Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kxxxxxxxxxx nõuded ja mõista Nxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx Txxxxx Bxxxxxxxxx kasuks välja menetluskulud summas 619,50 eurot.

taastamiseks kulub 600 eurot, mida hageja peab kostja poolt tekitatud kahju suuruseks ning mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja leiab, et kostja käitumine hagejale kuuluva piirdeaia lõhkumisel oli õigusvastane, kostja on hagejal kahju tekkimises süüdi ning sellest tulenevalt kuulub hagejal tekkinud kahju hüvitamisele kostja poolt. 17.07.2018 esitas hageja oma täiendavad seisukohad. Hagiavalduse lisana esitatud kaardilt on nähtav, et käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseks asukohaks oleval kohal on kaardil märgitatud tee kollase joonega, teest paremale jääb kostja ainukasutuses olev maa-ala ning teest vasakule jääb kostja kõrvalhoone (kuur), mis on märgistatud kostja maa-ala tähistava piirjoonega ning sellest üleval pool on märgistatud maa-ala hageja ainukasutusse kuuluvana. Kaardilt on nähtav, et hageja ainukasutuses oleva maa-ala ja tee vahel ei ole kostja ainukasutusse kuuluvat maad. kostja väide, et hageja ehitas piideaia vaidlsualuses asukohas kostja ainukasutuses olevale maale, ei ole tõene, kuna selleks oleks hageja pidanud piirdeaia rajama teest üle, paremale poole teed, mida hageja aga teinud ei ole. Lisaks on ka hageja piirdeaed piisavas kauguses teest, jättes vaba ruumi piirdeaia ja tee vahele (tee vasakule äärele). Enne hageja poolt piirdeaia paigaldamist käisid kõik kinnisasja kaasomanikud ühiselt vaatamas asukohta, kuhu hageja planeeris piirdeaeda paigaldada, ning kõik kinnisaja kaasomanikud olid nõus piirdeaia asukohaga. Korterite 2 ja 4 omanikud VxxxxxHxxxxja Txxxx Kxxxxx kinnitasid kirjalikult seda, et hageja ei ole piirdeaia paigaldamisel rikkunud kinnisasja kaasomanike vahelist sellekohast kokkulepet. Hageja selgitas, et kahjunõue on tegelikult suurem, sest kostja lõhkus ka hagejale kuuluvad taimed, mis kasvasid piirdeaia läheduses. Seega lisanduvad kulud haljastusteenusele ning uutele taimedele. Hageja palus hagi rahuldada. 12.09.2018 esitas hageja oma lõplikud seisukohad. Hageja selgitas, et ta ei ole pärast 07.05.2018 piirdeaeda teistkordselt rajanud. Hageja rajas piirdeaia eelnevalt korteriühistuga kokkulepitud asukohale ning pärast kostja poolt aia lõhkumist asetas hageja selle tagasi samale kohale. Kostja on aeda lõhkunud kaks korda ning hageja on selle pidanud kuidagi püsti saama, et takistada koera lahtipääsemist. See, et kostja ei ole maininud, et ta aia ka teist korda lõhkus, ei tähenda, et kostja poleks nimetatud tegu toime pannud. 11.05.2018 toimepandud teo osas on alustatud väärteomenetlus. Kui hageja pani aia õigele kohale tagasi pärast kostja esimest lõhkumist, siis miks pidi kostja aia 11.05.2018 teist korda ära lõhkuma. Kostja vastuväited on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Hageja küll nõustub kohtu viitega selles osas, et kinnisasja kasutuskorra kokkuleppe kaardilt (värvilised jooned) ei saa teha järeldust selle kohta, kas korter 1 maa-alal asuva kuuri katuse äärest kuni ühiskasutuses oleva teeni jääb veel maad, kuid hageja on seisukohal, et kaardi põhjal on üheselt selge, et kui nimetatud asukohta jääb maad, ei asu seal kindlasti kostja ainukasutuses olevat maad. Ehk, et maa mis on nimetatud asukohas, hageja õueala ja tee vahel, jaguneb hageja ainukasutuses olevaks maaks ja tee-maaks. Vaadeldes kaarti selliselt, et kaardile trükitud märkused on õiges lugemise suunas, kulgedes vasakult paremale, viitab hageja asukohale, mis asub kostja kuuri (kaardil pruuniga peale kirjutatud “KRT 1”) paremal küljel. Seal jooksevad paralleellselt vertikaalsed jooned, mis tähistavad hageja ainukasutuses olevat maa-ala ning kostja ainukasutuses olevat maa-ala kuni horisontaalselt kulgev tee-ala tähistav kollane joon eelpoolnimetatud jooned alumisest küljest katkestab (isiklikus kasutuses olevat maa-ala tähistavad jooned kulgevad edasi tee-maa pealt hageja oma vastavalt paremale ning kostja oma vasakule). Sealt edasi, horisontaalse joonega paremale kulgevad kõrvuti hageja ainukasutuses olevat maa-ala tähistav joon ning tee-ala tähistav joon. Kostja väidete tõelevastavuse korral (et hageja maa-ala ja tee-maa vahel on veel kostjale kuuluvat maad) peaks nende kahe joone vahel kulgema joon, mis märgistab kostjale kuuluvat maa-ala. Kaardil aga selline märgistus puudub. Hageja ei ole aeda parandanud ega uuesti paigaldanud

ning leiab, et katkise aiavõrgu ja lõhutud postide abil ajutise konstruktsiooni moodustamist ei saa nimetada aia paigaldamiseks. Hageja tellib uue piirdeaia siis, kui kostja on selle kulud talle hüvitanud. Piirdeaed oli enne selle kostja poolt lõhkumist tehtud täielikult uutest materjalidest. Kostja tegevuse tõttu on piirdeaed nüüd tugevasti rikutud. Aiavõrk on väändunud, muljutud ja kohati ka katki, puidust aiapostid on katkised ning nende kasutamine uue aia rajamisel ei ole samaväärne varasemaga. Hageja leiab, et peab saama endale samaväärse aia – uuest ja korralikust materjalist. Kostja vastuväited 22.06.2018 esitas kostja vastuväited hagile. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kostja hinnangul on oluline: kelle kasutusse jäävale maale oli hageja poolt aiapostid ja aiavõrk paigaldatud, milliseid õiguskaitsevahendeid oli N. Kxxxxxxxxx õigustatud kasutama ja milline on reaalne tekkinud kahju. Kostja märkis, et kasutuskorra kokkuleppele lisatud maa plaanis on poolte kasutuses olevate maade piir märgitud üsna jämeda joonega. Tegelik piirijoon algab kostja kasutuses oleva hoone nurgast. Korteri omanike kokkulepe põhines piiridel, mis olid olemas enne notariaalse kokkuleppe sõlmimist. Omanikud paigaldasid maa piirile postid mõlemale poole ühiskasutatavat teed. Otse postide juurde istutati põõsad. Kokkulepitud piir asus seega põõsastes nii ühel kui teisel pool ühiskasutatavat teed. Vanad põõsastes olevad postis on nähtavad ka praegu. Hageja ehitas aia kostja maa poole teest kuni kõrvalasuva kinnistuni. Kostja palus hagejal aed tema kasutuses olevalt maalt eemaldada, aga hageja seda ei teinud. KÜ Kxxxxxxxx 05.05.2018 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustas üldkoosolek, et korter 3 võib enda territooriumile ehitada piirdeaia ja värava, mis on kõigile kasutatav ning pole lukustatud, millega on tagatud juurdepääs kogu maja fassaadile ja ühiskasutatavale teele. Hageja ei ehitanud uut piirdeaeda enda territooriumile, isegi mitte enda kasutuses oleva maa piirile, vaid kostja kasutuses olevale maale. 2018.a mai algul ehitas hageja uue piirdeaia kostja kasutus olevale maale ühiskasutuses olevast teest kuni kostja kasutuses oleva hoone nurgani, tehes seda kaarega: esialgu mööda kostja kasutuses olevat maad ja siis kaarega hoone nurga külge. Pärast tüli paigaldas hageja sellesama aia kohta, kus ta kaasomanike kokkuleppe kohaselt pidi olema. Probleem lahenes ja see aiaosa on õiges kohas. Kostja ei pannud toime mitte mingisugust süülist tegu hageja kasutusse antud maatüki piirdeaia lõigul. Kostjal oli seadusest tulenev õigus eemaldada piirdeaia lõik, tõmmates maa seest välja puidust aiapostid ja pannes need külgnevasse lillepeenrasse, samuti tõmmata aiapostide küljest lahti ja panna maha hunnikusse aiavõrgu. Kostja ei ületanud hädakitse piire. Ilma võrku postidest eemaldamata, oleks eemaldatud aia hunnik olnud nii suur, et oleks võinud aias kasvavaid kultuure kahjustada. Hagejale ei tekkinud mitte mingisugust rahalist kahju, sest ta paigaldas sama aia samade postidega pärast intsidenti tagasi üldkoosolekul kokkulepitud kohta, hoone nurga juurde. Kuivõrd jutuajamine hagejaga tulemusi ei andnud, ei oleks kostja saanud oma valdust muud moodi kaitsta. Kostja käitumine oli õiguspärane, kostja teo ja tagajärje vahel ei ole põhjuslikku seost, kostja ei ole süüdi ja hagejale kahju ei tekkinud. Isegi kui kostja oleks hagejale kahju tekitanud, ei saa selle suurus kindlasti olla 600 eurot, sest puust aiapostid jäid terveks ning traatvõrku ei ole vaja uuega asendada. Hinnapakkumine ei tõenda konkreetse aialõigu taastamise kulu. Hinnapakkumine on teoreetiline kulu ja see pole seotud reaalse tööga ega konkreetse vaidlusaluse aiaga. 13.09.2018 esitas kostja oma lõplikud seisukohad. Teiste korteriomanike kirjalikust kinnitusest ei nähtu, kas aed on nüüd ümberpaigutatuna kokkulepitud kohas või oli kokkulepitud koht aia enne eemaldamist olnud asukoht. Korteriühistu esimehe vastuse kohaselt täpset asukoht kokku ei lepitud. Kokku lepiti, et aed peab jääma korteri 3 krundi piiresse. Notariaalselt kokkulepitud kinnistu kasutuskorra plaanilt nähtub, et hageja ainukasutusse jääva maa piir kulgeb kostja kõrvalhoone nurgast kaarega hage maa poole,

kindlasti mitte kaarega kostja ainukasutusse jääva maa poole. Kostja esitas kohtule foto piirdeaiast enne aia eemaldamist ja foto uuesti paigutatud piirdeaiast ning foto piirdeaed 15.06.18, millest nähtub, et esialgu ehitas hageja piirdeaia kaarega kostja kasutusse jäänud maa sisse ja peale tüli paigutas aia kostja kõrvalhoone seina pikendusena sirgjoonena otse teeni. Nii seisab piirdeaed käesoleva ajani. Kostja kõrvalhoone nurgast kuni teeni on maad ca 3,5 – 4 m. Kostja poolt kohtule koos vastusega 22.06.2018 esitatud fotodelt nähtub, millise aia hageja paigaldas (aia väljanägemine). Aed on sarnane aiale, mille hageja teest kuni kostja kõrvalhoone nurgani tagasi pani. See tõendab veelkord, et mingit kahju kostja oma tegevusega hagejale ei tekitanud. Nagu nähtub kostja poolt esitatud tõenditest, rajas hageja esialgu piirdeaia kostja maale ning peale konflikti enda maale, mis jäigi aia õigeks asukohaks. Seega ei ole kostja käitumine õigusvastane. Ta ei eemaldanud piirdeaeda hageja kasutusse jäänud maalt. Kostja tõmbas hageja poolt paigutatud aiapostid maast välja ja pani aia maha. Postid jäid terveks, aiavõrk jäi terveks ja säilisid võrgu kinnitused postide külge. Hageja võttis needsamad aiapostid ja sellesama aiavõrgu ning paigutas aia uude, sellisesse asukohta, mis poolte vahel kokku lepiti. Seal seisab aed käeoleva ajani. Hageja poolt esitatud hinnapakkumine ei kajasta tegelikku tööd. Firma on esitanud hinnapakkumise, mitte arve teostatud tööde eest. See hinnapakkumine ei ole kuidagi seotud aia ümbertõstmiseks vajalike töödega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  Kinnisasi aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on nelja korteriomaniku kaasomandis. Hagejale kuulub korter nr kolm ning kostjale korter nr üks.  Kinnistu kaasomanikud on notariaalselt kokku leppinud kinnisasja kasutuskorra (tl 510), mille kohaselt on iga kaasomaniku ainukasutusse antud kaardil (tl 11, 28, 39, 60) märgitud maa-ala.  Hageja ja kostja ainukasutuses olevad maa-alad piirnevad osaliselt.  Hageja ehitas kinnistule piirdeaia. Kostja eemaldas piirdeaia (kolm posti ja aiavõrk) lõigul, mis ulatus tema kuuri nurgast kuni hageja aiaväravani. Hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus oli õigusvastane, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju 600 eurot (kahjustunud asja parandamise kulud) ning kostja on tekitatud kahjus süüdi. Kohtu hinnangul on tegemist deliktiõigusliku nõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks: I isikule kahju tekitamine (st tegu, teo tagajärjel tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel); II kahju tekitaja teo õigusvastasus ja; III kahju tekitaja süü. Kahju hüvitamise eeldused peavad esinema üheaegselt ning kohus tuvastab need etapiviisiliselt ülaltoodud järjestust järgides. I Hagejale kahju tekitamine

Hageja on kostja teona välja toonud selle, et kostja lõhkus hagejale kuuluva piirdeaia osaliselt (3 aiaposti ja võrk) kostja ainukasutuses oleval maa-alal asuvast kuuri nurgast kuni hageja väravani. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta eemaldas eelnimetatud kohas piirdeaia lõigu, tõmmates maa seest välja puidust aiapostid koos aiavõrguga. Kostja tunnistas seega oma tegu- faktilist käitumist aiapostide ja võrgu eemaldamisel. Hageja sõnul peab ta kostja teo tulemusena välja vahetama kolm posti ja aiavõrgu ning hindab oma kahjuks 600 eurot vastavalt hinnapakkumisele (tl 13), mis kulub lõhutud aiaosa vahetamisele ja parandustöödele. Kostja vaidles kahjule vastu, leides, et hagejale ei tekkinud mingisugust rahalist kahju, sest hageja paigaldas sama aia samade postidega pärast kostja tegu tagasi. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et hagejal ei saanud mingisugust kahju tekkida. Ajutiselt aia tagasipanek ei tähenda seda, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hageja pani aia tagasi ajutiselt ning see on siiski vajalik välja vahetada, arvestades seda, et hageja omab koera, kes vajab igapäevaselt väljas ruumi ja liikumist. Kohus märgib, et selleks, et hagejal tekiks kahju, ei pea talle kuuluv ese ilmtingimata hävima ja muutuma täielikult kasutuskõlbmatuks. Kahju võib tekkida ka asja kahjustumise tagajärjel, mida käesolevalt hageja väidab. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt (tl 29-34, 53-55) on kohtu hinnangul leidnud tõendamist asjaolu, et vaidlusaluse aiaosa võrk ja üks aiapost on saanud kahjustada. Kohus märgib, et ühelgi fotol ei ole reaalselt näha osaliseltki sirget aiavõrku. Fotodelt on näha, et aiavõrk on väändunud, muljunud ja kohati isegi täiesti katki. Hageja sõnul eemaldas kostja piirdeaia kahel korral – 07.05.2018 ja 11.05.2018. Kostja on esitanud tõendina foto 07.05.2018 enne piirdeaia eemaldamist (tl 35), millest nähtub, et aiavõrk on kortsus ning muljunud. Fotolt on näha, et aiavõrk on olulises ulatuses juba posti küljest lahti. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et hageja oma aia esialgselt sellisel viisil üldse paigaldas, seda enam, et aeda oli vaja koera pärast. Foto tegemise täpne aeg ei ole kohtule esitatud, mistõttu kohus ei saa lugeda, et foto on tehtud just enne aia eemaldamist. Ebatõenäoline on, et võrkaed ongi esialgselt paigaldatud fotol näha olevast võrgust ja viisil. See, et foto on tehtud samal päeval kui kostja aia eemaldas, ei tõenda, et see on tehtud vahetult enne aia eemaldamist. Siiski leiab kohus, et täielikult pole tõendatud kolme aiaposti kahjustumine. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt leiab kinnitust vaid ühe aiaposti kahjustumine (foto tl 53), ülejäänud kahe posti puhul ei ole nende kahjustumine tõendatud. Fotolt paistab üks aiapost, millel on ülalt puidutükid väljas ja puit postilt külje pealt maha koorunud. Tegemist ei ole enam sileda ja tervikliku aiapostiga ja seega on aiapost saanud kahjustada. Hageja on esitanud kohtule kaks videosalvestist (hagiavalduse lisad 3,4), millelt nähtub kostja tegevus. Kohus on videosalvestisi vaadanud ja neilt nähtub kostja brutaalne ja lõhkuv tegevus- aiavõrgu ja postide kiskumine hoolimatult ja lõhkuvalt. Kostja tegevus võrgu kiskumisel kahjustas, murdis ja lõhkus võrku. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja tegevuse tulemusena on kahjustunud hagejale kuuluvad üks aiapost ja kolme aiaposti vaheline aiavõrk. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja leidis, et tema teo ja tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost, sest hagejaga jutuajamine tulemusi ei andnud ning kostja ei oleks saanud oma valdust muud moodi kaitsta. Kostja käitumine oli õiguspärane, kostja teo ja tagajärje vahel ei ole põhjuslikku seost, kostja ei ole süüdi ja hagejale kahju ei tekkinud. Teo õiguspärasus on vastutust välistav asjaolu, mida kohus kontrollib järgmises punktis. Kohus märgib, et teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos ei seisne selles, kas kostja tegu oli

õiguspärane või mitte. Vaadelda ja tuvastada tuleb asjaolu, kas kostja teo tagajärjel tekkis hagejale kahju või mitte. Põhjuslikku seost ei mõjuta asjaolu, kas kostja oli õigustatud tegu tegema või mitte. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (nt RKTKo-d nr 3-2-1-101-16 p 18, 3-2-1-173-12 p 18 ja 3-2-1-42-16 p 19). Kohus on seisukohal, et kostja tegu ja hagejale tekkinud kahju on omavahel põhjuslikus seoses. Kui kostja ei oleks hagejale kuuluvaid aiaposte koos võrguga eemaldanud, poleks hageja aiapost ning võrk kahjustada saanud. Vaidlusalune aiaosa oleks endiselt uues seisundis. Asja materjalidest ei saa järeldada ka ühtegi asjaolu, et hagejale kahjulik tagajärg oleks ikkagi muud moodi saabunud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja tegu- aiapostide ja võrgu eemaldamine- on põhjuslikus seoses hagejale kostja teo tagajärjel tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud. VÕS § 128 lg 3: otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus on ülal juba tuvastanud, et kostja eemaldas hageja poolt paigaldatud ja hagejale kuuluva aia- aiapostid koos võrguga ja et hagejal on tekkinud kahju kostja teo tagajärjelkahjustunud on üks aiapost ja kolme aiaposti vaheline aiavõrk. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt kahjustunud aiaosa parandamise kulude hüvitamist. Hageja on lugenud oma kahjuks 600 eurot, mis kuluks temal kolme aiaposti ja võrgu vahetamisele. Hageja on tõendina esitanud hinnapakkumise (tl 13), milles aia materjali ja parandustöö maksumus 500 eurot, käibemaks 100 eurot. Kostja esitas vastuväite kahju suurusele ja kulude vajalikkusele ning väitis, et hüvitis ei saa kindlasti olla 600 eurot, sest puust aiapostid jäid terveks, aiavõrku pole vaja uuega asendada ning hinnapakkumine ei tõenda konkreetse aialõigu taastamise kulu (see on teoreetiline kulu, pole seotud reaalse töö ja vaidlusaluse aiaga). Kohus on eelnevalt juba tuvastanud, et üks puust aiapost ja aiavõrk kolme aiaposti vahel on saanud kahjustada. Kohus leiab, et ühe aiaposti ja aiavõrgu vahetamine on täiesti mõistlik ja vajalik kulu. Ka kahju hüvitamise eesmärgist lähtuvalt peab kahjustatud isiku asetama olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale enne kahju tekitava teo toimumist. Seega peaks hageja saama endale sirge aiavõrgu ja terve aiaposti. Kohtu hinnangul oleks absurdne olukord, kus hageja peaks laskma enda aiavõrgu sirgeks ajada ja aiapostile puidu tükke külge liimima ja tegema seda kõike näiteks isiklikult. Kohtu hinnangul on täiesti mõistlik ning põhjendatud kahjustunud aiaosade väljavahetamine ja seda inimeste poolt, kes igapäevaselt selliste töödega tegelevad. Lisaks märgib kohus, et kui kahju tekitaja vaidleb vastu kulude vajalikkuse väitele, siis peab ta ise selleks esitama oma tõendid (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-13 p 13). Kostja on esitanud üksnes vastuväited, kuid ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks mitte.

Küll aga on kohus arvamusel, et kahju hüvitise suurus pole täies ulatuses, s.o 600 eurot (millest 500 eurot materjali ja töö hind ja 100 eurot käibemaks), põhjendatud. Hinnapakkumisest nähtuvalt sisaldab 500 eurot aiaparandustöid koos materjaliga ning 3 posti ja võrgu vahetust. Hinnapakkumise on tellinud hageja aadressile Kxxxxxxxx ning hinnapakkumine on tehtud kostja poolt kahju tekitamise kuul. Kohus ei nõustu kostja väitega, et aialõigu taastamise kulu pole seotud vaidlusaluse aiaga. Eluliselt usutav ei saa käesolevalt olla olukord, kus hageja tellib hinnapakkumise samale tänavale kellegi teise aiale, kellel samuti on vaja vahetada kolm posti ja aiavõrk. Samas saab kahjuhüvitis seisneda teoreetilises kulus, st kulus, mis pole seotud veel reaalselt tehtud tööga. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et hüvitist saab nõuda ka enne asja kordategemist parandustööde kalkulatsiooni alusel (nt RKTKo-d nr 3-2-1-55-11 p 14, 3-2-1-139-05 p 12, 3-2-1-75-07 p 13 ja 3-2-1-12411 p 16), seega ka hinnapakkumise alusel. Hüvitise nõudmiseks ei pea olema parandustööd juba eelnevalt tehtud. Siiski ei saa kohtu hinnangul lugeda kahjuks 600 eurot, sest tõendatud on kahju ühe aiaposti kahjustamise ja kolme aiaposti vahelise aiavõrgu kahjustamise osas. Hinnapakkumise kohaselt on kulud aga arvestatud kompleksselt tööde tegemise ja materjali kuludega (3 posti ja aiavõrk) ja matemaatiliselt ei ole arvutatav täpne kulu aiapostidele või võrgule. VÕS § 127 lg 6 lause 1 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus peab seega hüvitise suuruse hindamisel lähtuma aia parandamise ja materjali mõistlikust suurusest. Kohtu hinnangul on mõistlik, et aia taastamise kulu 500 eurot jaguneb 300 eurot aiaparandustöödele (tööjõukulud ja töövahendite kulu) ning 200 eurot aiamaterjalile endale. Aiamaterjali maksumus 200 eurot jaguneb kolme posti ja postidevahelise võrgu vahel, millest kohus loeb aiavõrgule kuluvaks hinnaks 125 eurot ja kolmele aiapostile kuluvaks hinnaks 75 eurot. Kohus on eespool lugenud, et kahjustada on saanud üks aiapost, siis ei kuulu hüvitamisele kahe posti hind ehk 50 eurot. Seega oleks mõistlik kulu aiavõrgule ja ühele postile 200-50= 150 eurot. Kokku on aia parandamise töö ja materjali mõistlik maksumus 300+150=450 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20% ehk 90 eurot. Kokku on tellitava töö maksumus 450+90=540 eurot. II Kostja teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Nimetatud sättest lähtuvalt on kahju tekitamine õigusvastane, sest kostja kahjustas hagejale kuuluvaid aiaposte ja –võrku, st rikuti hageja omandit. Kostja on esitanud vastuväite hageja nõudele, leides, et hageja ehitas oma piirdeaia kostja kasutuses olevale maale ühiskasutuses olevast teest kuni kostja kasutuses oleva hoone nurgani, tehes seda kaarega: esialgu mööda kostja kasutuses olevat maad ja siis kaarega hoone nurga külge. Kostja olevat korduvalt palunud hagejal aed ümber paigutada, kuid hageja seda ei teinud. Kostja eemaldas selle piirdeaia lõigu. Kostja leidis, et tal oli asjaõigusseadusest (AÕS) tulenev õigus oma valdust kaitsta. Pärast tüli paigaldas kostja sõnul hageja aia kohta, kust ta kaasomanike kokkuleppe kohaselt pidi olema. Kostja on kohtu hinnangul esitanud vastuväite tulenevalt VÕS § 1045 lg 2 p-st 4, mille kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Omaabi teostamine on lubatud AÕS §-s 41 nimetatud juhtudel, st valduse omavolilise rikkumise kaitseks.

AÕS § 41 lg-st 1 lähtuvalt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. AÕS § 41 lg 1 sätestab, et kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi saada. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Selleks, et hinnata, kas kostja tegu oli õigusvastane või mitte, peab kohus tuvastama kas hageja paigaldas piirdeaia kostja kinnisasja valdusesse, st kas hageja tarvitas omavoli, ning kas kostja tegutses hädakaitse piirides. Õigustatud omaabi on tegutsemine hädakaitseseisundis. Tsiviilõiguses hädakaitse piiride ületamise definitsioon puudub, kuid karistusõiguses on see olemas ja sellest võib lähtuda. Karistusseadustiku § 28 lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Korteriomanikud on notariaalselt kokku leppinud kinnistu kasutuskorra (tl.3-10), mille p 3.1 kohaselt jäävad kõigile korteriomanikele eraldi maa-ala nende ainukasutusse. Ainukasutuses olevad maa-alad on märgitud lepingule lisatud maa-ala kaardil (tl.11). Kostjale kuulub kaardil tähistatud krt 1 maa-ala ja hagejale krt 3 maa-ala. Kaardilt on näha, et hageja ja kostja ainukasutuses oleva maa-ala piirid on kõrvuti kostja kuuriga külgnevas osas. Kuigi piirjooned on märgitud jämeda joonega, on näha, et kahe piiri vaheline joon jookseb täpselt kortermaja seina keskelt. Hageja maa-ala paikneb kostja kuuri nurgast ühiskasutatava teeni, ületab ühiskasutatavat tee ning liigub seejärel paralleelselt kostja maa-ala piiriga edasi. Pooltevaheline vaidlus selle üle, kas hageja paigaldas aia tema ainukasutuses olevale maale või kostja maale, puudutab maa-ala, mis jääb ühiskasutuses oleva tee (kaardil kollane) ja hageja ainukasutuses oleva maa (kaardil punane) vahele. See on kaardilt nähtuvana ala, mis ei saa ühelgi juhul kuuluda kostja ainukasutuses oleva maa hulka. Ka kostja esitatud fotolt tl.31 (foto piirdeaiast enne aia eemaldamist 07.05.2018) nähtuva järgi jäävad postid ja võrk kostja kuuri seina (mõttelisest) pikendusest igal juhul hageja maa poole. Kohtule esitatud fotodest (tl 30, 44, 45) on näha mahavõetud aeda ning kus mahavõetud olukorras aed asetses. Sellest saab järeldada, kuhu hageja esialgselt enne kostja tegu aia paigaldanud oli. Kohtu hinnangul on fotodelt selgelt näha, et aed oli paigaldatud selliselt, et see asetses ühiskasutatava tee äärest umbes pool meetrit hoonete suunas ja ulatus kuni hageja aiaväravani. Piltidelt on näha, et aia ja kostja kuuri vahele on jäetud vaba maad (foto tl 30 ja tl 44 vihmaveetoru asetus), arvestades kostja kuuril oleva vihmaveetoru ja aia omavahelist asetust. Kohus saab järeldada kaardil ainukasutuses olevate maa-alade paigutust ja fotodel aia asukohta vaadeldes, et hageja paigaldas aia enda ainukasutuses olevale maa-alale järgides kinnisasja kasutuskorras kokkulepitud piire. KÜ Kxxxxxxxx üldkoosoleku 05.05.2018 protokollist (tl 26) nähtuvalt leppisid korteriomanikud kokku, et hageja võib enda territooriumile ehitada piirdeaia ja värava, mis on kõigile kasutatav ja ei ole lukustatud, millega on tagatud juurdepääs kogu maja fassaadile ja ühiskasutatavale teele. Korterite 2 ja 4 omanikud on kirjalikult kinnitanud, et koosoleku toimumise päeval käisid kõik korteriomanikud tulevase aia asukohta vaatlemas. Korterite 2 ja 4 omanikud kinnitasid (tl.40)veel, et hageja poolt rajatud piirdeaed rajati üldkoosolekul kokkulepitud ja ühiselt viseeritud asukohale ning hageja ei ole kõrvale kaldunud üldkoosolekul kokkulepitust. Korteriomanikud ei leppinud kindlaks aia konkreetset asukohta, kuid leppisid kokku, et aed peab jääma hageja ainukasutuses olevale maa-alale (tl.64,61). Teised korteriomanikud kinnitasid, et hageja aia selliselt ka paigaldas. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja paigaldas aia õigesse kohta ja mitte kostja ainukasutuses olevale maaalale ning seetõttu ei tarvitanud hageja omavoli kostja kinnisasja valduse suhtes. Kuivõrd

kohus on tuvastanud omavoli puudumise hageja käitumises, on kostja teguviis aia kõrvaldamisel õigusvastane ning ta ei saanud tegutseda hädakaitseseisundis. Siiski märgib kohus, et isegi kui hageja oleks tarvitanud omavoli, tegutses kostja kohtu hinnangul hädakaitse piire ületades kasutades ebaproportsionaalseid vahendeid valduse võimaliku rikkumise lõpetamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei oleks hageja piirdeaed igal juhul seganud kostjal oma kinnistut kasutamast (eemal kostja nö õuealast), mistõttu ei vajanud olukord kostjapoolset kiiret reageerimist sellises ulatuses (aia omaabi korras eemaldamine). Kohus märgib, et hageja esitatud videosalvestistelt nähtub kostja põhjendamatult jõuline ja ründav tegevus aia väljakiskumisel ja mahavõtmisel, mida ei saa pidada õigustatud omaabiks. III Kostja süü VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega eeldatakse kostja süüd, kui kostja vastutab kahju tekitamise eest. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et kostja tegu oli õigusvastane ja hagejal tekkis kostja teo läbi kahju. Kostja eemaldas tahtlikult hagejale kuuluva aia ja pani sellega süüliselt toime õigusvastase teo. Seega on kostja kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid vastupidist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja aia parandamiseks mõistlikud kulud summas 540 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt kahjuhüvitist summas 600 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 540 eurot, seega jättis kohus 10% ulatuses hagi rahuldamata ja 90% ulatuses rahuldas hagi. Lähtudes TsMS §-st 163 jätab kohus 10% ulatuses menetluskulud hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 755 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 125 eurot ja õigusabikuludest summas 630 eurot (käibemaksuga). Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 600 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Pooled üksteise menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 125 eurot vastavalt TsMS § 147 lg 1.

Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda nii hageja kui ka kostja lepingulise esindaja tasumäärasid, arvestades esindajate kvalifikatsiooni ja menetluse kestust. Tasumäär kuni 120 eurot töötunni eest vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Hagejal on terve menetluse kestel õigusabile kulunud 5,25 tundi ning kostjal 5 tundi, seega mõlemad enam-vähem samas ulatuses. Arvestades asja keerukust ja mahtu, mõlema poole menetlusdokumentide mahtu ja sisu, leiab kohus, et nii hageja kui ka kostja ajakulu õigusabile on täies ulatuses põhjendatud. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 679,50 eurot (90% 755 eurost). Ülejäänud kulud jäävad hageja enda kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 60 eurot (10% 600 eurost). Ülejäänud kulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 445 lg 1 lause 2 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud ulatuses. TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb kostja menetluskulude nõue hageja vastu ja väheneb hageja nõude kostja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 619,50 eurot (679,50-60 eurot). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.