Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.oktoobril 2018 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-17-7426
Kohtuasi
CityHaldus OÜ hagi aktsiaseltsi Ekast vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3982,25 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: CityHaldus OÜ (registrikood 10952612, asukoht Kotka tn 14, Tallinn, 11312) lepinguline esindaja Alar Salu Kostja: aktsiaselts Ekast (registrikood 10448523, asukoht Keevise tn 6, Tallinn, 11415, e-post [email protected]; [email protected]) lepinguline esindaja advokaat Rait Kaarma
Kohtuistungi aeg
19.september 2018
Resolutsioon
Jätta CityHaldus OÜ hagi AS-i Ekast vastu põhivõlgnevuse 3633,19 euro, tasumata summalt viivise 138,75 euro arvestusega kuni 31.08.2017 ja alates 01.09.2017 0,07% päevas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud CityHaldus OÜ kanda
2.Välja mõista CityHaldus OÜ-lt aktsiaselts Ekast kasuks menetluskulu 1815 (üks tuhat kaheksasada viisteist) eurot (käibemaksuta)
3.Välja mõista CityHaldus OÜ-lt aktsiaselts Ekast kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
1.CityHaldus OÜ (edaspidi hageja) palus kohtule 05.05.2017 AS-i Ekast (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 3133,72 eurot ja tasumata summalt viivise 47,86 eurot arvestusega kuni 03.05.2017 ja alates 04.05.2017 0,07% päevas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
2.Pärast hagi menetlusse võtmist 05.06.2017 esitas hageja 12.07.2017 kostja vastu tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena jäi hageja põhinõudeks kostja vastu 1106,08 eurot.
3.25.09.2017 suurendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, mille tulemusena oli kostja vastu esitatud põhinõude suuruseks 1557,69 eurot, sissenõutav viivis 01.09.2017 seisuga 90,81 eurot ja sellele järgnevalt kulgev viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.15.10.2017 suurendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, mille tulemusena oli kostja vastu esitatud põhinõude suuruseks 3633,19 eurot, sissenõutav viivis 31.08.2017 seisuga 138,75 eurot ja alates 01.09.2017 kulgev viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud
5.17.02.2014 valiti hageja korterelamu aadressil P, Tallinn korteriomanike üldkoosolekul hoone valitsejaks. Peale valimist asus hageja realiseerima valitseja õigusi ja kohustusi ning teostas korteriomanike tahet lähtudes mh Eesti Vabariigi standardist EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“. 01.04.2015 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul elamu 20152016 majanduskava, valiti majanõukogu ning vaadati üle kodukord. Majanduskava kinnitamise ja kodukorra mitte muutmise vastu oli ainsana kostja, kes on korterite nr 14, 15, 16, 17 ja 18 omanik. 20.06.2016 toimunud korteriomanike üldkoosolekul esitas valitseja halduri isikus aruandluse 2015. majandusaasta osas ning kinnitati 2016-2017 majanduskava. Hageja edastas kõikidele korteriomanikele ka kostjale arved majanduskava ning tarbitud kommunaalteenuste alusel.
6.Kostja on oma kohustust, so arvete tasumine, teostanud ositi, ebaühtlaselt ning mitte täielikult. Kuna kostja maksed ei ole kunagi täielikud ega vasta kohustuste tegelikule suurusele, siis on hageja arvestanud ja nõudnud kostjalt viivise tasumist tähtaegselt täitmata kohustuste eest. Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Hageja on seisukohal, et temal lasub õigus ja KOS järgne kohustus kostjalt võlgnevus sisse nõuda. Hageja tugineb Riigikohtu praktikale, nimelt lahend nr 3-2-1-163-14 p-s 13 märgitule: „/... Kumbki – ei korteriühisus ega korteriomanike ühisus – ole aga isikuks, kes saaks olla kohtumenetluses pooleks. Kohtud on ebaõigesti pidanud hagejaks õigusvõimetut õiguslikku abstraktsiooni, mis ei saa olla hagimenetluses pooleks ..../“, lahend nr 3-2-1-16314 p-s 15 märgitule: „Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada, et KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et valitsejal võib KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevalt olla õigus oma nimel hagi esitada (vt 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 10). Kolleegium leidis, et KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses saab hagi esitamise õiguslikuks aluseks lugeda muuhulgas korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku
kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada“. Samuti on kolleegium tunnistanud valitseja õigust korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid ja esitada neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (vt 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 10; 25. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Veel on kolleegium varem ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärki silmas pidades märkinud, et lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele (vt 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-06, p 17). Sel juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist. Siis on vaidluse korral vaja selgitada, kas valitseja esindab lepingute sõlmimisel korteriomanikke kui tellijaid või sõlmib lepingu oma nimel, ning lepingu tõlgendamise kaudu tuleb tuvastada, kas tegemist on komisjonilepinguga. Kui komisjonilepingut ei ole sõlmitud, võib korteriomanikel valitsejaga olla käsunduslepingulisest suhtest eraldi lepinguline suhe kommunaalteenuse või remonttöö saamiseks. Korteriomanikud võivad olla ka valitseja enda nimel sõlmitud kommunaalteenuse hankimise lepinguga või töövõtulepinguga soodustatud või kaitstud kolmandateks isikuteks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, millise õigussuhte raames on vaidlusaluse elamu korteriomanikud kaasomandi valitsemisega seotud õigussuhted korraldanud ja kellel on sellest tulenevalt õigus korteriomandite omanikelt elamu haldus- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks hagi esitada, otsustades sellest lähtudes nõude põhjendatuse üle.“
8.Nimetatud mitmete RK seisukohtade alusel märgib hageja, et nõuet täites ühisusele, tuleb see täita valitsejale. Seega on hageja õigustatud isik hagi esitama enda nimel ja nõudma selle täitmist just talle, sest muu selline õigustatud isik puudub. Hageja jääb ka siinkohale oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde tõdedes, et viidatud õiguspraktikas ei ole vahepeal mitte midagi muutunud. Korteriomanikud on otsustanud anda valitsejale õiguse kostjalt võlgnevus sisse nõuda kohtu kaudu, so lisaks KOS-st ja kodukorrast tulenvale ning majanduskavast lähtuvale õigusele. Kostja viidatud Ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-15-122318 ei olnud nõudeõigus maakohtu menetluses üldse arutluses ega poolte väideteks ning kohtutoimikus puudusid sellekohased tõendid. Ringkonnakohtus tõusetus hoopis küsimus kohustuse täitmises valitsejale, mitte aga valitseja õigus kohtumenetluses ühisuse võlgnevust sisse nõuda. Seega on käesolevas kaasuses hageja hinnangul hoopis teine olukord, kus on menetlusse esitatud ka tõendid, mis kinnitavad valitseja õigust kohtumenetluses ühisuse võlgnevust sisse nõuda ning teha seda enda nimele. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu nõue, mida reaaliseerida. Täpselt samasugusele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus oma 21.12.2016 otsuses nr tsiviilasjas nr 2-15-122318 (Riigikohus ei võtnud selle peale esitatud kassatsioonkaebust menetlusse). Antud tsiviilasjas ei ole hageja esile toonud teisi asjaolusid (seda ei saagi hageja enam teha, kuna kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on juba varem
välja toodud) või uusi õiguslikke argumente, mis võiksid teoreetiliselt anda kohtule täiendavaid kaalutlusi ringkonnakohtule otsuse suhtes täpselt vastupidise otsuse tegemiseks.
10.Uute asjaolude ja uute õiguslikke argumentide puudumist kinnitas üle ka hageja esindaja 19.09.2018 toimunud kohtuistungil. Samuti ei ole vahepeal muutunud Riigikohtu praktika. Küll on aga vahepeal muutunud hageja staatus kostja suhtes. Nimelt ei ole hageja enam enda ühepoolse ülesütlemise tulemusel alates 01.08.2017 P tn x kortermaja majavalitsejaks. Hageja teatas P tn x korteriomanikele dokumendis „Teavitus valitseja volituste lõppemise kohta“, et tagandab ennast majaühisuse P tn x valitsemisest alates 01.08.2017. Puuduvad mistahes viited sellele, et hagejale jääks või võiks jääda pärast majavalitseja staatuse lõppemist korteriomanike esindamise või nende nimel kohtuvaidluste jätkamise õigus. Seega puudub hagejal nõudeõigus muuhulgas ka põhjusel, et tema majavalitseja staatus on tema enda poolt 01.08.2017 lõpetatud. Lähtuvalt ülaltoodust palub kostja jätta kohtul vaheotsuse tegemise teel hageja hagi nõudeõiguse puudumise tõttu täies ulatuses rahuldamata.
11.Kostja on täiendavalt seisukohal, et hageja ei ole tõendanud korterelamu korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremate kulutuste hüvitamist, et kostja ei ole elektri väljalülitamise tõttu saanud vaidlusalusel perioodil kortereid kasutada ning, et hageja tasaarvestus ei ole õiguspärane, sest hagejal ei ole tasaarvestatavat nõuet. Kohtuotsuse põhjendused
12.Pooltel ei ole vaidlust, et 17.02.2014 valiti hageja korterelamu aadressil P x, Tallinn korteriomanike üldkoosolekul hoone valitsejaks, et 01.04.2015 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul elamu 2015-2016 majanduskava, valiti majanõukogu ja vaadati üle kodukord, et kostja on korterite nr 14, 15, 16, 17 ja 18 omanik, et 20.06.2016 toimunud korteriomanike üldkoosolekul esitas valitseja halduri isikus aruandluse 2015. majandusaasta osas ning kinnitati 2016-2017 majanduskava, et hageja edastas kõikidele korteriomanikele ka kostjale arved majanduskava ning tarbitud kommunaalteenuste alusel, et kostja ei ole täies ulatuses arveid tasunud.
13.Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu ja kostja taotles 19.09.2018 toimunud kohtuistungil teha TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsus hageja nõudeõiguse suhtes.
14.Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-d 1 ja 2 22.05.2014 – 31.12.2017 redaktsioonis sätestasid, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
15.KOS § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
16.Seega peab korteriomanik KOS § 13 lg-st 2 tulenevalt hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele ning KOS § 21 lg 2 p –dest 1 ja 5 on valitseja õigustatud esitama nõudeid korteriomanike nimel või esitada nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
17.P tn 50 korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku protokolli ja selle lisadega (lk 5-18) on tõendatud hageja valitsejaks nimetamine ja volituste andmine korteriomandite omanike esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamisel alates 3.03.2014. Samal koosolekul kinnitatud Kodukorra p-i 5.5 alap-dega a ja c on tõendatud, et valitsejale anti õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses (vastavalt korteriomandiseadusele § 21 lg 2). 01.04.2015 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga (lk 19-22) on tõendatud elamu 2015-2016 majanduskava kinnitamine, majanõukogu valimine ning kodukorra mittemuutmine. 20.06.2016 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga (lk 23-33) on tõendatud 2016-2017 majanduskava kinnitamine. P tn x korteriomanike 01.10.2015 erakorralise koosoleku protokolliga (lk 56-57) on tõendatud, et üldkoosolek otsustas anda valitsejale ehk hagejale volituse anda kostja võlgnevus majaühisuse ees maksekäsu kiirmenetlusse ja esindada ühisust hagimenetluses. Seega on korteriomandite omanikud andnud hagejale kui valitsejale 01.10.2015 KOS § 21 lg 2 kohase volitusnormi esindada kohtus korteriomanikke, mitte esitada hagi enda nimel ja hageda võlgnevuseks olevaid summasid endale.
18.Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks käesolevas tsiviilasjas korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus nõuda võlgnevuste maksmist endale. Sama järeldas Tallinna Ringkonnakohus nendesamade P tn x korteriomanike üldkoosoleku otsuste, majanduskavade ja kodukorra alusel samade poolte vahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-15-122318. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa hageja viidatud Riigikohtu lahenditele tuginedes valitsejale tuleneda KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevat õigust oma nimel hagi esitada üksnes korteriomanike üldkoosolekul valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta tehtud otsuste alusel, kuivõrd see läheks vastuollu samadel üldkoosolekutel ja 01.10.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsustega anda valitsejale volitus esindada kohtumenetluses korteriomanikke.
19.Alates 31.07.2017 on moodustatud Korteriühistu P x (lk 100). Hageja ei ole alates 01.08.2017 ühepoolse ülesütlemise tulemusel P tn x kortermaja majavalitsejaks, mida tõendab P tn x korteriomanikele dokumendis „Teavitus valitseja volituste lõppemise kohta“ tehtud avaldus selle kohta, et ta tagandab ennast majaühisuse P tn x valitsemisest alates 01.08.2017 (lk 99). Järelikult ei saa hageja esitada hagisid enam P x korteriomanike valitsejana.
20.Kuna kohus asus seisukohale, et hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, siis on TsMS § 449 lg 3 alusel tegemist lõppotsusega ja hagi põhivõlgnevuse 3633,19 euro, tasumata summalt viivise 138,75 euro arvestusega kuni 31.08.2017 ja alates 01.09.2017 0,07% päevas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
23.Kostja menetluskuludeks on käesolevas tsiviilasjas kohtuväliste kuludena lepingulise esindaja kulud õigusabi eest kokku 1815 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning esitatud mõistlikus ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 1815 eurot (käibemaksuta).
24.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Käeoleval juhul taotleb kostja kohtu poolt TsMS § 177 lg 4 kohaldamist, mistõttu tuleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.