14.05.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-136954
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2728,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX); eestkostja Y
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3295793 tulenev põhivõlgnevus 1533,08 eurot, intress 219,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.04.202430.10.2024 eest 313,24 eurot ja 31.10.2024-14.05.2025 eest 328,93 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgevast päevast 39,99% aastas kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda. Jätta hageja tasutud riigilõiv 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 377,95 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et
ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3295793 tulenev põhivõlgnevus 1533,08 eurot, intress 219,31 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.04.202430.10.2024 eest 313,24 eurot;
1.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingust nr KK3295793 tulenevalt põhinõudelt (1533,08 eurot) alates 31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas.
2.Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.
2.1.Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 23.06.2018 krediidikonto lepingu nr KK3295793, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot. 10.11.2018 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr KK3295793 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00% ja selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 39,98%, osamaksete arv 36, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot. Lepingu muudatuse krediidi kulukuse määraks on 49,00%, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 2500 eurot, intressimäär 39,99%, osamaksete arv 36, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0.
2.2.Enne krediidikonto lepingu sõlmimist kliendi Swedbank XXXXXXX väljavõte (05.12.2017-22.06.2018) analüüsimisel oli tuvastatud kliendi sissetulek: detsember 2017– pension 384,87 eurot, jaanuar 2018 – pension 226,39 eurot, veebruar 2018 – pension 226,40 eurot, märts 2018 – pension 339,59 eurot, aprill 2018 – pension 366,41 eurot, mai 2018 – pension 366,41 eurot, juuni 2018 – pension 366,41 eurot. Kokku laekus kliendi pangakontole keskmiselt igakuiselt 325,21 eurot. Pangakonto väljavõtte analüüsimisel ei olnud tuvastatud kliendi finantskohustusi. Teostati 23.06.2018 Creditinfo.ee ja Taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist, teostati päringud 23.06.2018 Maksuametile, 23.06.2018 kinnisvararegistrisse, 23.06.2018 Ametlike Teadaannetesse ning analüüsiti kliendi poolt edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Krediidikonto taotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks 360 eurot (pension) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 120 eurot. Konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kliendi sissetulekule 325,21 eurot, taotleva laenu osamaksele 47,78 eurot arvestati ka kliendi kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 150 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele.
2
2.3.Enne limiidi tõstmist kliendi Swedbank XXXXXXX väljavõtte (10.05.2018-09.11.2018) analüüsimisel (lisa 3) oli tuvastatud kliendi sissetulek: juuni 2018 – pension 366,41 eurot, juuli 2018 – 1095,29 eurot (töötasu AS-lt XXX 728,88 eurot + pension 366,41 eurot), august 2018 – 1181,34 eurot (töötasu 814,93 eurot + pension 366,41 eurot), september 2018 – 990,77 eurot (töötasu 624,36 eurot + pension 366,41 eurot), oktoober 2018 – 931,19 eurot (töötasu 337,76 eurot + töövõimetushüvitis 112,02 eurot + toetus Sotsiaalkindlustusametilt 115 eurot + pension 366,41 eurot). Kokku laekus kliendi pangakontole keskmiselt igakuiselt 1180,90 eurot. Kliendi konto väljavõtte analüüsimisel oli tuvastatud kliendi finantskohustused: Inbank AS laen kuumaksega 58,47 eurot. 09.10.2018 AS Eesti Loto makse 4 eurot. Kokku oli tuvastatud kliendi finantskohustused 62,47 eurot. Teostati 29.09.2018 Creditinfo.ee ja 09.11.2018 Taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist, teostati päringud 09.11.2018 Maksuametile, 23.06.2018 kinnisvararegistrisse, 09.11.2018 Ametlike Teadaannetesse ning analüüsiti kliendi poolt edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Krediidikonto taotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks 600 eurot (töötasu) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 120 eurot. Konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kliendi sissetulekule 1180,90 eurot, tuvastatud finantskohustustele 62,47 eurot, taotletava laenu osamaksele 121,19 eurot arvestati ka kliendi kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 150 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele.
2.4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale e-postiga 11.04.2024 lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti aadressile xxx, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja lepingu üles öelduks 26.04.2024. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 10.02.2024 osamaksest kuni 10.04.2024 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
2.5.Krediidiandja loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
2.6.Kostjal on tagastamata krediit lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.04.2024, 1733,08 eurot. Kostja on pärast lepingu lõppemist teinud hagejale makseid 200 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1533,08 eurot (1733,08-200). Lepingu üldtingimuste punktis 4.1. on märgitud: intressi arvestamisel lähtub laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenuandja alustab intressi arvestamist laenu laenusaaja väljastamise päevale järgnevast päevast kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.02.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 26.04.2024 kokku 219,31 eurot. Viivist nõuab hageja põhivõlalt 1533,08 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.04.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. Hageja nõuab üldtingimuste punkti 5.3. ja hinnakirja alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot ning selgitab nende kujunemist: 9.08.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 27.08.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.09.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
3
3.Peale menetlusse võtmist sai kohtule teatavaks asjaolu, mille põhjal kohus algatas kostjale eestkoste seadmise menetluse. Harju Maakohtu 07.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-2418314 seati Xle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks ja määrati eestkostjaks Y. Kostja eestkostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus 05.03.2025 kätte toimetatud (mh selgitas kohus eestkostjale riigi õigusabi võimalust). Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ning teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.
4.Kostja eestkostja on seisukohal, et laen anti vastutustundetult. Eestkostja märgib, et kontrollides X pangakonto väljavõtteid alates 2018. aastast, on näha, et ta sai Placet Group OÜ ilmselt avatud portaali kaudu kokku 4664 eurot reaalset laenu. Tagasimakseid on Placet Group OÜ-le kokku 6753,22 euro eest ja inkassofirma Julianus Inkassole kokku 639,18 eurot. X sissetulekuks oli ennetähtaegne vanaduspension suurusega umbes 700 eurot. Arvestades X sissetulekut ja tema poolt 2018-2024 aastal tehtud tagasimakseid palub eestkostja tunnistada Aktiva Finance Group OÜ nõue tühiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
6.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
6.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.
6.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf formaadis dokumentidena, millel ei ole kummagi poole allkirju. Lepingus (dtl 41) on poolte nimed ja kontaktandmed ning kuupäev 23.06.2018, laenulimiit 1000 eurot, lepingu tähtaeg: tähtajatu, laenu tagastamise periood 36, osamaksete arv 36, intressimäär 39,98% aastas, krediidi kulukuse määr 49% aastas. Lepingul (dtl 42) on samuti poolte nimed ja kontaktandmed, kuupäev 10.11.2018,
4
laenulimiit 2500 eurot, laenu tagasimaksete arv, intressimäär ja krediidi kulukuse määr samad. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole lepingu vorminõude osas esile toonud, kas ja millisel viisil lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati viivitamatult peale lepingu sõlmimist. Hageja vastas 29.04.2025 kohtule, et kostja tegi taotluse lepingu nr. KK3295793 sõlmimiseks 23.06.2018 ning taotluse lepingu nr KK3295793 muudatuse sõlmimiseks 9.11.2018. Hageja väitel saadeti enne lepingu sõlmimist e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht ning 23.06.2018 kell 12:10 e-kirjaga lepingudokumendid. Hageja väitel 9.11.2018, st enne lepingu nr KK3295793 muudatuse sõlmimist, saadeti e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht ning 10.11.2018 e-kirjaga lepingudokumendid. Koos vastusega esitas hageja ka tõendid, dtl 251, 23.06.2018 kostjale saadetud e-kirja lepingueelse teabe ja tarbijakrediidi teabelehega, 23.06.2018 kell 14:28 saadetud e-kirja, millele olid lisatud laenulimiidi lepingu põhitingimused, üldtingimused ja hinnakiri (dtl 258), 9.11.2018 kell 20.03 saadetud e-kirja (lepingueelne teave ja teabeleht), 10.11.2018 kell 10:25 saadetud e-kirja, millele oli lisatud laenulimiidi lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepe.
6.3.Hageja väitel on kostjale kokku väljastatud laenu 4550 eurot ning hageja on selle tõendamiseks esitanud ka maksekorraldused (dtl alates 207), mis tõendavad, et kostjale on kokku makstud välja 4550 eurot. Samas nähtub hageja esitatud tagasimaksete tõendist (dtl 230), et kostja on põhiosa katteks tagasi maksnud kokku 5068,62 eurot. Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et lepingu nr KK3295793 näol on tegemist krediidikontoga, mille alusel väljastati kostjale ka maksekaart. Kostjal oli võimalik maksekaardiga pangaautomaadist sularaha välja võtta ja teha erinevates ettevõtetes (pood, takso jne) tehinguid. Hageja väitel 04.04.2025 esitatud maksekorraldused (dtl alates 207) on kostja pangakontole tehtud väljamaksete kohta, kuid sealt ei nähtu maksekaardiga tehtud tehingud. Hageja esitab tõendina krediidikonto väljavõtte, kust nähtub kostja krediidikasutus ja tagasimaksed (Lisa 7). Hageja selgitab, et kostja on lepingu alusel kasutanud krediiti kokku 6801,70 eurot ja teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale kokku 9665,36 eurot (Lisa 7). Hagejale on kostja teinud tagasimakseid 200 eurot. Kohus võrdles hageja esitatud krediidikonto väljavõtte faili (dtl 272) varasemalt esitatud maksekorraldustega ning tuvastas, et maksekorraldused haakuvad esitatud krediidikonto väljavõttega, ent lisaks sisaldab krediidikonto väljavõte teenustasusid, sularaha väljavõtmisi, makseid kaardiga. Kohus saab seega hageja väidetest aru nii, et 4550 eurot kanti üle kostja pangakontole ning ülejäänud 2251,70 eurot moodustus sularaha väljavõtmistest, kaardimaksetest ja teenustasudest. Kostja väitel on hageja kostjale andnud kokku 4664 eurot reaalset laenu. Kohus selgitas kostjale, et enda väiteid tuleb ka tõendada, kuid kostja ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostja sai lepingu alusel kasutusse kokku 6801,70 eurot.
6.4.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tagasimaksete kuupäevi ja summasid, sai kohus krediidi kulukuse määra kontrollida üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle kohaselt, lepingus välja toodud andmete alusel, lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud 2018. a juunis kehtinud maksimaalset lubatud määra (mis oli 56,43%).
7.Vastutustundliku laenamise põhimõte
5
7.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldab seega a) nõutud teabe kogumist ja kontrollimist ning b) selle põhjal hinnangu andmist. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eeltoodud selgitused on kohus hagejale esitanud ka menetlusse võtmise määruses, seega pidi hageja aru saama, millised asjaolud ta vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta peab kohtu ette tooma.
7.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktides 2.2. ja 2.3. toodud selgitused. Hageja on tõenditena esitanud kostja konto väljavõtted ja tõendi (dtl 187), milles on alapealkirjad „taotluse andmed“. Enne lepingu sõlmimist kogutud konto väljavõte tõendab hageja väidetud kostja sissetulekut, st pensioni suurusega 366,41 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus kuni 2018. a aprillini kohtutäiturile kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel makseid, kuid hiljem enam mitte. Placet Group OÜ-le on kostja tasunud kuni märtsini 2018 lepingu SR565350 katteks ca 24 eurot kuus. Muid finantskohustusi konto väljavõttelt ei nähtu, samuti ei nähtu eluasemega seotud kulusid. Hageja väitel teostati 23.06.2018 ka Creditinfo.ee ja Taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist, teostati päringud 23.06.2018 maksuametile, 23.06.2018
6
kinnisvararegistrisse, 23.06.2018 Ametlikesse Teadaannetesse. Hageja esitatud tõendist (dtl 188) nähtuvad hageja väidetud kuupäevadega kirjed vastavatesse registritesse. Hageja selgitab, et krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks pensioni 325,21, igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot, mis oli ühe inimese igakuise majandamiskulu miinimummäär vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele, taotletava laenu osamakseks 47,78 eurot. Kohus on seisukohal, et krediidiandja tuvastas kostja sissetuleku ja finantskohustused (nende puudumise) õigesti, kuid lähtus liiga madalast majandamiskulude määrast. Eesti Statistikaameti elatusmiinimum ühe inimese kohta 2017. a oli 207 eurot kuus ja 2018. a 215,44 eurot kuus. Siiski jäi kostjale peale igakuise laenu tagasimakse tasumist arvestuslikult kätte elatusmiinimum: 325,21 – 47,78 eurot = 277,43 eurot. 5 kuud hiljem, limiidi tõstmise taotluse saamisel tuvastas krediidiandja hageja väitel kostja konto väljavõttest kostja igakuise sissetulekuna 1180,90 eurot. Kohus märgib, et hageja poolt välja toodust nähtub, et sellise summa sai kostja vaid ühel kuul, augustis, ülejäänud kuudel sai kostja vähem (juunis 366,41 eurot, juulis 1095,29, septembris 990,77 eurot, oktoobris 931,19 eurot. Ka kostja ise märkis hageja väitel laenutaotluses enda töötasuna 600 eurot. Koos pensioniga ei saanud krediidiandja seega lähtuda suuremast sissetulekust kui ca 960 eurot. Hageja väitel tuvastati konto väljavõttelt finantskohustus Inbank AS ees, kuumaksega 58,47 eurot. Kohus märgib, et lisaks hageja poolt esile toodud finantskohustusele nähtub konto väljavõttest, et kostja tasus igakuiselt maksegraafiku alusel Maksu- ja Tolliametile 150-200 eurot kuus, mis tuleb samuti arvestada finantskohustustena. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi igakuiselt Keila postkontori kaudu makseid vähemalt 15 eurot kuus ning tasus sideteenuse arveid ca 22 eurot kuus. Eluasemekulusid konto väljavõttelt ei nähtu. Hageja arvestas taotletava laenu osamakseks 121,19 eurot ning igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot, mis oli minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja liiga madalast majandamiskulude määrast. Eesti Statistikaameti elatusmiinimum ühe inimese kohta 2017. a oli 207 eurot kuus ja 2018. a 215,44 eurot kuus. Ent sellele vaatamata jäi kostjale arvestuslikult peale laenumaksete ja konto väljavõttelt nähtuvate püsikulude katmist kätte enam, kui oli elatusmiinimum (960 - 200 – 121,19 – 15 – 22 - 58,47 = 543,34.) Eeltoodu põhjal ei nõustu kohus kostja eestkostjaga, et laenu anti vastutustundetult. Tõsi, 2018. a juunis lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulek äärmiselt väike, ent ka igakuine makse oli väike ning limiiti tõsteti pärast seda, kui kostja oli saanud tööle.
8.Hageja nõuded
8.1.Kohus tuvastas, et kostja sai lepingu alusel kasutusse kokku 6801,70 eurot. Hageja väitel on kostjal on tagastamata krediit lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.04.2024, 1733,08 eurot ning arvestades, et kostja on pärast lepingu lõppemist teinud hagejale makseid 200 eurot, on põhivõlg 1533,08 eurot (1733,08-200). Hageja on esitanud tõendi „laenu tagasimaksed“ (dtl 230), märkides, et esitab tagasimaksete väljavõtte. Tõendi kohaselt on kostja põhiosa katteks tasunud 5068,62 eurot, intressideks 4482,64 eurot, viivisteks 29,52 eurot, meeldetuletuste eest 84,58 eurot (kokku 9665,36 eurot). Tõendi kohaselt viimane tagasimakse on olnud 05.03.2024 107 eurot. Kostja väitel on ta tagasimakseid sooritatud krediidiandjale kokku 6753,22 euro eest ja Julianus Inkassole kokku 639,18 eurot. Hiljem täpsustas kostja, et kostja pangakontolt tehti 7
raha ülekandeid 2023.a Julianus Inkassole järgnevalt: lepingu 716589284 alusel kokku 300 eurot (kuupäevad 5.07.23, 5.08.23, 5.09.23, 5.10.23, 5.11.23, 5.12.23), 2024.a sooritatud makseid Julianus Inkassole lepingu 717465242 alusel kokku 239,18 eurot (kuupäevad 5.01.24, 5.06.24, 5.07.24). Kohus selgitas kostjale, et enda väiteid tuleb ka tõendada, kostja aga ühtegi tõendit ei esitanud. Hageja vastas, et see, millele kostja viitab kui lepingule 716589284, on tegemist Julianus Inkasso OÜ viitenumbriga, mis on seotud teise võlausaldaja nõudega. Seega ei saa neid Julianus Inkasso OÜ-le teostatud makseid käsitleda käesoleva nõude katteks teostatud maksetega. Maksed 717465242 on hageja väitel seotud käesoleva tsiviilasja aluseks oleva nõudega. Hageja väitel tõendab seda ka hagi lisa 8, meeldetuletused kostjale, kus nähtub läbivalt nõude viitenumber 717465242. Samas hageja vaidlustab väidetava 05.01.2024 tasumise, sest hageja väitel ei olnud hagejal nõuet 05.01.2024 üldse olemas, ta omandas selle 30.04.2024 vastavalt hagi lisale 4. Hageja on seega tasunud 05.01.2024 samuti nõuet 716589284 ning eeldatavalt on kostja seega antud makse arvestamisel valesti vaadanud maksekorralduses olevat viitenumbrit. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et nõue loovutati 30.04 (hageja ei ole selle tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud; hageja enda koostatud kiri kostjale seda tõendada ei saa). Küll aga on hageja tõendanud, et krediidiandja saatis kostjale lepingu üles ütlemise hoiatuse 11.04.2024, mistõttu ei ole tõesti usutav, et kostja kolm kuud enne seda tasus inkassofirmale. Samuti ei ole kostja oma väidet tõendanud. Seega lähtub kohus hageja esitatud väidetest ja tõenditest. Arvestades, et kostja sai 6801,70 eurot, on tagasimakseid teinud krediidiandjale 5068,62 eurot ja kostjale 200 eurot, on tagastamata laenusumma 1533,08 eurot.
8.2.Nõude aluseks olev leping oli tähtajatu, ent hageja väitel on leping lõppenud erakorraliselt, üles ütlemisega. Hageja on tõendina esitanud üles ütlemise hoiatuse teate saatmise e-kirja (tl 56). Kirjas oli antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks 25.04.2024 ning märgitud, et kui selleks kuupäevaks võlga ei tasuta, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 26.04.2024. Hageja on ka esile toonud, et kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega, mida kohus ka kontrollis hageja esitatud tõendite (arved ja tagasimaksete tabel) alusel. Eeltoodu põhjal on põhivõla nõue sissenõutav ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1533,08 eurot.
8.3.Hageja väitel on kostjal intressi võlgnevus alates 10.02.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 26.04.2024 kokku 219,31 eurot. Kohus kontrollis intressiarvestust arvete ja tagasimaksete tabeli alusel. Kohus mõistab kostjalt välja tasumata intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, kokku 219,31 eurot.
8.4.Viivist nõuab hageja põhivõlalt 1533,08 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.04.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. Kohus juhtis hageja tähelepanu (dtl 236), et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kas lepingu üldtingimused ja hinnakiri, millele hageja tugineb, on tüüptingimustena lepingu osaks saanud. St kas ja millisel viisil need olid kostjale kättesaadavad ja kas ning kus neile oli viidatud, kas, millal ja millisel viisil kostja nendega nõustus ning mis neid asjaolusid tõendab. Hageja selle kohta midagi ei vastanud.
8
Kohus märgib, et hageja on küll tõendanud, et krediidiandja saatis kostjale üldtingimused ekirjaga, kuid sellest ei piisa, et üldtingimusi lugeda lepingu osaks. Kuid kohus arvestab, et tingimus, et viivist on õigus nõuda intressimääraga võrdses määras, oli märgitud ka tarbijakrediidi teabelehes (dtl 253 ja 268), mis saadeti kostjale peale laenutaotluse esitamist. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 39,99% aastas 1533,08 eurolt alates 27.04.2024 kuni kohtuotsuse tegemise päevani (k.a) ja edasiulatuvalt 39,99% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 27.04.2024-30.10.2024 eest on arvestatud viivis summas 313,24 eurot. Ajavahemiku 31.10.2024-14.05.2025 eest on arvestatud viivis summas 328,93 eurot.
8.5.Hageja nõuab üldtingimuste punkti 5.3. ja hinnakirja alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot ning selgitab nende kujunemist: 9.08.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 27.08.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.09.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Nagu otsuse punktis 8.2. märgitud, hageja ei toonud esile asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks järeldada, et üldtingimused on lepingu osaks saanud. Hageja on tõendanud küll tingimuste kostjale saatmise, kuid ei ole esile toonud, kas, millisel viisil ja millal kostja üldtingimustega nõustus. Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas. Erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just hageja väidetud ulatuses. Seetõttu jääb sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
9.Menetluskulud
9.1.Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja põhinõude summaks märkinud 1738,50 eurot. Kohus nõudis hagejalt selgitust, miks maksekäsu kiirmenetluses nõuti põhivõla summat 1738,50 eurot, kui hagis nõutakse 1533,08 eurot ning miks maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli krediidi kulukuse määrana märgitud 45,85%, kui hagis väidab hageja, et krediidi kulukuse määr oli 49%. Hageja vastas, et TsMS § 376 lg 4 p 2 lähtudes võib hageja põhinõuet ning kõrvalnõudeid suurendada, vähendada, laiendada või kitsendada ja see ei ole käsitletav hagi aluse muutmisena. Hageja palub lähtuda hagiavalduses esitatud summadest. Krediidi kulukuse määra osas selgitab hageja, et maksekäsu kiirmenetluses on ekslikult esitatud krediidi kulukuse määraks 45,85%, lepingu krediidi kulukuse määr on 49%, mis ei ületa kolmekordset Eesti Panga krediidi kulukuse määra. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, millisest nõudest ta maksekäsu kiirmenetluse avaldusega võrreldes siis loobus, tunnistanud vale krediidi kulukuse määra esitamist ning arvestades, et hageja on ka varasemalt paljudes maksekäsu kiirmenetluse avaldustes esitanud nõude summa
9
alusetult suuremana, on kohus seisukohal, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud valeandmeid. Kohus arvestab seda menetluskulude jaotuse määramisel.
9.2.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 1014 eurot. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 385 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 385 eurot vajalikuks menetluskuluks. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla summa suuremana hagiavalduses esitatud põhivõla summast. Riigikohus on asjas 3-2-1-10814 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Kohus on seetõttu seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse kulu kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. 10
Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 122 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2 tundi; -04.04.2025 kohtunõudele vastamine ja kohtule esitamine 2 tundi; -29.04.2025 kohtunõudele vastamine ja kohtule esitamine 2 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele vastukäivad väited, samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud hageja enda tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid). Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja esindab hagejat üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega on hagejal (ja tema esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada puudusteta ja täpsustamist mitte vajavad menetlusdokumendid. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi x 100 eurot). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 30.10.2024 esitatud hagi hind oli 2728,71 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1533,08 eurot, intressinõude 219,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 27.04.2024-30.10.2024 eest 313,24 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (1533,08 eurot) alates 31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 613,08. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2678,71 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2728,71 eurot) 98,17 %. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel, eelkõige kohtule valeandmete esitamise tõttu ja lähtudes menetlusdokumentide kvaliteedist, hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 98,17 % hageja tasutud riigilõivust (385 eurot), millele vastab summa 377,95 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt osales kohtumenetluses kostja seaduslik esindaja, 11
eestkostja ja esindajal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.