Senat OÜ hagiavaldus OÜ Lood & Partnerid vastu võla nõudes
Hagi hind
2 822.82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Senat OÜ (registrikood 12649102, asukoht: Pärnu mnt 91, 11312 Tallinn), seaduslik esindaja: K K (e-post: xxxx); Kostja: OÜ Lood & Partnerid (registrikood 10691407, asukoht: Mullikmäe, 44305 Piira küla, Vinni vald, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: A L-T (e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Sirje Veiman (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
11. oktoober 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja K K; Kostja lepinguline esindaja Sirje Veiman.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista Senat OÜ-lt kostja Lood & Partnerid OÜ kasuks menetluskulud summas 200 (kakssada) eurot 40 seni.
Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (200.40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-17-132012 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.03. aprillil 2018 esitatud ja 17. aprillil 2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt paar päeva enne 25.04.2014 palus A L-T K K’ult laenu kuni järgmise tehingutasu saabumiseni. K K oli nõus laenu andma, kuid pakkus kirjaliku laenulepingu sõlmimist. L-T pakkus laenu vormistamise asemel OÜ Lood & Partnerid konsultatsiooniarvet Senat OÜ-le (endise nimega CB Estonia OÜ), mis kuulus K K’ule. Kogu tehingu toimumisest muid kirjalikke tõendeid ei ole kui L-T poolt 30.04.2014 esitatud ekiri sisuga „Saadan arve. Suur tänu Sulle!“ lisatud arvega ning maksekorralduse kinnitus SEB pangalt. Heas usus andis K K raha laenuks 2014.a aprillis kuna oli oodata paari nädala jooksul elamispindade tehinguid ja raha laekumist A L arvele. Antud laenust oli teadlik E M, kes sel ajal hageja esindaja ja kostja esindajaga samas ruumis töötas.
2.Arve sisuks on märgitud „Kinnisvaraalane konsultatsioon projektile xxxx“ ja ühikuid 28 tundi. OÜ Lood & Partnerid on esitanud alusetu arve. Antud konsultatsiooniteenust ei ole tellitud ega osutatud, kuna ettevõttel ei olnud sõlmitud ühtegi lepingut seoses xxxx projektiga. Veel ei olnud Senat OÜ üldse Ober-Hausi Kinnisvara lepinguline partner ega Lood & Partnerid lepinguline partner, seega ei saanud sellel ettevõttel olla mingit huvi Ober-Hausi kinnisvaras paar nädalat varem tutvustatud projekti „xxxx“ vastu.
3.Raha andnud K ootas pikalt L-T tagasimakset kuni 2015. aasta sügisel hakkas ise raha tagasi küsima. Telefonikõnedele ei vastatud pikalt ning lõpuks esitas ta 2015. aasta novembris vastuarve samas põhinõude summas, et lihtsalt enda raha kätte saada ilma igasuguste lisakuludeta. Selle peale järgnes advokaadikiri, millele K ka vastas. Seepeale rohkem advokaadikirju ei ole tulnud, vaid on hakatud venitamistaktikat kasutama. A kirjutas uuesti alles jaanuaris 2016. Seal ta küll sõna-sõnaliselt ei tunnista võlga, aga ütleb, et peaksime kokku saama ja need asjad selgeks rääkima.
4.Kuivõrd poolte vahel puudus eraldi viivisekokkulepe, siis on hageja arvutanud viivist seadusjärgses määras tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest. Kostja võlga arvestatakse alates laenu võtmise kuupäevast ehk 25.04.2014, sellest algab viivise arvestus. Viivist on arvutatud ajavahemiku eest 25.04.2014-30.06.2014 määraga 8,25% aastas 67 päeva eest summas 30.53 eurot, ajavahemiku eest 01.07.2014-31.12.2014 määraga 8,15% aastas 184 päeva eest summas 82.83 eurot, ajavahemiku 01.01.2015-30.06.2016 määraga 8,05% aastas 547 päeva eest summas 242.98 eurot ja alates 01.07.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 8,00% aastas kokku 655 päeva eest summas 289.20 eurot. Sissenõutavaks muutunud viiviste nõude kogusumma on 645.54 eurot.
5.Lähtudes eeltoodust ja VÕS §-dest 76, 82, 100, 101 lg 1, 113 lg 1 palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 2 661.54 eurot, viivis põhinõudelt (2 016 eurolt) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud 275 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
2 (7)
2-17-132012
6.09. juulil 2018 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt nõude aluseks on Senat OÜ poolt kostjale 10.11.2015 koostatud konsultatsiooni arve nr 20151101, summas 2 016 eurot ning arve tehingu sisust lähtuvalt osutas hageja kostjale oktoobris 2015.a konsultatsiooni teenust. Kuna kostjale eelnimetatut teenust ei osutatud, vaidlustas kostja hageja esitatud arve täies ulatuses ja palus alusetult väljastatud arve tühistada. Hageja tugines hagiavalduses veel asjaolule, et poolte vahel on laenuleping, kuid arve koostas ta konsultatisooni teenuse kohta. Kostja kinnitab, et ei ole sõlminud hagejaga mingeid suuliseid ega ka kirjalikke laenulepinguid. Kostjal puudus vajadus laenu võtmiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis tõendaks, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud laenuleping ning millest võiks tuleneda Senat OÜ nõudeõigus kostja vastu.
7.Hageja väidab, et kostja poolt esitatud arve 25.04.2014 nr 1500 kinnisvaraalane konsultatsioon xxxx, kokku summas 2 016 eurot on alusetu. Kostja sellega ei nõustu, sest esitas arve lähtudes osutatud teenusest. TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue on aegunud. Lisaks hagejal tulnuks alusetu arve õigeaegselt vaidlustada ning mitte seda tasuda. Hageja tasus arve 30.04.2014, millega on ta kinnitanud arve õigsust ja tehingu toimumist. Hageja ei ole eelnimetatud arvet vaidlustatud. Kostja ei nõustu hageja viiviste nõudega VÕS § 113.
HAGEJA ARVAMUS
8.26. juulil 2018 esitatud arvamuses hageja märkis, et hagiavaluse aluseks on hoopis suuline laenuleping, mille 2014. aasta aprillis kostja esindaja A L-T ja hageja esindaja K K sõlmisid ja mis vormistati L-T’i soovil konsultatsiooniarvena (arve nr 1500).
9.Kostja väitis, et ta ei ole laenulepingut sõlminud ega olnud vajadust laenu võtmiseks. Vastavalt VÕS § 11 võib lepingu sõlmida suuliselt. Kokkulepe, et L-T soovib raha enda ettevõttele selle poolt väljastatud arve alusel ja raha makstakse tagasi pärast esimest tehingut või hiljemalt aasta lõpuks, sõlmitigi suuliselt. Kokkuleppe tõendamiseks oli hagiavaldusele lisatud E M digiallkirjastatud tunnistus.
10.Kostja väitis kolmandas vastuväites, et kostja poolt esitatud arve 25.04.2014 nr 1500 on esitatud õigetel alustel ja osutati teenust. Hageja väidab, et arve on esitatud aluseta ja teenust ei ole kunagi osutatud.
11.Kostja väitis, et hageja oleks pidanud varem (enne tasumist) arve vaidlustama. Hageja tasus raha ja ei vaidlustanud arvet, kuna tegutses heas usus. Hagejal ei olnud alust kahelda kostja esindaja usaldusväärsuses, kuna tegemist oli kolleegiga ja ta pakkus mitmele ettevõttele raamatupidamisteenust, mis nõuab kõrget moraali ja eetika tundmist ning usaldusväärsust. Hageja tegutses sel ajal enda teada vastavalt VÕS §-le 7 heas usus ja mõistlikult. Täna kahetseb hageja raha tasumist arve alusel ning suulise lepingu sõlmimist. Hageja jäi heas usus ootama raha, mis mitme aasta jooksul ei laekunud, mille tulemusel esitati maksekäsk, et nõue ei aeguks. Kostja väidab, et hageja nõue on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 1. Hageja väitel esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus enne aegumistähtaja saabumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4, et TsÜS § 146 lg 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Suulise laenulepingu kohaselt pidi hageja tasuma esimeste tehingute arvelt või hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2014. Seega oli nõude aegumistähtajaks 31.12.2017, aga Senat OÜ esitas 28.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille tõttu aegumine peatub. 3 (7)
2-17-132012
KOSTJA ARVAMUS
12.04. oktoobril 2018 esitatud arvamuses kostja kinnitas, et ei ole sõlminud hagejaga suulisi ega kirjalikke laenulepinguid, sest kostjal puudus vajadus laenu võtta. Kostja esitab oma väidete tõendamiseks Swedbank väljavõtte, millest nähtub, et kostja pangakontol oli piisavalt rahalisi vahendeid. Kuna hageja väidab, et kostja poolt 25.04.2014 esitatud arve nr 1500 puhul oli tegemist laenulepinguga ning arvel kirjeldatud teenust kostja poolt ei ole osutatud esitas kostja teabenõude hr O P’le xxxx omanikule saamaks kinnitust tehingu toimumise kohta. Kostja esitab teabenõudele saadud vastuse oma väidete tõendamiseks.
KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde.
14.Kostja lepinguline esindaja jäi kostja seisukohtade juurde ning hagi ei tunnistanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud hagivalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja väidab, et tegelikult on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel on hageja andnud kostjale laenuna 2 016 eurot, mida kostja ei ole tagastanud. Kostja vaidleb hagile vastu, põhjusel et ta pole hagejaga laenulepingut sõlminud ja tal puudus vajadus laenu võtmiseks.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida lepingust. Lepingu mõiste on sätestatud VÕS § 8, mille lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Laenulepingu mõiste on sätestatud VÕS § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseadus ei kohusta lepingupooli sõlmima laenulepingut kirjalikult. VÕS § 11 lg 1 tulenevalt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
18.TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus kas on tõendatud poolte vahel laenulepingu sõlmimine ja hageja poolt kostjale laenu andmine ning kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu.
19.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled 4 (7)
2-17-132012 tõendamiskoormise jaotuses teisti kokku leppinud. Seega hagiavalduse rahuldamiseks on hagejal kohustus oma nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendada.
20.Hageja ja kostja vahel ei ole kirjalikku laenulepingut sõlmitud. Laenulepingu sõlmimise asjaolude välja toomiseks on hageja tuginenud vaid väitele, et A L-T pöördus K K’ult laenu saamiseks ja viimane oli nõus kirjaliku laenulepingu alusel laenu andma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Lood & Partnerid (kostja) hagejale Senat OÜ-le laenulepingu sõlmiseks pakkumise tegi. Seega on tõendamata hageja väited poolte vahel laenulepingu sõlmise eelläbirääkimiste toimumise kohta ja hageja poolt laenulepingu sõlmimiseks nõustumise andmise kohta.
21.Laenu andmise tõendamiseks on hageja esitanud kostja poolt 25.04.2014 CB Estonia OÜ-le (hageja endine ärinimi) esitatud arve nr 1500 (t.lk. 55). Arvel toodud selgituse kohaselt esitati arve kinnisvara konsultatsiooni projektile xxxx, s.o 28 tundi tunnihinnaga 60 eurot, kokku summas 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks summas 336 eurot, kokku koos käibemaksuga 2 016 eurot. Maksekorralduse kohaselt CB Estonia OÜ on 30.04.2018 kandnud kostjale üle 2 016 eurot, selitusega arve nr 1500 (t.lk. 56). Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et hageja on arve nr 1500 oma raamatupidamisarvestuses kajastanud koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud arve tasumine kinnitab arvel toodud teenuse aktsepteerimist. Esitatud kujul arve äriühingu raamatupidamises kajastamine kinnitab ka arvel toodud tehingu toimumist. Menetluses on hageja asunud vaidlustama kostja poolt arvelt nr 1500 toodud teenuse mitteosutamist ning on toonud seda, et kostja ei olnud õigustatud arvel toodud teenust osutama, milledel käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähendust. Tähtsust on vaid sellel, et hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et arve nr 1 500 alusel tasutud summa näol oli tegemist laenu andmisega. Kostja laenulepingu sõlmimist ja laenu saamist ei kinnita, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist ega laenu andmist.
22.Ei ole hageja ka tõendanud seda, et tema väidetav nõue kostja vastu sissenõutavaks muutus. Hageja ei ole oma hagis välja toonud, milliseks perioodiks ta väidetavalt laenu andis ning millal kostja pidi laenu tagastama. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 398 lg 2 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja ei ole väitnud, et ta väidetava laenulepingu üles ütles. Seega on tõendamata ka hageja nõude kostja vastu sissenõutavaks muutmine. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud 5 (7)
2-17-132012 23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja lepinguline esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule 09.07.2018 vastuse hagiavaldusele (t.lk. 99-100 sisuliselt 1 lk) ja on osalenud 11.10.2018 toiminud kohtuistungil, mis kestis 1 tund (t. lk. 131-134).
26.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses on tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja lepingulisel esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 40 min ehk 0.67 t (1 lk x 40 min : 60 min).
27.Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu on 120 eurot, millele käibemaks ei lisandu (t.lk 136-137). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
28.Eeltoodu põhjal loeb kohus kostja põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku 200.40 eurot (1.67 t x 100 eurot), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on 11.10.2018 taotluses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab taotluse ja 6 (7)
2-17-132012 mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.