Teehoolduse Grupp OÜ hagi Osaühingu Elme Metall vastu võlgnevuse 174 437,09 euro, viivise 6136,91 euro ja lisanduva viivise saamiseks Harju Maakohtu 29.01.2018 otsus
Vaidlustatud kohtulahend 186 743,48 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühing Elme Metall apellatsioonkaebus Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Teehoolduse Grupp OÜ (registrikood 11509474, asukoht Punane 6a, 13619 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni (epost:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Elme Metall (registrikood 10776322, asukoht Kopli 103, 11712 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat MartinJohannes Raude (e-post:XXX) ja vandeadvokaat Arne Ots (e1(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6837 post: XXX) 03.05.2018 Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.01.2018 otsus jätta muutmata.
2.OÜ Elme Metall apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Elme Metall kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Teehoolduse Grupp OÜ (hageja, üürnik) esitas 29.04.2016 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Elme Metall (kostja, üürileandja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevuse 174 437,09 eurot (s.o tagatisraha 1606,47 eurot + hüvitis üürilepingu esemele tehtud parenduste eest 172 830,62 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 6136,91 eurot ja edasi viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja loobus 31.10.2017 osaliselt hagist summas 1606,47 eurot (tagatisraha tagastamise nõue) ja sellelt arvestatud viivise nõudest. Menetluskulud palus hageja selles osas jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.12.2012 tähtajalise äriruumi üürilepingu nr 24-13 (üürileping), mille alusel anti hagejale üürile kinnistu asukohaga Punane 6a, Tallinn, koos sellel asuvate hoonete ja infrastruktuuriga (äriruum). Viidatud üürilepingut muutsid pooled 03.07.2013 sõlmitud kokkuleppe alusel. 30.10.2015 sõlmisid pooled üürilepingu lõpetamise kokkuleppe. Üürilepingu kehtivuse aja jooksul tegi hageja üürilepingu objektile parendusi kokkuleppel kostjaga ning need fikseeriti sellekohastes parenduste aktides koos vastavaid kulutuste kohta käivate lisadega. 23.09.2013 allkirjastatud parenduste aktis fikseeriti hageja poolt tehtud parenduste tegemine maksumusega 163 771 eurot. Pooled kinnitasid, et parendused on tehtud nõuetekohaselt, maksumused on õiged ja pooltel puuduvad mistahes pretensioonid. Sama akti p-s 4 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hagejale aktis kirjeldatud parendused maksumusega 163 771 eurot hüvitama, kui üürilepingus nimetatud kinnistu asukohaga Punane 6a, Tallinn omanik muutub või kui üürileping lõppeb. 13.10.2014 allkirjastatud parenduste aktis fikseeriti hageja poolt parenduste tegemine maksumusega 35 421 eurot. Pooled kinnitasid, et parendused on tehtud nõuetekohaselt, maksumused on õiged ja pooltel puuduvad mistahes pretensioonid. Sama akti p-s 4 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hagejale aktis 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6837 kirjeldatud parendused maksumusega 35 421 eurot hüvitama, kui üürilepingus nimetatud kinnistu asukohaga Punane 6a, Tallinn omanik muutub või kui üürileping lõppeb. 20.10.2014 sõlmitud kokkuleppes leppisid pooled kokku, et hageja poolt tehtud parendused kokku maksumusega 199 192 eurot (s.o 163 771 + 35 421) kohustub üürileandja hüvitama üürilepingu ennetähtaegsel lõppemisel üürileandjast tuleneval põhjusel, s.o lepingu lõppemisel enne 20.12.2022 või kinnistu realiseerimisel (müügil) kolmandale osapoolele. Sama kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku, et parenduste maksumust amortiseeritakse iga-aastaselt 7% määraga ning amortiseerimise alguseks on igal parenduse aktil toodud akti koostamise kuupäev – s.o vastavalt eelpooltoodule 23.09.2013 (163 771 eurot) ja 13.10.2014 (35 421 eurot).
4.30.10.2015 üürilepingu lõpetamise kokkuleppes leppisid pooled kokku selles, et hageja poolt üürilepingu esemele tehtud ning kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate parenduste eest hagejale hüvitise tasumises. Hüvitamisele kuuluvate parenduste maksumuse pidid pooled fikseerima hiljemalt 20.11.2015 koostatava aktiga (s.o parenduste maksumuste puhul tuli need vastavalt 20.10.2014 sõlmitud kokkuleppele amortiseerida ning seetõttu oli hüvitise suurus võrreldes parenduste maksumusega esialgsest väiksem). 30.10.2015 tagastas hageja üürilepingu objekti ning sellega täitis hageja kõik enda üürilepingust ja selle tagastamisest tulenevad kohustused. Hageja jaoks üllatuslikult hakkas kostja aga üürilepingu eseme tagastamise järgselt hageja rahaliste nõuete lahendamist vältima – vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele rahaliste küsimuste lahendamiseks ning nende tasumises, ei leidnud kostja aega hagejaga kokkusaamiseks ega teinud ettepanekuid vastavate küsimuste lahendamiseks. Lisaks hageja e-kirjadele on hageja saatnud kostja seaduslikule esindajale SMS-e ja korduvalt helistanud.
5.Võttes arvesse 20.10.2014 kokku lepitud tehtud parenduste maksumuse vähendamise põhimõtteid (s.o amortisatsiooni) on 23.09.2013 aktis fikseeritud parenduste eest tasumisele kuuluva hüvitise (7% aastas, umbes 0,5833% kuus, 25 kuud lepingu lõpetamise kokkuleppeni, s.o 14,5825%) jäägiks [163 771 – (163 771 / 100 * 14,5825)] 139 889,09 eurot ning 13.10.2014 aktis fikseeritud parenduste eest tasumisele kuuluva hüvitise (7% aastas, 1 aasta üürilepingu lõpetamise kokkuleppeni) jäägiks [35 421 - (35 421 / 100 * 7)] 32 941,53 eurot. Kokku on kostja kohustatud tasuma hüvitist summas 172 830,62 eurot (139 889,09 + 32 941,53). Hageja on seisukohal, et eeltoodud hüvitise summa ning selle arvestamise põhimõtted vastavad VÕS § 286 normis sätestatud eesmärgile. Kostja hoidumine 30.10.2015 lepingu lõpetamisel kokku lepitud vastava hüvitise aktiga kinnitamisest ning selle tasumise tingimuste määratlemisel on hageja hinnangul käsitatav pahauskse käitumisena ning koostöö kohustuse rikkumisena. Hüvitise maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 21.11.2015, sest hiljemalt 20.11.2015 pidid pooled 30.10.2015 sõlmitud lepingu lõpetamise kokkuleppe järgi fikseerima hüvitise suuruse sellekohase aktiga. Hagejal on alates 21.11.2015 õigus arvestada tehtud parenduste hüvitisnõude (summas 172 830,62) eest viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Seisuga 29.04.2016 on sissenõutavaks muutunud viivis 6136,91 eurot. Hageja taotleb edasiulatuvalt kostja võlgnevuselt summas 172 830,62 eurot viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Üürnik teatas 03.08.2015 oma soovist üürileping ennetähtaegselt lõpetada alates 30.10.2015, mille kohta pooled sõlmisid 30.10.2015 üürilepingu lõpetamise
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6837 kokkuleppe. Vastavalt üürilepingu p-le 9.5. kohustus üürileandja hüvitama üürnikule viimase poolt tehtud parendused, kui üürnik ütleb ennetähtaegselt üürilepingu ülesse üürileandjast tuleneval põhjusel. 03.07.2013 (kostjal ilmselt ekslikult märgitud 03.06.2016) muutsid üürnik ja üürileandja üürilepingut ja lisasid p 9.5 1., mille kohaselt kohustus üürileandja hüvitama üürnikule viimase poolt tehtud parendused juhul, kui lepingu ese võõrandatakse ning uus omanik ütleb üürilepingu ülesse. Käesoleval juhul ei ole hageja öelnud üürilepingut ülesse kostjast tuleneval põhjusel, samuti ei võõrandanud kostja üürilepingu kehtivuse jooksul lepingu esemeks olevat äriruumi ning on senini selle omanikuks. Seega pole realiseerunud ühtegi üürilepingu ja/või selle lisades toodud alust, mille kohaselt oli kostjal kohustus hüvitada hageja poolt tehtud parendused.
8.23.09.2013 ja 13.10.2014 on hageja ja kostja vahel sõlmitud parenduste aktid, kus pooled fikseerisid parenduste maksumuse ning 20.10.2014 on sõlmitud kokkulepe, mille p-s 1 on pooled kokku leppinud, et üürileandja kohustub hüvitama üürniku poolt kooskõlas üürilepingu p-dega 9.1.-9.3. (incl) tehtud parenduste maksumuse vastavalt lepingu p-le 6.5. summas 199 192 eurot üürilepingu ennetähtaegsel lõppemisel üürileandjast tuleneval põhjusel s.o lepingu lõppemisel enne 20.12.2022 või kinnistu müügil kolmandatele isikutele ning fikseeris, et parenduste teostamise kohta on pooled sõlminud 13.09.2013 ja 13.10.2014 parenduste teostamise aktid. Käesoleval juhul ei esine kumbagi alust, s.o üürnik ei ole üürilepingut üles öelnud üürileandjast tuleneval põhjusel ega üürileandja kinnistut üürilepingu kehtivusajal võõrandanud, mis annaksid hagejale õiguse nõuda kostjalt parenduste hüvitamist.
9.Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku teatud parenduste hüvitamises ja mitte kõigi parenduste hüvitamises. Kostja nõustus ja hüvitas hagejale Punane 6a liguvärava, tõkkepuu ning väravaautomaatike paigaldamise summas 4315,80 eurot ja Punane 6a kinnises laos tehtud elektritööd summas 1800 eurot. Muude parenduste hüvitamise osas puudusid hageja ja kostja vahel nii kirjalikud kui suulised kokkulepped. Kostja esindaja AA on hageja esindaja HAle kohtumistel ja telefoni teel korduvalt öelnud, et kostja arvates puudub igasugune üürilepingust tulenev alus parenduste hüvitamiseks. Asjaolu, et hageja soovib kõigi parenduste hüvitamist põhineb hageja soovil ning mitte poolte kokkuleppel. Ka hageja poolt hagile lisatud kirjavahetusest nähtub hageja soov läbirääkida parenduste hüvitamisest, kuid ei nähtu, et pooled oleksid selles osas midagi kokku leppinud või et hageja oleks üleüldse kostjale mingi nõude esitanud.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on teinud üürilepingu esemele parendusi kokku summas 199 192 eurot, mida amortiseeriti 7% aastas. Samas on pooled kokku leppinud, et kostja kohustus hüvitada parendused kehtib juhul, kui hageja ütleb üürilepingu ennetähtaegselt üles kostjast tuleneval põhjusel või hageja võõrandab üürilepingu esemeks oleva äriruumi.
11.Üürileandja teostas üürniku soovide kohaselt samuti parendusi 80 000 euro ulatuses vastavalt üürilepingu p-le 9.1.1. ning üürnik ise teostas selliseid parendusi, mis olid vajalikud tema enda tegevusspetsiifikast lähtudes, mitte üürileandja otsesest vajadusest või huvidest lähtuvalt. Seetõttu leppisid pooled kokku, et üürileandja hüvitab parenduste maksumuse ainult juhul kui tema süü tõttu leping lõppeb või lepingu ese võõrandatakse. Kostja ei oleks sõlminud üürilepingut hagejaga, kui kostja oleks pidanud ise tegema tema jaoks mittevajalikke parendusi või lepingu ennetähtaegsel lõppemisel hageja algatusel oleks pidanud need hüvitama. Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 172 830,62 eurot, viivise võlgnevuselt alates 29.aprillist 2016 VÕS § 113 lg 1 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6837 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võttis vastu hageja nõudest loobumise tagatisraha summas 1606,47 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõudes. Menetluskulud jättis 3% ulatuses hageja kanda ja 97% ulatuses kostja kanda.
13.Otsuse põhjenduste kohaselt ole poolte vahel vaidlust üürilepingu esemele parenduste tegemises, nende maksumuses ega maksumuse amortiseerumise määras 7% aastas. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et vastavad parendused on tehtud kostja (üürileandja) nõusolekul. Vaidlus on poolte vahel asjaolus, kas kostja on kohustatud maksma hagejale sõlmitud kokkulepete kohaselt hüvitist parenduste eest.
14.Maakohus leidis, et kostjal on kohustus hüvitada hageja poolt tehtud parendused. Kuna hageja on kostja võlgnevuse ja selle suuruse tõendanud, siis arvesse võttes 20.10.2014 kokku lepitud parenduse maksumuse vähendamise põhimõtteid moodustab kostja võlgnevus hageja ees 172 830,62 eurot. Maakohus on seisukohal, et viivist seadusjärgses määras tuleb hakata arvestama hagi kohtusse jõudmise ajast.
15.Hageja esitas hagis ka kostja vastu nõude tagatisraha summas 1 606,47 euro tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli selle esitamise aluseks asjaolu, et kostja tagastas tagatisraha vähem ettenähtust, kuid seda ei selgitanud. Hagiavalduse esitamise järgselt esitas kostja hagejale kreeditarve ning selgitas toimunud istungil, et kreeditarve esitati põhjusel, et kommunaalteenuste osutaja korrigeeris varem esitatud arveid. Kostjal kulus ligi viis kuud, et teenusteosutajalt, kes on kolmas isik, saada teada tegelik kommunaalkulude ulatus ja sisu, alles seejärel toimus tasaarvestus kostja poolt ja kostja esitas hagejale kreeditarve 13.06.2016 ning tagastas ülejäänud osa tagatisrahast. Kohus leidis, et kostja on hageja tagatisraha tagastamise nõude pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg 4 ja 5 mõttes rahuldanud. Kostja apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas asjas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
17.Hageja ja kostja leppisid sõnaselgelt kokku, et hageja poolt tehtud parenduste hüvitamine toimub vaid juhul, kui üürileping lõpetatakse kostjast tulenevatel põhjustel. Käesoleval juhul ei lõpetatud üürilepingut kostjast tuleneval põhjusel ja hagejal ei tekkinud õigust hüvitisele. On õige, et üürilepingu lõpetamise kokkuleppes märkisid pooled, et poolte vahel on suuline kokkulepe parenduste eest hüvitise tasumises, kuid see suuline kokkulepe ei muutnud poolte varasemaid kokkuleppeid. Kostja selgitas milliseid kulutusi poolte suuline kokkulepe hõlmas. Muude kulutuste hüvitamist suuliselt kokku ei lepitud. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
otsus
tuleb
jätta
muutmata.
Kostja
20.Asja materjalidest nähtub alljärgnev: -20.12.2012 sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise äriruumi üürilepingu, mille alusel anti hagejale üürile kinnistu asukohaga Punane 6a, Tallinn, koos sellel asuvate hoonete ja infrastruktuuriga (I kd, tl 7-11); -03.07.2013 sõlmitud kokkuleppe alusel muutsid pooled üürilepingut (I kd, tl 12); 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6837 - kostja andis hagejale nõusoleku üürilepingu esemele parenduste tegemiseks; -23.09.2013 allkirjastatud parenduste aktis fikseeriti hageja poolt tehtud parenduste tegemine maksumusega 163 771 eurot (I kd, tl 16-20); -13.10.2014 allkirjastatud parenduste aktis fikseeriti hageja poolt parenduste tegemine maksumusega 35 421 eurot (I kd, tl 21-25); -20.10.2014 sõlmisid pooled kokkuleppe parenduste kogumaksumuse (199 192 eurot) hüvitamise osas, sh selles, kuidas arvestatakse parenduste amortiseerimist (I kd, tl 26); -30.10.2015 sõlmisid pooled üürilepingu lõpetamise kokkuleppe (I kd, tl 14); -30.10.2015 tagastas hageja üürilepingu objekti (I kd, tl 101-102).
21.Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas poolte kokkulepe hageja poolt tehtud parenduste hüvitamiseks kehtib ainult juhul, kui üürileping lõpetatakse kostjast tuleneval põhjusel. Maakohtu otsuses väljendatud seisukoha järgi kehtis poolte kokkulepe hageja poolt tehtud parenduste hüvitamiseks ka poolte poolt üürilepingu lõppemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuigi õige on kostja väide, et 20.10.2014 sõlmitud kokkuleppe p 1 järgi kohustus kostja hüvitama parenduste maksumuse üürilepingu ennetähtaegsel lõppemisel üürileandjast tuleneval põhjusel, so lepingu lõppemisel enne 20.12.2022 või kinnistu realiseerimisel (müügil) kolmandale osapoolele, ei välistanud see poolte poolt uue kokkuleppe sõlmimist.
22.VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Antud asjast nähtubki 30.10.2015 tehtud poolte tahteavaldustest, et üürilepingu lõppemisel, kuigi lepingu ennetähtaegse lõpetamise algatas hageja, kohustub kostja tehtud parendused hagejale hüvitama. Kuna 30.10.2015 kokkuleppe sõlmimise ajal oli pooltele lepingu lõpetamise asjaolud teada, sh ka see, et üürilepingu lõpetamise algatas hageja, siis ei ole veenev kostja seisukoht, et kuigi kokkuleppesse märgiti kostja poolt parendamise hüvitamise kohustus, ei muutnud see varasemat kokkulepet hüvitise saamise õiguse tekkimise osas.
23.Pooled kirjalikult konkreetses hüvitise summas kokku ei leppinud ning vaidlus on poolte vahel ka hüvitise suuruses, mida kostja kohustus hagejale tasuma. Hageja väidete järgi seisnes poolte kokkuleppe selles, et kostja tasub hagejale 20.10.2014 fikseeritud parenduste maksumuse, millest on maha arvutatud kokkulepitud amortisatsiooni määr. Kostja väidete järgi pidi kostja hüvitama kokkuleppe järgi Punane 6a liugvärava, tõkkepuu, väravaautomaatika ja elektritööde maksumuse. Maakohus leidis, et hageja väited kostja võlgnevuse kohta on tõendatud, kostja väited hüvitise suuruse kokkuleppe kohta tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusest nähtuv järeldus, et poolte kokkuleppeks oli hüvitada hageja poolt üürilepingu esemele tehtud parendused, millest on ma arvatud parenduste amortisatsioon, on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tehtud parenduste tõttu üüriobjekti väärtus tõusis. Vaidluse all on sisuliselt see, millises suuruses on üürileandja jaoks üüriobjekti väärtus tõusnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja väärtuse suurenemine hageja poolt tehtud parenduste tõttu hageja väidetud suuruses nähtub eelkõige varasematest poolte kokkulepetest. Arvestades poolte poolt fikseeritud parenduste maksumust ja kokkulepitud amortisatsiooni, on neist võimalik
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6837 lähtuda ka mõistliku hüvitise suuruse tuvastamisel. Vähetähtis ei ole sealjuures asjaolu, et hageja väidete järgi leiti hageja poolt parendatud ruumidele peale poolte vahel sõlmitud üürilepingu lõppemist uus üürnik, kes vajas majandustegevuse läbiviimiseks hageja parendatud üüripinda. Hageja tõendas oma väiteid Storent OÜ majandusaasta aruandega. Kostja hageja neile väidetele vastu vaielnud ei ole.
24.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus jaotas tõendamiskoormuse poolte vahel valesti, leides otsuses, et kostja pidi tõendama oma väidet, et pooled pidasid üürilepingu lõpetamise kokkuleppes silmas Punane 6a liugvärava, tõkkepuu, väravaautomaatika ja elektritööde eest hüvitise tasumises. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu.
25.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasus esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Käesolevas asjas esitas hageja väited ja tõendid, millega soovis tõendada, et üürilepingu lõpetamisel pidasid pooled hüvitisesumma suuruse all silmas 20.10.2014 fikseeritud summat. TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes, otsustades mh mis asjaolu on tuvastatud. Seega, et vältida hagi võimalikku rahuldamist, tuli ka kostjal esitada omapooled väited ja tõendid poolte kokkuleppe sisu kohta. Kostja seda ka tegi, kuid maakohus leidis, et poolte vahel 30.10.2015 hüvitise maksmise kokkulepe ei saanud hõlmata kostja väidetud parendusi, sest need tehti asjast nähtuvalt alles peale 30.10.2015 kokkuleppe sõlmimist. Kostja seda asjaolu ümber lükanud ei ole. Maakohus hindas ka seda, kas hageja väited hüvitise maksmise kokkuleppe kohta on tõendamist leidnud. Sellest tulenevalt ei ole kostja väited maakohtu poolt tõendamiskoormuse vale jaotamise kohta põhjendatud.
26.Apellatsioonkaebuses ei nõustunud kostja ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda ja 97 % ulatuses kostja kanda. Kuigi hageja loobus osaliselt hagist, võttis maakohus õigesti arvesse selle, et hageja poolt tasutud tagatisraha osaline tasumisest keeldumise põhjendatus selgus alles käesoleva menetluse jooksul, kuna kostja esitas kreeditarve alles 13.06.2016 (I kd, tlk 103). Kuna kostja enne kohtumenetluse algust hagejale tagatisraha tagastamata jätmist ei põhistanud, ei saa antud asjaoludel väita, et hageja esitas tagatisraha tagastamise nõude põhjendamatult. Menetluskulude jaotus
27.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindaks maakohus vastavalt TsMS §-le 177 lg 1 p-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6837 kohtunik
kohtunik
kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.