liikmete eesmärk varjata võlgniku juhatuse kuritarvitusi äriühingu juhtimisel ning võimalikke äriühingut ning võlausaldajaid kahjustavate tehingute sisu. Tulenevalt PankrS § 541 lg-st 1 teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt valitseb haldur muuhulgas Lk 4 / 24

2-18-9506 pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 sätestab, et pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus ja kohustus esitada võlgniku ja tema võlausaldajate huvides kostja vastu kohtusse pankrotivaraga seotud nõudeid. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Kostja on rikkunud seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, pöörates äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid enda ja kolmandate isikute kasuks. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kokkuvõtlikult võib sedastada, et juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma kohustusi püüdlikult ja heaperemehelikult oma teadmiste ja võimete järgi äriühingule parima kasuga ning ära hoidma ühingule kahju tekkimise. Üldine lojaalsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab eelistama oma tegevuses juhatuse liikme äriühingu huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Juhtorgani liige on kohustatud vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit. Seega on selge, et lojaalsuskohustus on seotud eelkõige usaldusega. Kostja poolt on Baram Pangkalan OÜ kontolt perioodil alates 14.09.2016 kuni 1.11.2016 kantud Nexcroft One LP off-shore äriühingu kontole kokku 427 452,54 eurot. Juhatuse liige ei ole andud pankrotihaldurile veenvaid selgitusi, miks on 427 452,54 eurot tasutud off-shore kontole, millise äriühingu kodulehekülje majutusteenuse eest on kostja isiklikult tasunud ning millise offs-shore kontolt on kostja kontole laekunud 7 000 eurot. Samuti on 50 000 eurot kantud DER Group OÜ pangakontole, mis kuulub kostja kasupojale (M.K.le). Seega kokkuvõtlikult puuduvad tõendid raha kasutamise kohta Baram Pangkalan OÜ huvides. Hageja on seisukohal, et kuna nimetatud summade ulatuses Nexcroft One LP pangaülekannete tegemiseks puudus õiguslik alus, siis on kõnealused tehingud vaieldamatult äriühingule kahjulikud. Hageja hinnangul on kostja juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi ning sellega on tekkinud hagejale kahju. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikmena äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid enda ja kolmandate isikute huvides kasutades rikkunud oluliselt juhatuse liikme kohustusi. Antud juhul puuduvad tõendid, et juhatuse liige oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Täidetud on käesoleva hagiavalduses nimetatud eeldused. Antud juhul puuduvad üldse dokumendid, mis põhjendaksid tehingute tegemist st mis alusel on kostja Nexcroft One LP üldse raha üle kandnud. Kuludokumentide ja lepingute puudumisel tuleb arvestada, et kulud ei ole tehtud mitte äriühingu, vaid kostja või kolmandate isikute huvides. Vastavate rahaliste vahendite kasutamise eest vastutas kostja juhatuse liikmena, kes peab hagejale alusetult tekkinud kulu hüvitama. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub VÕS § 115. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tegemist on nn diferentsihüpoteesiga, kus hinnatakse potentsiaalset olukorda ilma kahju tekitanud sündmuseta ja olukorda kus isik on praegu ja nende olukordade hinnanguline vahe on käsitatav tekkinud kahjuna. Diferentsihüpoteesist tulenevalt võrreldakse kahju kindlakstegemiseks isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust (s.o kohustuse Lk 5 / 24

2-18-9506 rikkumist) poleks toimunud. Käesoleval juhul tõid juhatuse liikme poolt tehtud tehingud hagejale kaasa olukorra, kus hageja vara vähenes vähemalt 427 452,54 euro võrra. Käesoleval juhul rikkus kostja juhatuse liikmena oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kui pööras enda ja kolmandate isikute kasuks äriühingu rahalised vahendid. Selliselt tekitati hagejale otsese varalise kahju. Puudub vaidlus, et kahju (rahalistest vahenditest ilma jäämine) on tekkinud kostja tegevuse tagajärjel ning arvestades, et äriühingule tekitatud kahju ja juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise vahel esineb põhjuslik seos, siis kuulub otsene varaline kahju juhatuse liikme poolt hagejale hüvitamisele. Hagejale kui kahjustatud isikule tuleb kostja poolt tekitatud kahju hüvitada st alusetult välja võetud raha tagastada. VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja on hagejale põhjustanud otsest varalist kahju hagejale kuuluvate rahaliste vahendite alusetu kasutamise teel enda või kolmandate isikute huvides. Tekitatud kahju summas 427 452,54 eurot tuleb kostjal hüvitada. Hageja palub mõista kostjalt välja Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) kasuks 427 452,54 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile

2-18-9506 tulenevalt sissenõutavaks 7 tööpäeva pärast peale tööde akteerimist tellija ehk RMK esindaja poolt, siis on ilmselge, et RMK soovis kunstlikult edasi lükata tehtud tööde eest tasumist. Kostja teatab, et juhul, kui kohus soovib asjaolude kontrollimiseks pooltevahelisi lepinguid, akte või muid dokumente, esitab kostja need kohtu esimesel nõudmisel. Vajab rõhutamist, et tsiviilasjas 2-17-19109, milles kostja vaidlustas RMK nõude Baram Pangkalani pankrotimenetluses tunnustamiseks, mis seisnes kahju hüvitamise (nn. asendustehingud) ja leppetrahvi nõudes, tehti väidetavad asendustehingud ja sõlmiti töövõtulepingud samade lõppkuupäevadega, mida pakkus Tarmoprojekt OÜ RMK-le seoses lepingu täitmise tähtaegade pikendamisega. Seega näitas Tarmoprojekt üles valmidust jätkata lepingulisi suhteid, juhul kui RMK on nõus tähtaja pikendamisega kuni 01.09.2017. RMK sellega ei nõustunud. On tähelepanuväärne, et uue töövõtjaga sõlmitud lepingutes oli tööde teostamise tähtaegadeks siiski sügis 2017. Ilmselt rekonstrueeritavad teed ei olnud siis RMK tegevuseks äärmiselt vajalikud juba 2016. aastal kui väidetavad asendustehingud said sõlmitud samade kuupäevadega kui Tarmoprojekt palus. On oluline märkida, et töövõtulepinguga tehtavad tööd on oma sisult sellised, mida ongi otstarbekas teha üksnes soojal ja kuival aastaajal ning tööde teostamise venitamine (hilissügisesse või talvisele ajale) seaks töövõtja ebamõistlikku olukorda, kus töövõtjal tuleks teha töid ebasobival aastaajal ning sellest tulenevalt suuremate kulutustega. Teadaolevalt ei võta RMK talvisel perioodil töid vastu. Seetõttu tegi Tarmoprojekt OÜ vastava taotluse RMK-le ka tegi, millest RMK aga paraku põhjendamatult keeldus. Veel enam, esitas RMK pankrotimenetluse ajal kostjale ning OÜ Baram Pangkalanile saldoteatise milles oli märgitud, et 31.10.2017 seisuga on RMK raamatupidamise andmetel seisuga Tarmoprojekt OÜ-l tagatisraha 125 374,41 eurot. Seega RMK kinnitas, et OÜ-l Tarmoprojekt on 31.10.2017 seisuga selles summas nõue hageja vastu mistõttu on kummastav, et kohtule esitatud pankrotiavalduses (esitati 12.04.2017) esitles RMK versiooni, nagu oleks ta selle tagatisnõude tasaarvestanud enda leppetrahvi nõudega, kuid reaalselt kajastas RMK kui auditeeritav asutus enda raamatupidamises vastupidist – seda et ta ise võlgneb Tarmoprojekt OÜ-le tagatisraha 125 374,41 eur ja et tal puuduvad seisuga 31.10.2017 nõuded Tarmoprojekt OÜ vastu. Eelnevast nähtuvalt on ilmselge, et tegelikkuses ei kajasta RMK raamatupidamislikult OÜ Tarmoprojekt vastu esitatud nõudeid ning sellest tulenevalt pole leppetrahvi nõude tasaarvestust toimunud millega hageja väidetavalt tasaarvestas Tarmoprojekt OÜ nõude. Kostja, kui Baram Pangkalan OÜ võlausaldaja, on esitanud korduvalt Baram Pangkalan haldurile päringuid seoses Tarmoprojekti nõude tunnustamisega RMK poolt, mille RMK on väidetavalt eelnevalt tasaarvestanud, kuid pole ühtegi sisulist vastust halduri poolt saanud. Kostja on seisukohal, et RMK poolne nõue on fabritseeritud ja isegi RMK raamatupidamine näitab RMK võlgnevust OÜ Baram Pangkalan ees (RMK on isegi peale oma nõude esitamist ja väidetavat tasaarveldamist saatnud saldokinnituse milles kinnitab enese võlgnevust OÜ Baram Pangkalan ees) ning teises kohtumenetluses ei ole RMK suutnud tänaseni esitada usutavat tõendit, et ta oleks oma ülesütlemisavalduse, mille ta esitas omakorda juba ülesöeldud lepingule, teisele poolele kätte toimetanud. Veel enam teavitas RMK Tarmoprojekt OÜ-d, et “RMK kaalub OÜ Tarmoprojekt kõrvaldamist kõikidest järgmistest hankemenetlustest RHS § 38 lg 2 p 1 alusel. OÜ Tarmoprojekt riskib sellega, et ta kõrvaldatakse ka teiste hankijate poolt korraldatavatest hankemenetlustest mitte üksnes Eestis, vaid ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.” RMK kirjas ähvardati, et OÜ Tarmoprojekt ei saa enam kunagi ühelgi riigihankel Eestis, ega ka üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis korraldatavas hankes osaleda (vähemalt seni kuni lepinguvaidlus kohtus käib), otsustasid OÜ Tarmoprojekt omanikud ettevõtte võõrandada , sest paariaastase kohtuvaidluste ajal ei tule töötegemisest nagunii midagi välja. OÜ Tarmoprojekt juhatus tasus kõik ettevõtte võlgnevused ja kohustused ning tegi maksuameti ettemaksukontole ettemakse. Laekumata jäid garantiiraha AS Merko Infralt, mille väljanõudmisest ei ole M.K. tõenäoliselt huvitatud olnud, võimalik, et seoses enese osalusega Lk 7 / 24

2-18-9506 antud ettevõttes ja tagatisrahad RMK-lt, mille laekumise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Tähelepanuväärne on ka M.K.i katse fabritseerida AS Merko Infra kasuks nõuet, kuid see ebaõnnestus. Ettevõtte uusi omanikke teavitati eesootavast võimalikust kohtuprotsessist ja tulevikus saabuvatest garantii- ja tagatisrahade laekumistest. Kui RMK oleks ülesütlemisavaldust kohtus vaidlustama läinud, oleks uued omanikud saanud tagatisraha koos viivistega kätte ning oleksid tasunud sellest tulevikus saabuva maksukohustuse Maksuameti ees, ning oleks sellest üle jääva raha osas jäänud kasumisse. RMK esindajad kasutasid võimalust, et OÜ Tarmoprojekt võõrandati ning asusid uute omanike tagaselja, ilma neid teavitamata, ülesöeldud lepingut uuesti, seekordselt omapoolselt üles ütlema, ning alustasid pankrotimenetlust, tõenäoliselt eesmärgiga varjata omapoolsest rikkumisest tingitud lepinguülesütlemise tagajärjel võimalikult saabuvaid asutusesiseseid sanktsioone. Seda oletust kinnitab ka pankrotitoimkonna 22.08.2017.a. koosoleku protokoll, kus RMK esindaja A.A. väidab, et „Usun, et te lootsite, et läheme edasi kohtumenetlusse jne, aga RMK valis võla kättesaamiseks pankrotimenetluse.“; Ei ole ka välistatud , et RMK üheks eesmärgiks oli ka Tarmoprojekt OÜ tagatisraha 125 000 euro mittetagastamine, mida ilmekalt kinnitab, et selle rahasummas väidetavast tasaarvestamisest polnud isegi RMK enese raamatupidamine teadlik. Haldur on hagiavalduses märkinud, et „pankrotivõlgniku 2015. a majandusaasta aruandest tulenevalt oli Pankrotivõlgniku omakapital 334 473 eurot ... pärast Töövõtulepingute ülesütlemist asus OÜ Baram Pangkalan (pankrotis) juhatuse liige T.K. varasid äriühingust välja viima, muutes Pankrotivõlgniku varatuks. T.K. võõrandas lühikese aja jooksul Pankrotivõlgnikule kuuluvad sõidukid ja seadmed ning kinnisvara peamiselt oma lähikondsetele, selle eest vastusooritust saamata.“ Ka need halduri väited on eksitavad ning tõendamata. Kostja soovib omapoolse kaasa aitamise kohustuse kinnitamiseks esitada kohtule tõendid millest nähtub, et hageja andis halduri valdusesse mootorsõidukid, mis olid hageja hoiul. Seega ei vasta tõele halduri väide, et kostja oleks võlgniku sõidukid ja seadmed omandanud. Samuti on kostja tasunud peale äriühingu võõrandamist võlgniku arveid summas 5355, 57 eurot ning tagastanud haldurile sularaha kassajäägi summas 7000 eurot. Kirjeldatud käitumisviis iseloomustab pigem (endist) juhatuse liiget, kelle eesmärgiks on vältida võimalike õigusvaidluste teket ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist. Mis puudutab kinnisvara, siis halduri õiguslikud positsioonid seoses muude Baram Pangkalan pankrotimenetlustega on samuti vastuolulised. Nii näiteks on haldur tsiviilasjas 2-17-15902 seisukohal, et kostja kinkis kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxxxxx oma lähikondsele, kes omakorda kinkis vastava kinnistu ca. 1 aasta hiljem hageja lähikondsele. Samas tsiviilasjas 2-17-19258 on haldur seisukohal, et hageja on väidetavalt kinnistu müügist saanud võlgniku kassaraha summas 12 500 eurot omandanud, esitamata ühtegi konkreetset tõendit oma väite kinnitamiseks. Haldur on seisukohal, et „pankrotivõlgniku endine juhatuse liige on osaühingu osaluse võõrandanud välisriigi varifirmale Transatlantic International Brokers Corp, kelle poolt on muudetud ettevõtja ärinimi ning määratud juhatusse varifirmat esindama R.P.’i, kes on tuntud sarnase skeemi alusel äriühingute likvideerijana. Samuti on haldur teadmata asjaoludel jõudnud järeldusele, et väidetav varifirma Nexcroft One, on kostja valitseva mõju all. Kostja arusaamisel on haldur seda järeldanud asjaolust, et kostja on tasunud ELKDATA OÜ arveid. Kostja selgitab, seoses sellega, et kostja tegi OÜ Tarmoprojekt ajal koostööd Nexcroft Onega siis tehti talle ettepanek, peale oma ettevõtlusega lõpetamist asuda neid aitama, kuni nad leiavad enesele esindaja kellega suhtlus ei jää keelebarjääri taha. Nõustuda ei saa halduri hagiavalduses toodud väitega, et Nexcroft One on hageja kontrolli all kuna hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad ülekanded ELKDATA OÜ-le – kostja vastuse väitest ei tule kaudseltki välja, et Nexcroft One oleks hageja valitseva mõju all, veel enam kontrolli all, olev äriühing. Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või Lk 8 / 24

2-18-9506 muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (KonkS § 2 lg 4). Hagejale jääb arusaamatuks kuidas on haldur leidnud, et ELKDATA OÜ-le kantud rahalised ülekanded täidavad eelnevas punktis nimetatud alternatiivsed valitseva mõju koosseisud? Haldur leiab, et „Nexcroft One Lp on kostja valitseva mõju all ning isegi juhul kui leiab tuvastamist, et kostja on tasunud Elkdata OÜ arveid seoses Nexcroft One LP internetilehekülje haldamisega“ ei saa teha sellest järeldust, et Nexcroft One Lp on hageja valitseva mõju, veel enam kontrolli all. Nagu Kostja on varasemalt haldurile selgitanud, suhtles hageja Nexcroft One LPga seoses Tarmoprojekt OÜ majandustegevusega: “Nexcroft One LP - vahendab erinevaid materjale. Ostsin sealt torusilda, geotekstiile jne. Nad asuvad Inglismaal. Nendeni jõudsin läbi interneti. Neil on koduleht. Ma ise suhtlesin nendega meili teel läbi Google translate. Nad saatsid kauba ja ma maksin raha. Kauba sain kätte juulikuus. Minul võib olla on meilivahetus Nexcroft One alles olla. Vaatan järgi. Osa kaupa läks RMK-le. Täiesti alusetud ja tõendamata on ka halduri oletused, mis puudutavad DER Group OÜ kostja valitseva mõju all olemist. Nii on haldur hagiavalduses märkinud, et „DER Grupp OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et 30.09.2006.a on tehtud NEXCROFT ONE LP kontolt ülekanne summas 50 000 eurot. DER Grupp OÜ on asutatud 11.05.2016 usaldusühinguna ning ümber kujundatud OÜ-ks. Nimetatud äriühing kuulub küll juriidiliselt M.K.le, aga on ilmne, et T.K. kasutab M.K.t oma variisikuna. Konto väljavõttest nähtuvalt on äriühing alustanud majandustegevust septembris 2016 ning juba detsembris 2016 on tasutud töötasu novembrikuu eest T.K.ule.“ Oma väite kinnitamiseks ei ole haldur esitanud ühtegi tõendit, kaudselt seda ka järgnevas hagiavalduse punktis kinnitanud, märkides; et ka selle tehingu asjaolude kohta puuduvad pankrotihalduril täpsemad andmed; kehtiv õigus ei keela teises äriühingus töötamist. Haldur hagiavalduses on läbivalt esitatud väiteid raamatupidamisdokumentide puudumise kohta, mis kostja hinnangul kinnitab pankrotihalduri soovimatust ära tuua raamatupidamist Panamalt, kuhu see ettevõtte ostjate soovil saadeti. Pankrotihaldurile on juba varasemalt see aadress antud. Pankrotihaldur rõhutab järjekindlalt, et T.K. pole talle üle andnud äriühingu dokumente, kuid jättes seejuures märkimata, millest üldse järeldab haldur, et äriühingu dokumendid peaksid või saaksid olla kostja, kelle juhatuse liikmeks oleku volitused lõppesid novembris 2016, käes. Ka kinnitavad osapooled osade võõrandamise notariaalses lepingus , et ostjale on esitatud Ühingu dokumentatsioon. On tähelepanuväärne, et kuigi haldurile on teada, et äriühingu osade võõrandamisel oli notaris ostjapoolseks esindajaks A.R., ei ole haldur esitanud ühtegi tõendit ei käesolevas tsiviilasjas ega ka teistes pooleliolevates tsiviilprotsessides selle kohta, millal ja mis vormis ta pöördus A.R. poole, saamaks infot raamatupidamisdokumentide kohta. See, kus äriühing hoiustab enda dokumente või kellele volitab nendele ligipääsu, on äriühingu siseasi. Seega sellise informatsiooni (kus ja kelle käes on äriühingu dokumendid) saamiseks tuleks halduril siiski pöörduda äriühingu esindajate/omanike poole. Sellele vaatamata esitab kostja kohtule võlgniku uue äriühingu esindaja e-kirja millest nähtub, kuhu tuli võlgniku raamatupidamist kajastav dokumentatsioon edastada. Kostja esindaja väide raamatupidamisdokumentide puudumise suhtes on alusetu, sest juba varasemalt on ettevõtte kunagine juhatuse liige teatanud M.K.ile, et vastavalt ettevõtte uue omaniku juhatuse liikme Z.A.C.i juhistele saadeti paberkandjal raamatupidamise dokumendid postiga ostja Panama aadressile. Täiendavalt soovib hageja esitada raamatupidamist puudutava dokumentatsiooni edastamise kinnitamiseks postiasutuse tõendi. Kostja selgitab, et talle saadeti peale ettevõtte võõrandamist email aadressiga, kuhu tuli raamatupidamise dokumendid saata. Seda ka kostja tegi ning kõvaketas anti üle 2017. aasta veebruaris Dubais ühele volitust näidanud vene keelt kõnelevale isikule. Kostja hinnangul ongi halduri etteheited kõikides Baram Pangkalan OÜ pankrotimenetlusega seotud vaidlustes kõigest oletuslikud ning tõendamata versioonid, mis ei ole täitnud nõude esitamise eeldusi. Kostja soovib rõhutada, et hageja ei ole esitanud mitte Lk 9 / 24

2-18-9506 ühtegi konkreetset tõendit mille alusel saaks järeldada, et kostja oleks teinud kahjulikke tehinguid äriühingule. Hageja nõue põhineb ainult oletustel kuna hageja ei ole hagiavalduses välja toonud milles, seisneb tehingute tulemusel konkreetne kahju. Pelgalt ülekanded Nexcroft One-le hagiesemeks olevas summas, ei täida eeldusi esitamaks kahju hüvitamise nõuet endise juhatuse liikme vastu. Seda ei ole võimalik ka hinnata kui ei ole teada konkreetselt tehingute sisu. Kostja on seisukohal, et selliseid absoluutseid või tõekindlaid järeldusi (selles, et juhatuse liige on ettevõtte raha lepingupartneritele üle kandes hoopis raha raisanud ning ei ole vastusooritust väidetavalt saanud, kahjustades seega äriühingu on võimalik teha üksnes peale seda, kui on analüüsitud ülekandeid koostoimes raamatupidamisdokumentidega. Käesoleval juhul ei ole haldur isegi mitte pöördunud A.R. poole, kes esindas osade uut omanikku notaritehingus, ega ka ettevõtte uute omanike poole. Haldur ei ole tõendanud, mida ta on üldse teinud äriühingu raamatupidamisdokumentide saamiseks. Sellest, et Baram Bangkalan OÜ-d esindas 2016 a sügisel 3 nädalat R.P., ei saa teha järeldust selles, et äriühingu dokumendid puuduvad. Halduril on olemas kõik võimalused ja volitused pöörduda äriühingu omanike või vähemalt viimati teadaoleva omaniku esindaja poole, selgitamaks välja dokumentide olemasolu ja asukoht, kuid kostjale teadaolevalt ei ole haldur seda teinud. Kirjeldatu seab kahtluse alla halduri motiveerituse selgitada välja tegelikult toimunu. Asjaoludest nähtuvalt on haldur kulutanud energiat saamaks kostja isiklikke kontoväljavõtteid (mille saamise õiguslik alus ning eesmärk on küsitav), kuid äriühingu dokumentide saamise (mis pankrotimenetluses on primaarne) kohapealt on haldur pigem passiivne olnud. Tähelepanuväärne on ka halduri vastumeelsus tegeleda AS Merko Infra ja RMK käes olevate tagatisrahade väljanõudmisega. Nimetatu seab kahtluse alla M.K.i Baram Bangkalan OÜ haldurina tegutsemise eesmärgi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka tuvastada, kas Riigikohtu juhiste järgi 3 esimest eeldust on täidetud ning kostja ei pea hakkama eelnevalt tõendama, et ta on olnud tehingute tegemisel hoolas. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on asjas 3-2- 1-137-07 selgitanud, kuidas tuleks TsMS § 230 lg-t 1 kohaldada. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemaolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kostja on seisukohal, et TsMS § 230 lg-st 1 ja ülalviidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagejal kohustus kõigepealt tõendada, mis oli tehingute sisuks ja milles seisnes tehingute kahjulikkus äriühingule. Seejärel on kostjal võimalik esitada omapoolsed tõendid, et ta käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Antud juhul ei ole hageja aga esitanud sisuliselt ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Kostja oleks rikkunud Poolte vahel sõlmitud müügilepingut müügilepingu esemeks olevate moodulite pakendamisel. Kostja märgib, et tegutsemine korraliku ettevõtja hoolsusega on tihedalt seotud majanduslikult optimaalsel viisil tegutsemise kahe teise eelduse, s.o piisava informeerituse nõude ja põhjendamatute riskide vältimise kohustusega (nn. ärilise kaalutluse reegel). Kohtupraktikas on korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemist hinnatud võrreldes ärilise kaalutluse reegliga üldsõnalisemalt. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemine tähendab, et juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Korraliku ettevõtja hoolsuse järgimine nõuab juhatuse liikmelt käitumist sama moodi, nagu sarnases olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev professionaal. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Lk 10 / 24

2-18-9506 3.Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et T.K.u vastuses toodud seisukohad, põhjendused ning esitatud tõendid ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Oma seisukohti põhistab hageja alljärgnevalt. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et Harju Maakohtu 21.06.2017. a kohtumäärusega kuulutati välja OÜ Baram Pangkalan (registrikood 11248269, edaspidi ka Pankrotivõlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati M.K.. Pankrot kuulutati välja Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (edaspidi ka Võlausaldaja või RMK) avalduse alusel ning pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasus RMK kohtu deposiidi. Tõele vastab asjaolu, et T.K. vaidlustas nõuete kaitsmisel Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) esitatud nõude ning Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) esitas kohtusse nõude tunnustamise hagi summas seitsesada kaheksakümmend kuus tuhat ükssada eurot ja üheksa senti (786 100,09 €) teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 mõistes. Hagiavaldus on Harju Maakohtu menetluses ning kohus teeb ts asjas nr 2-17-19109 avalikuks hiljemalt 20.12.2018. Seega käesolevas menetluses puudub vajadus spekuleerida RMK nõude üle. Tsiviilasjas nr 2-17-19109 otsustab kohus, kas RMK nõue on tõendatud ja põhistatud ning millises ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas ei oma eelnimetatud nõude vaidlus puutumust ning nõude aluseks olevad asjaolud ning nõude suurus selgub teises tsiviilasjas. Seega kostja nõuded RMK nõude fabritseerimise osas on asjakohatud ning tõendamata. Kuigi see ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähendust, siis on väär asjaolu, et AS Merko Infralt garantiiraha väljanõudmisest ei ole pankrotihaldur huvitatud. Vaidlust ole ka asjaolus, et Võlgniku endine juhatuse liige T.K. ei ole haldurile üle andnud ühtegi raamatupidamisdokumenti. M.K. ei ole fabritseerinud AS Merko Infra kasuks nõuet, vaid nõudeavaldus on AS Merko Infra poolt esitatud ning T.K. on selle vaidlustanud. AS Merko Infra nõude tunnustamise hagi ei ole esitanud. Samuti on asjakohatu ette heita pankrotihaldurile asjaolu, et võlausaldaja valis hagimenetluse asemel pankrotimenetluse. Ilmselgelt oli T.K.ul lootus, et kui kõik varad on võõrandatud ning ettevõtte osalus üle antud tankistidele, siis võimalik pankrotimenetlus raugeb ning Võlgniku ning juhatuse liikme T.K.u suhtes mingeid nõudeid ei esitata. Kostja väidab et „Kostja soovib omapoolse kaasa aitamise kohustuse kinnitamiseks esitada kohtule tõendid millest nähtub, et hageja andis halduri valdusesse mootorsõidukid, mis olid hageja hoiul. Seega ei vasta tõele halduri väide, et kostja oleks võlgniku sõidukid ja seadmed omandanud.“ Absoluutselt väär on kostja vastuväide, et mootorsõidukid olid hageja hoiul. Eelnimetatud kirjas märgitud sõidukid olid Maanteeametis registreeritud T.K.u nimele. T.K. oli nimetatud sõidukid omandanud tasuta, kuna kontodelt tasumisi sõidukite eest ei nähtunud. Seega esitab T.K. kohtule teadlikult valeväiteid Tsiviilasjades 2-17-15902 ja 2-17-19258 kinnistute tagasivõitmise hagides on tsiviilasjade menetlused pooleli ning kohus ei ole neis tsiviilasjades veel otsuseid teinud. Pankrotimenetluse tõendite kogumise käigus kogutud andmetest on pankrotihaldur tuvastanud, et pankrotivõlgnik on kandnud lühikese aja jooksul 427 452 eurot offshore ettevõtja Nexcroft One LP Küprose arvelduskontole. Algselt väitis Pankrotivõlgniku endine juhatuse liige T.K. vande all, et eelnimetatud ettevõttelt osteti ehitusmaterjale, kuid hiljem muutis oma ütlusi ning tunnistas, et ettevõte ja sinna kantud rahad on a kontrolli all. T.K. on haldurile selgitanud, et kogu raha, mis on offshore ettevõttest temani ringiga tagasi jõudnud, on laenulepingute alusel välja laenatud. Kohtus vande all väitis T.K. aga, et osa rahast on ta ära raisanud. Samuti on T.K. avaldanud, et 40 000 eurot on kantud laenuna DER Group OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on Pankrotivõlgniku endise juhatuse liikme T.K.’u kasupoeg M.K. ehk Pankrotivõlgniku juhatuse liikme lähikondlane. DER Grupp OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et 30.09.2006.a on tehtud NEXCROFT ONE LP kontolt ülekanne summas 50 000 eurot. DER Grupp OÜ on asutatud 11.05.2016 usaldusühinguna ning ümber kujundatud OÜ-ks. Nimetatud äriühing kuulub küll juriidiliselt M.K.le, aga on ilmne, et T.K. kasutab M.K.t oma variisikuna. Konto väljavõttest nähtuvalt on äriühing alustanud majandustegevust septembris 2016 ning juba detsembris 2016 on tasutud töötasu Lk 11 / 24

2-18-9506 novembrikuu eest T.K.ule. Ka selle tehingu asjaolude kohta puuduvad pankrotihalduril täpsemad andmed. Ülejäänud raha edasiliikumise kohta halduril teave puudub ning T.K. on pankrotihaldurile öelnud, et tema ei pea vajalikuks ülejäänud summade tagastamist võlgniku pankrotivarasse, sest on ülejäänud raha väljavõtnud dividendidena. T.K. on oma vastuses selgitanud, et seoses sellega, et kostja tegi OÜ Tarmoprojekt ajal koostööd Nexcroft Onega siis tehti talle ettepanek, peale oma ettevõtlusega lõpetamist asuda neid aitama, kuni nad leiavad enesele esindaja kellega suhtlus ei jää keelebarjääri taha. T.K. on oma vastuses märkinud, et hageja suhtles Nexcroft One LP-ga seoses Tarmoprojekt OÜ majandustegevusega: “Nexcroft One LP - vahendab erinevaid materjale. Ostsin sealt torusilda, geotekstiile jne. Nad asuvad Inglismaal. Nendeni jõudsin läbi interneti. Neil on koduleht. Ma ise suhtlesin nendega meili teel läbi Google translate. Nad saatsid kauba ja ma maksin raha. Kauba sain kätte juulikuus. Minul võib olla on meilivahetus Nexcroft One alles olla. Vaatan järgi. Osa kaupa läks RMK-le. Kohtus vande all väitis T.K. aga, et osa rahast on ta ära raisanud. Samuti on T.K. avaldanud, et 40 000 eurot on kantud laenuna DER Group OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on Pankrotivõlgniku endise juhatuse liikme T.K.’u kasupoeg M.K. ehk Pankrotivõlgniku juhatuse liikme lähikondlane. Seega kostja vastusest nähtub, et kostja esitab ka selle tsiviilasja menetluses valeväiteid, et ta on eelnimetatud äriühingult ostnud ehitusmaterjale. Mitte ühtegi sellekohast tõendit Võlgniku endine juhatuse liige T.K. esitanud ei ole. Vastupidiselt eeltoodule, on T.K. väitnud kohtus vande all , pärast esindajaga nõupidamist, et see raha mis kanti Nexcroft One kontole on osaliselt Eestisse tagasi tulnud summas 60-70 000 eurot. Raha on ära raisatud. Raha ei ole uutesse äridesse liikunud ei ole. Tarmoprjekti üks töötaja läks RTG Teed OÜ tööle. Osad töötajad töötavad DER Groupis. Ma ei tea, kus ülejäänud töötajad töötavad. 40 000 eurot kanti laenuna DER Groupile. Ehk T.K. on pärast nõupidamist möönnud, et tegelikkusest mingeid ehitusmaterjale ei ostetud, vaid raha tagasi tulnud ning DER Group OÜ pangakonto väljavõttest on näha, et Nexcroft One on ülekanne tehtud DER Group OÜ-le. Samuti ei ole usutav, et T.K. tasub Nexcroft One äriühingu kodulehekülje majutuse eest Eestis, kui see pole tema kontrolli all ega temaga seotud äriühing. Kostja on väitnud kohtus vande all järgnevat: „Äriühingu dokumendid andsin üle uutele omanikele. Ma saatsin dokumendid postiga. Investorid olid Panamalt. Investoritega ei ole ma kohtunud, kohtusin esindajaga notari juures. Esindajaks oli A.R.. Investoritega endiga ei ole ma rääkinud, rääkisin erinevate esindajatega. Esindajate nimesid ei tea. Minul ei ole nimede peale hea mälu. Minul ei ole raamatupidamise dokumente. Minul ei ole võimalust raamatupidamise dokumente taastada. Ma ise täitsin raamatupidamise dokumente. Ma ei ole raamatupidamise dokumente hävitanud. Ma andsin raamatupidamise dokumendid ära, kuna minul ei ole õigust neid peale müüki enda käes hoida. Minule saadeti meil, kuhu dokumente saata ja sinna ma ka saatsin. Ma nime ei tea, kes saatis minule meili. Ostja, kelle nime ma ei mäleta, saatis minule meili, kuhu saata raamatupidamise dokumendid. See oli nädal peale ostumüügi tehingu tegemist. Ostumüügileping sõlmiti 01.11.2016. Meili aadress, kuhu ostja minule meili saatis oli xxxxxxxxxxx. Dokumendid pidin saatma Panama aadressile. Raamatupidamise dokumente oli umbes 40 kilo, mille saatsin Panamasse. Ma ei oska öelda, miks ostja esindaja neid dokumente Eestis vastu ei võtnud. Uue juhatuse liikmega ei ole suhelnud. Kõvaketta andsin ma üle Dubai kaubanduskeskuses, mille nime ei mäleta. Eelnevalt oli telefonis kokku lepitud. Nime ei tea. Seal tuli mees volitusega vastu. Suhtlus käis vene keeles. Volikirja enda kätte ei saanud, see näidati minule. Jutt oli, et kui ma kunagi Dubaisse satun, siis võtan kõvaketta kaasa. Kõvakettas kaalub 200-300 grammi. Investor võis helistada minu telefonile nr 55650773. Nad soovisid kõvaketta saada kui ma Dubaisse sattun. Kohtumine oli veebruaris 2017. a. Ma saatsin dokumendid mitmes osas. Saatsin raamatupidamise dokumendid Eesti postiga. Kostja on esitanud kohtule tõendi. Lisa 12 on ostu tšekk, millelt nähtuvad alljärgnevad asjaolud: Eesti Post AS arve nr 205091 – ostetud on sularaha eest 1 turvaümbrik suurusega 350 x 470, 9 marki hinnaga 2 eurot, 1 mark hinnaga 1 Lk 12 / 24

2-18-9506 euro ning 1 mark hinnaga 0,05 senti. Makstud 50,05 eurot, tagasi saadud 30 eurot. Nimetatud ostu tšekk ei tõenda ega saa tõendada kostja väidet, et kostja on saatnud 40 kg raamatupidamisdokumente Panamasse. Isegi kui eeldada, et kostja on lihtkirja Panamasse postitanud, siis nimetatud turvaümbrikusse mahub ostetud markide hinnakirjajärgi 200-400 lk paberit. Üks tavaline koopiapaber (A4 80 g/m2) kaalub 5 grammi. Seega sai T.K. nimetatud väärtuse eest postitada ca 200-400 lk paberit, ehk kaaluga 1-2 kg. Universaalse postiteenuse hinnakirja järgi maksab lihtkirja (maksikirja) saatmine kaaluga 1-2 kg tsooni II, 19,05 eurot1 (selles vääringus on marke ka ostetud). Seega kokkuvõtlikult ei saa lisatud ostu tšekk, millelt nähtub vaid 1 turvaümbriku ja markide ostmine 19,05 euro väärtuses, et T.K. on Panamasse väidetud aadressile midagi postitanud. Nimetatud tõend tõendab vaid, et keegi on sularaha eest ostnud 1 turvaümbriku ning 19.05 euro väärtuses marke. Igal juhul ei saanud võimaliku maksikirja kaal olla rohkem kui 2 kg, mis sai sisaldada 400 lk A4 pabereid. Seega T.K. ei ole tõendanud raamatupidamise üle andmist. Isegi kui eeldada, et T.K. Panamasse midagi postitas, siis ei saanud maksikirja suurus olla rohkem kui 2 kg. Seega on vähemalt 38 kg Võlgniku raamatupidamisdokumente seniajani Võlgniku endise juhatuse liikme valduses, mida ta pankrotihalduri eest teadlikult varjab. Seega kokkuvõtlikult puuduvad igasugused tõendid raha kasutamise kohta Baram Pangkalan OÜ huvides. Hageja on seisukohal, et kuna nimetatud summade ulatuses Nexcroft One Lp pangaülekannete tegemiseks puudus õiguslik alus, siis on kõnealused tehingud vaieldamatult äriühingule kahjulikud. Antud juhul puuduvad üldse dokumendid, mis põhjendaksid tehingute tegemist st mis alusel on kostja Nexcroft One Lp üldse raha üle kandnud. Kuludokumentide ja lepingute puudumisel tuleb arvestada, et kulud ei ole tehtud mitte äriühingu, vaid kostja või kolmandate isikute huvides. Vastavate rahaliste vahendite kasutamise eest vastutas kostja juhatuse liikmena, kes peab hagejale alusetult tekkinud kulu hüvitama. Kostja on hagejale põhjustanud otsest varalist kahju hagejale kuuluvate rahaliste vahendite alusetu kasutamise teel enda või kolmandate isikute huvides. Tekitatud kahju summas 427 452,54 eurot tuleb kostjal hüvitada. Haldur ei ole esitanud lubamatuid tõendeid, vaid on tõendeid kogunud kohtu vahendusel, kohtumääruse alusel. Hageja palub hagi rahuldada.

Lk 13 / 24

2-18-9506

2-18-9506 kuhu saata raamatupidamise dokumendid. See oli nädal peale ostumüügi tehingu tegemist. Ostumüügileping sõlmiti 01.11.2016. Dokumendid pidi ta saatma Panama aadressile. Raamatupidamise dokumente oli 40 kilo, mille saatis Panamasse. Ta ei oska öelda miks esindaja neid dokumente Eestis vastu ei võtnud. Uue juhatuse liikmega ta ei suhelnud. Kõvaketta andis üle Dubai kaubanduskeskuses, mille nime ta ei mäleta. Eelnevalt oli telefonis kokku lepitud. Seal tuli mees volitusega vastu. Suhtlus käis vene keeles. Volikirja ta enda kätte ei saanud. Seda näidati talle. Jutt oli, et kui kunagi Dubaisse satub siis , siis võtab kõvaketta kaasa. See kaalub 200 – 300 gr. Kohtumine oli veebruaris 2017. Nexcroft One LP vahendab erinevaid materjale. Ostis sealt torusilda, geotekstiile jne. Nad asuvad Inglismaal. Nendeni jõudis läbi interneti. Neil on koduleht. Ta ise suhtles nendega meili teel läbi Google translate. Nemad saatsid kauba ja tema maksis raha. Kauba sai kätte juulikuus. Osa kaupa läks RMK-le. Raha kandis Küprose kontole. Suhtles nendega 2016 juunist kuni juuli lõpuni. Kauba sai kolme nädalaga kätte. Kaup tuli kuskilt Euroopast. Nexcroft One ei olnud käibemaksukohuslane. RMK-ga läksid asjad arusaamatuks. Kuna ta nägi, et sealt on tulemas mitme aastane kohtuprotsess ja siis ta läks kergemat teed pidi. Kuulis, et ettevõtet on võimalik sel teel likvideerida. Ilmselgelt oleks kohtus käimine lõppenud pankrotiga. Ta müüs ettevõtte maha Transantlantic International Brokers Corp-le, kuna oli kuulnud, et sellisel viisil on võimalik probleemidest vabaneda. Raamatupidamist tegi ta ise. Majandusaasta aruanded esitas ise. Aeg- ajalt aitas teda I.K., kui sattus hätta. Kogu raamatupidamine oli tema arvutis. Tarmoprojekt tegutses 7 aastat ja iga aasta kohta oli üks kaust. See raha , mis kanti Nexcroft One kontole on osaliselt Eestisse tagasi tulnud summas 60 – 70 000 eurot. Raha on ära raisatud. Raha ei ole uutesse äridesse liikunud tarmoprojekti üks töötaja läks RTG Teed OÜ tööle. Osad töötajad töötavad DER Groupis. Ta ei tea, kus ülejäänud töötajad töötavad. 40 000 eurot kanti laenuna DER Groupile ( I toimik tl. 44-45). 9.3 Antud menetluses 27.02.2019 eelistungil on T.K. selgitanud, et raha kanti Nexcroft Onele materjalide eest. Sõlmitud sai krediidileping ja maksta hiljem. Leping oli kirjalik, Nexcroft One kontakti sai ta netist ja saatis päringu materjalide kohta. Saatis päringu meili aadressile, aga täpselt ei mäleta millisele. Nexcroft Onega suhtes esimest korda ja inglise keeles. Inglise keelt oskab suhteliselt vähe. Kasutas Google tõlget. Kauba kohta saadeti eelnevalt sertifikaat, võis olla juunis. Ei tea kas laod asusid Pooles v. Saksamaal, aga autod, mis kauba tõid olid Poola numbrimärgiga. Tasumine toimus ülekandega pärast kauba saamist. Ostis torusillad, geotekstiili, kookosmatte. Koguseid ei oska peast öelda. Talle saadeti meili peale leping, aga peast ei tea millise meili peale , püüdis selle lepingu selgeks teha, tõlkida ja allkirjastas. Siis tagastas meili teel. Allkirjastas käsikirjaliselt lepingu, mis nende poolt oli juba allkirjastatud. See raha , mis kanti Nexcroft Onele, et raha on osaliselt Eestisse tagasi tulnud pidas ta silmas , et mingi selline summa on tehingusse läinud firmade vahel , kelle ta oli kokku viinud ( II toimik tl. 66). Antud menetluses on kostja T.K. 31.10.2019 kohtuistungil selgitanud, et otsustas sõlmida krediidilepingu Nexcroft One-ga, kuna antud krediidileping oli soodne, kuna tarned viibisid ja materjali oli kiirelt vaja, siis saigi tellitud ja leping sõlmitud. Kuna Viacon Eestiga olid tarneprobleemid, siis hakkas otsima teisi ja sai kontaktid kuskilt, ei mäleta kust. See võis olla juuni lõpp 2016 kui pöördus Nexcroft One poole pakkumise saamiseks. Kuna oli tulemas teisi objekte, materjali vajadust oli ja tingimused soodsad. Hind erines 3-4 %, mis on märgatav summa. Nexcroft One-st tellisid materjali kuskil 300 000 euro eest, täpselt peast ei mäleta. Kokku tuli kaupa 4 rekkatäit ja maha laadimine toimus Seljametsa tee 3. Seal asub RTG teedele kuuluv garaaž. Ladustas materjali väljas platsi peal. Sealt edasi läksid nad siis igal hommikul kui startisid Paikuse objektile. 4 rekkatäit seal olid geotekstiilid, torud ja kaablikaitsetorud. Need läksid vaegtööde käigus sidetrassile ja ülejäänud torud RMK objektide peale. (IV toimik tl.31, 32). Lk 15 / 24

2-18-9506

2-18-9506 firma on registrisse kantud vahetult enne kostja poolt väidetud ehitusmaterjalide tellimist ja firma majandustegevuse kohta igasugused andmed puuduvad. Nexcroft One LP registreeritud aadressil on registreeritud veel hulgaliselt teisi ettevõtteid (IV toimik tl.184).

2-18-9506 elukaaslane tegi. Oli kokkulepe , et töötasu pealt peetakse kinni ka maksud, ei oska kommenteerida , kas tuludeklaratsioonis maksud kajastusid. Mõned aastad ei olnud ta Eesti resident ja ei ole Eestis tuludeklaratsiooni esitanud. Ei tea mis riigi resident ta oli. Selle riigiga, mille resident ta oli, suhtles ta vene keeles ja kasutas tõlgi abi. Selle riigi ametlik keel ei olnud vene keel, ei tea mis selle riigi keel oli, kus ta resident oli. Tema isiklikult ei käinud Nexcroft One LP pangakontot avamas ,tema jaoks avati see konto, tema saatis kirja teel dokumendid, ei tea peast , kellele ta dokumendid saatis. Tema käes ei ole pangakaarti olnud ja ta ei oska öelda, kes Pärnus tema nimega pangakaarti kasutas, ta ei olnud sellest kaardist teadlik Ei oska öelda miks Nexcroft One LP kontakt pangas on tema kodu aadress. Võib olla apostillitud passikoopia järgi. Ei tea , kes kontoga toimetas (V toimik tl. 8-9). 13.4 Kostja selgitus ei ole kohtu arvates usutav. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et isik annab teadmata isikule oma apostillitud passi koopia ja ei tea kuidas ta selle andis (kas isiklikult üle v. saatis posti v. e-posti teel) ; ei tea ,kellena töötas ja palju töötasu sai; ei tea mis riigi resident on v. oli ja mis riigile makse maksis. Kohus leiab, et hageja on kohtule tõendanud, et kostjal on otsene seos firmaga Nexcroft One LP. Nexcroft One LP pangakonto väljavõtetest nähtub, et esimese makse Nexcroft One LP avatud pangakontole tegi kostja T.K. summas 500 eurot. Kohus leiab, et sellega on tõendatud , et T.K. teadis täpselt , millal Nexcroft One LP pangakonto avati ja konto andmeid , et sinna raha ülekanne teha. Nexcroft One LP pangakontol olevat raha on enamuses kasutatud ostudeks Eesti Vabariigis, Pärnu linna ja maakonna kauplustes , tanklates, söögikohtades s.h. Pärnu Jussini Viinakaupluses, Pärnu Kanpolis, Pärnu Maximas, Pärnu Kannu kohvikus, Pärnu Rimis, Pärnu Rae poes, Pärnu Männi kohvikus, Pärnu Suurejõe Selveris, Pärnu Circle K-s, Pärnu Tiina Lihapoes, Pärnu Lillepoes, Pärnu Mai Selveris, Pärnu Büroomaailmas, Pärnu Ossu Lemmikloomapoes jne. Samuti aeg-ajalt ka teistes Eesti linnades ja Läti Vabariigi kauplustes (Salacgriva Superalkos, Salacgriva Veikals jne) ja tanklates ning ka majutusasutustes , söögikohtades. Kaardiga tasutud ka välisriikides s.h. 2016 novembris Hispaanias, veebruaris 2017 Dubais, aprillis 2017 Poolas ja Leedus, Saksamaal, aprillis ja mais 2017 Hispaanias , jaanuaris 2018 Amsterdamis jne. Kostja T.K. on Baram Pangkalan OÜ pankrotimenetluses võlgniku vande andmisel 11.08.2017 Harju Maakohtus selgitanud, et käis Dubais veebruaris 2017 (I toimik tl. 44 pöördel). Seega samal ajal kui pangakaarti Dubais kasutati. Suuremaid ülekandeid tehtud L.K.`u, K.K. ja T.K.`u kontole ( IV toimik tl. 89-146, V toimik tl. 19-78). Firma kaarti kasutatud pidevalt Eesti Vabariigis, Pärnus igapäevaste maksete tegemiseks (toidupoes, riietepoes, apteegis, söögikohtades, tanklas jne). T.K.`u elukoht Xxxxxxxxxxx. K.K. on T.K.`u elukaaslane ja lapse ema (I toimik tl. 22). Nexcroft One LP kontolt suuremad ülekanded tehtud kostja T.K.`ule ja tema lähikondsetele. Nexcroft One LP kontole on peale kohtumääruse p.7.1 nimetatud hageja maksete laekunud kokku veel ainult 3 makset s.o. 14.02.2017 52.61 eurot, 27.02.2018 12 960 eurot, 19.04.2017 722,66 eurot (IV toimik tl. 112, 135, 138). Hageja poolt Nexcroft One LP –le ülekantud raha ei ole kasutatud väidetavalt tellitud ehitusmaterjalide ostuks, tootmiseks , tarneks , töölistele palga makseteks , veokite kuludeks v remondiks ,veokite transpordikuludeks vms., mis oleks vajalik ehitusmaterjalide tellijale transportimiseks v. üleandmiseks. Hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga 20.06.2018 oli firma Nexcroft One LP pangakontol raha 10 743.21 eurot ja 31.05.2019 seisuga 6759.14 eurot ( IV toimik tl.89, 101 pöördel). Ühtegi summat vahepealsel ajal juurde ei laekunud. Nexcroft One LP pangakonto väljavõttega on tõendatud , et Nexcroft One LP.-l sisuliselt äritegevus puudus. Seega pole põhjendatud kostja väited, et hagejal oleks võimalik olnud nõue pöörata Nexcroft One LP vastu ja nõue Nexcroft One LP vastu on sisuliselt väärtusetu.

Lk 18 / 24

2-18-9506 13.5 Kostja T.K. 12.09.2018 vastuses hagile on märkinud, et seoses sellega, et kostja tegi OÜ Tarmoprojekt ajal koostööd Nexcroft One LP-ga siis tehti talle ettepanek peale oma ettevõtlusega lõpetamist asuda neid aitama, kuni nad leiavad enesele esindaja, kellega suhtlus ei jää keelebarjääri taha ( I toimik tl. 104). Nimetu ja ka kohtuotsuse p.13 märgitu tõendavad , et Nexcroft One LP on kostja T.K.`uga seotud ettevõte.

2-18-9506 pretensiooni materjalide mittesaamise v. vähem tarnimise kohta. Seega kostja väited selles osas ei ole põhjendatud. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev juhatuse liige ei tasu ehitusmaterjalide arveid ilma ehitusmaterjale saamata v. ehitusmaterjalide mittesaamisel sellekohaseid pretensioone esitamata. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tal oleks vajadus täiendavalt ehitusmaterjale s.h. geotekstiili Nexcroft One LP-lt tellida arvestades, et hageja ei viinud lõpule kõikide teede rekonstrueerimisi ja ütles lepingud ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole kohtule tõendanud, mis koguses ja mis hinna eest ta reaalselt ehitusmaterjale Nexcroft One LP-lt tellis, mis koguses kaup tarniti ja millistel konkreetsetel objektidel neid materjale kasutati. Kostja väited ehitusmaterjalide tellimise osas on üldised ja umbmäärased. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et puudus vajadus täiendavalt ehitusmaterjalide tellimiseks ja kostja T.K.u väited ehitusmaterjalide tellimise kohta Nexcroft One LP-lt ei ole usutavad ega tõendatud.

Lk 20 / 24

2-18-9506 Hageja on vaidlustanud dokumendi ehtsuse ja hageja poolt esitatud asjaolud dokumendi ehtsuse vaidlustamisel väärivad tähelepanu. Kostja 05.03.2019 e-kirjale on 25.10.2019 s.o. 7 kuud hiljem vastatud posti teel saadetava kirjaga. Kiri on võetud kohtutoimiku juurde. Kiri on kaante vahel, kuid kirjal puudub allkirjastaja nimi ja originaalallkiri ning seega kohus leiab, et kostja poolt esitatud postiga saadetud dokument tuleb jätta kohtuotsuse tegemisel tõendina arvestamata.

2-18-9506 menetluskulude tagatis summas 2352 eurot, tõlkekulu 74.16 ja 1551.36 eurot. Kuna hageja pidi tõlkima võõrkeelsed dokumendid on tõlkekulu vajalik ja põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 1625.52 eurot. Menetluskulude tagatis ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Hagi kuulub rahuldamisele ja seega on tagatise andmise põhjus ära langenud. Nimetatud tagatise saab hageja kohtult tagasi taotleda peale otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 195. Hageja on esitanud kohtule esindajakulude nimekirja. Menetluskuluks on alljärgnev esindajatasu: Hind Summa Kuupäev Kommentaarid Kestvus km-ta EUR Pankrotitoimikuga tutvumine, tõendite kogumine, seisukoha kujundamine, 18.06.2018 hagiavalduse koostamine T.K. suhtes 5h 30m

Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine T.K. suhtes, lisade 20.06.2018 komplekteerimine 4h 00m

Kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, tõenditega tutvumine, 16.10.2018 vastuse koostamine 3h 00m

kostja 12.09.2018 määruskaebusele 17.10.2018 seisukoha koostamine, tõendite esitamine 3h 00m

26.02.2019 Kohtuistungiks ette valmistamine 2h 30m

Kohtuistungile sõitmine ja istungil 27.02.2019 osalemine, istungiks ette valmistamine 5 h 30 m

Kostja 1.04.2019 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, tõendite 3.04.2019 kogumine 53 m

Kostja 1.04.2019 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine, tõendite kogumine, tõendite analüüs, lisade komplekteerimine ja 04.04.2019 esitamine kohtule 8 h 15 m

Pankrotihalduri seisukoha koostamine 11.04.2019 kostja 4. aprilli 2019.a taotlusele 3h 30 m

30.10.2019 Kohtuistungiks ette valmistamine 3 h 00 m

Istungiks ette valmistamine, istungil osalemine (3 tunnistaja üle kuulamine), 31.10.2019 transport istungile 8h 30m

1 020,00 Kohtuistungi protokolliga tutvumine, 14.11.2019 taotluse koostamine kohtule 3h 00m

360,00 Kriminaaltoimiku materjalidega tutvumine ja täiendava seisukoha ja tõendite 6h 00m 13.04.2020 esitamine kohtule.

14.04.2020 Seisukohtade täiendamine 0h 30m

Kohtunõudele vastamine ja tõlgete 15.02.2021 esitamine 0h 20m

18.05.2021 Kohtuistungiks ette valmistamine,

menetluskulude nimekirja koostamine 5 h 00 m 600,00 Lk 22 / 24

2-18-9506 19.05.2021 Kohtuistungil osalemine, Tallinn- PärnuTallinn 21.05.2021 Tõlkebüroodelt pakkumiste küsimine ja kooskõlastamine, arutelu tõlgete küsimuses 02.06.2021 Seisukoha koostamine T. K. taotlusele ja tõlgete edastamine kohtule 04.06.2021 Kohtuistungi protokolliga tutvumine, seisukoha kujundamine, seisukoha täpsustamine 01.07.2021 Toimiku materjalide läbi töötamine, teeside koostamine 05.07.2021 Kostjate seisukohtadele seisukoha koostamine, kohtukõne teeside koostamine, istungiks ette valmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine

8h 00m

960,00

1h 00m

120,00

2h 30m

300,00

1h 00m

120,00

2h 00m

240,00

11h 00m

1 320,00

kokku 87 h 58 m 10 556 Baram Pangkalan OÜ (pankrotis ) kinnitab, et ülalnimetatud kulutused on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja Baram Pangkalan OÜ (pankrotis ) palub menetluskulud kindlaks määrata. 06.07.2021 Istungiga seotud kulud palub hageja määrata kindlaks protokolliliselt istungil. Kohtuistung kestis 2 tundi ja 13 minutit seega esindajatasu 266 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja on ilma käibemaksuta (V toimik tl. 108, 147). Kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust , et hageja esindaja tunnihinne 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga- RKL 3-21-115-14 p.14. Kohus leiab, et põhjendatud kulu 18.06.2018 ja 20.06.2018 hagiavalduse koostamisega seotud toimingud on kokku 9,5 tunni eest x 120 eurot = 1140 eurot arvestades hagiavalduse ja hagi tagamise avaldust sisuliselt ca 11 lehel. Põhjendatud on 16.10.2018 kostja vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise kulu arvestades vastust sisuliselt ca 4 lehel 3 tundi x 120 = 360 eurot. Põhjendatud kulu on 17.10.2018 kostja määruskaebusele vastuse koostamise ja tõendite esitamise kulu 3 tundi x 120 = 360 eurot arvestades , et vastus määruskaebusele on ca 5 lehel. Põhjendatud kulu on 26.02.2019 kohtuistungiks ettevalmistus 2 tundi x 120 = 240 eurot. Põhjendatud ei ole 0,5 tundi x 120 = 60 eurot. Põhjendatud on 27.02.2019 kohtuistungil osalemine istungi kestuse järgi 3 tundi ja 18 minutit x 120 = 396 eurot. Põhjendatud ei ole ajakulu eest esindaja sõidule kulutatud aja eest 2 tundi ja 12 minutit x 120 = 264 eurot. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu s.o. transpordikulu, milleks on autokütuse maksumus. TsMS § 174 ja 175 ega § 144 p.1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist menetlusosalise lepingulisele esindaja sõidule kulutatud aja eest. TsMS § 217 lg.6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine on võrdsustatud menetlusosalise käitumine ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p.2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-64-13 p.13. Põhjendatud kulu on 3.04.2019 ja 04.04.2019 kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine , vastuse koostamine , tõendite kogumine ja analüüs , lisade komplekteerimine kohtule esitamine kokku 9 t 8 min x 120 = 1096 eurot arvestades kirjaliku vastust sisuliselt ca 10 lehel. Põhjendatud kulu on 11.04.2019 pankrotihalduri seisukoha koostamine 3,5 tundi x 120 =420 eurot arvestades kirjaliku seisukohta ca 5 lehel. Põhjendatud kulu on Lk 23 / 24

2-18-9506 30.10.2019 istungiks ettevalmistus 2 tundi arvestades, et üheks istungiks on juba ettevalmistatud ja 31.10.2019 istungil osalemine istungi kestuse järgi 6 tundi s.o. 8 x 120 = 960 eurot. Põhjendatud ei ole ülejäänud kulu 3, 5 tundi x. 120 = 420 eurot sõiduajakulu eelpooltoodud põhjendustel. Põhjendatud kulu on 14.11.2019 kohtuistungi protokolliga tutvumine ja taotluse koostamine kohtule 3 tundi x 120 = 360 eurot arvestades, et kohtuistungi protokoll on 30 lehel ja kirjalik taotlus sisuliselt 2 lehel. Põhjendatud kulu on 13.04.2020 kriminaaltoimiku materjalidega tutvumine ja täiendava seisukoha ja tõendite esitamine kohtule 5 tundi x 120 = 600 eurot arvestades seisukohta ca 4 lehel ja esitatud materjalide mahtu. Põhjendatud kulu ei ole 1,5 tundi x 120= 180 eurot. Põhjendatud kulu on 15.02.2021 kohtunõudele vastamine ja tõlgete esitamine 20 minutit x 120 eur/tund = 40 eurot. Põhjendatud kulu on 18.05.2021 kohtuistungiks ettevalmistus 2 tundi x 120 = 240 eurot. Põhjendatud kulu ei ole 3x 120 = 360 eurot arvestades, et kahel korral on juba istungiks ette valmistatud ja menetluskulude nimekirja ei ole sel ajal kohtule esitatud. Põhjendatud kulu on 19.05.2021 kohtuistungil osalemine istungi kestuse järgi 4, 5 tundi x 120 = 540 eurot. Põhjendatud ei ole 3,5 tundi x 120 = 420 eurot sõiduajakulu eelpooltoodud põhjendustel. Põhjendatud kulud on 21.05.2021 ja 02.06.2021 tõlkebüroolt pakkumiste küsimine ja kooskõlastamine, arutelu tõlgete küsimuses, seisukoha koostamine T.K.u taotlusele ja tõlgete edastamine kohtule kokku 2,5 tundi x 120 = 300 eurot arvestades seisukoha pikkust sisuliselt 1,5 lehel ja tõlgete mahtu. Põhjendatud ei ole antud kulu 1 tund x 120 = 120 eurot. Põhjendatud kulu on 04.06.2021 kohtuistungi protokolliga tutvumine ja seisukoha täpsustamine 1 tund x 120 = 120 eurot arvestades protokolli pikkust 14 lehel ja esitatud seisukohta ca 2 lehel. Põhjendatud on kulu 01.07.2021 ja 05.07.2021 toimiku läbitöötamine ja seisukoha koostamine, kohtukõne teeside koostamine, istungiks ettevalmistus ja menetluskulude nimekirja koostamine 11 tundi x 120 = 1320 eurot arvestades seisukohta ca 4,5 lehel , teese ca 10 lehel ja menetluskulude nimekirja ca 2 lehel. Kohus arvestab ka seda , et osaliselt on samu seisukohti juba eelnevalt esitatud ja teeside näol on tegemist korduva kokkuvõttega. Seega põhjendatud kulu ei ole 2x 120 = 240 eurot. Põhjendatud kulu on 06.07.2021 kohtuistungil osalemine 2 tundi ja 13 minutit x 120 eur/tund = 266 eurot. Seega põhjendatud esindajakulu on kokku 8758 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 3450 + 1625.52 + 8758 = 13 833.52 eurot. Samuti kuulub hageja nõudel vastavalt TsMS § 177 lg.4 kostjalt väljamõistmisele viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsuse RESOLUTSIOON:

Lk 24 / 24

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.