If P&C Insurance AS hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuni 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Gregori Palm Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alvar Kaljurand
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 12. juuni 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.If P&C Insurance AS (hageja) esitas 19. detsembril 2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 1046 euro 4 sendi väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27. märtsil 2018. a esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 863 eurot 63 senti, põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 160 eurot 77 senti ja viivise
alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras ning võlgnevuse sissenõudmise kulud 40 eurot.
2.Kohus rahuldas hagi osaliselt 23. aprilli 2018. a tagaseljaotsusega, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 863 eurot 63 senti, põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 160 eurot 77 senti ja viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata 40 euro osas, mis puudutas võlgnevuse sissenõudmise kulusid.
3.22. mail 2018. a esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Kostja hinnangul rikuti TsMS § 321 lg 1, mille kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Seda ei ole tehtud, mistõttu ei ole TsMS § 407 kohaldatav ja menetlus kuulub taastamisele vastavalt TsMS §-dele 415 ja 417. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust, viivise nõude alust ja menetluskulude põhjendatust ega suurust. Asi on tulnud maksekäsu kiirmenetlusest, mis on tsiviilmenetlus nagu ka hagimenetlus. Toimiku materjalides on kostja vastus, millega ta hagi nõuded tagasi lükkab ja põhjendab oma vastuväiteid. Seega ei ole alust väita, et kostja hagile ei vastanud. Vastusest pidi olema selge, et hageja nõuded on põhjendamatud. Hageja ei ole kostja vastuväiteid vaidlustanud ega ümber lükanud.
4.Hageja esitas 8. juunil 2018. a seisukoha kajale, milles palub jätta kaja rahuldamata. Kostjal puudub TsMS § 415 lg 1 alusel õigus kaja esitada. Kajas toob kostja mõjuva põhjusena välja asjaolu, et talle ei ole menetlusdokumente kätte toimetatud. Kostja esindaja väide, et teda ei ole menetlusse kaasatud, ei ole põhjendatud, kuna kostja esindaja on terve menetluse vältel saanud e-kirju, millest nähtub, et tsiviilasjas 2-17130572 käib aktiivne menetlus. Kostja esindaja on otsustanud neid kirju vältida ning hakanud menetlusest aktiivselt osa võtma alles pärast tagaseljaotsuse tegemist. Hageja märgib, et menetluse taastamiseks ei piisa sellest, et kostjal oli hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Mõjuv põhjus peab kostjal olema ka selleks, et jätta kohtule sellest õigeaegselt teatamata (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p-d 6 ja 10). Kostja ei ole kohut teavitanud mõjuvast põhjusest, miks ta ei esitanud nii pea kui võimalik mõjuvat põhjust menetluse taastamiseks. Hageja hinnangul ei ole kohus dokumente kätte toimetades rikkunud TsMS § 321 nõuet. Hageja leiab, et on piisavalt tõendanud kahju tekkimist, selle suurust, viivise nõuet ja menetluskulude põhjendatust. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 12. juuni 2018. a määrusega kostja kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata, menetluskulud kostja kanda ning arvas kostja tasutud kaja kautsjoni 125 eurot riigituludesse.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostjale tsiviilasja hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud seaduse nõudeid rikkumata, mistõttu ei esine alust kaja rahuldamiseks ning menetluse taastamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt esitanud vastust hagile ega toonud esile mõjuvat põhjust kohtu antud tähtaja järgimata jätmiseks. Seega olid maakohtu hinnangul tagaseljaotsuse tegemise eeldused tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1 täidetud.
7.Seoses menetlusdokumentide kostja lepingulisele esindajale kätte toimetamisega viitas maakohus Riigikohtu seisukohale, millest tulenevalt TsMS § 321 lg 1 ja TsMS § 307 lg 3 mõttest saab dokumendi lugeda kättetoimetatuks ka juhul, kui see on kätte toimetatud ainult menetlusosalisele. Seda ka juhul, kui menetlusosalisel oli olemas ka lepinguline esindaja (vt Riigikohtu 20. detsembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07, p 6;
18.detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-08, p 8). Samuti on kostja esindaja
2(6)
ise viidanud, et esindajale saabusid teated e-toimikust vastavalt 28. märtsil 2018 (menetlusse võtmise määrus), 5. aprillil 2018 (hageja menetluskulude nimekiri) ja 23. aprillil 2018 (tagaseljaotsus), mille sisus nähtus mh käesoleva tsiviilasja number ja dokumendi info. Seega nõustus maakohus hagejaga, et kostja esindajal oleks pidanud kohe pärast hagiavalduse kohta saadetud teadannet tekkima kahtlus, et ta võib olla kohtumenetlusest kõrvale jäetud. Kostja esindaja oleks hoolsalt käitudes saanud hõlpsasti ära hoida kohtumenetlusest kõrvale jäämist. Kohus nõustus hagejaga, et eluliselt ei ole usutav see, et kostja esindaja arvas hoolimata talle saadetud e-toimiku teadaannetest, et menetlus kohtuasjas 2-17-130572 on endiselt maksekäsu kiirmenetluse staadiumis. Esindaja reageeris alles viimasele, tagaseljaotsuse teatele ja tegi alles siis kohtule päringu talle ligipääsu andmiseks e-toimiku materjalidele. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et ei ole rikkunud TsMS §-s 321 sätestatud nõudeid.
8.Maakohtu hinnangul on esitatud hagi õiguslikult põhjendatud. Hageja esitas kostja vastu kindlustusjuhtumist tuleneva kahju hüvitamise nõude, mille õiguslikuks aluseks on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mis sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja nõude edukuse eelduseks peab hageja esile tooma, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ja lahkus seejärel sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Hageja esitas hagis nimetatud väited ja põhjendas neid. Hageja on hagi kohaselt hüvitanud Aktsiaseltsile Hermeliin kostja poolt tekitatud kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hagis nimetatud põhivõlgnevuse nõude esitamine võimalik. Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. Eeltoodud kaalutlustel asus kohus seisukohale, et hagi oli õiguslikult põhjendatud ning kohus võis hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Osas, milles hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud (võla sissenõudmise kulud summas 40 eurot), jättis kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja menetluse taastada.
10.Maakohus rikkus TsMS § 321 lg 1, jättes menetlusdokumendid kostja esindajale kätte toimetamata. Kostja esindaja tundis korduvalt huvi, miks talle dokumente ei esitata, mille tõenduseks esitas e-kirjavahetuse kohtuametniku ja kohtunikuga. Kostja esindajal oli maksekäsu kiirmenetluses juurdepääs e-toimiku materjalidele, mis alates hagimenetlusest on kadunud. Maksekäsu kiirmenetluses on esitatud kostja esindaja volikiri. Muuseas on paberkandjal dokumentide saatmine kostjale isiklikult, kes ei olnud teadlik, et esindaja oli protsessist kõrvale jäetud, õigusvastane tegevus ja hinnatav kostja protsessuaalsete õiguste jämeda rikkumisega, mis tegi tal võimatuks protsessis osaleda ja nõuetele vastata.
11.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja ei rikkunud talle seadusega pandud kohustusi, tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kostja teatas juhtunust telefoni teel ja talle vastati, et juhtunust ollakse teadlikud ja asi
3(6)
lahendatakse kindlustuse poolt. Sündmuse kirjalik vormistamine tanklas ei olnud füüsiliselt võimalik eelkõige selle tõttu, et kohal ei olnud Aktsiaseltsi Hermeliin esindajat. Kostjat ei ole karistatud väärteokorras selle eest, et ta lahkus õigusvastaselt ning süüliselt juhtumi toimumispaigalt. Seega ei saa hageja tugineda LKindlS § 53 lg 1 p 2. Hageja ei saa tuvastada asjaolusid, mida on uurinud politsei ja jõuda viimasest erinevatele seisukohtadele vastutuse osas. Tegu on liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 kohase väärteoga, millise regulatsioon allub liikluskindlustuse sätetele. Kostjal oli kehtiv liikluskindlustus ja mistahes liikluskahju tuleb hüvitada kindlustusandjal. Menetluse edasine käik
12.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada, kuna määruskaebuse aluseks olevad asjaolud on toimikumaterjalide ja poolte esitatud seisukohtade pinnalt kaebuse lahendamiseks piisavalt selged.
16.Kostja on määruskaebuses korranud kajas esitatud seisukohti, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud asjas TsMS § 407 lg 1 kohaselt seaduspäraselt tagaseljaotsuse ja hagi põhjendatud ulatuses õigesti rahuldanud. Toimikumaterjalidest ei nähtu TsMS § 407 lgs 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistatavaid asjaolusid.
17.Vastuseks kostja väitele, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna menetlusdokumente ei toimetatud kätte kostja lepingulisele esindajale, ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole toonud ei kajas ega ka määruskaebuses välja ühtegi TsMS § 415 lg 1 sätestatud alust, mis annaks põhjust kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks.
18.Kaja ja määruskaebuse väidete kohaselt saadeti kostja lepingulisele esindajale avaliku e-toimiku kaudu teated menetlusdokumentide esitamise kohta, kuid ta pidas neid ekslikult maksekäsu kiirmenetluse dokumentideks. Maakohus on teinud sellekohaste väidete osas õige järelduse, et menetlusosalise lepinguline esindaja peab tutvuma kõigi temale saadetud teadete sisuga ja informeerima kohtu saadetud teadetest ka menetlusosalist, keda ta esindab. Kostja esindaja on viidanud, et talle saabusid teated e-toimikust vastavalt
28.märtsil 2018 (menetlusse võtmise määrus), 5. aprillil 2018 (hageja menetluskulude nimekiri) ja 23. aprillil 2018 (tagaseljaotsus), mille sisust nähtus mh käesoleva tsiviilasja number ja dokumendi info. Ka juhul, kui kostja esindaja eeldas, et tegemist on jätkuvalt maksekäsumenetlusega seotud dokumentidega, ei olnud nende sisuga tutvumata jätmiseks siiski ühtegi objektiivset õigustust. Nähes, et esindaja ei vaevu kohtuga suhtlema, on maakohus põhjendatult saatnud teateid otse kostjale. Maakohus on seejuures asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt saab sellises olukorras TsMS § 321 lg 1 ja TsMS § 307 lg 3 järgi dokumendi lugeda kättetoimetatuks ka juhul, kui see on kätte toimetatud ainult menetlusosalisele. Seda ka juhul, kui menetlusosalisel oli olemas ka lepinguline esindaja (vt Riigikohtu 20. detsembri 2007. a määrus tsiviilasjas
4(6)
nr 3-2-1-129-07, p 6; 18. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-08, p 8). Kuna ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal maakohtu määruses toodud seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi selles osas pikemalt korrata.
19.Määruskaebuses on kostja lisaks ette heitnud, et maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13). Ringkonnakohtu arvates on maakohus kaja lahendamisel kirjeldanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigesti veendunud, et hageja esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi tagaseljaotsuses märgitud ulatuses rahuldada. Hageja on nõuet esitades tuginenud sellele, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ja lahkus seejärel sündmuskohalt. Hageja on nõude materiaalõigusliku alusena märkinud LKindlS § 53 lg 1 p-le 2, mis sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Samuti on hageja esile toonud, et ta on hüvitanud Aktsiaseltsile Hermeliin kostja poolt tekitatud kahju ja tugineb tagasinõuet esitades VÕS § 492 lg-le 1, mille järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses nõue kahju põhjustaja vastu. Maakohus on õigesti järeldanud, et hagis esile toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, võimaldavad nimetatud õigusnormid hagi põhjendatud ulatuses rahuldada. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on põhjendatud ka hageja poolt VÕS § 113 lg 1 ja TsMS 367 alusel esitatud viivise nõue.
20.Lisaks leiab kostja, et hagi on põhjendamatu ka seetõttu, et teda ei ole liiklusõnnetuse kohalt lahkumise eest väärteo korras süüdi mõistetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja sellekohasel väitel käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Seadus ei näe ette eeldust, mille kohaselt peaks kindlustusandja tagasinõude esitamiseks olema kahju põhjustaja süü eelnevalt väärteo korras tuvastatud. Tagasinõude esitamiseks on piisav LKindlS § 53 lg 1 p 2 koosseisu täitmine, st tuvastatud peab olema see, et kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Ka Riigikohus on varem osundanud, et kriminaal- või väärteoasjas tehtud kohtulahend ei ole tsiviilasja lahendava kohtu jaoks vaidluse lahendamisel kohustuslik, vaid on hinnatav ühe tõendina (vt Riigikohtu 3. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-08, p 12; 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 10). Samuti on Riigikohus leidnud, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti ei ole selle eest väärteomenetluses karistatud (vt Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 10; 11. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-05). Liiklusõnnetuse kohalt lahkumise tuvastamisel ei oma tähtsust see, kas isik sai sündmuskohalt lahkudes aru oma tegevusest ja suutis tegusid juhtida (vt Riigikohtu
28.novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 12). Samuti ei tähenda väärteomenetluses süü tuvastamata jätmine seda, et isik ei võiks olla süüdi VÕS § 1050 lg 1 järgi, sest süü mõiste on karistusõiguses ja deliktiõiguses erinev (vt Riigikohtu
17.detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 14). Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohased kostja väited, et hagi rahuldamine ei ole tema suhtes võimalik, kuna tema süü ei ole väärteomenetluse korras tuvastatud.
5(6)
21.Kaja ja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavad menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus peale tagaseljaotsuse tegemist toimunud menetluses menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.