(Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-110462
Tsiviilasi
OÜ Almaro Trans hagi OÜ Vitransa ja V H vastu põhivõla 2961,96 euro ja viivise 2961,96 euro nõudes
Tsiviilasja hind
5923,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Almaro Trans, registrikood 10893588, aadress xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Männik, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post: xxx Kostja I: OÜ Vitransa (likvideerimisel), registrikood 10058851, asukoht xxx Kostja II: V H, isikukood xxx, aadress xxx Kostja II volitatud esindaja: Jevgenia Pahhutši, isikukood xxx, e-post: xxx
Kohtuistungi aeg, osalejad:
17.09.2018, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik ja kostja II volitatud esindaja Jevgenia Pahhutši (tl 107)
1) Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus kostja I OÜ Vitransa (registrikood 10058851) suhtes (TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel). 2) Hagi rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 3) Välja mõista V H hageja OÜ Almaro Trans kasuks põhivõlgnevus 2961,96 eurot ja viivis 2961,96 eurot. 4) Tunnistada osaliselt hagi rahuldatud õigeksvõtul põhinev otsus põhivõla 2961,96 euro ulatuses tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
2-17-110462 Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta V H (kostja II) kanda. 2) Määrata hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista kostjalt II V Hhageja OÜ Almaro Trans kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1775 eurot (riigilõiv 425 eurot ja 1350 eurot õigusabikulu käibemaksuta). 3) Mõista V H menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1775 eurot) OÜ Almaro Trans kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 25.10.2018. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1) Hageja OÜ Almaro Trans esitas kohtusse hagi OÜ Vitransa (kostja I) ja V H (kostja II) vastu põhivõla 2961,96 eurot ja viivise 2961,96 euro nõudes (tl 26-29, 43-45, 74-75). 2) Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 18.01.2012 praamikohtade broneerimislepingu nr 2012/002 (edaspidi leping, tl 30), mille alusel pidi hageja kostja I igakordsel tellimisel broneerima kohtu laevadel ja kostja I pidi tasuma vastavalt lepingule kokkulepitud tähtajaks hageja poolt esitatud arved. Lepingu p 4.1 kohaselt arvete mittetähtaegse tasumise korral kohustus kostja I tasuma viivist 0,2% tasumata summalt iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. 3) Hageja ja kostja II sõlmisid 13.01.2012 käenduslepingu (tl 32-33), mille alusel kohustus kostja II vastutama kõikide kostja I lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste tekkimise eest solidaarselt kostjaga I.
2-17-110462 4) Kostja I tellis hagejalt praamipileteid ning kostjale I vormistati kaks arvet: arve nr 202184 summas 3 223,47 eurot ning arve nr 202436 summas 1 237,49 eurot. Kostja I jättis nimetatud arved osaliselt tasumata. Kostja I kandis arve nr 202184 eest kolmel korral (20.05.2016, 12.08.2016 ja 13.06.2017) hagejale kokku summas 1500 eurot, mistõttu kostja I koguvõlgnevus hageja ees on 2961,96 eurot (tl 34-35). 5) Hagi esitamise seisuga oli kostja I viivisvõlgnevus kokku 4464,27 eurot. Hagiavalduse viivisearvutus tugineb hagiavalduse esitamise päeva seisuga, kuid kuna kostja I põhivõlgnevus oli 2961,96 eurot, nõuab hageja kostjatelt vähendatud viivisvõlgnevuse tasumist üksnes kuni põhivõlgnevuse suuruseni ehk summas 2961,96 eurot (tl 43-45).
6) Kostjad võtavad hagi õigeks põhivõlgnevuse osas summas 2961,96 eurot (tl 68; vt ka kohtuistungi protokoll tl 107-108). 7) Kostjad vaidlevad vastu viivisenõudele (tl 68). Kostja I on teatanud, et ta ei ole nõus tasuma viiviseid, kuna võlgnevuse tasumine venis hageja tegevuse tõttu. 17.09.2018 toimunud kohtuistungil esitas kostja II esindaja viivisenõude vähendamise taotluse (tl 107-108).
8) Käesolevas asjas on toimunud kohtuistung 17.09.2018 (tl 107-108).
9) Harju Maakohtu 12.09.2018 kohtumääruse alusel (jõustus 23.10.2018) on kostja I OÜ Vitransa (registrikood 10058851) pankrotiavalduse menetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Sama kohtumääruse kohaselt tuleb OÜ Vitransa likvideerida ning kustutada Tartu Maakohtu registriosakonna registrist (tl 128-129). Äriregistri andmetel on OÜ Vitransa käesoleval hetkel likvideerimisel ning samuti on määratud ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes (tl 132). TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse kostja I OÜ Vitransa suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. 10) Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2961,96 eurot ja viivis 2961,96 eurot. 11) Kuna kostja II on 17.09.2018 toimunud kohtuistungil tunnistanud põhivõlgnevust 2961,96 eurot, siis selles osas teeb kohus osalisel õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg 1 alusel. Selles osas on otsus viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 444 lg 3 kohaselt teeb kohus põhivõlgnevuse osas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 12) Pooled vaidlevad käesolevas asjas, kas hageja viivisenõue summa 2961,96 eurot on põhjendatud. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse.
2-17-110462 13) TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 14) Hageja viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 15) Lepingu p 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et arvete mittetähtaegse tasumise korral kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,2% tasumata summalt iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest (tl 30). Hagi esitamise seisuga oli kostja I viivisevõlgnevus kokku 4464,27 eurot, kuid hageja on viivisenõuet vähendanud põhivõlgnevuse suuruseni, so summani 2961,96 eurot (tl 43-45). 16) VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 koosmõjul võimaldavad kohtul kohustatud isiku taotlusel viivist vähendada, kui nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Siinjuures tuleb hinnata mh poolte majanduslikku seisukorda ja sissenõudja õigustatud huvi (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-16, p 19). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhivõla suuruses summas 2961,96 eurot põhjendatud. Seaduses ettenähtust kõrgema viivisemäära kokkuleppimine on kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08, p 12). See ei välista siiski tuginemist ebamõistlikule viivise määrale ega viivise vähendamise taotlemist. Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see niivõrd kõrge ja ebamõistlik, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Tegemist ei ole erakordse ega kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega ja hagi kohaselt ei ületa viivis põhinõuet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-13, p 49). Kohtu arvates ei saa hageja muul viisil peale tavalisest suurema viivise edukalt mõjutada kostjat oma rahalist kohustust täitma või siis selle täitmisega viivitamist hüvitama. Seega on poolte huve kaaludes käesoleval juhul mõistlik ja kohane viivise määr 0,2% päevas. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas viivise vähendamise alused VÕS § 162 lg-st 1 tulenevalt, kostja II pole tõendanud VÕS § 162 lg-s 1 nimetatud aluste esinemist, sh enda
2-17-110462 rasket majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue 2961,96 eurot on põhjendatud ning see tuleb kostjalt II välja mõista. 17) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 5923,92 eurot. Menetluskulude jaotus 18) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 19) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 20) Hageja esitas menetluskulude nimekirjad koos arvetega 15.12.2017 (tl 52-60) ja 21.09.2018 (tl 116-123). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 130 eurot ja 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta, so keskmiselt 135 eurot tunnis). Hageja esindajal on kulunud õigusteenuseks kokku 15,7 tundi kogusummas 2090 eurot (käibemaksuga). Lisaks on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 425 eurot (tl 5, 38). Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirjade kohaselt kokku 2515 eurot (õigusabikulu 2090 eurot + riigilõiv 425 eurot) (tl 52-60, 116123). 21) Kostja II esitas hageja menetluskulude osas vastuväite (tl 124-127). Kostja peab põhjendatuks hageja menetluskulu riigilõivu 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu mahus 4,3 tundi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta), so kokku 855 eurot. 22) Esmalt annab kohus hinnangu hageja esindaja tunnitasumäärale, mis on 130 kuni 140 eurot ehk keskmiselt 135 eurot (millele lisandub käibemaks). Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritava advokaadist esindaja tunnitasu suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot (käibemaksuga) ja 153 eurot (käibemaksuta). 23) Kohus ei pea käesoleva vaidluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks kogu hageja esindajal õigusabi osutamiseks kulunud aega kokku 15,7 tundi (millest kohtuistung moodustas 45 minutit). Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, kuna kostjad on põhivõlgnevuse osas hagi õigeks võtnud ning poolte vahel oli vaidlus vaid selles, kas hageja viivisenõue ja kostjate viivise vähendamise taotlus on põhjendatud või mitte. Sisuliselt on hageja käesolevas asjas esitanud kolm mitte mahukat menetlusdokumenti, mis oma põhisisult on üksteist kordavad, kandes vaid hagi (viivisenõude kujunemist) täpsustavat eesmärki. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu
2-17-110462 hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et käesolevas asjas on toimunud üks (45 minutiline) kohtuistung. Arvestades eeltoodut, võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada hageja õigusabikulu kokku 10 tunni eest (mitte 15,7 tunni eest), keskmise tunnihinnaga 135 eurot (ilma käibemaksuta), seega kogusummas 1350 eurot (ilma käibemaksuta) (10 x 135). Samuti on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv 425 eurot (tl 5, 38). Seega peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulu kogusummas 1775 eurot (1350 eurot õigusabikulu ilma käibemaksuta + 425 eurot riigilõiv). Kohus ei pea põhjendatuks hageja menetluskulu (õigusabikulu) summas 740 eurot. 24) Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus kostja II menetluskulud (tl 110-112) rahaliselt kindlaksmääramata. 25) Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja II kahjuks, tuleb hageja menetluskulud kogusummas 1775 eurot jätta kostja II kanda. 26) Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja taotlus määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal II tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.