Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(9)

2-16-16311

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks regressi korras kahju hüvitis 2001,95 eurot. Hageja väitel toimus 11. mail 2016 aadressil XXX veekahju juhtum, milles said kahjustada korteri elutoa põrand ning mille tulemusel kandis korteriomanik kahju 2686,20 eurot, vastavalt B OÜ hinnapakkumisele. Korteri XXX omaniku kui kindlustusvõtja ja hageja kui kindlustusandja vahel oli sõlmitud varakindlustusleping, mille kohaselt on korter aadressil XXX kindlustatud vedeliku või auru lekke riski vastu, omavastutus 100 eurot. Kindlustuslepingu alusel ning vastavalt B OÜ hinnapakkumisele ja kokkuleppel kindlustusvõtjaga hüvitas hageja kindlustusvõtjale tekkinud kahju kokku 2001,95 eurot. Kuna kindlustusvõtja otsustas võtta rahalise hüvitise, vähendas hageja kindlustushüvitist käibemaksu 447,70 euro võrra. Kahju hüvitisest arvestati maha ka kindlustusvõtja omavastutuse summa 100 eurot. Kahjujuhtumi RE-000646-2016 raames on OÜ E santehnika dispetšeri poolt koostatud avaldusega, KÜ akti ja fotodega tehtud kindlaks, et veekahjustused tekkisid radiaatori lekkest, mille korrashoiu kohustus on kostjal. Hageja saatis 01. augustil 2016 kostjale tagasinõude kantud kulutuste 2001,95 euro nõudes. Kostja tagasinõudele ei reageerinud ega tekitatud kahju ei hüvitanud. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju 2001,95 eurot ning selles osas on hagejal tekkinud nõudeõigus kostja vastu. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad üksiku korteriomandi reaalosa. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik 2(9)

2-16-16311 korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt. Seega vastutab kostja elamu keskküttetorustiku korraoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest. Menetluskulud, 250 eurot hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kahju hüvitamise hagi tuleks käesoleval juhul esitada kõigi korteriomanike vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud, et kostja oleks süüdi kahju tekitamises ja et oleks olemas põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel. Veekahjustus tekkis korteris asuva keskkütteradiaatori ja torustiku vahelise liite lekkest. Kostjal puudus sissepääs korterisse, korteriomanik ei teavitanud kostjat sellest, et oleks probleeme keskkütte torustikuga. Seetõttu leiab kostja, et kahju tekkimise eest vastustab korteriomanik ise, mitte kostja. Korteriomanik ei teavitanud kostjat võimaliku kahju tekkimise riskidest ega teinud midagi kahju vältimiseks või vähendamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja jääb hagiavalduses esitatu juurde. Hageja selgitab, et veekahju tekkis aadressil XXX korteriomaniku reaalosa pinnal, kuid kostja vastutusalas oleva keskküttesüsteemi radiaatori lekkest. Keskküttetoru, mis oli otsene kahju tekkimise allikas, purunes iseenesest, mitte kindlustusvõtja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Antud juhul ei oma tähtsust ega vabasta kostjat vastutusest asjaolu, kas korteriomanik elab püsivalt aadressil XXX või mitte. Samuti ei vabasta kostjat vastutusest asjaolu, kas korteriomanik on varem pöördunud kostja poole keskkütteradiaatori probleemide lahendamiseks või mitte. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja ei vastuta veekahju tekkimise eest. Korteriühistu eesmärk on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Seega on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine. Vajadusel tuleb kokku kutsuda korteriomanike erakorraline koosolek ja muuta majanduskava või kinnitada uus majanduskava, kui senise alusel tehtavatest maksetest vajalike kulutuste katteks ei piisa, või nt võtta krediiti. Maja haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Korteriühistu võib vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks. Kostja vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et tema vastutus on välistatud, s.o juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui kostja rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või 3(9)

2-16-16311 lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks kinnitust selle kohta, et ta on teostanud küttetorustiku järjepidevat kontrolli, hooldust ja remonti ning tegutsenud seaduse ja põhikirja eesmärgi kohaselt. Samuti ei ole kostja tõendatud, et kindlustusvõtja oleks takistanud oma korteris kostjal kohustusi täitmast. Kogu elamut läbiv küttetorustik ning ka korterite reaalosades asuvad radiaatorid kuuluvad elamu ühtsesse küttesüsteemi, mille remondi ja hoolduse kohustus lasub korteriühistul. Hageja ei nõustu kostja väitega, et veekahju tekkimise eest vastutab (osaliselt) korteriomanik. Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Antud juhul ei ole tõendatud, et korteriomaniku tegevusest oleks tekkinud korteriomanikule veekahju. Samuti ei ole tõendatud, et korteriomanik oleks mingil viisil takistanud kostjat tema kohustuste täitmisel. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kindlustusvõtja korteriomand sai 11. mail 2016 toimunud veeavarii tõttu kahjustusi, mille kõrvaldamise kulud on 2001,95 eurot. Tõendatud on, et purunenud keskküttetoru oli kaasomandi esemeks, mille remondi, korrashoiu ja hoolduse kohustus oli korteriühistul. Kostja vastutus tuleneb seadusest ja põhikirjast tulenevate kohustuste täitmata jätmisest või mittekohasest täitmisest. Hageja leiab, et kostja vastutab veekahju eest ning kostjal lasub kahju hüvitamise kohustus. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik selgitab, et vee lekkimise keskkütte torust põhjustas radiaatori ja keskküttetoru vahelise ühenduse tihend, mis oli mädanenud. Tihend oli ühendusmutri all. Keskkütte süsteemist välja voolanud vesi rikkus kolmanda isiku korteris põrandakatte. Korteriühistu esinaise sõnul, kes viibis ka kolmanda isiku korteris kui leket parandati, ei ole maja keskküttesüsteemi peale 1980. aastat remonditud. Kolmas isik elab selles majas alates 2012. aasta veebruarist ja eelnevalt ei ole keskküttega mingeid probleeme olnud. Kolmas isik ise keskkütte radiaatoreid vahetanud ei ole, kolmanda isiku korteris on samad radiaatorid, mis paigaldati maja ehitamisel, keskkütte radiaatoril ega torustikul mingeid tunnuseid, et võiks viidata vee lekke tekkimisele, näha ei olnud. KÜ esindajad on käinud kolmanda isiku korteris kontrollimas veemõõtureid ja gaasiseadmeid, kuid keskkütte süsteemi keegi kunagi kontrollinud ei ole. Mingeid keskkütte remonditöid keegi teostanud ei ole, sest korteriühistu ei plaaninud selliseid üritusi. Kuna kolmas isik ei ole spetsialist ega ekspert kütte valdkonnas, siis loomulikult ei saanud ta teostada oma korteris oleva keskkütte torustiku korrashoidu. Seda, et nimelt tol päeval võib juhtuda vee lekkimine, ei saanud oletada isegi spetsialist või ekspert. Kolmas isik tagas oma korterisse sissepääsu kõigile tehnilistele töötajatele. Ajavahemikul 10. mai 2017 kuni 11. mai 2017 kui toimus vee leke küttesüsteemist, kolmas isik oma korteris ei viibinud. Kui KÜ esinaine oleks kolmandale isikule sel ajal helistanud mobiiltelefonile, oleks kolmas isik taganud KÜ esindajale sissepääsu korterisse keskkütte süsteemi kontrollimiseks ja vajadusel remonditööde tegemiseks. KÜ esinaine kolmandale isikule ajavahemikul 10. mai 2017 kuni 11. mai 2017 ei helistanud. Kolmas isik ei saanud mõjutada ega ette näha seda, et mutri all võib tihend mädaneda, mille tõttu juhtuski see avarii. Korter on kindlustatud. Kui kolmas isik tuli korterisse ja avastas põrandakatte 4(9)

2-16-16311 kahjustuse, pöördus ta koheselt avariiteenindusse ja teatas juhtunust ka kindlustusfirmale. Samuti ei ole kolmas isik süüdi selles, et korteriühistu esinaine ei ole kindlustanud elamut XXX. Vastupidisel juhul saaks korteriühistu hüvitise kindlustusfirmalt. Kolmas isik leiab, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Vastupidi, ta tegi kõik, mida pidi tegema, et hoiduda avariiolukorrast.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt regressi korras kahju hüvitis 2001,95 eurot. Hageja väitel on kostja kui korteriühistu rikkunud oma kohustust elumaja keskküttesüsteemi korrashoidmiseks ning selle tagajärjel tekkis korteriomanikule küttevee lekkimisest kahju 2686,20 eurot. Kahju 2686,20 eurot on korteri põranda taastamise kulu. Hageja hüvitas korteriomanikule tekitatud kahju 2001,95 euro ulatuses. Hageja leiab, et kostja peab hagejale regressi korras hüvitama kahju 2001,95 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud või et kostja oleks süüdi kahju tekitamises ja et oleks olemas põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel. Kostjal puudus sissepääs korterisse, korteriomanik ei teavitanud kostjat sellest, et oleks probleeme keskkütte torustikuga. Vaidlust ei ole, et 11. mail 2016 toimus aadressil XXX veekahjujuhtum, milles said kahjustada korteri elutoa põrand. ning mille tulemusel kandis korteriomanik kahju. Korteri XXX omaniku kui kindlustusvõtja ja hageja kui kindlustusandja vahel oli sõlmitud varakindlustusleping, mille kohaselt on korter aadressil XXX kindlustatud vedeliku või auru lekke riski vastu, omavastutus 100 eurot. Kindlustuslepingu alusel hüvitas hageja kindlustusvõtjale tekkinud kahju kokku 2001,95 euro ulatuses. Korteri põranda veekahjustused tekkisid keskkütte radiaatori ja torustiku ühenduse lekkest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg 1 ja lg 3 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Vastavalt VÕS § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus järeldab, et hageja kui kindlustusandja, saab esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu, kuna korteriomaniku kahju hüvitamise nõue on hagejale üle läinud. Kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1, kuna hageja nõude aluseks on korteriomaniku ja korteriühistu vaheline lepinguline suhe. Kahju hüvitamise ulatus on reguleeritud VÕS §-des 127 ja 128. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui on täidetud eelkõige üldised eeldused, et kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); et kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), s.o rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal 5(9)

2-16-16311 ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) rakendussätted ei kehtesta seadusele tagasiulatuvat jõudu ja seega kohaldab kohus korteriomanikule tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kahju tekkimise aja seadust. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Lähtuvalt KOS § 2 lg 1 ja lg 2 on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kohus on seisukohal, et kogu elamut läbiv keskkütte süsteem, sealhulgas ka korterite reaalosades asuvad torud ja radiaatorid, on kaasomandi mõtteline osa. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis KOS § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vastavalt KÜS § 15 ja § 151 tähendab mõtteliste osade ühine majandamine nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lg 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Seega on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine. Vajadusel tuleb kokku kutsuda korteriomanike erakorraline koosolek, muuta majanduskava või kinnitada uus majanduskava, kui senise alusel tehtavatest maksetest vajalike kulutuste katteks ei piisa. Vaidlust ei ole, et kahju korteriomanikule tekkis kaasomandi esemeks oleva keskküttesüsteemi toru ja radiaatori ühenduskoha vananenud tihendi purunemise tagajärjel. Kohus järeldab, et kostja kui korteriühistu ei ole täitnud oma kohustust kaasomandi eseme korrashoiuks sellisel määral, et tagada küttesüsteemi tõrgeteta toimimine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks võtnud ette küttesüsteemi renoveerimise või muid meetmeid, mis tagaks küttesüsteemi korrashoiu. Kostja esitatud akt (t.l.-45) ei tõenda, et kostja oleks vajaliku hoolsusega korraldanud küttesüsteemi korrashoidu. Tõendi kohaselt on küttesüsteemi kontrollitud augustis 2015, s.o ligikaudu aasta enne veekahju juhtumit. Kolmanda isiku sõnade kohaselt ei olnud maja keskküttesüsteemi peale 1980. aastat remonditud. 6(9)

2-16-16311 Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Kohus leiab, et kostja on rikkunud elamu kaasomandi korrashoiu kohustust, mille tagajärjel tekkis keskkütte süsteemis leke. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav ning seetõttu kostja vastutab korteriomanikule tekitatud kahju eest. Vaidlust ei ole, et korteriomanikule on vee lekke tõttu kahju tekkinud põrandaplaatide kahjustamise tagajärjel. Seega on olemas põhjuslik seos kostja kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Samuti oli kahju tekkimine kostjale ettenähtav. Kindlustusvõtja poliisiga EE15-B1-00002954-7 (t.l.-6) on tõendatud kahjustada saanud vara kindlustamine ja hageja kohustus hüvitada kahju korteriomanikule. Kahju suuruse on hageja tõendanud KÜ Kangelaste 18 juhatuse liikme V M poolt koostatud kahju ülevaatuse aktiga (t.l.-8 pöördel) ja OÜ E dispetšeri aktiga (t.l.-9), millest selgub, et 11. mail 2016 korteris XXX toimunud radiaatori lekke tagajärjel sai kahjustada põranda parkett; B OÜ poolt koostatud hinnapakkumisega aadressil XXX tehtud remonditööde kohta (t.l.-9 pöördel), mille kohaselt moodustas kahjustatud põranda vahetuse kulu 2686,20 eurot (koos KM-ga). Hageja otsusega kindlustusvõtjale kahju hüvitamise kohta (t.l.-10) on tõendatud, et hageja hüvitas korteriomanikule 11. mai 2015 kindlustusjuhtumiga seotud kahju summas 2001,95 eurot (koos KM-ga). Hageja esitatud maksekorralduse (t.l.-11) kohaselt on kahju hüvitis 21. juunil 2016 korteriomanikule välja makstud summas 2001,95 eurot. Kostja on kohtuistungil esitanud vastuväite (t.l.-44), et kahju suurus oli oluliselt väiksem kui seda märgib hageja, kuna parkett on vahetatud kogu korteris, aga fotol paistab kahjustatud olema vaid üks plaat. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 ja lg 3, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on kahju hüvitise suuruse tõendanud asja parandamiseks vajalike kulutuste osas B OÜ poolt koostatud hinnapakkumisega aadressil XXX tehtud remonditööde kohta (t.l.-9 pöördel). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et põranda remont oli tehtud suuremas ulatuses kui seda oli vaja kahju likvideerimiseks ja kahju eelse olukorra taastamiseks. Kohus järeldab, et hageja tõendatud kahjuhüvitis 2001,95 eurot vastab kahju suurusele ning oli vajalik kulu korteri põranda taastamiseks. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et hageja on kokkuleppel korteriomanikuga vähendanud põranda taastusremondi kulude hüvitist 2686,20 eurolt 2001,95 euroni, s.o 684,25 euro võrra (koos KM-ga), mis B OÜ poolt koostatud hinnapakkumise (t.l.-9 pöördel) järgi on ligikaudu laminaatparketi eemaldamise, aluspõranda eemaldamise, talade õigumise, soojustuse väljavahetamise ja uue DSP plaadi paigalduse maksumus. Teostatud töödest on kahju hüvitisega kaetud uue laminaatparketi paigaldus alusvaibal uute põrandaliistudega, transport, utiliseerimine, koristus ja mööbli teisaldustööd. Kohus leiab, et kahju hüvitisega kaetud tööd on vajalikud parkettpõranda remondiks isegi juhul, kui kahjustada võis saada üks paneel. Kahju hüvitamise eesmärk on taastada kahju tekitamise eelne olukord. Ühe plaadi väljavahetamine tervest laminaatparkett põrandast ei taasta põranda esialgset välimust ning samuti 7(9)

2-16-16311 võib olla tehniliselt võimatu ilma tervet põrandat üles võtmata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et samasuguse plaadi leidmine on praktiliselt võimatu, kui põrand on tehtud pikemat aega tagasi ja seetõttu on vajalik plaatide vahetus kogu põranda ulatuses, et taastada põranda esialgne väljanägemine. Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal puudus sissepääs korterisse, korteriomanik ei teavitanud kostjat sellest, et oleks probleeme keskkütte torustikuga. Korteriomanik ei teavitanud kostjat võimaliku kahju tekkimise riskidest ega teinud midagi kahju vältimiseks või vähendamiseks ning seega ei vastuta kostja kahju tekkimise eest. Lähtuvalt VÕS § 139 lg 1, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. KOS § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kolmas isik selgitas, et ta elab selles majas alates 2012. aasta veebruarist ja eelnevalt ei ole keskküttega mingeid probleeme olnud. Kolmas isik ise keskkütte radiaatoreid vahetanud ei ole, kolmanda isiku korteris on samad radiaatorid, mis paigaldati maja ehitamisel, keskkütte radiaatoril ega torustikul mingeid tunnuseid, et võiks viidata vee lekke tekkimisele, näha ei olnud. KÜ esindajad on käinud kolmanda isiku korteris kontrollimas veemõõtureid ja gaasiseadmeid, kuid keskkütte süsteemi keegi kunagi kontrollinud ei ole. Mingeid keskkütte remonditöid keegi teostanud ei ole, sest korteriühistu ei plaaninud selliseid üritusi. Kuna kolmas isik ei ole spetsialist ega ekspert kütte valdkonnas, siis loomulikult ei saanud ta teostada oma korteris oleva keskkütte torustiku korrashoidu. Seda, et nimelt tol päeval võib juhtuda vee lekkimine, ei saanud oletada isegi spetsialist või ekspert. Kolmas isik tagas oma korterisse sissepääsu kõigile tehnilistele töötajatele. Ajavahemikul 10. mai 2017 kuni 11. mai 2017 kui toimus vee leke küttesüsteemist, kolmas isik oma korteris ei viibinud. Kui KÜ esinaine oleks kolmandale isikule sel ajal helistanud mobiiltelefonile, oleks kolmas isik taganud KÜ esindajale sissepääsu korterisse keskkütte süsteemi kontrollimiseks ja vajadusel remonditööde tegemiseks. KÜ esinaine kolmandale isikule ajavahemikul 10. mai 2017 kuni 11. mai 2017 ei helistanud. Kolmas isik ei saanud mõjutada ega ette näha seda, et mutri all võib tihend mädaneda. Korter on kindlustatud. Kui kolmas isik tuli korterisse ja avastas põrandakatte kahjustuse, pöördus ta koheselt avariiteenindusse ja teatas juhtunust ka kindlustusfirmale. Samuti ei ole kolmas isik süüdi selles, et korteriühistu esinaine ei ole kindlustanud elamut XXX. Vastupidisel juhul saaks korteriühistu hüvitise kindlustusfirmalt. Kohus järeldab, et kostja ei ole tõendatud korteriomaniku sellist tegevust, millest oleks korteriomanikule tekkinud veekahju. Samuti ei ole kostja tõendanud, et korteriomanik oleks mingil viisil takistanud kostjat kaasomandi eseme korrashoiu kohustuste täitmisel. Kostja vastuväide on seega alusetu. Samuti ei ole kostja toonud välja ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt võiks kohus kahjuhüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel. 8(9)

2-16-16311 Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ja § 476 lg 1 alusel regressi korras kahju hüvitamist summas 2001,95 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 2001,95 eurot. Hagi hind Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise kahju hüvitise 2001,95 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 on hagihind 2001,95 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Viru Maakohtu 14. veebruari 2018 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel. Kooskõlas TsMS § 167 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 177 lg1 p 1 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab oma menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 250 eurot. Muid menetluskulusid osalised kohtule ei avalda. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisale 1 tasutakse hagilt hinnaga kuni 2500 eurot riigilõivu 250 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulu, riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 250 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud kokku 250 eurot. Kohus jättis kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda ja seega kolmandale isikule hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 167 lg 2, menetluskulude jätmine kolmanda isiku enda kanda ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.