2-18-5335/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

20.novembril 2015 sõlmisid mogo OÜ ja S P (edaspidi Kostja II) Käenduslepingu nr GP20112015/0037, millega Kostja II võttis endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja Kostja I vahelisest krediidilepingust nr L20112015/0037 ja selle lisadest tulenevate nõuete täitmise eest. Liisingulepingu sõlmimise järel viivitas Kostja I osamaksete tasumisega. Kostja I jättis alates viiendast osamaksest (millise tasumise tähtpäev oli 20. aprill 2016) Endisele võlausaldajale edasised osamaksed täies mahus tasumata. Kuna Kostja I rikkus oluliselt Tagatislepingut, st Kostja I ei jättis sõlmimata kehtiva kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ning samuti jättis tähtaegselt läbimata riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, oli tegemist Laenulepingu olulise rikkumisega. Seetõttu esitas Endine võlausaldaja 09. mai 2016 Kostjale I ülesütlemisavalduse, millega ütles Liisingulepingu erakorraliselt üles ning saatis nõudeavalduse. Ülesütlemisavalduses nõudis Endine võlausaldaja Kostjalt I hiljemalt 2 päeva jooksul Liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kooskõlas Liisingulepingu p 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg 1 ja 2 Sõiduki ja selle päraldiste otsese valduse viivitamatut üleandmist. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 28.11.2017 mogo OÜ liisingulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas Kostjat I nõude loovutamisest. Hageja saatis Kostjale I võlateatise ja korduva võlateatise, millistele jättis Kostja I reageerimata. Hageja leiab, et Kostja I on oluliselt rikkunud Liisingulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on Hagejal õigus esitada Kostja I ja Kostja II vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid. Hageja nõuab kostjatelt Liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud väljaostumaksete tasumist summas 5936,77 eurot, intressi summas 312,50 eurot ja viivised summas 906,53 eurot (periood 10.05.2016 kuni 06.04.2018 põhisummalt 5936,77eurot, viivise määr 8%). Hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid sai kostja I kätte isiklikult allkirja vastu 10.09.2018 ja kostjale 2 on menetlusdokumendid toimetatud kätte 12.09.2018 saatmisega tema e-posti aadressile, mis on olemas tema kontaktandmetes rahvastikuregistris ning mille tema isiklikult kinnitas kohtuistungisekretärile telefoni teel. Kostjatele oli määratud hagile vastamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostjad kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 174 lg 10 ja 175 lg 1 alusel määrab kohus hagejale hüvitatavaks lepingulise esindaja kulu suuruseks 100 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. Kinnitust, et hagejal puudub võimalus tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei esitatud.