Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-18-13022 Kohtutäitur Janek Pool esitas 31.08.2018 kohtule hagiavalduse Sxxxxx Txxxxxxx vastu alusetu rikastumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt algatas hageja kostja avalduse alusel täitemenetluse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja tasus kostjale ekslikult 315 eurot rohkem, kui tegelikult oleks pidanud. Kostja ei nõustu nimetatud summat tagastama. 06.09.2018 teatas kostja vastusena hagile, et on nõus maksma, kuid osadena, sest ta on õpilane ega oma sissetulekut. 07.09.2018 kirjaga suunas kohus pooli kompromissile ning andis tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks. 28.09.2018 teatas hageja, et alustas kostjaga läbirääkimisi 10.09.2018 kirja saatmisega, kuid ei saanud kostjalt mingit vastust. Täitur luges läbirääkimised ebaõnnestunuks. 15.10.2018 kirjaga selgitas kohus kostjale nõude võimalikke lahendamise viise. 22.10.2018 esitas kostja allkirjastatud ettepaneku kompromissiks, mille osas teatas hageja 23.10.2018 e-kirja teel, et on pakutava lahendusega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik kinnitada hoolimata asjaolust, et hageja kostja pakutud kompromissile allkirja lisanud ei ole. Hageja on kohtule e-kirja teel teatanud, et on pakutavaga nõus ning kohus peab sellist nõusolekut piisavaks, sest kohtul pole TsMS § 336 lg 1 ja 4 alusel kahtlust nõusoleku saatnud isikus. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-18-13022 TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.