Teehoolduse Grupp OÜ hagi Osaühingu Elme Metall vastu võlgnevuse 174 437,09 euro, viivise 6136,91 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
194 616,19 eurot
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Teehoolduse Grupp OÜ (registrikood 11509474, asukoht Punane 6a, 13619 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-post [email protected]) Kostja Osaühing Elme Metall (registrikood 10776322, asukoht Kopli 103, 11712 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude (Ellex Raidla Advokaadibüroo, epostid [email protected] ja [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista Osaühingult Elme Metall Teehoolduse Grupp OÜ kasuks menetluskulud summas 6444 eurot.
2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul Elme Metall tasuda Teehoolduse Grupp OÜ-le käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-16-6837 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Teehoolduse Grupp OÜ (hageja, üürnik) esitas 29.04.2016 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Elme Metall (kostja, üürileandja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevuse 174 437,09 eurot (s.o tagatisraha 1606,47 eurot + hüvitis üürilepingu esemele tehtud parenduste eest 172 830,62 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 6136,91 eurot ja edasi viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hageja loobus 31.10.2017 osaliselt hagist summas 1606,47 eurot (tagatisraha tagastamise nõue) ja sellelt arvestatud viivise nõudest. Menetluskulud palus hageja selles osas jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
3.08.06.2016 ja 25.10.2017 esitas hageja maakohtule menetluskulude nimekirja (vt I kd, tl 51, 173, 180), millede järgi on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 1800 eurot ja õigusabikulud 3945 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitas, et eeltoodud menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning seetõttu on hageja esitanud enda menetluskulude rahalise suuruse koos käibemaksuga. Hageja palus kohtul kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras lahendi jõustumisest.
4.25.10.2017 esitas kostja maakohtule menetluskulude nimekirja (vt I kd, tl 175-176, 180), mille järgi tema menetluskuludeks õigusabikulud 1775 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kostja poolt kantud seoses kohtumenetlusega.
5.Hageja esitas 31.10.2017 seisukoha kostja menetluskuludele, milles teavitas, et hagejal puuduvad vastuväited kostja menetluskulude rahalisele suurusele.
6.Kostja esitas 31.10.2017 vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja ei vaidlusta hageja poolt osutatud teenuste mahtu ja peab seda mõistlikuks, küll aga ei vasta kostja arvates hageja esindaja poolt osutatud tunnitasu määr keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu määraga. Kostja peab mõistlikuks ja aktsepteeritavaks käesolevas kohtuasjas hageja esindaja tunnitasu keskmist maksumust 120 eurot (käibemaksuta).
7.Maakohus tegi 29.01.2018 otsuse, milles võttis vastu hageja osalise hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasjas menetluse hageja hagis kostja vastu võlgnevuse (tagatisraha tagastamise) summas 1606,47 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõuete osas. Sama otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) summas
2-16-6837 172 830,62 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (172 830,62 eurolt) alates 29.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jättis kohus hageja (viivise) nõude kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus 3% ulatuses hageja kanda ja 97% ulatuses kostja kanda.
8.Kostja esitas 28.02.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles rahuldati hagi ja menetluskulud jäeti 97% ulatuses kostja kanda.
9.Hageja vaidles 22.03.2018 vastuses apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
10.03.05.2018 esitas hageja ringkonnakohtule apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja (vt II kd, tl 34, 36 pöördel), mille järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulud 990 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitas, et eeltoodud menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning seetõttu on hageja esitanud enda menetluskulude rahalise suuruse koos käibemaksuga. Hageja palus kohtul kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras lahendi jõustumisest. Hageja avaldas ringkonnakohtu 03.05.2018 istungil, et vaidleb vastu kostja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamisele apellatsioonimenetluses.
11.03.05.2018 esitas kostja ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja (vt II kd, tl 35, 36 pöördel), milles palus määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 3519 eurot (s.o riigilõiv 1800 euro + õigusabikulud 1719 eurot) ning otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja kinnitas, et summa, mille kindlaksmääramist advokaadi õigusabi eest makstud tasuna kostja taotleb, ei sisalda käibemaksu ning kohtule esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas. Veel kinnitas kostja, et mitme esindaja kasutamine on tinginud esindajate tööjaotus ning esindajad ei dubleeri teineteist. Nimetatud menetluskulude lisanduvad 03.05.2018 ringkonnakohtu istungi kulud vastavalt istungi ketusele. Kostja avaldas ringkonnakohtu 03.05.2018 istungil, et ei vaidle vastu ringkonnakohtu menetluses hageja lepingulise esindaja tunnihinnale 150 eurot.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2018 otsusega Harju Maakohtu 29.01.2018 otsuse muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
13.Kostja esitas 27.06.2018 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 17.09.2018 määrusega menetlusse võtmata, tasutud kautsjoni arvas riigituludesse ning kassatsiooniastme menetluskulud jättis kostja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt nimetatud paragrahvi lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu 29.01.2018 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2018 otsus jõustusid
2-16-6837 17.09.2018. Järgnevalt määrab maakohus seega kindlaks tsiviilasja nr 2-16-6837 menetluskulud.
15.Harju Maakohtu 29.01.2018 otsusega jäid menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda ja 97% ulatuses kostja kanda ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2018 otsusega poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
16.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et pooltel on käesolevas tsiviilasjas olnud lepingulised esindajad, seega on antud asjas hageja ja kostja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
17.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
18.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1800 eurot (vt I kd, tl 36). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt vastavalt maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusele summas 1746 eurot (s.o 1800 eurost 97%) hüvitada.
19.Edasi kontrollib kohus hageja ja kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
19.1.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid maakohtus 21 tunni ja 45 minuti ulatuses ning ringkonnakohtus 5 tunni ja 29 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjadele moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 4932 eurot (3945 + 987, käibemaksuga).
19.2.Samuti nähtub menetluskulude nimekirjadest, et tsiviilasja menetluse käigus on kostjale osutatud õigustoiminguid maakohtus 16,8 tunni + 55 minuti ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjadele moodustavad seega kostja kulud õigusabile kokku 1775 eurot (käibemaksuta).
20.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus;
2-16-6837 vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 32-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
21.Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist keskmisest keerulisema õigusliku vaidlusega. Arvestades ülaltoodut, on kohus seisukohal, et esindajate toimingud olid vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hageja esindamiseks 26 tunni ja 44 minuti ulatuses ning kostja esindamiseks 16,8 tunni + 55 minuti ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirja koostamise kulud 30 minuti ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Veel märgib kohus, et hageja 25.10.2017 menetluskulude nimekirjas on toimingute kestvus (ilma kohtuistungita) kokku 20 tundi ja 50 minutit, mitte 21 tundi nagu märkis kokku hageja esindaja (vt I kd, tl 173). Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti hageja/kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidid esindajad sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
22.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-11514 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 150 eurot (käibemaksuta) ning kostja esindaja (R O ) tunnitasu suuruseks on 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut (sh asja keerukust) ja asjaolu, et hageja esindajaks on vandeadvokaat ning kostja esindajaks (maakohtu menetluses) jurist, peab kohus selliseid õigusabiteenuse tunnihindasid mõistlikeks ja põhjendatuteks.
23.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 4812 eurot (3825 + 987, käibemaksuga) ning kostja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1775 eurot (käibemaksuta). Vastavalt maakohtu ja ringkonnakohtu otsustes toodud menetluskulude jaotusele kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hageja õigusabikulud summas 4697,25 eurot (3825 eurost 97% = 3710,25 + 987) ning hageja poolt kuuluvad hüvitamisele kostja õigusabikulud summas 53,25 eurot (1775 eurost 3%).
2-16-6837
24.Seega mõistab kohus menetluskuludena välja hagejalt kostja kasuks 53,25 eurot ja kostjalt hageja kasuks 6497,25 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestatakse otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab. Tulenevalt eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused määrusega välja mõistetavad menetluskulud. Kohus leiab, et tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 6444 eurot (6497,25 – 53,25).
25.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
26.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.