Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse teatavaks tegemise aeg
22. veebruar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-7426
Tsiviilasi
CityHaldus OÜ hagi Aktsiaseltsi Ekast vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4572,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) CityHaldus OÜ (registrikood 10952612), lepinguline esindaja Alar Salu Kostja (vastustaja) Aktsiaselts Ekast (registrikood 10448523), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata CityHaldus OÜ apellatsioonimenetluses esitatud taotlus dokumendi vastuvõtmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus CityHaldus OÜ kanda.
5.Rahuldada Aktsiaseltsi Ekast apellatsioonimenetluse kulude suuruse kindlaksmääramise ja CityHaldus OÜ-lt väljamõistmise taotlus osaliselt.
6.Mõista CityHaldus OÜ-lt Aktsiaseltsi Ekast kasuks välja menetluskulu 275 eurot ja viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.CityHaldus OÜ (hageja, valitseja) esitas Harju Maakohtule 11. mail 2017 hagi Aktsiaseltsi Ekast (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3133,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 47,86 eurot ja alates 4. maist 2017 viivise 0,07% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Pärast hagi esitamist tegi hageja kostja nõude osas tasaarvestuse, mille tulemusena jäi hageja põhinõudeks kostja vastu 1106,08 eurot. 25. septembril 2017 suurendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, mille tulemusena oli kostja vastu esitatud põhinõue 1557,69 eurot,
1.septembri 2017 seisuga viivis 90,81 eurot ja edasiulatuv viivis 0,07% päevas kuni kohustuse täitmiseni. 15. oktoobril 2017 suurendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, mille tulemusena on kostja vastu esitatud põhinõue 3633,19 eurot, 31. augusti 2017 seisuga viivis 138,75 eurot ja edasiulatuv viivis 0,07% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja 17. veebruaril 2014 Tallinnas Pallasti tn 50 korteriomanike (edaspidi elamu) üldkoosolekul elamu valitsejaks. Hageja hakkas realiseerima valitseja õigusi ja kohustusi ning teostas korteriomanike tahet mh Eesti Vabariigi standardist EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ lähtuvalt. 1. aprillil 2015 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul elamu 2015–2016 majanduskava, valiti majanõukogu ning vaadati üle kodukord.
20.juunil 2016 toimunud korteriomanike üldkoosolekul esitas hageja aruandluse 2015. aasta majandusaasta osas ning kinnitati 2016–2017 majanduskava. Hageja edastas kostjale arved majanduskava ning tarbitud kommunaalteenuste alusel. Korteriomandi seaduse (KOS, kehtiv kuni 31. detsember 2017) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud, kulutused kaasomandi majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. Kostja on korterite nr 14, 15, 16, 17 ja 18 omanik. Kostja on arveid tasunud osaliselt. Hageja tugineb mh Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsusele asjas nr 3-2-1-163-14 ja selle p-s 13 avaldatud seisukohale, et kumbki – ei korteriühisus ega korteriomanike ühisus – ole isikuks, kes saaks olla kohtumenetluse pooleks. Seega nõuet täites ühisusele, tuleb see täita valitsejale ning hagejal on valitsejana õigus nõuda kostjalt enda nimel kohtu kaudu võlgnevuse tasumist. Hageja tugineb KOS § 21 lg 2 p-le 1 ja 5. Lisaks on korteriomanikud andnud
17.veebruari 2014 üldkoosolekul kinnitatud kodukorra p 5.5 c) alusel hagejale volituse kohtumenetluseks ning täiendava volituse 1. oktoobri 2015 erakorralisel üldkoosolekul. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on esitanud hagi enda nimel ja nõuab kostjalt raha maksmist endale. Hagejal puudub kostja vastu nõue, mida reaaliseerida. Samasugusele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus 21. detsembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-122318. Juhul, kui hagejal siiski on enda nimel õigus esitada kohtulik nõue, puuduks hagejal nõudeõigus tulenevalt sellest, et vahepeal on muutunud hageja staatus kostja suhtes. 28. juunil 2017 korteriomanikele saadetud teavitusega tagandas hageja ennast maja valitsemisest alates 1. augustist 2017. Seega puudub hagejal nõudeõigus mh ka põhjusel, et tema majavalitseja staatus on tema enda poolt alates 1. augustist 2017 lõpetatud. Kostja on täiendavalt seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Maakohtu otsus 2 (6)
3.Maakohus jättis 29. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1815 eurot (käibemaksuta) ning kohustas hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja valiti 17. veebruaril 2014 korteriomanike üldkoosolekul elamu valitsejaks; 1. aprillil 2015 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul elamu 2015–2016 majanduskava, valiti majanõukogu ja vaadati üle kodukord; kostja on korterite nr 14, 15, 16, 17 ja 18 omanik; 20. juunil 2016 toimunud korteriomanike üldkoosolekul esitas hageja aruandluse 2015. aasta majandusaasta osas ning kinnitati 2016– 2017 majanduskava; hageja edastas korteriomanikele arveid majanduskava ning tarbitud kommunaalteenuste alusel; kostja ei ole täies ulatuses arveid tasunud. Pooled vaidlevad mh selle üle, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Maakohus rahuldas kostja taotluse TsMS § 449 lg 1 alusel hageja nõudeõiguse olemasolu kohta vaheotsuse tegemiseks. Maakohtu hinnangul on 17. veebruari 2014 üldkoosoleku protokolli ja selle lisadega tõendatud hageja valitsejaks nimetamine ja hagejale volituste andmine korteriomandite omanike esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamisel alates 3. märtsist 2014. Kodukorra p 5.5 a) ja c) järgi on valitsejale antud õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses (vastavalt KOS § 21 lg-le 2). 1. oktoobri 2015 erakorralise koosoleku protokolliga otsustas üldkoosolek anda hagejale kui valitsejale KOS § 21 lg 2 kohase volitusnormi esindada kohtus korteriomanikke. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus nõuda võlgnevuste maksmist oma nimel ja endale. Korteriomanike üldkoosolekul valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise otsustest ei tulene hagejale KOS § 21 lg 2 p-s 5 sätestatud õigust oma nimel hagi esitada, kuivõrd see läheks vastuollu 17. veebruari 2014 ning
1.oktoobri 2015 üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega anda hagejale volitus esindada kohtumenetluses korteriomanikke. Hageja ei ole alates 1. augustist 2017 Pallasti tn 50 elamu valitsejaks ja ei saa esitada hagi korteriomanike valitsejana. Kuna hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, siis on tegemist lõppotsusega ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas 3. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Esiteks puudub vaidlustatud otsuses tõendite igakülgne ja täielik analüüs. 17. veebruari 2014 üldkoosolekul kinnitatud kodukorra p 5.5 c) alusel anti hagejale volitus esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Vaidlustatud otsuse tuvastatud asjaolude loetelust on puudu fakt, et korteriomanikud otsustasid 1. oktoobri 2015 üldkoosolekul anda hagejale volitus kostjalt hagimenetluses võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega on hagejale 1. oktoobri 2015 üldkoosoleku otsuse alusel antud täiendav volitus esindada majaühisust kostja vastu hagimenetluses. Teiseks pole korteriomanikud hagejale antud volitust tagasi võtnud. Hagiavaldus on esitatud ajal, mil hageja oli elamu valitseja ning hagiavalduse aluseks on periood, mis samuti ühtib hageja valitsemisajaga. Kuna hageja tegutses kohtus majaühisuselt saadud volituse alusel, ei ole volitus TsMS § 225 lg 1 mõttes lõppenud. See ei lõppenud ka korteriühisuse lõppemisega. 3 (6)
Kolmandaks on hagejal valitsejana õigus nõuda kostjalt kohtu kaudu võlgnevuse tasumist. Hageja tugineb mh Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsusele asjas nr 3-2-1-163-14 ja selle p-s 13 avaldatud seisukohale, et kumbki – ei korteriühisus ega korteriomanike ühisus – ole isikuks, kes saaks olla kohtumenetluse pooleks. Erialakirjanduses tuleb pidada üheks põhjalikumaks käsitluseks PP 2010. aasta väitekirja, kus p-s 3.3.3.1 kirjeldatakse ühisuse osalemist kohtumenetluses. Viidatud doktoritöö punkt ühtib Riigikohtu seisukohtade ja vaidlusele kohaldatava seadusega. Viiendaks lähevad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 2 järgselt korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Hageja on korduvalt pakkunud Tallinn, Pallasti tn 50 korteriühistule võtta üle nõude menetlemine. Isegi juhul, kui arvata hageja volitused lõppenuks, võib hageja nõude aluseks olla VÕS § 1041, sest hageja finantseeris korteriühisuse majandus- ja halduskulusid ulatuses, milles kostja oma kohustusi ei täitnud. Valitseja poolt igapäevastele tarnijatele tasumata jätmine või osaline tasumine oleks tähendanud teenuse osutamise katkestamist majaühisusele. Kostja vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus on hageja nõudeõiguse olemasolu tuvastamiseks teinud TsMS § 449 lg 2 alusel vaheotsuse. Kuna maakohus hageja nõudeõiguse olemasolu ei tuvastanud, tegi ta lõppotsuse.
8.Esmalt lahendab kolleegium hageja menetlusliku taotluse. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega PP 2010. aasta väitekirja. Saab eeldada, et hageja taotleb selle dokumendi materjalide juurde võtmist. Hageja soovib väitekirjale tuginedes põhistada oma õiguslikku käsitlust hagejal nõudeõiguse olemasolu kohta. Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja poolt esitatud dokument jätta asja juurde võtmata, sest tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 mõttes. Kuna dokument esitati elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada (II kd, tl-d 7–136).
9.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme, tuvastades, et hagejale kui valitsejale ei tulene KOS § 21 lg 2 p 5 alusel õigust oma nimel hagi esitada korteriomanike üldkoosolekul valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta tehtud otsuste alusel ning hageja ei ole tõendanud, et tal oleks korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus praeguse kohtuliku nõude esitamiseks. Kuna vaidlus puudutas võlgnevuse sissenõudmist, mis tekkis enne 31. detsembrit 2017, siis on maakohus õigesti kohaldanud enne 31. detsembrit 2017 kehtinud KOS-i sätteid.
10.Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata (TsMS § 654 lg 6). Vastusena käsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et need ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
11.Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud erinevatele Riigikohtu lahenditele ning leidnud, et maakohus on jätnud eeltoodud praktika täielikult kõrvale ning üllatavalt jõudnud järeldusele, et hagejal nõudeõigus puudub. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. 4 (6)
Tõsi, kohtupraktikas on välja toodud erinevaid õiguslikke aluseid, mis võiksid anda valitsejale oma nimel hagi esitamise õiguse. Samas tuleb hagejal välja tuua asjaolud, viidetega asjas esitatud tõenditele, mis võimaldaksid kohtul tuvastada, millise õigussuhte raames on vaidlusaluse elamu korteriomanikud kaasomandi valitsemisega seotud õigussuhted korraldanud ja kellel on sellest tulenevalt õigus korteriomandite omanikelt elamu haldus- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks hagi esitada. Ringkonnakohus palus hagejal eeltoodud asjaolusid täpsustada (vt 8. jaanuari 2019 määrus, II kd, tl-d 148–149).
11.1.Esmalt viitab hageja 17. veebruari 2014 korteriomanike üldkoosoleku protokollile. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud protokollist mingit õiguslikku alust, mis annaks järeldada hageja nõudeõiguse olemasolu. Nimetatud üldkoosolekul on korteriomanikud otsustanud (p 7), et annavad hageja juhatuse liikmele Heikki Linnule volitused korteriomandite omanike esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamisel alates 3. märtsist 2014 (I kd, tl 5). Tõendamata on hageja väide, et nimetatud volitusnormi alusel sai hageja sõlmida kolmandate isikutega lepinguid enda nimel, kuid korteriomanike arvel. Üldist käsunduslepingu olemasolu või käsunduslepingulisest suhtes tulenevat eraldi lepingulist suhet kommunaalteenuse või remonttöö saamiseks kolleegium hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastanud ei ole.
11.2.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja poolt sissenõutava võlgnevuse periood alates 2015. aasta lõpust kuni 31. augustini 2017. Seega saavad asjakohased olla 2015–2016 ja 2016– 2017 aastate kohta kinnitatud majanduskavad. Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-122318 on tuvastatud, et hagejal ei tulene oma nimel hagi esitamise õigust 2015–2016 majanduskavast (I kd, tl-d 82–83 pöördel). Ka maakohus on nimetatud otsusele viidanud, kuid jätnud arvestamata TsMS § 457 lg 1 kohaldamisega. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus on 21. detsembri 2016 kohtuotsuse põhjenduste p-s 8 tuvastanud, et 2015–2016 majanduskavast hagejale õiguslikku alust nõude esitamiseks ei tulene. Kuna hagi esitamise õigusliku aluse olemasolu oli kostja vastu eitatud hagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, ei saa samad pooled selle asjaolu üle enam TsMS § 457 lg 1 järgi teises kohtumenetluses vaielda (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus asjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Kolleegium leiab, et hageja poolt viidatud 2016–2017 majanduskavast ei nähtu õiguslikku alust, mis annaks hagejale oma nimel hagi esitamise õiguse (I kd, tl-d 23–33). Oluline on siinjuures viidata korteriomanike 1. oktoobri 2015 üldkoosoleku otsusele, millega anti hagejale volitus üksnes esindada ühisust kostja vastu nõude esitamisel (I kd, tl 56 ja pöördel).
11.3.Hageja väidab, et kuna majanduskavade kohaselt remondifondi ei moodustatud, viidates
17.veebruari 2014 üldkoosoleku protokolli p-le 6, siis pidi kulud katma komisjonärina tegutsev valitseja, kes võis seejärel nõuda kohustuse täitmist endale. Asjaolu, et remondifondi ei kogutud 2014. aastal, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest hageja nõuab kostjalt 2015. aasta lõpust tekkinud võlgnevust. Hageja poolt esitatud 2016–2017 majanduskavast ei nähtu, et valitsejal oli majanduskava ellu viimiseks oma nimel õigus selleks kohtulikke nõudeid esitada.
12.Kuna hagi jääb rahuldamata, jääb muutmata ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.
5 (6)
13.1.Kostja esindaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1100 eurot, mis koosneb esindaja kulust 10 tunni eest tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
13.2.Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, siis ei ole osaliselt põhjendatud apellatsioonkaebuse vastuse ja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu. Kostja on ringkonnakohtu menetluses korranud väga lühidalt juba varem esitatud seisukohti. Põhjendatud ajakulu on: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2 tundi ning kirjaliku seisukoha koostamine 0,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja tööühiku hind 110 eurot TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 275 eurot. Lisaks tuleb kostja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.