25. oktoober 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-4709
Tsiviilasi
Condor Finants OÜ hagi K. K. vastu võla väljamõistmiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
12 798,53 eurot Hageja: Condor Finants OÜ (registrikood 11909564, asukoht Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Sõpruse pst 163-25) lepinguline esindaja Marie Tsine (epost: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx-xx; e-post: xxx Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Condor Finants OÜ hagi K. K. vastu.
Välja mõista K. K.lt Condor Finants OÜ kasuks XXXX XX ja kostja vahel 24.03.2016 sõlmitud laenuja tagatisomandamise lepingust nr XXXXXXXXX/XXXX tulenev põhivõlgnevus 6687,96 eurot, intressid 46,82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 10,00 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis (periood 30.04.2016-26.03.2018 k.a, so 696 kalendripäeva) summas 1019,82 eurot, kokku võlgnevus summas 7764,60 eurot. Välja mõista K. K.lt Condor Finants OÜ kasuks viivis alates 27.03.2018 kuni 24.10.2018 k.a, so 212 kalendripäeva eest, summas 310,76 eurot ning viivis alates 25.10.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 6687,96 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras (s.o. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas). Välja mõista K. K. ebaseaduslikust valdusest Condor Finants OÜ valdusesse sõiduauto xxx xxxx (väljalaskeaasta xxxx, reg.nr xxxxxx, VIN kood:
Tsiviilasi nr 2-18-4709 xxxxxxxxxxxxxxxxx, värv xxxx).
5.Resolutsiooni punkti 4 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistetud sõiduk tuleb realiseerida esmajärjekorras punktides 2 ja 3 nimetatud võlgnevuse katteks. Pärast sõiduki realiseerimist saab punktides 2 ja 3 nimetatud võlgnevust sisse nõuda summas, mida sõiduki realiseerimisest saadud tulu ei katnud.
6.Võtta vastu hageja loobumine leppetrahvi nõudest summas 500 eurot ja lõpetada selles nõudes menetlus. Menetluskulude jaotus
7.Menetluskulud hagi rahuldatud osas jätta K. K. kanda TsMS § 162 lg 1 alusel, hagist loobumise osas TsMS § 168 lg 4 alusel Condor Finants OÜ kanda.
8.Mõista K. K.lt Condor Finants OÜ kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1210,50 eurot (millest 624,58 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 585,92 eurot lepingulise esindaja kulud).
9.Väljamõistetud menetluskuludelt on K. K. kohustatud tasuma Condor Finants OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid.
1.Condor Finants OÜ (hageja) esitas 27.03.2018 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse K. K. (kostja) vastu võlgnevuse, intressi, võla sissenõudmisega seotud kulude, leppetrahvi ja sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise nõudes, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud. Hageja lõplikuks nõudeks jäi pärast puuduste kõrvaldamist võlgnevuse nõue summas 6687,96 eurot, intressi nõue summas 46,82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 10,00 eurot, leppetrahv 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised periood 30.04.2016 kuni 27.03.2018, so 696 päeva eest summas 1024,06 eurot. Lisaks taotleb hageja viiviseid põhinõudelt (6687,96 eurot) alates hagiavalduse esitamisest, so alates 27.03.2018. a, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning palub mõista hagejale kostja ebaseaduslikust valdusest välja sõiduauto XXX xxxx, milline tuleb realiseerida esmajärjekorras nõutud võlgnevuse katteks. Peale sõiduki realiseerimist saab võlgnevust sissenõuda ainult summas, mis jäi sõiduki 2(9)
Tsiviilasi nr 2-18-4709 realiseerimisest saadud tulust nõude täielikust rahuldamisest puudu. Hageja palub menetluskulud jäta kostja kanda /tl 54-58/. 06.07.2018 menetlusdokumendis hageja loobus leppetrahvi nõudest /tl 91/.
2.Hagis esitatud asjaoludel sõlmisid XXXX XX (laenuandja) ja kostja 24.03.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXXXXXXXX/XXXX (edaspidi ka leping), millega kostjale anti laenu summas 6709,50 eurot perioodiga 24.04.2016 – 24.03.2022 (72 makset), intressiga 3,5% kuus, 42% aastas (krediidikulukuse määr 55,07%) /tl 13-21/. Tagatisena kohustus kostja laenuandjale üle andma sõiduki XXX xxxx (väljalaskeaasta xxxx, reg.nr xxxxxx, kerenumber XXXXXXXXXXXXXXXXX, värv xxxx). Olenemata tagatise omandi üleminekust jäi tagatise otsene valdus ka peale lepingu allkirjastamist kostjale. Pooled leppisid selguse huvides kokku, et tagatise realiseerimine tagatisega tagatud nõuete rahuldamiseks on laenuandja õigus ja mitte kohustus. Laenuandja hoiatas kostjat, et kui ta ei tasu laenu tagasimakseid, intressimakseid ja/või muid lepingus sätestatud makseid tähtaegselt ja täies ulatuses, võib laenuandja lisaks viivise nõudmisele kasutada ka muid seaduses ja lepingus sätestatud õigusi, sõltuvalt rikkumisest muu hulgas võtta tagatise valdus endale, lepingu üles öelda ja tagatise realiseerida (s.h nõuda seonduvate kulude hüvitamist laenusaaja poolt), nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist, esitada kohtusse hagi ja nõuda kohtukulude hüvitamist, kasutada kolmandate isikute teenuseid võla sissenõudmiseks ja tagatise valduse saamiseks (s.h nõuda seonduvate kulude hüvitamist laenusaaja poolt). Kostja jättis oma kohustused laenuandja ees suures ulatuses täitmata. Kostja tasus vaid esimese maksegraafikujärgse osamakse. Laenuandja ütles 29.04.2016. a kostjaga sõlmitud lepingu üles /tl 27/. 12.05.2016. a edastati kostjale nõudeavaldus võlgnevuse tasumiseks /tl 28-29/. 13.04.2017 loovutas laenuandja lepingust nr XXXXXXXXX/XXXX tuleneva nõude kostja vastu hagejale /tl 30-40/. 19.04.2017 edastas laenuandja kostjale nõude loovutamise teatise, milles teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu üle hagejale nõude loovutamise lepingu alusel /tl 9-10/. Kostja vastuväited ja hageja seisukohad nende osas
3.Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hageja nõuet ei tunnista. Kostja väidab, et ei ole saanud laenu XXXX XX-lt ning ei ole andnud tagatiseks ega vormistanud sõiduauto XXX xxxx (väljalaskeaasta xxxx registreerimisnumber xxxxxx) omandiõigust üle XXXX XX-le /tl 70 p 2.1./. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja vaidleb neile täies ulatuses vastu /tl 7579/. Kostjal puudub võlasuhe XXXX XX-ga mida oleks saanud loovutada hagejale. Hagiavaldusest ei nähtu, et XXXX XX oleks üldse loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Hagiavaldusele on lisatud (Lisa 6) lisa nõudeloovutamise lepingule, mis on allkirjastamata ning on arusaamatu, kes ja kellele nõuet on loovutanud. Hagiavalduse lisast nr 7 ei nähtu, et XXXX XX oleks loovutanud nõude hagejale kostja vastu. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega. Vaidlust ei ole, et nõue on hagejale loovutatud ja et kostja on nõude loovutamisest teadlik, kuivõrd esialgne võlausaldaja on kostjale 19.04.2017. a edastanud nõude loovutamise teatise /tl 9-10/. Isegi kui kostja peaks väitma, et ta pole eelpool nimetatud dokumendist teadlik, sai kostja nõude loovutamisest teada käesolevas tsiviilasjas hageja nõude esitamisega kostja vastu. Hagiavalduse lisast 8 – kinnituskiri, nähtub et tabelis välja toodud sõidukite, sh sõiduki XXX xxxx (väljalaskeaasta xxxx, reg.nr xxxxxx, kerenumber XXXXXXXXXXXXXXXXX, värv xxxx) omandiõigus on 13.04.2017. a seisuga on üle läinud Condor Finants OÜ-le /tl 39/.
3(9)
Tsiviilasi nr 2-18-4709 Kostja on taotlenud XXXX XX-st laenu ning vastavalt XXXX XX nõudmisele on laenulepingusse laenu tegelikuks saajaks kantud A. S. nimi (isikukood xxxxxxxxxxx). XXXX XX nõudis eelmainitud isiku kandmist laenulepingusse asjaoluga, et isik annab oma laenu tagatiseks sõiduauto XXX xxxx. Kostja ei tunne A. S.'t, ning ei ole temaga kunagi kokku puutunud. Kostja ei ole kunagi omanud ega vallanud sõiduautot XXX xxxx, ega vormistanud nimetatud sõiduki omandit üle XXXX XX-e. Kostjalt ei saa nõuda sõiduauto XXX xxxx valduse üleandmist hagejale kuna kostja ei ole käsitletava sõiduauto valdust üle antud. Hageja kostja vastuväidet ja väidet omaks ei võta. Vastavalt kostja soovile kandis XXXX XX samal päeval laenusumma sõiduki XXX xxxx (reg.nr xxx xxx) müüja A. S. arvelduskontole /tl 22, 80/. Laenu- ja tagatisomandamise lepingu p 3.2 /tl 16/ kohaselt laenuandja teeb laenu väljamakse laenusaajale vastavalt eritingimuste p-s 2 sätestatule. Pooled võivad leppida Eritingimustes kokku, et laen makstakse laenusaajale välja selliselt, et raha kantakse laenusaaja kohustuste täitmiseks laenusaaja poolt määratud kolmandale isikule. Müügilepingu sõlmimine käib laenusaaja ja müüja vahel ning antud tehinguga ei ole XXXX XX-l mingit seost ega kohustust. Laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXXXXXXXX/XXXX poolteks on XXXX XX ja kostja K. K.. Lepingut allkirjastades võttis kostja enesele kohustuse tagastada laenusumma Laenuandjale. Kostja tugineb asjaolule, et juhul kui XXXX XX on väidetavalt kellelegi andnud laenu laenulepingu alusel ja samal ajal vormistanud laenu nn „tagatisena" enda omandisse materiaalse väärtuse (tegemist saab olla võõrandamislepinguga mille alusel läheb omand üle), käsitletaval juhul sõiduauto XXX xxxx, siis on XXXX XX sisuliselt vahetanud laenu sõiduauto vastu (omand on üle läinud). Hagiavalduse kohaselt on XXXX XX 24.03.2016 sõlmitud laenulepingu ülesöelnud 29.04.2016 ning jätnud laenulepingu nn "tagatise" kestvalt enda omandisse. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud esimese graafikujärgse makse. Kostja kinnitab, et ei ole kunagi tasunud XXXX XX-le graafikujärgseid makseid. Juhul kui leiab kinnitust, et XXXX XX on laenulepingust nr XXXXXXXXX/XXXX tuleneva nõude 13.04.2017 loovutanud hagejale omab tähtsust lepingu p 3.1. millisest nähtub, et hagejale on üle antud sõidukite omandiõigus, mis oli nn „lepingu tagatiseks", samas ei anta üle sõidukite valdust, sest pooled konstateerivad, et valdus võib olla kolmandatel isikutel. Eeltoodud lepingu alusel on hageja kohustus kolmandatelt isikutelt sõiduauto valdus välja nõuda ning hageja kannab seejuures valduse saamise ja sõidukite väärtusega kaasnevat riisikot. Kuna kostja ei ole kunagi sõiduauto XXX xxxx ei otsest ega kaudset valdust omanud, siis ei saa ka temalt seda valdust välja nõuda ega panna kostjale vara väärtuse vähenemisega kaasnevat riisikot. Hageja kostja käsitlusega ei nõustu. Tagatislepingu p 1.2 teine lause sätestab, et kui Tagatise omandiõigus ei kuulu Tagatislepingu allkirjastamisel Laenusaajale, läheb Tagatise omandiõigus Laenusaajalt üle Laenuandjale peale pärast seda, kui Laenusaaja saab Tagatise omandiõiguse /tl 18/. Antud juhul kuulus sõiduk tagatislepingu allkirjastamisel A. S.le ning tagatise omandiõigus läks laenusaajale üle vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Hageja väidet tõendab maanteeameti koduleheküljelt tehtud väljavõte, millest nähtub, et XXXX XX on XXX xxxx (väljalaskeaasta xxxx, reg.nr xxxxxx, kerenumber XXXXXXXXXXXXXXXXX, värv xxxx) omanik ning vastutavaks kasutajaks on kostja /tl 81/. Seega kostja väited, et ta ei tunne A. S.t ning pole kunagi kasutanud ega vallanud sõidukit XXX xxxx, ei vasta tõele. 24.03.2016. a laenutaotluses palus kostja laenusumma kanda A. S. arvelduskontole. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli 4(9)
Tsiviilasi nr 2-18-4709 pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohtu menetluses on hageja Condor Finants OÜ nõue kostja K. K. vastu, milline tuleneb laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXXXXXXXX/XXXX /tl 13-21/. Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingu sõlmimist ja allkirjastamist kostja poolt. Kohus tuvastab, et XXXX XX ja kostja sõlmisid 24.03.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXXXXXXXX/XXXX (edaspidi Leping).
6.Kohus on seisukohal, et 24.03.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingule nr XXXXXXXXX/XXXX tuleb kohaldada võlaõigusseaduses liisingulepingu sätteid. Tagatisele rakenduvad asjaõigusseaduses (AÕS) 8. osas sätestatud pandiõiguse sätted. AÕS § 276 lg 1 kohaselt asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. AÕS § 276 lg 2 kohaselt pant on vallaspant või kinnispant. AÕS § 281 lg 1 sätestab käsipandi mõiste, mille kohaselt vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Seega on tagatise seadmise tunnuseks panditud asjale pandipidajale valduse (kas otsene või kaudne) tekkimine, mitte omandi tekkimine. AÕS § 282 lg 1 sätestab, et käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Seega näeb seadus käsipandi seadmiseks ette kaks tingimust: kokkuleppe pandi seadmise kohta (asjaõiguslik kokkulepe) ja asja valduse üleandmine. Lepingu IV. osa TAGATISLEPING p-s 1.1. leppisid pooled kokku, et tagatislepingu alusel omandab laenuandja Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks Eritingimuste p-s 12 sätestatud mootorsõiduki või muu vallasasja /tl 18/. Seega ei vasta tagatisleping AÕS § 281 lg 1 mõistele. AÕS § 286 p 1 sätte eesmärk ei ole muuta pandiõigus mitteaktsessoorseks, kuna seda piirab AÕS § 284.
7.Hagile lisatud sõiduki ülevaatuse protokollist nähtub lepingu number, so XXXXXXXXX/XXXX ja asjaolu, et sõiduki ülevaatuse toimumise hetkel, so 24.03.2016, oli sõiduki omanikuks A. S. /tl 25/ ehk isik, kellele maksti välja 6390,00 eurot. Seega vastab 24.03.2016 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXXXXXXXX/XXXX eelkõige liisingulepingu tunnustele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja väitel on kostja lepingu alusel tasunud vaid esimese maksegraafikujärgse osamakse. Kostja ei ole esitanud väidet, et ta on hagejale tasunud lepingujärgseid makseid suuremas ulatuses, vastupidi kostja väitel ei ole ta kunagi tasunud XXXX XX-le graafikujärgseid makseid. Kohus tuvastab, et hagejal on lepingu ülesütlemise seisuga, so 29.04.2016, kostja vastu nõue tasumata põhiosamaksete eest summas 6687,96 eurot ja tähtajaks tasumata intressimaksete eest summas 46,82 eurot.
9.Kostja väited, et kostja ei ole saanud laenu XXXX XX ́lt ning ei ole andnud tagatiseks ega vormistanud sõiduauto XXX xxxx omandiõigust üle XXXX XX-le ei oma asjas tähtsust. Kohus tuvastas, et leping on sõlmitud kostja ja XXXX XX vahel. Laenulepingu allkirjastamisega võttis kostja endale kohustuse lepingut täita ning andis laenuandjale 5(9)
Tsiviilasi nr 2-18-4709 korralduse maksta laenusumma välja A. S. kontole. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, kes sõiduauto omandi XXXX XX-le vormistas. Hageja on esitanud tõendid (nõude loovutamise lepingu lisa väljavõte /tl 30/, nõude loovutamise leping /tl 31-37/, kinnituskiri sõiduki omandiõiguse üleandmise kohta /tl 38-40/, sõiduki põhiandmed /tl 81/) selle kohta, et hageja on sõiduauto XXX xxxx, registrinumbriga xxxxxx, omanik ja kostja vastutav kasutaja, seega sõiduki valdaja hageja suhtes. Kohus tuvastab, et Condor Finants OÜ on sõiduauto XXX xxxx, registrinumbriga xxxxxx, omanik ja K. K. vastutav kasutaja.
10.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagiavaldusest ei nähtu, et XXXX XX oleks üldse loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Kohtul ei ole kahtlusi hageja nõudeõiguse olemasolu osas kostja suhtes. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud nõude loovutamise lepingu lisa väljavõte /tl 30/, millest nähtuvad üleantud lepingu nr XXXXXXXXX/XXXX andmed. Hagiavaldusele lisatud kinnituskirjast /tl 38-40/ nähtub, et koos nõude loovutamisega on XXXX XX andnud hagejale üle ka sõiduki XXX xxxx, registrinumbriga xxxxxx /tl 39, 20. kirje/, omandiõiguse. Nõude loovutamise lepingu punktis 1.2.2 /tl 32/ on märgitud, et nõude loovutamise lepingule lisatud tabelis on mh märgitud sõiduki registrinumber ja sõiduki VIN kood. Kuna omandiõiguse üleandmise kinnitus on antud samal päeval, on hageja veenvalt kohtule põhistanud nõudeõiguse ülemineku.
11.Kostja väitele, et laenulepingusse on laenu tegelikuks saajaks kantud A. S. nimi XXXX XX nõudmisel, on hageja esitanud vastuväite. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Asjaolu, et kostja ei tunne A. S.t, ei oma asjas tähtsust, kuna sõiduki võõrandaja ja ostja ei peagi üksteist tundma. Väitele, et kostja ei ole A. S.ga kunagi kokku puutunud, on hageja esitanud vastuväite. Kostja ei ole kohtule enda väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Kohtu selgitusnõudele esitada faktilised väited lepingu sõlmimise ja tagatisvara tekkimise asjaolude kohta jättis kostja vastamata, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja poolt esitatud paljasõnalised vastuväited olid formaalsed ning seega asjakohatud.
12.Leping kostjaga öeldi üles 29.04.2016. a. Liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed on sätestatud VÕS §-s 367. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesolevas asjas ei ole liisingueset pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandjale tagastatud, mistõttu ei ole võimalik käesoleva kohtuotsusega liisingueseme väärtust liisinguandja nõudest maha arvata, samas on kohtul võimalik poole taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja kord. Hageja on taotlenud otsuse täitmise viisi ja korda selliselt, et esmajärjekorras realiseeritakse ebaseaduslikust valdusest väljamõistetud sõiduk võlgnevuse katteks ning pärast sõiduki realiseerimist saab võlgnevust sisse nõuda ainult summas, mis jäi sõiduki realiseerimisest saadud tulust nõude täielikust rahuldamisest puudu. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kostja huvides on sõiduki võimalikult kiire tagastamine hagejale. 6(9)
Tsiviilasi nr 2-18-4709
13.Hageja on esitanud võla sissenõudmisega seotud kulu hüvitamise nõude summas 10 eurot. Hageja poolt esitatud asjaoludel on kostja e-posti aadressile xxx saadetud kaks meeldetuletuskirja, vastavalt 25.04.2016 ja 27.04.2016. 29.04.2016 lepingu ülesütlemise avaldus /tl 27/ ja 12.05.2016 nõudeavaldus /tl 28-29/ saadeti kostjale postiasutuse Omniva vahendusel aadressile xxxxx xxxxxxxx xx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx. Nii elektrooniline aadress kui ka postiaadress on kostja enda poolt laenutaotlusesse märgitud /tl 22/. Kostja kohustus tasuda võla sissenõudmisega seotud kulud on poolte poolt kokku lepitud lepingu punktis 8.1.1. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kostjale on lepingu kehtivuse ajal saadetud kaks meeldetuletuskirja, vastavalt 25.04.2016 ja 27.04.2016. TsMS § 231 lg 2 esimese lause ja lg 4 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole meeldetuletuskirjade saamist vaidlustanud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale ühe tasulise kirja, so 12.05.2016 nõudeavalduse /tl 28-29/. Seega on hageja võla sissenõudmisega seotud kulu hüvitamise nõude summas 10 eurot põhjendatud.
14.Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise perioodi 30.04.2016 kuni hagi esitamiseni, so kuni 27.03.2018, 696 päeva eest summas 1024,06 eurot. Hageja põhjendab enda viivise arvestuse erinevust kohtu esitatud arvestusest summas 1019,82 eurot sellega, et kohus arvestas viiviseid viivisemääraga 8% aastas, seevastu hageja arvestas viiviseid päeva määraga ehk 0,22% päevas. VÕS § 113 lg 1 teise lause mõttes lisandub VÕS § 94 sätestatud intressimäärale kaheksa protsenti aastas. Seega leiab seadusandja, et viivise arvestuse aluseks võetakse aastane viivitusintressimäär, mitte päevamäär. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise välja kohtu poolt arvestatud suuruses (menetlusosalistele edastatud 31.08.2018), so summas 1019,82 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud alates hagi esitamisest, so alates 27.03.2018. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates hagi esitamisest, so alates 27.03.2018 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 25.10.2018 on viivis 212 päeva eest summas 310,76 eurot (6687,96 € x 8% / 365 kalendripäevaga x 212 kalendripäevaga).
16.Hageja on esitanud kostja vastu sõiduki XXX xxxx, registrinumbriga xxxxxx, ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõude. Hageja on enda omandiõigust ja kostja ebaseaduslikku valdust sõiduki üle tõendanud järgmiste tõenditega: väljatrükk 7(9)
Tsiviilasi nr 2-18-4709 Maanteeametist sõiduki põhiandmete kohta /tl 81/, nõude loovutamise lepinguga /tl 31-37/, nõude loovutamise lepingu lisa väljavõttega /tl 30/, kinnituskirjaga /tl 38-40/ ja lepingu ülesütlemise avaldusega /tl 27/. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 2 kohaselt kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. Seega ei oma kostja paljasõnaline vastuväide, et kostja ei ole kunagi sõiduauto XXX xxxx ei otsest ega kaudset valdust omanud, tähtsust. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu sõiduki ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks on põhjendatud ning nõue tuleb rahuldada ja sõiduk kostja valdusest välja mõista.
17.06.07.2018 esitas hageja kohtule avalduse leppetrahvi nõudest loobumise kohta. 08.08.2018 määruse punktis 4 andis kohus kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hageja poolt leppetrahvinõudest loobumise osas. Kostja ei ole kohtule seisukohta esitanud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et nõudest loobumine on seaduslik ja ei riku avalikku huvi, mistõttu tuleb hageja leppetrahvi nõudest loobumine vastu võtta ja selles osas menetlus lõpetada. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Pärnu Maakohtule 22.08.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 650 eurot ja esindaja kulud summas 600 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses /tl 99-101/. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud, mistõttu leppetrahvi nõudest summas 500 eurot loobumisega seotud kulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 650 eurot, milline summa vastab tsiviilasja hinnalt 12 798,53 eurot RLS § 59 lg-s 1 sätestatud täismäärale lisa 1 järgi. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral 8(9)
Tsiviilasi nr 2-18-4709 välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja esindamise eest on hageja esindaja kulud 600 eurot. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 650 eurot ning esindaja kulu 600 eurot. Riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Taotluse kohaselt on esindaja töömaht olnud tsiviilasjas 5 tundi, millest 3 tundi on kulunud hagiavalduse koostamisele ja 2 tundi kostja vastusele seisukoha koostamisele. Tunnimäär 120 eurot on mõistlik (vt ka RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 13; RKTKm nr 3-2-1-39-16, p 13). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane ning et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et esindaja kulud on põhjendatud ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada hagi rahuldamise ulatuses. Hagi koostamise eest on hageja märkinud õigusabikuluks 360 eurot. Hageja tsiviilasja hind hagi menetlusse võtmisel oli kokku summas 12 798,53 eurot, sellest 500 eurot oli leppetrahvi nõue. Kostja oma vastuses ja hageja arvamuses kostja vastuse kohta sisuliselt leppetrahvi nõuet ei käsitlenud, mistõttu võtab kohus leppetrahvist loobumise menetluskulude hageja kanda jätmises aluseks hagi koostamise eest näidatud kulu. Leppetrahvi nõue on 3,91% kogunõudest, mistõttu jätab kohus hagi koostamise eest 3,91% ehk 14,08 eurot hageja esindaja kuludest hageja kanda. Kuna leppetrahvi nõudest loobumine mõjutab ka riigilõivu suurust, jätab kohus 3,91% tasutud riigilõivust, so summas 25,42 eurot samuti hageja kanda. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.