Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-18-4087 Hageja nõue Hageja esitas kostja vastu hagi 121,61 euro võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt otsustati 28.01.2017 korteriühistu üldkoosolekul renoveerida külmavee- ja kanalisatsiooni püstakud 2017 aasta jooksul. Samuti otsustati peale hanke tulemuste saamist hakata koguma raha remondi jaoks. 26.07.2017 ühistu üldkoosolekul külmavee- ja kanalisatsiooni püstakute renoveerijaks valiti OÜ x. Samal koosolekul otsustati kindlaks määrata püstakute renoveerimise fondi korteriomanike sissemaksete summat 119,80 euro ulatuses. Juba osaliselt kanalisatsioonipüstakuid vahetatud korteriomanikke sissemaksete suurust arvutada välja individuaalselt, pärast kanalisatsioonipüstakute vahetamise tööde tegemist olenevalt varasemalt paigaldatud torude seisundist, võimalusest nende taasühendamiseks ja varem teostatud tööde mahust. 17.-18. augustil 2017 tehti kostja korteris teostati püstakute renoveerimise töid. Tööde tulemuste põhjal koostati teostatud tööde akt nr 24. Vastavalt aktile Kostja palus töövõtjalt mitte asendada kanalisatsioonitoru ülemist osa, mis läheb pööningule. Sellel põhjusel tema korteris teostatud tööde maksumus on vähenenud 5 euro võrra. 28.08.2017 saatis korteriühistu juhatus saatis kostjale teostatud tööde akti nr 24 ja tegi ettepaneku sõlmida kokkulepe püstakute renoveerimise fondisse sissemaksete tasumiseks osamaksetena 6 kuu jooksul. Kostja keeldus. 01.09.2017. Kostjale on esitatud arve nr. 31/2017/P (lisa 4) summas 115,80 eurot püstakute renoveerimise fondisse sissemakse tasumiseks. Arve maksetähtaeg on 30.09.2017. Kostja ei ole ikka veel arvet tasunud. Seoses meedias kajastatud inimeste surmade juhtumitega, mida põhjustasid gaasiseadmed ja paigaldised, otsustas 28.01.2017 korteriühistu üldkoosolek anda juhatusele ülesandeks korraldada iga-aastane gaasiseadmete kontroll ja ülevaatus korterites. Kontrolli ja ülevaade läbi viia otsustati gaasiseadmete ja paigaldiste omanike arvelt (lisa 1, punkt 2). 5.12.2017 toimus majas organiseeritud gaasiseadmete ülevaatus ja kontroll. Kontrolli maksumus (180 eurot) jagunes võrdselt kõigi (x in) gaasiseadmete ja paigaldisi omanikke vahel. Ühe korteri kontrollimise maksumus oli 5,81 eurot. Kostja keeldus üldkoosoleku otsuse täitmast - ta ei lasknud inspektori korterisse ja keeldus kontrolli tasumast. Ühingu juhatus pöördus korduvalt kostja poole, ja palus kostjal pöörduda kontrollija poole ja leppida kokku korteri gaasikontrolli aja osas. 07.03.2018 kostja teatas kostja ühistu juhatusele, et tema gaasiboileris ei tööta "mingi nupp". Juhatus kutsus gaasipaigaldiste teenindaja, et korteri nr x gaasiseadmed kontrollida, ja vajadusel remontida. Kostja keeldus korduvalt gaasipaigaldise kontrollijat korterisse lasta. Eeltoodu alusel palume mõista välja Kostjalt 121,61 eurot Hageja kasuks, millest on 115,80 eurot tasumata püstakute renoveerimise fondi sissemakse ja 5,81 eurot on tasumata sissemakse Hageja poolt korraldatud gaasiseadmete kontroll ja ülevaatus. Ka seoses asjaoluga, et kostja teadlikult ei tasunud arveid ega ignoreerinud üldkoosoleku otsuseid ja lähtudes p.4.8 KÜ Kesk 47 põhikirja, palub hageja kohut kohustada kostjal hüvitada täies mahus Hageja kulud, mis on seotud võlgade sissenõudmiseks kohtusse pöördumisega. Kostja vastuväited

2-18-4087 Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud ja vaidles suuliselt hagile vastu 17.05.2018 istungil telefoni teel kui 01.06.2018 istungil esindaja kaudu. Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda kulude kandmisest, kuivõrd need ei ole olnud vajalikud kulud. Nagu kostja ka ütles ka 17.05.2018 kohtuistungil, ei olnud püstakutes kanalisatsioonitorude vahetamine vajalik tegevus. Hageja on põhjendanud vajalikkust sellega, et hoone on ehitatud 1963. a, hooned on vanad, amortiseerunud, korterites on olnud veeavariid. Samas pole hageja oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi väidet selle kohta, et torustik oli tõesti amortiseerunud. Kostja kinnitab, et torud olid täiesti korralikud ja kõlblikud ja vajadust vahetada 50 cm toru ei olnud vajadust. Kostja seisukohast olid need täiesti ebamõistlikud tööd Neid ei tehtud mitte üldse kõigis korterites. Arvestades kostja majanduslikku seisu, siis on see talle koormav. Pealtnäha 120 eurot, aga mõne inimese jaoks väga suur ja oluline summa. Kostja vaidles hagile vastu ka motiivil, et tegemist oli tarbijapaigaldise muudatustega ja selleks olnuks vaja ehitusluba. Seega on kõik tehtud tööd seadusega vastuolus. Kostja viitas seejuures Riigikohtu lahenditele 3-2-1-11611 p-le 24 ja 3-2-1-50 p-le 11. Hageja vastuväited kostja vastusele Hoones viidi läbi ehitustehniline ekspertiis, kostja on kursis ekspertiisi tulemustega. Püstakute seisu näevad kõik korteriomanikud, kuivõrd püstakud läbivad kõiki kortereid. Korterite, kus toimusid avariid, kohta esitati andmed ka kostjale koos aruannetega ja kostja on kursis. Otsus võeti vastu korteriomanike poolt. Otsust ei vaidlustatud. Esialgne otsus võeti remondi osas vastu 28.01.2017. Kostja oli sellest otsusest teadlik. Kui see summa oli kostja jaoks liiga suur, oleks kostja võinud taotleda juhatuselt võimalust tasuda seda summat ositi. Juhatus pöördus korduvalt kostja poole palvega sõlmida järelmaksu leping ja lahendada probleem kohtuväliselt. Meie maja on nn „hruštšovka“, kus elavad kõik vaesed inimesed. Rikkaid inimesi hruštšovkades ei ole, kõik rikkad ostavad endale juba kallimad korterid. Hageja on seisukohal, et kostja ei tasunud võlga mitte tingituna oma rahalisest seisundist, aga põhimõtteliselt, mis nähtub ka tema kirjadest juhatusele, et tema tasuma ei hakka, lahendage vaidlus kohtus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus hinnangul on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on Korteriühistu Kesk 47 (Sillamäe) liige ja talle kuulub elamus korter nr x. Korteriühistu põhikirja p 3.2.1 kohaselt on peab ühistu liige täitma muu hulgas ka ühistu üldkoosoleku otsuseid. Kanalisatsioonipüstakute renoveerimise ja gaasiseadmete kontrolli, mille alusel hiljem tööd tehti ja kostjale arve esitati, otsustas korteriühistu 28.01.2017 üldkoosolek. Kostja vastuväiteid kanalisatsioonitorude vahetamise vajaduse puudumisest ja hea usu põhimõtte rikkumisest ei saa võtta arvesse.

2-18-4087 Kesk 47 (Sillamäe) elamu ehitati 1963. a. Sellise elamu ehitusaegsete võrkude (külm ja soe vesi, kanalisatsioon, küte) vahetamise vajaduse loeb kohus üldteadaolevaks asjaoluks TsMS § 231 lg 1 tähenduses. Seega ei vaja see asjaolu tõendamist. Renoveerimistööde puhuks, kus sama torustik asendatakse uuega, ei ole vaja ehitusluba.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd asi lahendati kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuludena riigilõivu, tõlkekulude, hageja seadusliku esindaja saamata jäänud töötasu hüvitamist ja kostjalt välja nõudmist. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude hüvitamise osas osaliselt – riigilõivu osas. Ülejäänud osas taotluse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et korteriühistu seaduslik esindaja peaks valdama riigikeelt määral, mis võimaldab tal ametiasutustes asju ajada. Kui ta aga kasutab kohtumenetluses tõlki, ei saa sellised panna kostja kanda. Hageja seaduslik esindaja on esitas kohtuistungite tõttu saamata jäänud töötasu nõude. Esitatud dokumentidest aga ei nähtu, kus ja kellena hageja seaduslik esindaja töötas ja mis tasust ta istungite tõttu ilma jäi.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.