Võlaõigus › Võõrandamislepingud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunudasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx. Rahvastikuregistrist nähtub, et perioodil 01.09.2017-17.10.2017 oli võlgniku elukohaks märgitud xxx. Alates 18.10.2017 on elukoht KOV täpsusega Kohtla-Järve linn. Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Võlgnikul on Leedu Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Leedu) pass (kehtivusega kuni 16.10.2025). Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Korteriomand xxx omanikuks on R. V.. Kohus proovis 30.10.2018 telefonil 56379684 ja 56342612 saada ühendust xxx korteriomanik R. V.ga, telefoni numbrid ei ole kasutusel.

Maksukohustuslaste registri andmetel ei ole võlgnik Eestis ametlikult töötanud. Politsei andmekogus puudub informatsioon hagi Ž. J.e võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kohus proovis 30.10.2018 telefoni teel saada kostjaga ühendust Tele 2 Eesti AS ja Žudrunas J. vahel 06.09.2017 sõlmitud lepingus märgitud telefoni numbril 58371955. Telefoni number on vigane, ei ole kasutusel. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale üritatud kohtudokumendid kätte toimetada lepingus märgitud aadressile xxx. Kohus proovis 30.10.2018 telefoni teel xxx saada ühendust xxx korteriomanik Ago Jaanimäega, viimane ei võta toru vastu. Hagiavalduse täienduses on kostja elukohaks märgitud aadress xxx. Kohus võttis ühenduse 30.10.2018 telefonil xxx xxx korteriomanik D. S., kes teatas kohtule, et isikut nimega Ž. J. üldse ei tunne, elab xxx alates 2011.aastast ning pole oma korterit kunagi üürile andnud. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt RK 31.03.2015 määruse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-179-14). Kohus on teinud praeguses asjas piisavalt mõistlikke jõupingutusi kostja elukoha teadasaamiseks. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna võlgniku alaline elukoht on Leedu Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Leedu Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Lisaks märgib kohus, et võlgniku täpne elukoht, sh. Leedu Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi avaldaja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Leedu Vabariigis tunnustada ega täita. Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „[k]äesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-292/10 p 67). Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.