Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-6681
Tsiviilasi
Kohtla-Järve linn, Keskallee 32 korteriühistu (endine korteriomanike ühisus Keskallee 32) hagi TalentLabs OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1384 eurot 73 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. aprilli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TalentLabs OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. oktoober 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): TalentLabs OÜ (registrikood 12779974), seaduslik esindaja Lauri Antalainen Vastustaja (hageja): Kohtla-Järve linn, Keskallee 32 korteriühistu (registrikood 80428083), lepinguline esindaja Aljona Melter
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Arvetel kajastatu ei ole käsitletav kaasomandi korrashoiuks vajaliku kulutusena. Kostjal on olemas arusaam objekti korrashoiuks vajalikest kulutustest ning ta on need ka alati vastavalt korteriomanike nõuetele tasunud.
Maakohus on käsitlenud viivisenõuet protsendina põhinõudelt kuni otsuse täitmiseni. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Maakohus on ignoreerinud kohustust teha kõik endast sõltuv, et asi lahendataks kompromissiga. Hageja on avaldanud arvamust, et kompromiss on võimalik ja et ta ootab kostja ettepanekuid. Kostja esitas oma ettepaneku vastuses hagile. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ja ei ole küsinud hageja arvamust. Maakohus tugines korteriomanike õiguste osas korteriomandi- ja korteriühistu seadusele, mis jõustus 10. jaanuaril 2018. Vaidlusalused sündmused toimusid 2016. aastal. Ka hagi esitati kaheksa kuud enne seaduse jõustumist. Kohtuotsusest ei selgu, millistest normidest lähtuvalt on otsus tehtud. Maakohus on jätnud tähelepanuta KOS § 13 lg 3 ja kohustanud kostjat hüvitama võõraid võlgnevusi.
lg-le 2 tagab kohus menetlusoaliste põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise. Koosmõjus peaksid TsMS § 405 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtu tegevusvabaduse piirangud tagama, et lihtmenetluse asjade lahendamine oleks nii kohtule kui menetlusosalistele võimalikult vähe koormav, kuid samas vastaks õiglase kohtupidamise nõuetele. Ringkonnakohtu arvates on maakohus rikkunud TsMS § 405 lg-tes 1 ja 2 sätestatut sellega, et on eelkõige jätnud välja selgitamata menetlusliku olukorra pärast tsiviilasja nr 2-17-6683 ja tsiviilasja nr 2-17-6681 liitmist, sh kohus on alusetult rikkunud Crismon OÜ kui kostja TsMS sätetest tulenevaid õigusi. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite selle kohta, et korteriomanike 01.01.2016 üldkoosoleku otsus on tühine (sest on rikutud ülskoosoleku kokkukutsumise korda ning kostjale ei teatatud koosoleku toimumisest) ning samuti kostja väite üldkoosoleku otsuse kui tõendi võltsituse kohta (reaalselt ei toimunud 01.01.2016 korteriomanike üldkoosolekut). TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Antud juhul kostja vaidlustas korteriomanike 01.01.2016 üldkoosoleku otsuse kui tõendi kehtivuse. Lihtmenetluses asja lahendamine ei välista kohtu kohustust tõendite analüüsimisel arvestada poole vastuväiteid tõendi õigusjõule. Antud juhul on maakohus tuginenud vaid sellele, et kostja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning jätnud kostja väited üldkoosoleku otsuse tühisuse või võltsituse kohta tähelepanuta. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-63-16 lahendi p-s 10 märkinud, et „Kohtud ei ole piisavalt eristanud vaidluse lahendamiseks vajalike asjaolude tõendamiskoormist ning dokumendi kui menetluses esitatud tõendi ehtsuse tõendamiskoormist. Iseenesest on kohtud õigesti leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13).“ Seega peaks antud juhul hageja tõendama, et korteriomanike 01.01.2016 üldkoosoleku otsus on ehtne, s.o tegemist ei ole võltsitud tõendiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.