Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23. oktoober 2018 nr 2-17-13994 X.X.hagi LAVO Kaubanduse OÜ vastu müügilepingust tuleneva eseme puuduste parandamiskulude hüvitise nõudes 3782,40 eurot kirjalikus menetluses Silvi Maiste X.X.(isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxxx xx xx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx)
Kostja
LAVO Kaubanduse OÜ (registrikood 10130985; aadress Pikk 1-18, Pärnu linn, Pärnu maakond; e-post: [email protected])
Kostja esindaja
vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X.(Ausmeel) hagiavaldus.
2.Välja mõista LAVO Kaubanduse OÜ-lt X.X.kasuks 3782,40 eurot.
3.Jaotada menetluskulud ja jätta need kostja kanda.
4.Välja mõista LAVO Kaubanduse OÜ-lt X.X.kasuks menetluskulu 2256 eurot (koos käibemaksuga).
5.Välja mõista kostjalt riigituludesse hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud riigilõiv summas 325 eurot ning summa tasuda ühekordse maksena vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
7.Selgitada:
7.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
7.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
7.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
7.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hagiavaldus LAVO Kaubanduse Osaühing (edaspidi nimetatud kostja) ja X.X.(edaspidi nimetatud hageja) sõlmisid 23. september 2013.a. kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille tõestas Viljandi notar Rita Dimitijev ja milline on registreeritud ametitegevuse raamatu registri nr. 833 all. Lepingu esemeks oli kostjale (müüjale) kuuluv 1⁄4 suurune mõtteline osa Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi Kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr. 1381339 kantud kinnistust, katastritunnusega 89718:001:0510, aadress Tööstuse tn. 7, Viljandi. 2014. aasta oktoobri keskpaigas, kui algas uus kütteperiood tekkisid probleemid pliidi kütmisega. Korstnapühkija poolt küttekolde ülevaatamisel selgus, et korstnajala ja truubi vahele on tekkinud lõhed. Asjatundja, so ehitusspetsialisti poolt elamu ülevaatamisel selgus, et keldrikorrusel on põranda talad korralikult toestamata, olemasolevad talad on tohletanud ja mädad. Eeltoodu tõttu on esimese korruse põrand vajunud ja selle tulemusel korstnajala ja truubi vahele tekkinud vahed/lõhed. . Kostja ei teavitanud hagejat Lepingu sõlmimisel või enne seda, et keldri või majaalune korruse lagi vajab toestust, et esimese korruse põrand ära ei vajuks. Hageja Lepingu eseme üleandmisel antud puudust ei näinud, sest põrand ei olnud ära vajunud, korteris oli tehtud värske remont ja korstnajala ja truubi vahel ei olnud lõhet/lõhesid. Hageja pöördus kostja poole 12. detsember 2014.a. nõudega Lepingu esemel olevad puudused parandada. Pooled leppisid detsembris 2014.a. suuliselt kokku, et müüja likvideerib puudused, mille tõttu põrand on ära vajunud ja korstnajala ja truubi vahele on tekkinud vahed/praod, so toestab talad, ja kui see ei ole võimalik talade halbade olukorra tõttu, siis paneb uued talad omal kulul. Samuti teeb esimese korruse ruumis remondi ulatuses, mis on tinginud põranda äravajumine, so pliidi korstnajala ja truubi vahelised praod. Müüja poolt saadetud ehitaja käis antud puudusi likvideerimas vähemalt 4 korral 2015. aastal. Kokkuvõtvalt ehitaja toestas talad, misjärel põrand läks sirgeks ning truubi ja korstnajala vahe vähenes märkimisväärselt. Seejärel viimistles põranda äravajumisest tulnud praod, so truubi ja korstnajala vahepraod ning parandas ahjusiibripesa. Töömehe poolt teostatud parandustööd on olnud ebakvaliteetsed kuna 2016.aastaks on esimese korruse põrand uuesti ära vajunud ja korstnajala ning truubi vahel on tekkinud veelgi suuremad vahed kui seda oli enne Paljalt visuaalsel vaatlusel on näha, et esimese korruse põrand, kus asub elutuba ja avatud köök, dušširuum, on kaldus. Hageja esindaja pöördus uuesti 6. september 2016.a. kostja poole vastava nõude kirjaga. Kostja lubas puudused likvideerida. Kostja tuli küll kohale, kuid asja puudused jättis likvideerimata avaldades, et ta ei jää seda eluaeg parandama. 20. detsember 2016.a. esitas hageja kostjale asja ebaõnnestunud parandamise ja puuduse uuesti parandamisest keeldumise tõttu kahju hüvitise nõude. Vastavalt Lepingu p. 4.1. müüja ja ostja leppisid kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale üle lepingu sõlmimise päeval, mis on 23. september 2013.a. Asja puudus ilmnes 2014.a. oktoobri keskpaigas ja sellele järgnenud ehitusalase asjatundja asja ülevaatamine ja hinnangu andmine, saame järeldada, et hageja on asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale teavitanud mõistliku aja jooksul. Hageja on andnud kostjale võimaluse asjal olev puudus parandada. Kostja poolt asja parandamine on ebaõnnestunud. Kostja ei ole enam nõus uuesti asja parandama ja uut tööd tegema, samuti ei ole kostja hüvitanud asja parandamisega kaasnevaid kulusid. Baumer Ehitus OÜ hinnapakkumise 2014. aasta oktoobri kohaselt asjal puuduse parandamise tasu kokku koos käibemaksuga on 3782,40 eurot. Hageja palu välja mõista kostjalt LAVO Kaubanduse OÜ hageja X.X.kasuks 3782,40 eurot; menetluskulud jätta kostja LAVO Kaubanduse OÜ kanda. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb hagiavalduse aluseks olevatele asjaoludele vastu. Enne müügilepingu sõlmimist tutvus hageja (esindaja X.X:) kinnistu seisukorraga ning talle selgitati olukorda, et elamu keldrisse võib koguneda suurvete ajal tulvavesi, mis võib hoone
konstruktsioonidele mõjuda negatiivselt. Kostja soovib toonitada, et tegemist on ca. 60 a tagasi ehittaud elamuga, mida on vaid kostja poolt (eluruume) renoveeritud, selle konstruktsioone parendamata. Vastab tõele, et enam kui aasta (võis olla hagiavalduses märgitud 12.12.2014) peale müügilepingu sõlmimist pöördus hageja kostja poole palvega põrandal ilmnenud puudused parandada. Vaatamata asjaolule, et tegemist oli vana elamuga, mille kandekonstruktsioonid olid amortiseerunud ning mida teadis väga hästi ka hageja, tuli kostja siiski hagejale vastu ja parandas ilmnenud vead, tehe seda tõesti mitmel korral. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja poolt tellitud töömehe parandustööd olid ebakvaliteetsed. Tegemist oli lihtsalt vana majaga, mille amortisatsiooni käigus jätkus hoone kandekonstruktsioonide deformatsioon ning millele oli ka eelnevalt hageja tähelepanu juhitud. Kostja leiab, et hageja ise oli hooletu ega suhtunud omandisse piisava hoolikusega, mis tingiski tekkinud olukorra. Ka esitab kostja vastuväite selles osas, et nõue kostja vastu ei ole esitatud mõistliku aja jooksul peale väidetavate puuduste ilmnemist ning õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et heast tahtest tingituna on kostja tulnud hagejale vastu ning elamut parandanud vastavalt hageja soovidele seda enam kui aasta peale müügilepingu sõlmimist. Mõistlikult eeldades pidanuks hageja märkama keldri kandekonstruktsioonide seisukorda ka juba varem, millest tulnuks koheselt kostjat teavitada. Seda aga hageja ei teinud. Kostja vaidleb hagile täielikult vastu ning leiab, et menetluskulud, sealhulgas kostja lepingulise esindaja kulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja hinnangul ei olnud põranda talad müügilepingu sõlmimisel ilmselgelt sellises seisukorras, mis vajanuks kohest remonti või nende väljavahetamist. Kostja leiab, et juhul kui hoone omanik ei suhtu heaperemehelikult hoone heakorda (sh. ventileerimine) ega jälgi selle konstruktsioonide seisukorda, tuleb eeldada, et teatud ajahetkel midagi igal juhul amortiseerub sellisel määral, mis kahjustab või võib kahjustada hoonet tervikuna. Eelduslikult hageja just selliselt käitus st. kasutas elamut vaid elamiseks hoolitsemata või tundmata huvi selles asuvate ruumide ventileerimise ja võimalike remondivajaduste kohta. Kostja toonitab veelkord, et hagejale oli müügilepingu sõlmimisel teada , et ta omandab nn. vana maja ning oli ka tutvunud ülevaatuse käiguse selle seisukorraga sh. keldriga kus paiknevad kõne all olevad talad. Ekspertiis Vastused eksperdile esitatud küsimustele:
1.Kas kinnistu registriosa nr. 1381339 (katastritunnus 89718:001:0510) esimese korruse põrand on vajunud ja selle tulemusel tekkinud korstnajala ja truubi vahele vahed/lõhed? Vastus: jah põrand on vajunud ja selle tulemusel on korstnajala ja truubi vahele tekkinud vahed/lõhed.
2.Mis on eelnevalt kirjeldatud olukorra põhjustanud? Vastus: esimese korruse puitpõranda kandevõime vähenemine, puitkandetalade vajumine sildeava kogu ulatuses seoses puitkonstruktsioonide pehkimisega, mädanemisega, mis on põhjustatud põrandaaluse ruumi liigniiskusest ja keldriruumi vähesest tuulutusest
3.Kas antud puudus(ed), mis põhjustas põranda vajumise, pidi asja tavapärasel välisel ülevaatusel müügilepingu sõlmimise ajal (elamu seisukorda müügilepingu eseme üleandmisel tõestavad kostja 10. oktoobril 2017.a. esitatud fotod elamu seisukorrast müügilepingu sõlmimisel) olema tavalist hoolsust rakendades äratuntavalt nähtav? Vastus: antud puudused ei ole tuvastatavad asja tavapärasel välisel ülevaatusel tavalist hoolsust rakendades v.a juhul, kui esimese korruse põrand õõtsunuks tugevalt ehk peal hüpates ostueelsel ajal, nagu ta õõtsub praegu.
4.Anda arvamus, milline on antud puuduse likvideerimiseks ehituslik lahendus ja tööde maht. Vastus: ehituslik lahendus on pehkinud ja keskelt tugevalt lohku vajunud avariiohtliku esimese korruse põranda eemaldamine ja uue soojustatud põranda ehitamine koos põrandaaluse tuulutusega vastavalt pädevate inseneride koostatud ehitusprojektile. Tööde maht hõlmab nii põrandaaluse keldriruumi korrastamist koos ventilatsioonituulutuse rajamisega, välise heakorra korrastamist, et pinnaseveed ei uhuks läbi maja vundamendi ja
keldriruumi, uue põranda rajamist kui ka põrandapealsete pliidi ja ahju ning WC-duširuumi taastamistöid ning trepi tagasipaigaldust, vt Töö aruande osa, sh p.2.5 toodud tööde kirjeldust ja mahte. Tööde maht rahalises väärtuses on 10 864,56 eurot. Kohtu põhjendused
1.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nende vahel on sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügileping 23.09.2013, mille esemeks oli kostjale kuuluv 1⁄4 suurune mõttelise osa Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi Kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr 1381339 kantud kinnistu, katastritunnusega 89718:001:0510, aadressiga Tööstuse tn 7, Viljandi linn.
2.Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et peale ostu-müügi lepingu sõlmimist on ilmnenud, et majas on toimunud põranda vajumine ja sellest tekkinud korstnajala ja truubi vahele on tekkinud lõhed.
3.Hageja on seisukohal, et kostja müüs talle püudusega asja. Kostja on seisukohal, et hageja ise on tekkinud olukorras süüdi.
4.Lepingu p 2.1.3. kohaselt kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei oleks saanud märgata tavapärase ülevaatuse teostamisel. Lepingu p 2.1.4. kohaselt elamuosa on renoveeritud, väga heas seisukorras ning sellel ei ole mingeid eritunnuseid ega taolisi puudusi, mille nimetamist müüja peaks oluliseks (tl 9).
5.Hageja on esitanud kohtule 2014. a detsembris korstnapühkimise akt-arvega nr 303, millest tulenevalt nähtub, et korstnajala ja truubi vahele on tekkinud lõhed (tl 21). Asjatundja, so ehitusspetsialisti poolt elamu ülevaatamisel selgus, et keldrikorrusel on põranda talad korralikult toestamata, olemasolevad talad on tohletanud ja mädad. Eeltoodu tõttu on esimese korruse põrand vajanud ja selle tulemusel korstnajala ja truubi vahele tekkinud vahed/lõhed. Asjatundja arvamuse kohaselt kui tala ei vahetata, siis tõenäoliselt võib põrand aja möödudes täielikult ära vajuda või sisse kukkuda (tl 2).
6.Hageja on kohtule esitanud Baumer Ehitus OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt läheb puuduste parandamine maksma 3782,40 eurot (tl 31 ja tl 6).
7.Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hageja tutvus kinnistu seisukorraga ning talle selgitati olukorda, et elamu keldrisse võib koguneda suurvete ajal tulvavesi, mis võib hoone konstruktsioonidele mõjuda negatiivselt. Kostja soovib toonitada, et tegemist on ca. 60 aastat tagasi ehitatud elamuga, mida on vaid kostja poolt renoveeritud, selle konstruktsioone parendamata (tl 46).
8.Kostja leiab, et hageja ise oli hooletu ega suhtunud omandisse piisava hoolsusega, mis tingiski tekkinud olukorra. Ka esitab kostja vastuväite selles osas, et nõue kostja vastu ei ole esitatud mõistliku aja jooksul peale väidetavate puuduste ilmnemist ning õiguslikku tähendust ei ole asjaolu, et heast tahtest tingituna on kostja tulnud hagejale vastu ning elamut parandanud vastavalt hageja soovidele seda enam kui aasta peale müügilepingu sõlmimist. Mõislikult eeldades pidanud hageja märkama keldri kandekonstruktsioonide seisukorda ka juba varem, millest tulnuks koheselt kostjat teavitada. Seda aga hageja ei teinud. (tl 47).
9.Hageja oma vastuses väidab, et müüdud elamuosa koosseisu ei kuulu keldrit (Lisa 1majaplaan). See ruum või põranda alune pind kus taladega on probleem ei ole kelder. Ka majaplaanil (Lisa 1- majaplaan) ei ole vastavat ruumi olemas. Seda ilmestab asjaolu, et keldris on seina tehtud ümmargune auk (Lisa 2- Fotod elamu seisukorrast käesoleval hetkel), mille kaudu saab kükakil antud põranda alusesse ossa kus vaidlusalune probleem taladega. Pooled ei käinud antud põrandaaluses osas ja ka mitte keldris, sest antud müügieseme juurde ei kuulu keldrit.
10.Hageja leiab, et olukorras, kus kostja käesolevaga väidab, et ta hagejale vastavast puudusest kandkonstruktsioonide amortiseerumise osas teavitas (mida hageja ei võta omaks), võtab kostja sellega omaks, et müüdud eseme kandekonstruktsioonid (vaidlusalused I korruse talad) olid amortiseerunud. Seega kostja oli teadlik, et müüdud eseme kandekonstruktsioonid (vaidlusalused I korruse talad) olid amortiseerunud.
11.Kostja hinnangul ei olnud põranda talad müügilepingu sõlmimisel ilmselgelt sellises seisukorras, mis vajanuks kohest remonti või nende väljavahetamist. Kostja leiab, et juhul
kui hoone omanik ei suhtu heaperemehelikult hoone heakorda (sh. ventileerimine) ega jälgi selle konstruktsioonide seisukorda, tuleb eeldada, et teatud ajahetkel midagi igal juhul amortiseerub sellisel määral, mis kahjustab või võib kahjustada hoonet tervikuna.
12.Põranda konstruktsioonidele ja nendega seonduvate piirete ehitustehnilise olukorra väljaselgitamiseks on teostatud käesolevas tsiviilasjas ekspertiis. Ekspert on leidnud, et põrand on vajunud ja selle tulemusel on korstnajala ja truubi vahele tekkinud vahed/lõhed. Esimese korruse puitpõranda kandevõime on vähenenud, on toimunud puitkandetalade vajumine sildeava kogu ulatuses seoses puitkonstruktsioonide pehkimisega, mädanemisega, mis on põhjustatud põrandaaluse ruumi liigniiskusest ja keldriruumi vähesest tuulutusest. Ekspert on leidnud, et antud puudused ei ole tuvastatavad asja tavapärasel välisel ülevaatusel tavalist hoolsust rakendades v.a juhul, kui esimese korruse põrand õõtsunuks tugevalt ehk peal hüpates ostueelsel ajal, nagu ta õõtsub praegu (tl 136).
13.VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
14.VÕS § 221 lg 1 p. 1, 2 kohaselt ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Sama §-i lg 2 kohaselt müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.
15.VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
16.Kohus leiab, et müüja ei teavitanud ostjat majaosa tegelikust olukorrast. Põhjendamata ja tõendamata on kostja väide, et hageja ise on süüdi selle olukorra tekkimises.
17.Eksperdi arvamusega on tõendatud, et antud puudused ei ole tuvastatavad asja tavapärasel välisel ülevaatusel tavalist hoolsust rakendades v.a juhul, kui esimese korruse põrand õõtsunuks tugevalt ehk peal hüpates ostueelsel ajal, nagu ta õõtsub praegu.
18.Pooled ei vaidle sellele üle, et puuduste ilmnemisel hageja ( ostja) pöördus kostja ( müüja ) poole.
19.Eksperdi arvamuse järgi esimese korruse puitpõranda kandevõime vähenemine, puitkandetalade vajumine sildeava kogu ulatuses seoses puitkonstruktsioonide pehkimisega, mädanemisega on põhjustatud põrandaaluse ruumi liigniiskusest ja keldriruumi vähesest tuulutusest.
20.Kostja on avaldanud, et tegemist oli vana elamuga, mille kandekonstruktsioonid olid amortiseerunud ning mida teadis väga hästi ka hageja. Talle selgitati olukorda, et elamu keldrisse võib koguneda suurvete ajal tulvavesi, mis võib hoone konstruktsioonidele mõjuda negatiivselt. Tegemist on ca. 60 a tagasi ehittaud elamuga, mida on vaid kostja poolt (eluruume) renoveeritud, selle konstruktsioone parendamata.
21.Ostu-müügi lepingus ei ole märgitud, et asja ülevaatamisel oleks müüja juhtinud ostja tähelepanu sellele, et kandekonstruktsioonid on amortiseerunud.
22.Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et puitkonstruktsioonide pehkimine ja mädanemine on toimunud ainult 2014. aasta oktoobri ajavahemikul 23. september 2013 ( ostu- müügi aeg) kuni 2014. aasta oktoober ( puuduste ilmnemine). Samuti ei ole tõendatud, et see toimus hageja süül.
23.Tulenevalt eeltoodud asjaoludest, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning LAVO Kaubanduse OÜ-lt tuleb välja mõista X.X.kasuks 3782,40 eurot.
Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
26.Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
27.Hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja, seega saab kohus lähtuda ainult asja materjalidest tulenevatest kuludest. Hageja on maksnud käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi teostamise eest 2256 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista.
28.Hageja on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.09.2017 määrusega (tl 37) saanud menetlusabi ning nad on vabastatud täielikult, s.o 325 euro ulatuses riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
29.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise tõttu tuleb riigilõiv 325 eurot jätta kostja kanda.
30.Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud riigilõiv summas 325 eurot ning summa tasuda ühekordse maksena vastavalt otsuse lisas olevale maksekorraldusele.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
32.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.