XX hagi YY vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks, asja tagastamiseks või alternatiivselt kohustuste ülekandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
6015,35 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda.
4.YY-l apellatsioonimenetluse kulude puudumise tõttu jätta nende rahaline suurus kindlaks määramata.
6.Tagastada XX-le apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 125 eurot ja kanda see XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 06.11.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu kahju 2329,03 euro hüvitamiseks ja viivise saamiseks hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kostja kohustamiseks tagastada hagejale mootorsõiduk LEXUS IS220D registrimärgiga XXXXXX, sh sõiduki hageja nimele ümber vormistama või alternatiivselt kostjale üle kanda ja tuvastada kostja poolt üle võetuks kõik hageja 07.11.2016 laenulepingust nr 16110425-AL tulenevad kohustused Swedbank AS ees. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja hageja 07.11.2016 laenulepingu nr 16-110425-AL 5500 euro laenamise kohta mootorsõiduki soetamiseks. 08.11.2016 ostis hageja mootorsõiduki Lexus IS220D (XXXXXX). Lepingu kohaselt pidi hageja tagastama Swedbank AS-le laenu põhiosa osamaksetena vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule, st alates 20.12.2016, annuiteetmaksetena igakuise maksega 211,73 eurot ja intressi seni tagastamata laenusummalt. Intressimääraks lepiti kokku 11% aastas krediidisumma jäägilt.
3.22.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja mootorsõiduki Lexus IS220D (XXXXXX) suulise müügilepingu ja e-teeninduses vormistati mootorsõiduk kostja nimele. Sõiduki müük toimus tingimusega, et kostja võtab endale kohustuse tagada laenusaajale, s.o hagejale, tagasimaksed laenulepingus nr 16-110425-AL sätestatud tähtpäevadel ja summades. Seega peab kostja alates 20.12.2016 maksma laenusumma tagasi ja tasuma pangale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel.
4.Kostja ei ole alates 20.12.2016 kuni 02.11.2017 täitnud võlasuhtest tulenevat kohustust, st kostja ei ole laenusummat maksnud. Sellel perioodil tasus hageja laenu tagasimakseid ja intressimakseid kokku 2329,03 eurot, millest põhiosa on 1827,95 eurot ja intressimaksed 501,08 eurot. Hageja pöördus 06.09.2017 kostja poole meeldetuletustega, kuid kostja sellele ei reageerinud.
5.Kostja lepingurikkumise tõttu saatis hageja 06.09.2017 kostjale lepingust taganemise avalduse, millega taganes lepingust alates taganemisavalduse esitamisest ilma täiendavat mõistlikku tähtaega andmata, sest kostja käitumine viitab sellele, et ta ei kavatse oma kohustusi täita. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja ja hageja olid juulist 2016 vabaabielus ja lõpetasid suhte märtsis 2017. Kuni 04.11.2016 kasutas kostja sõidukit Kia Rio, mis kuulus kostja emale. Hageja lubas kinkida
kostjale uue sõiduki. Seoses sellega tegi hageja kostja emale ettepaneku müüa temale kuuluv sõiduk Kia Rio ja teha panus uue sõiduki ostmiseks (kingitusena) kostja jaoks. Kia Rio müüdi 04.11.2016 ja auto eest saadud 800 eurot andis kostja ema üle hagejale uue sõiduki ostmiseks kostjale kingituseks. Hageja ostis mootorsõiduki Lexus IS220D (XXXXXX) 08.11.2016. Kostja ja hageja ei sõlminud 22.11.2016 mootorsõiduki Lexus suulist müügilepingut, nagu on märgitud hagiavalduses. Hageja kinkis RR juuresolekul sõiduki kostjale ja 22.11.2016 toimus sõiduki omanikuvahetus Maanteeameti e-teeninduses kostja nimele suulise kinkelepingu alusel. Kuni 06.09.2017 ei esitanud hageja kostjale ühtegi nõuet seoses sõidukiga. Alles pärast seda, kui hageja sai teada, et kostjal on uus suhe, hakkas hageja kostjalt alusetult nõudma kahju hüvitamist. Hageja käitumine on pahatahtlik ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 400 eurot.
9.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hageja ja Swedbank AS vahel on 07.11.2016 sõlmitud laenuleping nr 16-110425-AL laenusummaga 5500 eurot ja krediidi kogukuluga 6451,77 eurot mootorsõiduki ostmiseks; laenulepingu nr 16-110425-AL maksegraafiku kohaselt peab hageja alates 20.12.2016 kuni 20.04.2019 tasuma igakuiselt 20.kuupäevaks laenu tagasimakse summas 211,73 eurot ja 20.05.2019 viimase tagasimakse summas 211,60 eurot; 08.11.2016 müügilepingu kohaselt ostis hageja sõiduauto Lexus (reg.märk XXXXXX) maksumusega 5700 eurot; 08.11.2016 maksekorralduse nr 93770 kohaselt on hageja tasunud sõiduauto müüjale 5700 eurot; laenulepingu nr 16-110425-AL maksegraafikust nähtuvalt on hageja ajavahemikul 20.12.2016-02.11.2017 tasunud laenuandjale laenu- ja intressimakseid kokku 2329,03 eurot (11 x 211,73); 22.11.2016 sõlmitud suulise lepingu alusel vormistati Maanteeameti e-teeninduses sõiduauto Lexus (reg.märk XXXXXX) omaniku vahetus; allkirjastamata dokumendi pealkirjaga „omanikuvahetuse kinnitus“ kohaselt pooled kinnitavad, et leping on sõlmitud ja sõiduauto Lexus (reg.märk XXXXXX) on üle antud ning nad nõustuvad sõiduki ümbervormistamisega liiklusregistris kostja nimele; hageja on kostjale üle andnud sõiduauto Lexus (reg.märk XXXXXX); hageja on 06.09.2017 esitanud kostjale 22.11.2016 lepingust taganemise avalduse, mille on kostja kätte saanud hiljemalt 21.09.2017; kostja ei ole hagejale kostja omandisse 22.11.2016 üle antud sõiduauto Lexus eest tasunud; pooled ei ole sõlminud kirjalikku lepingut, millest nähtuks 22.11.2016 sõlmitud suulise lepingu tingimused, sh kostja kohustus tasuda hagejale tagasimaksed laenulepingus nr 16-110425AL sätestatud tähtpäevadel ja summades.
10.Pooled ei ole üksmeelel selles, kas 22.11.2016 suuliselt sõlmitud leping, mille alusel kostja omandas hagejalt sõiduauto Lexus (reg.märk XXXXXX), on müügileping või kinkeleping, kas kostja kohustus tasuma hagejale hageja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad tagasimaksed laenulepingus nr 16-110425-AL sätestatud tähtpäevadel ja summades ja kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused hageja poolt 22.11.2016 sõlmitud suulisest lepingust taganemiseks.
11.Tõendatud ei ole, et kostja kohustus tasuma hagejale sõiduauto ostuhinna rahas vastavalt hageja ja Swedbank AS vahel 07.11.2016 sõlmitud laenulepingu nr 16-110425-AL maksegraafikule. Kuna 22.11.2016 sõlmitud suuline leping ei vasta kõikidele VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu tingimustele ja ei ole tõendatud kostja kohustus tasuda hagejale sõiduauto ostuhind rahas, siis ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, samuti ei ole tõendatud ostuhinna tasumise tingimused. Seega ei ole
põhjendatud väide, et kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud sellega, et ei ole hagejale sõiduauto Lexus müügihinda tasunud või asunud maksegraafikut täitma. Lähtudes eeltoodust ei ole täidetud eeldused hageja poolt 22.11.2016 sõlmitud suulisest lepingust kui müügilepingust taganemiseks.
12.Põhjendatud on kostja väide, et 22.11.2016 poolte vahel sõlmitud suuline leping on kinkeleping. Pooled olid elukaaslased 07.11.2016, mil hageja sõlmis Swedbank AS-ga laenulepingu nr 16-110425-AL ja omandas sõiduauto Lexus (XXXXXX), samuti 22.11.2016, mil pooled sõlmisid suulise lepingu sõiduauto Lexus üleandmiseks ja hageja andis sõiduauto kostjale üle. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele, et poolte kooselu lõppes märtsis 2017 ja kuni 06.09.2017 ei esitanud hageja kostjale seoses sõiduautoga Lexus ühtegi rahalist nõuet. Kooselu ajal soovivad inimesed üldjuhul koos olla ja ei kavanda alati toiminguid ja olukordi tulevikus lahkuminekuks, mistõttu on usutav ja võimalik, et kooselu ajal kingib üks elukaaslane teisele elukaaslasele sõiduauto.
13.Tunnistaja RR ütluste kohaselt ei töötanud tema tütar, kes on käesolevas menetluses kostja, sõiduauto Lexus ostmise ajal ametlikult ja ei oleks olnud võimeline maksma laenumakseid, kuigi ta töötas mitteametlikult kodus ja tal oli mingi väike sissetulek. Korteri liisingumakseid maksis tunnistaja, kommunaalmakseid tasus kostja, vahel andis tunnistaja kostjale bensiiniraha, ka tunnistaja vanemad aitasid. Kui kostja ja hageja hakkasid koos elama, siis hageja ostis toitu ja bensiini. Tunnistaja väitel müüs ta enda auto ja müügist saadud raha andis hagejale, osaledes sellega uue auto eest tasumisel. Hageja ja kostja rääkisid temale enne sõiduauto ostu, et uus auto ostetakse kostjale. Tunnistaja kinnitusel ei olnud võimalik, et kostja oleks pidanud maksma sõiduauto Lexuse eest, sest tütrel raha puudumise tõttu oleks tema eest pidanud makseid tegema tunnistaja. Tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, milles pooled 22.11.2016 suulise lepingu sõlmimisel kokku leppisid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostjal ei olnud hagejaga suulise lepingu sõlmimise ajal raha ja majanduslikku võimekust selleks, et võtta endale rahalisi kohustusi seoses auto ostmisega.
14.Kuivõrd käesolevas menetluses on tõendatud, et hageja andis kostjale 22.11.2016 sõlmitud suulise lepingu alusel sõiduauto üle ja ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud kostja vastutasu kohustuses või teistes koormistes ja kohustustes, siis on hageja andnud kostja omandisse sõiduauto tasuta, mistõttu on tegemist pooltevahelise kinkelepinguga. Kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei ole hageja lepingust kehtivalt taganenud.
15.Kuivõrd poolte vahel ei sõlmitud 22.11.2016 suulist müügilepingut, millest oleks kostjale tulenenud kohustus tasuda hagejale laenumakseid vastavalt laenulepingu nr 16-110425-AL maksegraafikule, siis ei ole kostja oma kohustusi rikkunud. Tõendatud ei ole kostja poolt hagejale kahju tekitamine ja rahuldamata tuleb jätta hageja nõue mõistja kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 2329,03 eurot. Hageja loobus kohtuistungil viivisenõudest. Kuna asjas on tuvastatud, et hageja ei ole vaidlusalusest lepingust kehtivalt taganenud, ei saa hageja nõuda kostjalt sõiduauto Lexus tagastamist ja hageja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja alternatiivne taotlus kanda üle kostjale ja tuvastada kostja poolt üle võetuks kõik hageja 07.11.2016 laenulepingust nr 16-110425-AL tulenevad kohustused Swedbank AS ees.
16.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuluks on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud suurusega 400 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Maakohus ei analüüsinud hageja argumente ja tõendeid. Hageja ei nõustu kohtu arvamusega, et pooltel vahel oli sõlmitud kinkeleping. Tõendatud ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 259 sätestatud eelduste olemasolu. Maakohus ei arvestanud sätte kinkijat kaitsvat eesmärki ja sisustas selle liiga kitsalt. Kostja teenis mitteametlikku sissetulekut ja tal ei olnud võimalik pangast laenu saada. Hageja ametlik sissetulek seda võimaldas. Pooled otsustasid, et hageja võtab autolaenu enda nimele tingimusega, et kostja maksab nimetatud laenu õigeaegselt tagasi. Seega sõlmisid pooled ostu-müügilepingu, mille järgi oleks kostja pidanud tasuma hagejale ostuhinna. Kuna kostja ei olnud võimeline ostuhinda koheselt tasuma, siis toimus võõrandamine tingimusega, et kostja võtab endale kohustuse tagada hagejale tagasimaksed laenulepingus nr 16-110425-AL sätestatud tähtpäevadel ja summades. Kostja ja tema ema tunnistajana antud ütlustest ei saa teha järeldust, et tegemist oli kinkelepinguga. Kostja ei tõendanud kinkelepingu olemasolu. Hageja palk ei olnud nii suur, et teha kostjale nii kalleid kingitusi. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud hageja argumendid ja tõendid analüüsimata. Maakohus põhjendas vastavuses TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga, miks ta hageja väidetega ei nõustunud. Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud hageja tõenditele, mis oleks jäänud kohtu poolt hindamata.
24.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud 22.11.2016 suulise müügilepingu sõlmimist. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise kinkelepingu. Maakohus on VÕS § 259 lg-s 1 sätestatut hinnanud koosmõjus VÕS § 265 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud piisavas ulatuses. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal kulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra.
27.Hageja esitas 15.05.2018 taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Apellatsioonkaebuse hind on 6015,35 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja tasus riigilõivu 575 eurot. Seega on taotlus põhjendatud. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna hageja tasus riigilõivu ettenähtust 125 eurot rohkem, siis tuleb enamtasutud riigilõiv tagastada. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv kanda hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.